Mis linna kohtutäitur Eesnimi, Perekonnanimi Aadress e-mail Nimi Isikukood Aadress Telefon e-mail AVALDUS Täitemenetluse lõpetamiseks sundraha ja kaitsjatasu (menetluskulude) sissenõudmise osas nõude täitmise aegumise tõttu. Palun lõpetada täiteasi nr xxxxx seoses nõude aegumisega. Kinnitan, et esitatud andmed on õiged. xxxxx xxxxx
Hageja soovib asja suulist läbivaatamist kohtuistungil. Hageja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissi või muu kokkuleppega. Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega, kui kostja ei vasta hagile. 3.5 Menetluskulud Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud on: 1) riigilõiv 450 eurot; 2) esindaja õigusabitasu 500 eurot (esindaja tunnitasu on 100 eurot koos käibemaksuga ning õigusabile kulus 5 tundi, lisa 8 menetluskulude nimekiri). IV Hageja nõue Hageja palub kohtul teha järgmine otsus: 1) hagi rahuldada; 2) mõista Kuno Koobilt välja 2250 eurot põhivõla katteks Jana Tasase kasuks; 3) mõista Kuno Kloobilt välja Jana Tasase kasuks 3200 eurot intresside katteks, 1036,35 eurot viivist alates võlgade sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 180 eurot viivist alates
Vormi nõude järgimine- kirjalik avaldus TsMS § 334; Koos avaldusega tuleb teha ka menetlustoiming, mille tähtaja ennistamist taotletakse; Tasutakse kautsjon summas: hagimenetluses vastab riigilõivule 25% hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot; hagita menetluses vastab 25% hagita asja riigilõivule, kuid mitte vähem kui 25 eurot; Kohus lahendab avalduse määrusega. 10.Menetluskulu koosseis § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus (1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. (2) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. (3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. 11.Menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendamiskoormus: · Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. · Üldtuntud asjaolu. Menetluskulud: · Menetluskulud jagunevad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. · Menetluskulude jaotus · Menetluskulude väljamõistmine Menetlusabi: · menetlusabi saaja vabastatakse täielikult riigilõivu või kautsjoni tasumisest; · menetlusabi saaja vabastatakse muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest; · isik võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide tõlke kulud osamaksetena; · isik ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest;
A esindajana puudub tal vaidlusega isiklik side, pealegi ei ole kohus märkinud, kummal poolel ta C menetlusse kaasas. Hinnake õiguslikku olukorda. §216 kolmanda isiku kaasamine lg 3 alusel on tal õigus esitada selle peale kaebus. Peab olema määratletud tema kaasamise põhjus. See et C-d saaks kaasata peaks tema vastu tekkima iseseisev nõue. Juriidilisel isikul on maine (au ja väärikust ei ole) Tuleb kaasata A poolel . (menetluskulude tõttu on vaja märkida kaasatava isiku pool) RK- 132-06 2. Ajaleht P avaldas A artikli, milles A esitas rea ,,paljastusi" 1944. a vangilaagris surnud endise Eesti Vabariigi ministri B tegevuse kohta 1930. a-tel. Muu hulgas süüdistatakse B-d artiklis korruptiivsetes suhetes N. riigiga ja esitatakse rida solvavaid väärtushinnanguid. B poeg C ja on sellest sügavalt sokeeritud ja esitab hagi P väljaandja AS E vastu. Andmete
jõutud ning raha üleandmist pole toimunud. Renate Varamu telefon: 5344544. 3.2 Kostja ei soovi esitada vastuhagi. 3.3 Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 3.4 Kostja arvates ei ole võimalik asi lahendada kompromissiga. 3.5 Kostja arvates tuleks palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja kandis menetluskulusid suuruses 700 eurot (esindaja õigusabitasu- tunnitasu 100 eurot koos käibemaksuga, õigusabile kulus 7 tundi, lisa 3 menetluskulude nimekiri). Kostja leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud, v.a riigilõiv, mida on makstud rohkem (hageja on tasunud riigilõivu 550 eurot, kuid tulenevalt hagihinna valesti määramisest oleks tulnud riigilõivu maksta 450 eurot). Lisaks palub kostja asja läbivaatamise kulud (tunnistaja kohtusse kutsumisega seonduvad) jätta hageja kanda. 3.6 Kostja parandas hageja esitatud andmed kostja esindaja kohta. Kostja tegelikuks esindajaks on: vandeadvokaat Jaan Mölder
selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks. Kompromissi soodustamise põhimõte on ühtlasi seotud menetlusökonoomia põhimõttega. Kompromissi sõlmimist soodustatakse ka nt menetluskulude tagastamisega TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kompromissiga mittenõustumist võib seevastu tõlgendada karistusena - TsMS § 163 lg 2 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Dispositiivsuse põhimõte
tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Antud juhul on avaldus tehtud lapse huvides. Kohus ei pea temalt menetluskulude väljamõistmist asjakohaseks. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis
судебные расходыkohtukulud государственная пошлинаriigilõiv кассационный залогkassatsioonikautsion денежный залог в обеспечение искаhagi tagamise kautsjon издержки, связанные с рассмотрением делаasja läbivaatamise kulud распределение процессуальных расходовmenetluskulude jaotus присуждение процессуальных расходов menetluskulude väljamõistmine взыскание процессуальных расходовmenetluskulude sissenõudmine договорный представительlepinguline esindaja представитель по назначению судаesindaja kohtumääramisel право представительства esindusõigus
tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Kohus mõistis süüdistatavale üheksa-aastase vangistuse. Kohus määras täna 16-aastasele Vahurile liitkaristusena üheksa aastat vanglakaristust, millest tal on veel jäänud ära kanda kaheksa aastat. Kohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagi osaliselt, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot. Menetluskulude katteks peab süüdistatava seaduslik esindaja tasuma 11 791 eurot. Kohtuliku uurimimise tulemusena leidis kinnitust, et mullu 27. oktoobri hommikul võttis toona 15- aastane Vahur oma elukohast vanemate toast relvakapi võtme ja avas samas toas oleva relvakapi, kust võttis relvaluba omamata isale kuuluva revolvri ja üheksa padrunit. Ta toimetas need enda koolikotis kooli, kus kandis kaasas relva ja padrunit ning kasutas klassiruumis relva ja tulistas korduvalt õpetajat.
olemust ning võimalikku seost maksejõuetuse tekkimisega. Kohtupraktika analüüsi käigus võib vastava valdkonna kõige olulisemateks probleemideks pidada: Maksejõuetuse põhjustamine (sealhulgas raske juhtimisvea ja kuriteotunnustega teo esinemine) Ajutise halduri tasu ja muid menetluskulusid puudutavas osas on mitmed määrused pealiskaudsed, mistõttu ei ole haldurile tasu määramine piisavalt läbipaistev. Menetluskulude tasumine juhatuse liikme, likvideerija või muu isiku poolt on võimalik vabatahtlikult ja ainult kohtu deposiidi kaudu. Kokkuvõte Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada see, et võlausaldajate nõudeid saaksid võrdelises määras rahuldatud. Pankrotiavaldust saab esitada nii võlgnik, kui ka võlausaldaja. Ajutine haldur peab lõpuks esitama oma arvamuse, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte. Ajutisel
Kolleegium on seisukohal, et tõendi hindamisel pole menetlusreegleid rikutud. Ei ole tähtsust, kas kontrollakt oli kaebajale nõuetekoahselt teatavaks tehtud, kuna kaebaja parandas maksudeklaratsiooni ja tasus käibemaksu vabatahtlikult. Ka võimalik tähtaja rikkumine tagasinõude menetlemisel ei too endaga kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist. Kolleegium jätab kassatsioonikaebuse rahuldamata, seega jäävad kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud tema kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse. 8 KOKKUVÕTE Maksu- ja Tolliamet andis OÜ-le KR Priit korralduse kontrolli läbi viimiseks maksustamisperioodide oktoober kuni detsember 2009. Kontrolli käigus selgus, et raamatupidamisarvestus ei ole nõuete kohane ning esitatud ebaõigete andmetega.
nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. (...) (5) Kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks ei ole alust, koostab ta määruse, milles märgitakse: 1) kaebuse rahuldamata jätmise põhistus; 2) kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmine. (6) Kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks on alust, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja kohustab Riigiprokuratuuri alustama või jätkama kriminaalmenetlust. (7) Kui kohtunik leiab, et kahtlustatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja lõpetab kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetlust lõpetades järgib kohtunik käesoleva seadustiku § 206 nõudeid.
