Piirid meis ja meie ümber Elame maailmas, kus valitseb 21. sajand ja kõik, mida me näeme on omavahel ühendatud. Näiteks 100 000 aastat tagasi, ei kujutatud ette, et inimene räägib kellegi teisega, olles ise tuhandete kilomeetrite kaugusel või, et keegi astuks samme suure helendava täpi peal maa kohal, mida nüüd kutsutakse kuuks. Seda kõike on võimaldanud meile maailma globaliseerumine, kuid suuremate võimalustega kaasneb ka rohkem piire nii meis kui ka meie ümber ja rohkemate piiridega kaasnevad omakorda suuremad rikkumised. Igale poole, kuhu me ka ei vaataks, võime füüsiliselt näha mingeid piire, olgu nendeks siis, kas silma-, metsa-, riigipiir või mingi muu selline, tuleb see piir siiski ületada, et saada teisele poole. Aga alati ei pruugi see nii kerge olla, näiteks jõudes silmapiirile, avanaeb ainult jällegi uus ja viimaseni jõuda polegi võimalik. Võib juhtuda ka nii, et ei pääseta üle riigipiirist
Piirid meis ja meie ümber Igaühel meil on meie enda piirid, millest me väga lihtsalt üle ei kipu astuma. Mulle meeldib seda ette kujutada kui minu isiklikku riigipiiri, millest ma ilma loata üle astuda ei tohi. Aga kõikidel meist tiirleb see joon omasoodu. Millistest lõikudest koosnevad need meie isiklikud piirid ja miks nad on meil kõigil erinevad ? Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Me täidame neid, sest muidu saame trahvi. Poleks politseinikke, kes tänavail kontrolliks, et kodanikud ikka seadusi täidaks, oleks asi tõesti katastroofiline. Väga tänuväärt amet, paraku aga mitte tulus. Siit hargneb individuaalsete erinevuste esimene põhjus ja ka piiripunkt ehk koht, kust on võimalik piire ületada. Nimelt tänu sellele, et härra korravalvur niivõrd väikest palka saab, on ta sunnitud pistist võtma. Pere tahab toitmist, elu elamist. Mõned väidavad, et see on loll jutt ja et need ajad on möödas. Paraku on...
palju erinevaid ülesandeid. Ta loob tingimused loote vabaks arenguks ja liigutamiseks, hoiab ühtlase temperatuuriga keskkonda loote umber, kaitseb loodet põrutuste ja traumade eest, väldib nabaväädi pitsumist loote kehaosade ja emakaseina vahele, osaleb loote ainevahetuses. Ümber loote moodustavad veemolekulid justkui kaitsva strukturuuritud vee kihi. Jääb mulje, justkui vesi püüaks kaitsta sündivat elu, juhtides tulevase ema organismi kõiki ressursse. 2.2 Vesi meis Neli ja pool ämbritäit ligikaudu nii palju on vett täiskasvanud inimeses, kes kaalub 70 kg. Kuivainet leidub kehas ainult 25 kg. Protsentuaalselt on seda umbes sama palju kui näiteks süldis. Ent miks siis inimene ei liigu ringi võbiseva kallerdisena? Sellepärast, et oluline pole üksnes see, millest miski on tehtud, vaid ka see, kuidas see on tehtud. Kaks kolmandikku inimese kehas leiduvast veest paikneb rakkudes
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber muutuvad iga meie elatud minutiga. Mõttemaailma muutudes ja arenedes muutuvad ka meie seatud piirid. Ning näiteks kes oleks võinud kunagi üldse seda arvata, et inimene saab sellelt maalt õhku tõusta või veel vähem mingile teisele planeedile jala maha panna? On piirid, mis määravad nii-öelda kaugust. Just täpselt viimane piir, kui kaugele saab minna maalt või näiteks riigipiirid. Maailmapiir, silmapiir, kuid suhtluspiir? Mõelda vaid, kes oleks eales uskunud, et oma kodust võid suhelda inimesega 10.000km kaugusel. Vihjan siinkohal muidugi interneti arengule. Ühed suurimad piirid meie elus on seadused. Vaatamata suurtele korruptsioonidele, on seadused siiski meie elus välja suured piirajad. Loob mulle ette pildi lõksust, kust rikkamad ja oskuslikumad võivad mööda hiilida. Tegelikult saab siit ka välja lugeda, et meie elude piirid olenevad ka riigist, kus elame, kun...
