esimene, mille ta oma nime all avaldas. 3. 2. juulil 1809 algas reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani. See oli viljakas periood ning ta kirjutas teose ,,Horatiusest". 4. ,,Childe Haroldi palveränd"(1812) tegi Byronist kõige kuulsama romatilise luuletaja oma terviklikkuse ja romantilise kangelase iseloomujoonte poolest. 5. 18111816 elas Byron Inglismaal, kirjutas luuletusi nt ,,Lara" ja ,,Giaur", mida tuntakse idapoeemide nime all. 6. 1813. aastal valminud poeemid olid tulvil melanhooliat ja traagikat, Byronil oli suhe oma poolõe Augustega, avalik hukkamõist mõjutas loomingut. 7. 1812. pidas Lordide Kojas kaks kõnet: ludiitide ja iiri rahva vabaduse kaitseks. 8. 1816. aasta novembris jõudis ta Itaaliasse, oli seal oma viimaste elukuudeni ja sidemete pärast karbonaaridega jälitas teda politsei. 9. Itaalias alustas Byron oma loomingu tippteost värssromaani ,,Don Juan"(1818 182). 10. 19. aprillil 1824 suri Byron Kreekas Mesolongionis.
Ravi on kompleksne (depresiooniravimid, haiglaravi, psühhoterapeutilised võtted) ning õige ravimeetod valitakse kliinilise pildi alusel. Enamasti on depressiooni põhjuseid rohkem kui üks. Mõjuriteks võivad olla ka lapsepõlves läbielatud traumad, ebakõlad aju keemilises tasakaalus, lähedase kaotus, pärilikkus, nõrk turvatunne, ravimite kõrvalmõjud jne. Depressiooni ei saa mõista kui lihtsat kurvameelsust või liigset melanhooliat. Depressioon tekitab madalat enesehinnagut, pessimistlikkust ja elutüdimust. Kehalised sümptomid, mis ilmnevad ka stressi erinevate arengujärkude käigus, süvenevad. Võivad ilmneda kroonilised haigused nagu diabeet, südamehaigused ja organite funktsionaalsed häired. Meeletu väsimus ja energiapuudus võtavad laastava kuju. Tihtipeale peetakse depresiivsuse all kannatava inimese jõuetust või loidust labaseks laiskuseks. Tugeva meeleoluhäirega inimesele ei tekita miski
Uudseks jooneks on kõlaplastikas väljendatud muusikaline huumor ("Skulptuuri hommik" viiulile, vibrafonile ja kitarrile, 2001). Eespere koorilooming ja instrumentaalteosed on kõlanud paljudes Skandinaavia ja Euroopa maades ning USA-s. Stiil Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat. Heakõlalises, sageli minoorses muusikas on tihti tugev annus melanhooliat. Eespere ulatuslikust loomingust on laiemalt tähelepanu köitnud vokaalsümfoonilised suurvormid, siira tundetooniga lastemuusika ja peenekoeline kammermuusikastiil. Alates 70. aastate lõpust said tema helikeele püsijoonteks tonaalne laadikäsitlus, ostinato-tehnika ja variantsus, milles ilmnevad nii minimalismi, eesti rahvamuusika kui ka baroki mõjud. Tema suurvormide dramaturgiale on omane rituaalne sisendusjõud. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad.