jne), tõendite saamiseks tehtud kulutused (vaatluse läbiviimise ja asitõendi saamise kulud), kohtudokumentide kättetoimetamisega ja kohtuteadetega seotud kulud ning tsiviilasja hinna määramise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste õigusabikulud, menetlusosalise enda kulud (sõidukulud, saamata töötasu), kohtueelse menetluse kulud ning hagi tagamisega seotud täiturikulud. 11. menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine toimub kahes etapis. Kohtukulude jaotus määratakse kohtuotsusega ning kohtukulude summaline kindlaksmääramine toimub pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi kohtumäärusega. Kohtukulude jaotuse põhimõtetega mittenõustumisel tuleb vaidlustada kohtuotsus, millega jaotus kindlaks määrati. Kohtukulude summalise kindlaksmääramisega mittenõustumisel tuleb vaidlustada kohtumääraus, millega summaline kindlaksmääramine toimus.
krediidivõtja kohustub krediidiandja nõudel tasuma võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu. Samuti on kohus pidanud tühiseks tüüptingimuseks laenulepingu järgset viivisemäära 1% tasumata summalt päevas. Näiteks 1 kuuks võetud kiirlaen summas 191,73 eurot (3000 krooni), mille tagasimaksmisega tarbija hätta jäi, tõi kaasa inkassofirma võlanõude summas 638,94 eurot pluss menetluskulude hüvitamise nõude summas 469,74 eurot, mis sisaldas ka hageja õigusabikulu 270 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulu 110 eurot. Kohtu otsusega mõisteti tarbijalt välja 236,82 eurot (võlg, intress ja viiviseintress) ning 51,60 eurot hageja menetluskulude katteks. Kohus pidas tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja tühiseks laenulepingu järgset viivisemäära 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas
tagamiseks. 23. Eeltoodud põhjustel on kaebaja kustutatud KMS § 22 lg 3¹ alusel käibemaksukohustuslaste registrist õigusvastaselt. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. MTA 31. märtsi 2014. a otsus nr 12.2-3/21299-12 ja kohtute otsused kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleb tühistada. 24.Kuna Riigikohus teeb otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 4 alusel menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 25.Kaebaja menetluskuludeks asjas on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 30 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ning tasutud kautsjon 25 eurot. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja dokumente esitanud. Kaebaja tasutud
tähtaega järgimata. 2.4.3 Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus tühistas 4. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja töötasu ja kahju hüvitamise nõuded, ning tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks lisaks välja saamata jäänud töötasu 12 319 krooni 24 senti ning kahjuhüvitise 36 948 krooni. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ning jättis uue otsusega menetluskuludest 79,8% hageja ja 20,2% kostja kanda. Ringkonnakohus leidis, et palga maksmise nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat, seega hageja nõude töötasu osas ei ole ole aegunud ja töötaja ei ole kohustatud tööd küsima. Sellest hoolimata ei ole hageja suutnud ära tõendada enda nõuet. Soomes lähetuses makstud palga osas leidis ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et tööd pole õigesti tasustatud
mõjuv põhjus või mitte. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule 1/4 hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 50 000 krooni. Hagita menetluses ja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjonina 250 krooni. · asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi ja tõlgikulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud; kutse või teate avaldamise kulud ajalehes, tsiviilasja hinna kulud.
6) asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud; 7) konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud; 8) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamisest tingitud kulud; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; 10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, v.a need, mida loetakse eri- või lisakuludeks. Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise, arvatakse menetluskulude hulka vajalikud kaitsekulud. Menetluskulude hulka ei arvata tema ülemääraseid kulusid, mida kaitsja osavõtu korral ei oleks tekkinud. Menetlusvälisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Kaja tuleb esitada tagaseljaotsuse teinud kohtule. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu. Kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. 38) Menetluskulud ja nende tasumine Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Tasutakse hagi esitamisel, vastuhagi korral, kaebusel, avaldusel. Maksab avaldaja toimingu tegemiseks ette. Pool sellest tagastatakse, kui pooled jõuavad kokkuleppele või hageja loobub hagist. Kassatsioonikautsjon Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse
igas kohtuastmes. TÕKENDID JA MUUD MENETLUST TAGAVAD SUNNIVAHENDID TsMS sarnaselt teiste menetlusseadustikega näeb ette hulgaliselt võimalusi õigusemõistjale nii vaidlejaid kui abilisi distsiplineerida . Hagi tagamine, hagi tagamist reguleerib TsMS 40 peatükk. MENETLUSKULUD Menetluskulud jaotuvad menetlusosaliste kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Kohtukulud koosnevad asja läbivaatamise kuludest, kautsjonist ja riigilõivust. Menetluskulude kohta on TsMS 18 peatükis. ISIKU VÄLJAKUTSUMINE, KUTSED, MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE Vastavalt PS § -le 24 on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Selle õiguse teostamise võimaldamiseks on oluline, et isikule oleks teatavaks tehtud, millal ja kus tema kohtuasja arutama hakatakse. Seda funktsiooni täidavad tsiviilkohtumentluses kohtukutsed. Reguleeritud kord on TsMS kuuendas osas. -16-
Laenuandja poolt ELI-le ja Nord Collect Osaühingule antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. 10.2. ELI-l ja Nord Collect Osaühingul koos Laenuandjaga või iseseisvalt on õigus Laenusaajalt nõuda lisaks Laenule ja muudele Maksetele ka Laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid ja Laenusaaja kohustub hüvitama Laenuandjale ja ka ELI-le ja Nord Collect Osaühingule Laenusaaja poolt Lepingust tulenevate kohustuste rikkumisest või täitmata jätmisest tekkinud kulutused. Menetluskulude miinimumsuurused: 10.2.1. Laenu ja Maksete tähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva menetluskulud summas vähemalt 10,00 (kümme) eurot; 10.2.2. Laenu ja Maksete tähtaja ületamisel 22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva menetluskulud summas vähemalt 25,00(kakskümmend viis) eurot; 10.2.3. Laenu ja Maksete tähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 66
TsMS § 143 asja läbivaatamise kulud TsMS § 144 kohtuvälised kulud õigusabikulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1) TsMS § 162 lg 1 ja 4: hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti; kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik TsMS § 175 lg 1: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses o mis on põhjendatud ja vajalik ulatus? (varem oli 5% hagihinnast, aga see on ebamõistlikult väike) o RKh kriminaalkolleegiumi praktika (koos EIÕK praktikaga) määrab mh, kui
6) tsiviilasja hinna määramise kulud. Kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidukulud; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud. Menetluskulude kandjad Menetluskulud kannab: 1) menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; 2) isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; 3) isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
ajutist haldurit määramat (jätta teine etapp lihtsalt vahele). Peamised võimalused 1. pankrot kuulutatakse välja 2. maksejõuetust ei tuvastata, pankrotti välja ei kuulutata 3. pankrotimenetluse raugemine - maksejõuetus küll tuvastatakse, kuid pankrotti välja ei kuulutata, sest puudub igasugune vara (isegi menetluskulude katmiseks). kui on alust arvata, et pankrotivarasse oleks siiski kuidagi võimalik raha juurde saada, tuleb siiski pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse raugemine. Kui lõpeb raugemisega, siis keegi enam eriti ei uuri. Negatiivne selles suhtes, et juhatuse liikmete tegevust (sh võimalik kohustuste rikkumine) enam põhjalikult ei kontrollita.
Sel juhul võib kohese sundtäitmise kokkulepe TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi olla hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks või TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbivaatamata jätmise aluseks, sest sellise nõude 44/67 puhul võib puududa vajadus õiguskaitse järele. Kui selline hagi on menetluses ja kostja võtab selle kohe õigeks, võib see TsMS § 168 lg 6 järgi olla aluseks menetluskulude hageja kanda jätmisele. - Kolleegiumi arvates ei takista eelnev siiski hageja nõude lahendamist, mis esitati ajal, mil õiguskaitsevajadus oli seaduse järgi ilmne. Seega võib hageja ka pärast materiaalõigusliku olukorra muutumist nõuda hagi rahuldamist, st ei ole õiguslikke takistusi hageja nõude rahuldamiseks ja kinnisasja suhtes täitemenetluse algatamise õiguse tunnustamiseks. - 15. Asja uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus kontrollida, kas hageja nõude
annaabi.ee 