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt? Või oleme me aktiivsed , agressiivsed, rahutud ja ei taha, ei suuda leppida meile seatud piiridega? Kas me oleme kuulekad, juhitavad või oleme me ise juhtijad, kes suudavad teisi mõjutada ja sundida piire muutma?
Piirid meis ja meie ümber Essee raamatu ,,Meister ja Margarita" põhjal Inimene on piiratud olend, piiratud kõikjal, ükskõik kas vaadelda piire käitumisnormide, viisakuse ja seadustena või suutmatuse, küündimatusena mõista või uskuda seda, mis esmapilgul tundub võimatu. Mis juhtub, kui eemaldada piirid, näidata inimestele seninägematut? Ma väidan, et piirid annavad inimestele turvatunde, isegi kui vahel tundub vastupidi. Olla piiratud on elada mugavalt, tunda, et kõik on kontrollitav, süsteemne. Kui vaadelda raamatud ,,Meister ja Margarita", saame näha, et inimesed, kes kohtusid Saatanaga ehk kõige üleloomuliku sümboliga, lõpetasid kas kaugrongis või hullumajas, kusjuures viimane kippus enamusse jääma. Mida sellest järeldada? Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.. Teised, hullumaja patsiendid, paistsid uskuvat, aga...
Vägivald meis ja meie ümber. Vägivald on tänapäeval osutunud väga suureks probleemiks. Paljud noorukid, kelle isiksus ei ole veel täielikult välja kujunenud kannatavad nii vaimse-, kui fka üüsilise vägivalla all, mida avaldavad neile nende eakaaslased. Usun, et raskem on taluda vaimset vägivalda, sest füüsilise peksmise tekitatud haavad paranevad, kuid mõnitamise, solvamise ning alandamise haavad jäävad igaveseks. See kujundab inimese enesehinnangut, enesekindlust ning käitumist. Solvavad laused jäävad eluks ajaks pähe kumisema : " Sa oled juba niigi paks !" ; " Sa oled nii mõttetu inimene! " ; " Sinusugust küll keegi enda ellu ei taha ! " Sellised laused saadavad inimest läbi elu, õõnestades enesekindlust ning mõjutades otsuseid. Inimesed, keda on kooli ajal mõnitatud ei ole üldiselt oma elus edukad, kuid on ka erandeid. Nimelt mõni mõtleb ka nii kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Targad ammutavad mõnitustest ning alandamisest en...
Igavene laps Meie hinges säilib laps kogu elu vältel, ka siis, kui oleme juba vanad. Miks meis elutsev lapsikus elu jooksul ei kao või tema mõju meie tegemistele ei vähene, seda ei tea meist keegi. On see siis hea või halb, seda ei oska öeldagi, kuid just see omadus hoiab meid erksana aga siiski paneb meid vahel nii mõndagi piinlikusse olukorda. Muserdav on vaadata inimesi, kellel on alati morn nägu peas, kes suhtuvad kõikidesse oma tegemistesse ülisuure tõsidusega ning kes üleüldse elust mingit rõõmu ei tunne. Vähemalt välja nad seda ei näita
Rakvere Ametikool Fibonacci jada ja kuldlõige meis ja meie ümber Referaat Koostaja:Kaur Teder Juhendaja: Riho Kokk Sissejuhatus 1. Fibonacci jada ajalugu. 2. Kuldlõige on ... 3.Videolingi 4.Pildid 5. Kokkuvõte. Fibonacci jada ajalugu- Teadaolevalt esinevad Fibonacci arvud esmakordselt ``matrameru`` nime all Pingala sanskritikeelses käsikirjas. Fibonacci (1170-1250) oli Itaalia matemaatik, keda peetakse ``keskaja kõige andekamaks matemaatikuks``. Fibonacci uuris samal
Maailma lõpp Keiu Kaur Maailmalõpp on teema, mida käsitletakse päevast päeva. Seda on ennustatud juba aegade algusest saadik meie esivanemate poolt. Räägitakse, et me oleme üleelanud juba sadu või rohkem maailmalõppe, aga sellest hoolimata on kõik endine. Miks see siis meis hirmu tekitab, kui igaüks meist on mõne maailmalõpu üleelanud? Maailmalõpu teooriaid on väga suurtes kogudes: nii ulmelisi kui ka täiesti reaalselt mõeldavaid. Mina isiklikult ei usu, et maad võiks tabada mõni ufode rünnak või et maale teeks lõpu mingi saatuslik kuupäev nagu selleks oli 2012. 12. 21. Pigem arvan, et nagu ka igale inimesele on määratud surm, on määratud ka meie planeedile lõpp. See on täiesti loomulik eluosa
Lisaks suunab meid õigele rajale, kui tundub, et oleme kaotanud õige tee. Õpetaja on inimene, kelle käe all kasvab suureks sadu lapsi ja kes seejuures ei soovi midagi utoopilist vastu. Vaid austust ja säravaid silmapaare talle vastu vaatamas, kelle teadmistejanu on kustutamatu. Siinkohal tahaks mainida ära eriti olulise osa meie koolielust ja arengust meie esimesel õpetajal. Ta on keegi, kes jääb meie südametesse alatiseks ja kelle kasvatuslikku käekirja saab meis lugeda veel tänasenigi. Esimene õpetaja, esimene teejuht, suunaja ning toetaja kuni lõpuni välja. Mul on hea meel, et saan südamest ja siiralt tõdeda, et meie koolis on nii palju rõõmsameelseid ja suure südamega õpetajaid, kes on alati valmis kuulama õpilasi ja koos nendega leidma lahendusi tekkinud probleemidele. See ongi üks põhjustest, miks me peaksime neid täna tänama ja innustama neid oma tööd südamega edasi tegema. Just nagu nad kõik seda siiani teinud on.