kuid laadilt jääb see talle võõraks. Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab ,,Suure passiooni" puulõiked, seeria Maaria elust. ,,Suure passiooni" kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn ,,Väikese passiooni". Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Hieronymus oma kojas" ja ,,Melanhoolia". Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. (,,Melanhooliat" peetakse Düreri autoportreeks). Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree". Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid
Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa ja lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni. Näitus rändab läbi ajastute ning emotsioonide puudutades nii ürgset Kalevipoega, maastikke, mõõdukust,vaikust, melanhooliat, värvide helikeelt kui ka džässiajastu ebakõla. Näituselt leiab erinevate kunstnike ja muusikute töid, pildimaterjali ning ka tsitaate. Valisin endale Kondrad Mägi töö "Pühajärv". Mägi on Eesti kunstiajalukku jäänud ühe oluliseima maalikuntsnikuna. Tema karjäär kestis vaid 20. aastat, kuid ometi suutis ta enda loomingu viimistleda äärmiselt tehniliseks, sünteesivõimeliseks ja isikupäraseks. Ta reisis
laps, Lapsehukkaja) . 1930. aastatel muutub Underi luule tagasihoidlikumaks. Kivi südamelt (1935), selle kogu puhul võib rääkida mõtteluulest. Ta on tagasi pöördunud soneti juurde, järgib seda rangelt. Selle kogu põhiteemasid on kunst: Aadam, Shakespear'i lugedes, Loomine. Järgmine kogu Mureliku Suuga (1942), iseloomustab selline rahvuslik luule. Näiteks Kodumaa. Sinine Puri kogu 1917-18/ leitud Mu süda laulab. Rummo poolt kokku pandud. Milline öö Milline öö, melanhooliat valav, Nukrusi niristav valgesse sängi, Mälestuspainav ja igatsuspalav! Sina, sääl kuskil, tule ja mängi Siin minu lõhnavi patjade vahel- Ah, mis võiks saada sest ööst meil kahel!
tekkis linnakodanlus, kes samuti ihkas poliitilist võimu. Madalmaades loodi1581-1609 vabariik, Inglismaal kestis Cromwelli protektoraat1649-1658 Poliitilist stabiilsust kõigutasid reformatsioon põhjustades ususõdu ja rahutusi(Pärtliöö Pariisis 1572)ja kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) Samuti vapustasid Euroopat mitu katkulainet. See väljendus ka kunstis-grotesk ja rahutus. Saksa kunstis võib manerismi alguseks pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe Arcimboldo ,,Suvi"(1585) kunstilaadist. Manerism, kui stiil erineb aga renessansist,eirates selle rangeid reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 1520.a Correggio, Caravaggio, Parmigianino ja Michelangelo. Arhitektuuris peetakse esimeseks maneristlikuks hooneks Giulio Romano poolt kavandatud Palazzodel Te`d (1526-1535) Mantuas.
viimane lamab õnneratta telje all. Primo vere (Kevade alguses) · Veris leta facies "Veris leta facies mundo propinatur" "Kevade rõõmus nägu särab maailma kohal". Talvekülmad on lõppenud, maapind hakkab tasapisi kattuma lilledega. Linnud lendavalt lõbusalt metsades ja tüdrukud laulavad rõõmulaule. Siin kasutatakse samuti antiikmütoloogiast pärit tegelasi näiteks Flora, Phoebus jt. Kuid samas sisaldab laul endas teatud melanhooliat: mõeldakse ka neile, kel ei õnnestunud talve üle elada et kevadet näha. · Omnia sol temperat Päike valitseb kõigi üle ja kevadel tärkab koos uue eluga armastus. Laul võib tunduda kergelt kurblik, kuid sageli on ju noore kevadise armunu saatuseks vaadata oma armastatut vaid kaugelt. "Quisquis amat taliter volvitur in rota" "see kes armastab, pannakse keerlema valurattale" · Ecce gratum
