Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng, Henry VIII, Konflikt paavstivõimuga,
AUGUSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU Keiser Karl 5, kes soli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega, soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530. aastal Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Kirikuvande alla pandud ja lindprii Martin Luther ei saanud seal osaleda. Tema asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augusburgi usutunnistus. See rõhutas, et peatähelepanu pöörataks unimmõistusele vastavaks. Augusburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku juhtimisel sai põhimõte määravaks, et kirikupea poleks mitte paavst vaid riigivalitseja.
uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud jumalik kord. Reformatsiooni ideed, millesse andis olulise panuse Lutheri kaastööline ja mõttekaaslane Philipp Melanchthon, levisid peamiselt Lutheri õpilaste ja trükiste kaudu juba 1520.aastatel ka Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Baltikumi. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu. Usurahu sõlmimisega anti maaisandale õigus valida endale ja oma alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, elus religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse.
Ta leidis peavarju Wartburgi lossis. Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust. Ta leidis, et tuleks suurendada vürstide võimu ning et munkadel ja nunnadel on õigus kloostrist lahkuda. Preestritele tuli anda õigus ise otsustada, kas nad tahavad abielluda või mitte. Lõpuks eitas Luther ka koostreid ja ordusid. Tõlkis Piibli saksa keelde. Taunis pühakute ning pühade säilmete kultust. 3. Philipp Melanchthon väärtustas rohkem ilmalikku haridust kui Luther. 4. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikust. Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste. 5. Thomas Müntzeri mõjutasid anabaptistid, kes leidsid, et ristida tuleks inimest kui ta on täiskasvanud, sest titena ei oska ta olla tõeline kristlane. Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule. Müntzeri arvates tuli saavutada maapealne jumalariik
Reformatsioon Lõputööd peatavad Martin Luther Kirjad, voldikud, Piibli vaimne ja 1520-1600 reformatsiooni 1517. a tõlge religioosne uuen 1524-25 Baueri sõda Philipp Melanchthon antropotsentrilin 1555 Ausburgeri religiooni maailmavaade rahu asendab maailm Vastu reformatsioon tsentraalset vaatepunkti
Martin Luther oli tuntud värvika kõne ning hea huumori poolest. Ta tõlkis piibli heebrea ja kreeka keelest saksa keelde (ilmus esmakordselt 1522) see sai nii populaarseks, et sellel põhineb nüüdisaegne saksa kirjakeel, lõi aluse saksa keelsele jumalateenistusele ning lõi võimaluse tõsta rahva haridustaset. Lutheri õpetus levis kiiresti ja ükski võim ei suutnud seda peatada. Saksa reformatsiooni teine tähtsaim ideoloog Lutheri kõrval oli Philipp Melanchthon(1497- 1560). Ta oli humanist ning Wittenbergi ülikooli õppejõud. Mitmekülgselt haritud teadlasena aitas ta Lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. Võrreldes Lutheriga, kes pööras tähelepanu usu tunnetuslikule küljele, rõhutas Melanchthon teadlasena rohkem seda, et usupuhastus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. 6
Ta jöudis ka ordude ja kloostrite eitamiseni. Lindpriina leidis Luther peavarju Wartburgi lossis, kus ta asus tölkima Piiblit saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522 ja kogu Piibel 1534. See pani aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis ka vöimaluse tösta rahva haridustaset. Luther taunis pühakute ning pühede säilmete kultust, mis oli muutunud harrastuseks. §31 LUTERLIK REFORMATSIOON: ERIMEELSUSTE KAUDU UUE KIRIKUNI PHILIPP MELANCHTHON Saksa reformatsiooni teine tähtsaim ideoloog Lutheri körval oli ka humanistina tuntuks saanud Philipp Melanchthon (kodanikunimega Schwarzerd). Sündinud 16.02.1497 Brettenis. 1518. aastast oli ta Wittenbergi ülikooli öppejöud. Oma laialdase tegevusega hariduse alal (öpikute ja koolikorralduste koostamine, osavött paljude gümnaasiumide ja ülikoolide asutamisest) pälvis ta aunimetuse ,,Saksamaa öpetaja". Reformatsiooniga ühines ta 1521. aastal
põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde- lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. Philipp Melanchthon-Lutheri kõrval teine tähtis teoloog. Tegeles hariduse edastamisega. Augsburgi usutunnistus ja usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Philipp Melanchthon( koostas usutunnistuse kokkuvõtte). Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus. Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne
(anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule Ususõdade tulemused. Seisuste esinduse asemel käis koos Notaablite Kogu Põhjused: poliitilised hugenotid absolutismivastased ringkonnad Pärtliöö: katoliiklased tapavad hugenotte (Prants.) - moodustati protestantlik konföderatsioon Nantes'i edikt: valitsev usk katoliiklus, piirkondades usuvabadus, hugenotid saavad kodanikuõiguse, lubati jätta kindlustatud punkte
Lutheri läkituskirjades kõigi linnade raehärradele soovitas ta rajada kristlikke koole. Maarahva laste õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni. Thomas Müntzer, üks reformatsiooni liidreid, lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Juba enne Lutherit tõlkis ta ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. Lutheri ustav kaaslane ja toetaja oli Philipp Melanchthon, keda tänu tema panusele rahvahariduse arendamisse on nimetatud Saksamaa õpetajaks. 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli. Reformaatorina alustas ta kiriku eeskirjade ja jumalateenistue üksikküsimustest, tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Zwingli hakkas pidama igal hommikul jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemsega. Peale
Reformimeelsed haridustegelased kuulutasid, et inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast saab tähtsaks vahetu kontakt pühakirjaga. Paavstivastaselt meelestatud inimesi motiveeris õppima võimalus lugeda piiblit emakeeles, ilma mingite kirikuisade kommentaarideta. Piiblist sai ainus usuallikas ja ta tungis sügavale rahva massidesse, kujundades ja kasvatades inimest nii usuliselt kui kõlbeliselt. Koolivõrgule pani aluse Philipp Melanchthon (1497- 1560). Koolivõrgu laienemisega muutus algharidus kättesaadavaks olenemata seisusest või soost. Õppemetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega. M. Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Tänu emakeelsele piiblile jäid rahva mõte ja kool siitpeale samuti seotuks. Koolitati pastoreid ja ametnikke, reformiti ülikoole ja keskastme koole. Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele ja palgale. Kasvatusküsimustes võeti
noorte koolitamist. Martin Lutheri kui reformija esimene tegevus oli kloostritest koolide loomine. Kuid kooli ei reforminud mitte ainud Luther, vaid ka Melanchthon, Zwingli, Bucer, Bullinger ja Calvin oma kirjatööde ja tegevusega. Reformijad mitte ainult ei lugenud humanistide kirjutisi, vaid ülikooli lõpetajatena
Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Martin Luther - Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust Emakeelset piiblit Lugemisoskust Reformatsiooniaegsed ümberkorraldused hariduses: Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon 1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. 2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega. Selleks ilmusid M.Lutheri sulest spetsiaalsed lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. *Koolikirjanduse moderniseerimine
Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 2 1555 Augsburgi usurahu, millega luterlus seadustati ning katoliku kiriku kõrvale astus luteri kirik. Põhimõtteks oli "Kelle maa, selle usk", s.t iga vürst määras oma alamate usu Philipp Melanchthon Lutheri sõber "Praeceptor Germaniae" ehk "Saksamaa õpetaja" panus haridusse (õpikute ja koolikorralduste koostamine, gümnaasiumide ja ülikoolide asutamine) "Usk on kultuuri süda" esitas 1521. aastal esimese luterlaste usu süstemaatilise esituse teose Loci communes (ühised mõisted) Abistas Piibli tõlkimisel Print shows Luther burning papal bull of excommunication, with vignettes from Luther's