Läbi aegade on kiusatud teistsuguseid inimesi. Kas sellepärast, et laps eelistab rohkem üksi olla, või on ta tark või on ta väiksem või tal on tumedam nahk või ta räägib aktsendiga või ta on õpetaja laps. Tänapäeval on vägivald kujunenud väga teravaks probleemiks nii koolis kui ka kodus. Mis on vägivald, miks see eksisteerib ja kuidas sellega hakkama saada? Alustuseks võiks tuua ühe näite. Me oleme pimedas toas ja kuuleme nurgast krõbinat ning meis tekib hirm. Et hirmust üle saada, peame me tule põlema panema ja vaatama, kes või mis nurgas krõbistab. Kui näeme, et see on vaid väike hiireke, siis meie hirm kaob. Samamoodi on ka vägivallaga kui me vägivallast midagi ei tea: mis see on, kuidas see avaldub, millised on põhjused, millised tagajärjed, siis on meil vähe võimalusi sellega hakkamasaamiseks. Kui me aga uurime, mida vägivald endast kujutab, millised on selle
,,Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? ,, Kas me kõik peame sarnanema kellegiga, kas siis kuulsa või mõne tavalise inimolendiga meie endi seast ? Kas meis ei võiks jääda midagi selleks, minu endi eriliseks tunnusmärgiks ? Minu arvates peaks meis kõigis jääma alati alles midagi, mis oleks meie kaugelt tuntavaks tunnusmägiks . Me ei tohiks muuta ennast sellepärast, kui me kellegile teisele ei meeldi. Me peaksime ka raskemates olukordades püüdma jääda iseendaks. See kõik on muidugi esmapilgul veidike raske ja ülepakutud. Tegelikuses on raske säilitada mõnedes olukordades rahu ja jääda iseendaks.Meis kõigis on kindlasti palju andeid ja oskusi. Võibolla ei ole nad just kõigile, ka meile endile esmapilgul teada
Kuna maailm muutub muutuvad ka meie arenemis tingimused ja võimalused. Mida rohkem maailm muutub ja areneb seda rohkem areneb ka arengupsühholoogia. Praeguse generatsiooni lapsed on arenenud täiesti teisti kui nt. lapsed 1989 aastal. Sest keskkond oli teistsugune, maailm oli teistsugune. Kõik oli lihtsam,meie vaatevinklist vaadatuna. Polnud sellist tehnikat nagu kaasajal, polnud sellist keskkonda ja inimesed arenesid teisiti. Arengupsühholoogia areneb, siis kui leiame mingi uue arengu meis endas, aga areng meis endas (inimestes/inimrassis) toimub igapäev. Arengupsühholoogia paneb arenema inimene.