Alates aastast 1985 on Eeva Park vabakutseline kirjanik. Pargi enda sõnul liidab tema luule tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema esimestes kogudes ,,Mõrkjas tuul" ja ,,Öö valgus" domineerivad loodus-ja armastusmotiivid, kuid käesoleva aastatuhande teostes ,,Vaba langemine", ,,Homsed uudised" ja ,,Tulearm" süveneb Eeva läbi argiste ümbruste ja mälestuspiltide sündimisse, kasvamisse, vananemisse ja surma. Lüürilist melanhooliat ilmestavad kohati järsud üleminekud rõõmsamatele teemadele ning peen iroonia. Uusimat loomingut läbib pihtimuslik, aga samas peidetud suhe armastusse ja erootilisusse. Mitmetes novelli- ja lühiproosakogumikes loob Park nostalgilis-absurdseid mälestuspilte nii nõukogudeaegsest kui ka praegusest Eestist. Viimastes lugudes tuleb esile tänapäevase ühiskonna kritiseerimine, neis domineerib ahistus ja peategelaste eesmärgitu ringi sõelumine
Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab ,,Suure passiooni ,, puulõiked, seeria Maaria elust. ,,Suure passiooni" kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" (1514). Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. (,,Melanhooliat" peetakse Düreri autoportreeks). Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree" (1521). Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis,
George Byron (1788-1824) Eelnev kirjas vihikus... Ülevaade elust ja loomingust Aastatel 1811-1816 on Byron Inglismaal kuulsuse tippaeg. Ilmuvad ida-poeemid: ,,Giaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". 1813 tekib intiimsuhe oma poolõe Augusta Legh'ga. Varjab seda suhet, abiellub ebaõnnestunult 1815 Annabella Milbenke'iga, sünnib tütar Augusta Ada. Avalikkuse hukkamõist, süvenev süütunne, poeemid on tulvil melanhooliat ja traagikat. Lahkub Inglismaalt. 1816 aastal elab Sveitsis, Genfi järve ääres, kus kirjutab ,,Childe Haroldi palverännu" III laulu, kohtub Shelly ja tema naise Maryaga. Byroni ettepanek võistelda õudusjuttude kirjutamises, M Shelly ,,Frankenstein". Byron külastab Chilloni lossi, kus XVI sajandil oli vabariigi nimel vaevelnud Genfi patrioot Bonivard. Byron kirjutab (1816) võimsa vabadusaatelise poeemi ,,Chilloni vang". Aastatel 1817-1820 elab Byron Veneetsias, kus
4 1972).Selle ajani oli Flaubert era- ja tööelu võrdlemisi õnnelik, kuid peagi tabas teda ebaõnn. 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flauberti parim sõber suri, 1872 kaotas kirjanik ema ning ta olukord muutus väga raskeks. Flaubert nautist haruldast intiimsõprust George Sandiga ja vahel kohtus ta Pariisi sõpradega nagu Emile Zola ja Ivan Turgenev, kuid miski ei peletanud Flauberti kurbust ja melanhooliat. Ta ei lõpetanud siiski kirjutamist, töötades sama intensiivselt ja põhjalikkusega. ,,Püha Antoniuse kiusamine", mille katkendeid oli avaldatud juba 1857, saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. 1877. aastal avaldab Flaubert pealkirjata jutukogu ,,Trois contes" ehk kolm lugu. Kirjanik veedab ülejäänud elu, nähes vaeva satiiri kirjutamisel, naerdes kasutuid teadmisi ja keskpäraseid inimesi, kuid see jäi lõpetamata
Lisaks nimetatud teosele on Eespere kirjutanud klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983, 1988), flöödikontserdi (1995), "Concerto flato" flöödile ja kammerorkestrile (2003) ning vioolakontserdi (1997). Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat. Heakõlalises, sageli minoorses muusikas on tihti tugev annus melanhooliat. 1970. aastate lõpul alustas Eespere lastemuusika loomist. Eespere on kirjutanud ka palju koorimuusikat. Sedagi iseloomustab heakõlalisus - napp materjal, selge tonaalsus, lastelaululik siirus ja lihtsus. Väga olulisteks teemadeks on talle kodu ja kodumaa. Ta on öelnud: "Side kodu, vanematega on mul endal väga tugev. Isa mõjul kasvas suhe maasse, rahvasse, kodusse justkui märkamatult minugi sisse." Tema laulude südamlike sõnade autor on sageli ta ise.