Wartburgi lossis: Ristimine armulaua sakramendist piidab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade nunnade lahkumisõigus Preestrite abiellumisõigus Piibel saksa keeles(uus testament, piibel) Ordude -loostrite eitus Pühakute kultuse vastu Pildirüüste- Lõhuti kunstiväärtusi kirikutes Anabaptistid(taasristijad)- ristide alles täiskasvanuid Thomas Müntzer-Talurahva ülestõus, Jumalariik maa peal (Ph. Melanchthon- Augsburgi usutunnistus Emakeeelne jumalateenistus Kaks sakramenti Lihtne kirik Kiriku allutamine ilmalikule võimule) 1555- Augsburgi usurahu: “Kelle maa, selle usk” (Valitseja sai määrata usu) Reformatsioon Šveitsis – Zwingl Palgasõdurite ja sõja vastu Katoliku kiriku kritiseerimine Calvin –Ristiusu õpetus,Kalvinism Predestinatsioon -kõik on jumala poolt juba ette määratud Pr- hugenotid Ing-puritaanid Šhotimaa-presbüterlased
Legend: Lutherit peetakse jõulukuuse tava isaks. Legend räägib, et ühel õhtul läks Luther läbi metsa koju ja märkas, kuidas kuusel peegeldub taevatähtede valgus. Ta raius kuuse maha ja viis koju. Kodus pani ta kuusele küünlad, et luua samasugust muinasjutulist meeleolu. Nii kirjeldab Martin Luther värvikalt on tegemisi: "Ma olen üksnes Jumala Sõna õpetanud, jutlustanud ja kirjutanud, midagi muud pole ma teinud. Sel ajal, kui mina magasin, või kui ma oma sõprade Philippi [Melanchthon] ja Amsdorffiga Wittenbergis õlut jõin, nõrgendas Sõna paavstivõimu niivõrd, et ükski vürst ega keiser pole seda nii palju lammutanud. Mina ei teinud midagi, seda kõike tegi ja saavutas Sõna" (raamatust "Kaheksa Wittenbergis peetud jutlust"). Luther suri oma sünnilinnas, kuhu ta oli sõitnud Wittenbergist, et anda ühes tüliküsimuses nõu sealsele krahvile. Luterlus · Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest
nunnadel peab olema õigus lahkuda; Preestril õigus otsustada, kas tahavad abielluda. Jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni. · Tõlkis piibli saksa keelde. Uus testament 1522, piibel 1534.aastal lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele, rahva harimisele. Soovitas rajada kristlikke koole. Taunis pühakute ja pühade säilmete kultust (jumalaema särgi ribad, püha piima tilgad jne) 31. LUTERLIK REFORMATSIOON: ERIMEELSUSTE KAUDU UUE KIRIKUNI PHILIPP MELANCHTHON · Tähtis ideoloog. Tegevusega hariduse alal pälvis aunimetuse ,, Saksamaa õpetaja". · Ühines reformatsiooniga 1521. aastal. Ta aitas põhidokumente koostada ja piiblit tõlkida. Melanchthon oli seisukohal, et just mõistus ja haridus peavad usku toetama. ERIMEELSUSED REFORMATSIOONIS · Mõni leidis, et ümberkorraldused ei saa piirduda üksnes usupuhastusega ja õpetatud meeste vaidlustega, vaid tuleb tähelepanu pöörata ka argipäeva muredele.
12. juunil 1522. aastal osales Knopken avalikul väitlusel Peetri kirikus, teemaks Jumala armust usu läbi õigeksmõistmine. Riia raad asus Knopkenit igati toetama, kuid Riia toomkapiitel vaatas tema tegevust ja kasvavat populaarsust hirmuga. 1522. aasta sügisel määrati ta magistraadi poolt Peetri kiriku evangeeliumiumiõpetajaks.1524. aastal ilmusid trükist Wittenbergis Knopkenilt usuteesid ja evangeelne kommentaarium Pauluse Rooma kirjast, millele kirjutas eessõna Melanchthon. Knopken polnud oma õpetuses sajaprotsendiline evangeelne võitlev luteriaan, pigem katoliku kiriku suhtes diplomaatilisema Melanchthoni õpilane (Arbusow 1921:249). 1529. aastal koostas Knopken koos Johannes Briesmanniga Riia linna kirikukorralduse, mis 1533. aastal võeti üle ka Tallinna ja Tartu rae poolt. Knopken tegutses aktiivselt ka evangeelse koolikorralduse sisseseadmise juures, mida võib ka pidada Melanchthoni mõjuks, kelle juhtidee oli, et kiriku reformimine ja
Väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Tuntuim diskussioon 1519 Lepizigis tema ja Johannes Ecki vahel, kes püüdis paljastada Lutherit ketserluses. Lutheri populaarusus ainult kasvas. Tõlkis Piibli saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522. ja kogu Piibel aastal 1534. See lõi alguse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Taunis pühakue ning pühakute säilmete kultust. Philipp Melanchthon Laialdane tegevus hariduse alal. Saksamaa õpetaja. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikkust. Ajendas pildirüüste. Anabaptistid taasristijad. Tuli ristida täiskasvanuid, mitte lapsi. Thomas Müntzer lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Tõlkis ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas aluse koguduse laulule. Maapealse jumalariigi saavutamiseks pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Talurahvasõda