Koomiliselt ja tohutute liialdustega. Esineb pilte ja autor mainib tihti urruauku. Tekst on liigendatud lühikesteks mõttevälgatusteks. Põhitegelased: Dwayne Hoover ja Kilgore Trout. Hoover Hakkas ettekujutama ja märatsema. Kilgore Trout tundmatu kirjanik, papagoi, posti teel Räägitud mineviku vormis ja autor osaleb ka tegevuses Tsitaate raamatust "Paistab ,et mis tööd ameeriklane tänapäeval ka ei teeks, nii või teisiti on see enesetapp" "Meie teadvus on asi, mis meis on elav ja võibolla püha. Kõik muu meis on elutu masinavärk" "Me oleme terved ainult sedavõrd , kuivõrd meie ideed on humaansed." "On kurnav, kui pead kogu aeg aru pidama kõiksuses, mis tegelikult on ebaarukaks loodud."
kurjuse vahel. Teoses sõlmivad Jumal ja Saatan omavahel lepingu. Saatan nimega Mefistofeles üritab Jumalale selgeks teha, et inimesed ei ole südames head ja et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt kõrvale. Jumal aga leidis, et inimesed on tegelikult oma loomult head ning oma teekonnal headuse poole võivad nad eksida, kuid lõpuks jõuavad ikkagi välja headuseni. Inimese igapäevaelu juurde kuulub võitlus hea ja kurja vahel. Meis on peidus nii hea kui ka kurja alge. Meil on valida halva ja hea vahel ning see on meie teha kumma tee me valime, kas hea või halva. Elu koosnebki otsustest, ning kui meis on piisavalt tugevust, et kurjusest võitu saada tuleb osata seda kasutada. Faust tegi otsuse anda järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tema ellu põnevust ja naudinguid tuua. Et teha head tuleb saavutada harmoonia ülejäänud maailmaga. Faust
Võrdlus: Holden ja mina Holdenit võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, ta on mässumeelne ning tema kanda on palju valulisi probleeme. Ka mina, lugedes raamatut, tundsin, et võin temaga samastuda. Iseloomujooni, mis on meil sarnased, on mitmeid, kuid mõned neist väljenduvad meis erinevalt. Peamine joon, mille ma ära tundsin, on tasakaalutus. Meie tujud muutuvad kiiresti ning ärritume. Vihastumine on kerge tekkima, kuid see ei kesta kaua ning see pole isiklik. Võib öelda, et olen uute inimestega samuti kinnine ning avan ennast aeglasemalt kui kilpkonn liigub ühe tunni jooksul, kuid võrreldes minuga, eelistab Holden kinniseks jäädagi. Holden ei usalda inimesi, mistõttu tal puuduvad südamelähedased sõbrad. Ka
Tegelikult on see lihtne, tuleb vaid mõelda meie inimlikkusele, sellele et kõigil on omad head ja halvad, varjatud küljed ning me kõik teeme vigu. Hoolimata meie vigadest, halbadest külgedest ja kõigest muust, me suudame siiski jääda ausaks enese vastu, isegi kui valetame teistele. Iseenda vastu keegi ei saa. Nüüd küll eelmisest küsimusest kõrvale põigates, sooviks teada miks pagana peale on üldse vaja sellist asja nagu omakohust ehk kättemaksu? Miks on vaja midagi, mis toob meis välja varjatud küljed, meie halvad iseloomud? Kas tõesti on meil seda draamat vaja, näitamaks välja et me hoolime kuid seda sellisel jõhkral viisil? Minu teada saab hoolimist igatepidi lihtsamalt välja näidata ja see oleks üdini puhas ning enesestmõistetav. Lihtsalt inimesed ei taipa seda ja võib olla isegi kardavad. Lõpetuseks saab nüüd öelda, olles kõik oma arvamused esitanud, et kättemaks ongi omakohus, vastik asi mis toob kõik halva meis esile
Millest olen elus rõõmu tundnud? Rõõm- see on imetilluke tükike meist, killuke meie päevast, samas ääretu tähtsusega kõigi jaoks. Tõelist õnne kohtab elus vaid harvadel juhustel, kuid nagu on öelnud Jean-Jacques Rousseau:"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda meilt võtta. Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on möödunud, kuid jäävad igavesti mälusoppi ja oleksid otsekui graveeritud meie südametesse. Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest, mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas. Üksikud hetked, mis jooksevad silmeest öösiti
Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 2a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 3b) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse poolt (Jumal)