See avaldati 1869 (eesti keeles 1972). Selle ajani oli Flaubert'i era- ja tööelu võrdlemisi õnnelik, kuid peagi tabas teda ebaõnn. 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flaubert'i parim sõber suri; 1872 kaotas kirjanik ema ning ta olukord muutus väga raskeks. Flaubert nautis haruldast intiimsõprust George Sandiga ja vahel kohtus ta Pariisi sõpradega nagu Émile Zola ja Ivan Turgenev, kuid miski ei peletanud Flaubert'i elust kurbust ja melanhooliat. Ta ei lõpetanud siiski kirjutamist, töötades sama intensiivselt ja põhjalikkusega. "Püha Antoniuse kiusamine", mille katkendeid oli avaldatud juba 1857, saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. 1877. aastal avaldab Flaubert pealkirjata jutukogu "Trois contes" ehk kolm lugu: Un Coeur simple, La Légende de Saint- Julien l'Hospitalier ja Hérodias. Kirjanik veedab ülejäänud elu, nähes vaeva satiiri
"Punapea Carmen" 1885. "A la Grenelle" Nii nagu Bruant vältis otsest poliitilist propagandat ja tegeles individuaalsete juhtumitega, keskendus ka Lautrec oma modelli loomusele, nähes temas ohvrit, keda muserdavad olukorrad, mille üle tal ei ole mingit voli. Kui Degas' pesunaisi näidatakse harilikult töö juures pesemas triikimas -, siis Lautrec pakub vaatamiseks naist, kes on kokkuvarisemise äärel. Kõik Carmenist tehtud portreed väljendavad melanhooliat, mis avaldub äärmiselt kurnatud poosis, roidunud kehas ja langetatud peas. Silmi näidatakse meile harva; need jäävad punakasblondi otsmikutuka varju, nagu peaks osa naise loomusest jääma meie pilgust rüvetamata. Teisel Carmenit kujutaval maalil näitab ta teda vastu triikimislauda toetavana, nagu püüaks naine masserida oma ristluukohta. Carmenil oli Henriga salajane suhe, sest too palkas teda kogu 1886.aasta jooksul, kuni intsidendini,
Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab ,,Suure passiooni ,, puulõiked, seeria Maaria elust. ,,Suure passiooni" kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" (1514). Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. (,,Melanhooliat" peetakse Düreri autoportreeks). Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree" (1521). Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis,
endas peita võib. Selles mõttes olen isegi natuke tänulik, et pidin tegema mingist luulekogust analüüsi, sest ma ei teadnud, et luule võib päriselt nii huvitav olla. Luule on nüüd minu silmis nagu pilt seina peal, täis sümboleid, millest me saame erinevate tähenduste abil aru ja leiame sellest endale oma sõnumi. Kavatsen tulevikus hakata rohkem lugema luulet. Jüri Üdi luule on midagi teistsugust. Tema luuletustest justkui kiirgaks välja melanhooliat. Ma võiksin selle luuleraamatu põhjal kirjeldada Viidingu iseloomu. Viiding on rahutu ja kurvameelne mees kellele mõnikord meeldib visata nalja ja ehmatada teisi. Ta on näitlejana väga kiindunud draamasse ja seetõttu ei leiagi tema luulest palju naiselikku igatsuse ja ilu kirjeldamist. Ta on minu mõttes kui kunstnik või filosoof, ta paneb maailma tähele ja leiab maailmast kummalisi seoseid. Näiteks kujutab ta inimesi klaasuksena, hiigelmüürina jne. (J. Üdi: 56, 24)
ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Esimene ärkamisaja poeet on oma isamaaluules kajastanud kõike, mida eesti rahvas on läbi sajandite mõelnud nii iseendast, oma riigist kui ka rahvast. Sinna on peidetud palju nii kodumaa ilu kui ka igatsust ja valgusepüüdu. Erilist tähelepanu väärib ka Liivi loodusluule, ta otsekui elas loodusega ühte, väljendas melanhooliat kui loodusel oli raske ja tundis rõõmu kui valitses päikesepaiste. Taaskord ei ole Liiv liialdanud ja tema read tunduvad realistlikud ning ilma võltside kirjeldusteta. Liiv on ka ise öelnud, et teda inspireeris palju Peipsi järv ja koduküla lihtsad karjametsad. Seesugune lihtne pilt tekib Liivi luuletusi lugedes silme ette ja sellest leiab igaüks midagi tuttavlikku ja kodust. Meelisteemaks võib pidada ka aastaaegu, millest Liiv üsna palju kirjutas, populaarseimaks
Lapsepõlv oli Astrid Lindgreni kirjandusliku loomingu eeldus. Ta oleks justkui terve elu jätkanud elamist lapsepõlves. Seal liigub ta kergelt ja takistamatult, ronib üle kõigi aedade, kogeb samu tundeid, taaselustab fantaasiaid. See, kes järgneb talle lapsepõlvemaailma ei kohta ühtki takistust. Uksed avanevad, sest midagi ei ole varjata. Tegelikult tuleks sellega piirduda, tema elulooline kirjeldus peaks lõppema seal, kus lõpeb lapsepõlv. Täiskasvanu rollis olemine tekitas temas melanhooliat, mis aastatega järjest süvenes. Tunded, mis teda sütitasid olid koguaeg seotud lapsepõlvega: looduselamustega, raamatutega, vanematearmastusega, sõprusega, kaastundega, ootamatu mängulustiga. Kirjanik ise sageli ja selgesti kuulutas, et ta kunagi ei tahtnudki kirjutada täiskasvanud lugejale, kuna ainult lapsed loovad imesid. Tema poolt loodud kirjanduse lähtepunktiks on alati olnud see laps, kes ta kunagi oli, kes koguaeg temas edasi elab.