mõttemaailma ja kangelaste vastu. Samsoni tragöödia struktuur ja eriti kooriosad viitavad tugevalt Aischylose ja Sophoklese mõjule. Ka Inglismaal sai populaarsels Prometheus. Shelley lõi tema põhjal draama ,,Vabastatud Prometheus", tõstes ta kuju vabadusvõitleja aujärjele. Byroni jaoks oli ta kangelase mässulisuse sümboliks. Saksamaal oli 16. Sajandil tragöödia tutvustajaks Philipp Melanchthon. Kreeka tragöödia puhul hindas ta eelkõige nende väärtust moraali seisukohalt. Protestantismi eetikat rajav Saksamaa nägi tragöödiates inimese eksimjuste ja kuritegude kujutamist, millele järgneb paratamatu karistus tragöödia õppetunniks on, et Jumal jälgib kõiki inimese tegusid ning midagi ei toimu ainult juhuse tahtel. Selle järgi on ka geniaalsed poeedid, kes kuulutavad tõde, Jumala looming. Saksamaal sai romantismiajastul Prometheusest tormi ja tungi ajastu võtmekuju
vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust. Emakeelset piiblit. Lugemisoskust. Piiblitõlked: M. Lutheri piiblitõlked saksa keelde: 1522 Uus Testament 1534 kogu Piibel Muud piiblitõlked: 1466 saksa keelde 1477 prantsuse keelde 1525 inglise keelde 1541 rootsi keelde 1548 soome keelde 1739 eesti keelde Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon 1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses 2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega. Selleks ilmusid M.Lutheri sulest spetsiaalsed lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjanduse moderniseerimine
Lorenzo Valla: ladina keelt austavad kõik rahvad nagu jumalat, kes on taevast alla laskunud (1440.a. Elegantiarum libri). Relatiniseerimine, põhjamaade renessanss (16.-17. saj.) Erasmus 1528.a. dialoog Ciceronianus. Encomium moriae, Adagia, Colloquia familiaria. Tõlked rahvuskeeltesse ja nendest ladina keelde. Sebastian Brandt Narrenschiff 1494, `Stultifera navis' 1497; I. Kant Opera ad philosophiam criticam 1796-1798. Barbaarse ja kultuurse keele probleem Saksamaa. Philipp Melanchthon (Schwarzerd, 1497-1560) .Ladinakool, kooliteater. Jesuiidid ja ratio studiorum. Propaganda fidei Ladina keel kui filosoofia ja teaduse keel. Isaac Newton, Karl Linné, Carl Fr. Gauss .Kuid: Galileo Galilei (Dialogi dei massimi sistemi 1632) Uushumanistlik renessanss: formaalne ladina keele õpetus (grammatika ja mõistuse treenimine). Elav keel: 1889 L'Aquilas Alaudae 20. saj. lõpus, 21. saj. alguses ladina keele klubid, Academia Latinitati Fovendae Pronuntiatio restituta antiikne hääldus
k. Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt. Barokk: Jean Racine (1639-1699)?!?!? Antiigist teemad ja tegelased Klassitsism: tragöödia esiletõus Inglismaal ja Saksamaal Cleopatra (1552, Seneca mõju). 16. saj. Inglismaa: Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles, Euripides). Probleem: ladina või kreeka algupära? Christopher Marlow Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise-teema). William Shakespeare 16. saj. Saksamaa: Philipp Melanchthon, loengud Sophoklesest. Moraali tähtsus. Originaalitruudus 16.-17. saj. 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Jean Racine (1639-1699) Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale
Tema vaateid ja teoseid sellest ajast: ilmus Piibli saksakeelne tõlge (Uus Testament 1522; tervik 1534) eitas paavsti võimu ja munkade vandeid eitas kiriklikku abielukeeldu (abiellus 1525 endise nunna K. von Boraga) tunnistas vaid kaht sakramenti seitsmest: ristimist ja armulauda taunis pühakute ja pühade säilmete kultust - suri 18.02.1546 Eislebenis 3. Lutheri ideekaaslane Philipp Melanchthon - Aitas Lutheril tõlkida piiblit ja dokumente, koostas õpikuid, asutas koole Saksamaa õpetaja 4. Reformatsiooni eri suunad: a) Andreas Karlstadt rohkem tähelepanu argielule, aktiivsus ilmalikus elus b) anabaptistid e. taasristijad ristida täiskasvanuid c) Thomas Müntzer hävitada aadlilossid ja kloostrid, võim ja vara lihtrahvale 5. Talurahva sõda Saksamaal 1524 1526
Cleopatra (1552, Seneca mõju). 16. saj. Inglismaa: Thomas Sackville Gorboduc. Tragöödiad ülikoolides (Sophokles, Euripides). 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus Probleem: ladina või kreeka algupära? Christopher Marlow Tamerlan Suur, Doktor Faustus (hybrise-teema). William Shakespeare 16. saj. Saksamaa: Philipp Melanchthon, loengud Sophoklesest. Moraali tähtsus. Originaalitruudus 16.-17. saj. 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale.
Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta, paavst ei saa andestada ühtegi süüd, võib vaid kinnitada Jumala andestust, paavst saab neid karistusi kustutada, mille ta ise on inimestele peale pannud, astus välja indulgentside vastu; pandi kirikuvande alla, oli lindprii; tõlkis Piibli saksa keelde saksakeelne jumalateenistus Philipp Melanchthon 1497-1560, humanist, tegevus hariduse alal "Saksamaa õpetaja", ühines reformatsiooniga, aitas Lutherit dokumentide koostamisel, Piibli tõlkimisel Augsburgi usutunnistus 1530 kutsuti kokku Saksa Riigipäev, sest keiser Karl V tahtis sisemiste vaidluste lahenemist, et ühineda välisvaenlaste vastu, Martin Luther ei saanud seal osaleda, tema asemel Melanchthon, esitas dokumendi Augsburgi usutunnistus;
Luther toetas kohalikke vürste talurahva vastu. Kohalik valitseja kehtestab ise usu (kuidas valitseja nõnda alamad). Kiriku varade natsionaliserimine, Saksamaa lõplik killustatus. Õpetuse võtsid aktiivsemalt omaks linnakodanikud, kohalik aadel. Lutheri õpetuse võtavad vastu Saksamaa, Põhjamaad, Liivimaa, Ungari. Algab Saksamaa usuline lõhenemine. Algab ususõdade periood (1548 1648). Tähtsaim dokument oli Augsburgi usutunnistus (1530), mille autoriks oli Philipp Melanchthon. Ulrich Zwingli ei suuda rajada oma kirikut. Zwingli algatab reformatsiooni Sveitsis. Zwingli jagas Lutheri arvamust "Piibli" suhtes. Zwingli rõhutas kasinust ja kõlbelisust. Zwingli oli radikaal ning tema tõekspidamised demokraatlikumad. Reformatsiooniga kaasneb pildirüüste. Toimub usulõhenemine ka Sveitsi aladel. Konrad Grebel paneb aluse anabaptistide õpetusele (täiskasvanute ristimine). Grebel soovis taastada algkristluse. Radikaalne protestantism
hea ladina keele valdaja: õpetas esimesena ladina keel kui elav, Saksamaal nii ladina, muutuv keel kreeka kui heebrea keelt kreeka autorite väljaanded, tõlked, LorenzoValla (14071457) sõnastik, õpikud tagasipöördumine Cicero kreeka keele häälduses ladina keele juurde Itatsism keeleline analüüs, tekstikriitika Philipp Melanchthon (14971560) donatio Constantini skolastika vastu: dogma (,,Constantinuse asemel piibli mõistmine kinkekirja") ebaehtsuse rõhutas hea keeletundmise tuvastamine tähtsust pilkas Vulgata keelt käsiraamatud, kommentaarid, Angelo Poliziano (14541494) tekstikogumikud koolidele, 5
normidega. Alfred kasutas oma seadustes ka Uuest Testamendi norme. Saksa õigus Talurahvasõja "12 artiklit" 10 käsku olid aluseks talupoegade nõudmiste kataloogile, nn."12 artiklile." Ülem-Svaabimaa talupojad väitsid, et seadustes ei tohi olla karistusi, mida pole Moosese seadustes, sest inimene ei tohi karistada karmimalt kui Jumal ise. Kerkis küsimus kes on tühistanud jumala seadused? Keegi ei ole seda teinud, järelikult dekaloog kehtib. M. Lutheri kaasvõitleja P. Melanchthon väitis 1521.a., et Moosese seadused peavad asendama olemasoleva õiguse. Üleskutse leidis kõlapinda isegi protestantlike valitsejate juures. Kriminaalõigus 10 käsku mõjutasid oluliselt 16.-18.saj. kriminaalõigust karmistumise suunas. Reformatsiooni loosung "tagasi puhaste allikate juurde" tõstis oluliselt VT normide mõju sotsiaalse käitumise hindamisele, moraalsed hinnangud muutusid karmimateks. Piibel (eriti VT) muutus juristide südametunnistuse toeks ja mõõduks
annaabi.ee 