Pildil on kujutatud suur ümmargune Kuu, mis on ainsaks valgusallikaks tumedas taevas. Kuu heidab süngeid varje ja öö must mantel varjab saladusi. Vanasti oli selle kaardi nimeks Hämarus, ehk siis valguse ja pimeduse vaheline periood, mis on tundmatu ja salapärane. Kuu on kaart, mis näitab meie alateadvuses olevaid mõtteid, tundeid ja hirme. Tähistab ka suurenenud tundlikkust, loovust ja kunstnikuhinge, kes saab inspiratsiooni saladuslikelt jõududelt. Tihti sümboliseerib melanhooliat, igatust millegi järgi, sisemist kurbust. Kuid kõik, mida näitab meile Kuu, tuleb meie enda sisemaailmast, mitte kusagilt väljast. Kõik see, mida inimesed ei mõista, kipub neile hirmu valmistama. Kaart kutsub üles enda sisse vaatama, intuitsiooni usaldama, ennast paremini ise mõistma ja teistele väljendama. Ennustamisel välja tulles tuleks Kuud võtta selliselt, et kõik ei ole nii nagu see meile pealtnäha või esmapilgul võib paista.
Üha sagedamini hakati kohtuliku juurdluse käigus kasutama arstide abi ja selgus, et tihti olid süüdistused nõidumises seletatavad vaimsete häirete ning hallutsinatsioonidega. Rootsi kirikupoliitika juht Hermann Samson arvas, et pole vaja erilist muret tunda inimeste pärast, keda hakatakse kahtlustama nõidumises ainult sellepärast, et nad on melanhoolikud või vaimult nõdrad. Saatan on väga kaval ja niisugused on ka tema käsilased, kes vajaduse korral melanhooliat ja muid haigusi teeselda oskavad. Tallinna pastor Ludwig Dante arvas, et karudeks ja huntideks saatan inimesi muuta ei saa, küll võib ta sisendada inimestele kujutlust, et nad moondunud on. Dante arvas, et melanhoolikuid karistama ei pea, vaid veenmise teel nad väärettekujutlustest vabastada. Aastal 1633 välja antud korraldusega pandi Liivimaa konsistooriumile südamele, et ta peab ,,likvideerima paganliku ebajumalakummardamise, nõidumise ja ebausu." XVII sajandil oli veel
jadasse. Tal on ka muud luulet ja muid teoseid, aga kuna ta on eesti kirjanduses tekstidega mitteeksisteeriv, tuleb tema puhul rääkida kõige olulisemast. A de musset on ka suur romantik. Tema teostes on tuntav elulisus. Tema loomingus on palju eredaid isiksusi ja kangelasi. Tema hoiakud teeb omapäraseks iroonia. Suhtub irooniliselt ka romantismi enesesse. ,,Le nois" ehk ,,ööd" meenutab ,,Aastaaegasid". Siin kirjeldatakse öid ja see on seotud ka aastaaegadega. Kogu teos on täis melanhooliat ja üksindusetunned. ,,armastusega ei naljatata" tüüpiline tragikomöödiline teos. ,,sajandi lapse pihtimus" tragikomöödiline. Annab prantsuse romantilisele romaanile nimetuse. Novalis on kirjutanud ka romaani ,,Heinrich von Hoppeldingel". Tekkis vastuolu Goethe ja romantiliste autorite vahel. Ta oli teinud läbi pöörumise, muutunud targaks täiskasvanud meheks. ,,Heinrich" kujuneb romantismi alguspunktiks. Romantikud kirjutasid romaane kus inimesed ühiskonnas kohta ei leidnud
Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" ,,Milline öö" Milline öö, melanhooliat valav, nukrusi niristav valgesse sängi, mälestuspainav ja igatsuspalav! Sina sääl kuskil, tule ja mängi siin minu lõhnavi patjade vahel ah, mis võiks saada sest ööst meil kahel! 2.E.M.REMARQUE ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel.Remarque´i romaani tegelased on 19-aastased noored, kes üleöö on sattunud sõja hävitavaisse leekidesse. Neil puuduvad igasugused
kaudu jõudnud säästva psühhoterapeutilise reziimi ja tegevusteraapia juurde. Antiikmaailmast vajaks veel mainimist Platon, kes oli üks esimesi, kes mainis psüühikahäirete põhjustajana teravaid psüühilisi elamusi (araablased hiljem korraldavad vastavas vallas loomkatseidki). Galenos nägi psüühikahäirete põhjustajatena aju töö häireid. Galenos (lisades Hippokratese humoraalteooriale pneuma fenomeni) vaatles vaimuhaigusi kui tasakaaluolekut melanhooliat põhjustavat musta sapi üleküllus, maania oleks pidanud olema nn ,,kuum haigus" jne. Lähtuvalt humoraalteooriast oleks tegemist pidanud olema nö kogu keha (mitte üksnes aju) haigustega. Samas Galenos oma anatoomia-alastes töödes sisuliselt defineeris ka motoorsed ja sensoorsed närvid. Hippokratese traditsioonist lähtuvalt seletasid ajuhäirete abil vaimuhaigusi ka araablased (Avicenna). 9.-10. sajandi vahetusel rajati Bagdadis teadaolevalt esimese vaimuhaigla. Selles
Saksamaal valmistasid romantilisele aiakunstile maad ette Goethe ja Schiller. Goethe rajas isegi ühe aia oma maja juurde Weimari vürstiriigis. Seal leidus nii eremiidionn, gooti stiilis jaapani teemajake kui antiiksed templid. Raamitud rohelusest, aasadest, jõekäärust ja ojakestest nii nagu peab. Kurbust kutsusid esile varemed, mis meenutasid jalutajale et kõigel on kord lõpp. Gooti stiilis kabel tumedate kuuskede vahel tekitas hirmuga segatud melanhooliat. Mälestussambad ja kivid sissegraveeritud salmikestega olid samuti mõeldud eriliste poeetiliste tunnete ärgitamiseks. Sakslastel on vabakujulises pargis isegi suuremaid saavutusi kui inglastel nt Wörlitzi park, mille keskmeks oli ulatuslik lahtedega liigendatud Wörlitzi järv, üleujutuste eest kaitses ala pinnasest kujundatud tamm. Wörlitzit peetakse esimeseks Mandri-Euroopa maastikupargiks.
Kuid Feltoni huuled liikusid, ilma e' ta oleks kuuldavale toonud ainsatki sõna. Pingutu sega surus ta huultele kippuvad sõnad südamesse j väljus. Keskpäeva paiku tuli lord Winter. Oli üsna kaunis talvepäev, läbi vangla võrede paistis Inglismaa kahvatu päike, mis valgustab, aga ei soojenda. Mileedi vaatas aknast välja ja tegi, nagu ei kuulekski ta ukse avanemist. «Ah-aa,» ütles lord Winter, «pärast komöödia ja tragöödia mängimist etendame nüüd melanhooliat.» Vang ei vastanud. «Jah, ma mõistan,» jätkas lord Winter, «te tahaksite sellel kaldal olla vabana, tahaksite tublil laeval lõigata smaragdrohelise mere pinda. Te tahaksite, kas maal või merel, mulle mõnda toredat lõksu punuda, mida te nii hästi oskate välja mõtelda. Kannatage! Kannatage! Nelja päeva pärast võite minna randa ja meri on teile avatud, enam isegi kui te"Mahaksite, sest nelja päeva pärast vabaneb Inglismaa teist.» 550
annaabi.ee 