ei olnud midagi niisugust, mis oleks tähistanud mingit ebatäiuslikkust, vaid et temas olid kõik täiuslikkused. Tihtipeale ei tunneta inimesed Jumala olemust, sest nad ei suuda oma vaimu tõsta kõrgemale meelelisist asjust ja on harjutud mõtlema ainult materiaalsest. Descartes ütleb, et kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt, on tõelised, see reegel on ainult seepärast kindle, et Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. Sellest järeldub, et meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis meis on selget ja distinktset. Meie oleme ebatäiuslikud . Kokkuvõtlikult võib öelda, et inimene ei pea usaldama midagi muud peale oma mõistuse evidentsi, sest mõistus ütleb, et kõigil meie ideedel või mõistetel peab olema mingi tõealus, sest pole võimalik, et täiuslikem ja tõelisim Jumal oleks need meisse sisestanud ilma sellise
Ühiskonnas peituva viha põhjused “Sa oled loll!” karjub üks laps teisele koolikoridoris. “Sina oled lollim!” karjub teine vastu. Miks see laps lihtsalt ei teinud välja ja edasi kõndinud? Me tihti samuti karjume teisele inimesele vastu ja oleme kurjad ta peale. Aga miks? Viha tekitab meis tihti ohutunnet. Kui kuuleme ühiskonnas või meedias midagi vihaga toimuvat, siis tähendab, et juba kardetakse midagi. Aga miks seda meile tehakse? Viha ja ohutunne käivad käsikäes. Hopsti! Üks poliitik ütles selle poliitiku kohta midagi halvasti ja juba on tihti samal päeval juba selle esimese poliitiku vastus ja arvamus miks toda teine riigikogu tegelane ikka nii loll ja rumal on. Tegin Delfi lahti ja nägin kuidas härra Rainer Vakra ütles Kadri Simsonile seda ja toda
Siiski ei saa me märkamata jätta aastatuhandete pikkust pühendumust, mida ilma temata ei oleks saanud olla. Arvatavasti ühest vastust ei saagi olla. Võib-olla ei ole religiooni puhul nii palju tegemist vanakesega pilve peal kui inimese enda käitumisega. Pühakirjade poolt etteseatud moraalinormid on püsinud tänapäevani ning, kas teadlikult või mitte, piirame ennast vastavalt. Need väärtused, millele truuks oleme jäänud, annavad mõista, et Jumal ei ole kuskil mujal kui meis endis. Kellegina, kes meid elus edasi juhatab ja vahel aukartust äratab. Kuigi mõne inimese usulised veendumused võivad meis tekitada eelarvamusi, peame meeles pidama, et meie kõigi kombed on pärit samadest allikatest. Ei ole veel märgatud, et usk või uskmatus annaks kellelegi erivõimeid või muudaks teda teistest paremaks. Lõppude lõpuks, me oleme kõik lihast ja luust inimesed, olenemata meie tõekspidamistest.
Keeludjuhtnöörid juhtnöörid Õpetamine Õpetamine Organiseerimine Organiseerimine Kiitmine Kiitmine Karistamine Karistamine Lohutamine Lohutamine Hinnangute Hinnanguteandmine andmine Reeglite Reeglitekehtestamine kehtestamine Kuidas kujuneb meis välja vanemlik käitumistasand? Lapseeas hakkame matkima ema-isa ning teisi inimesi. Vanema-seisund lubab meil üle võtta üle reaalse vanemarolli kasvatamisel ja õpetamisel, aga ka juhtimisel. Vanemlik eneseusk laseb muuta hulga suhtlemise reageerimisviisi automaatseks, säästes ühest küljest energiat ja aega igakordsel kaalutlusel, kuid tehes samas käitumise etteaimatavaks ja rutiinseks. LAPSELIK TASAND Sisemine laps meie sees, kes
eesmärgil tegutseja tahab korraldatust saada kasu ning sellest, mis ohvrist saab, suurt ei hoolita. Saates ,,Saladused" jutustati lugu, kus meheeas noormees viskas oma vanemate kodust välja ema, et tema asemel majja elama asuda. Telesaates ,,Võsareporter" rääkis vanahärra Arnold, et ta lihane poeg sai tema arvelt miljonäriks st röövis oma isalt raha. Häbematus!, aga need juhtumid on heaks näiteks meie tänase vabariigi pahupoolest. Eelmainitut egolisuse tõttu on meis ka tekkimas puudulik ausus. Varemalt rääkisid inimesed teineteisele ebameeldivaid uudiseid, sündmusi sõpruse nimel, mis tugines aususel. 21. sajand on meis tekitanud aga arvamuse, et siirust on võimalik raha vastu vahetada. Osa inimesi müüvad oma kripeldama jäänud südametunnistust ja katteloori all olevaid tegusid ning mõtteid. Käesolevast sügisest on TV3 eetris saade ,,Tõehetk". Programm kutsub telerite ette vaatama sadu inimesi, kes ootavad pingsalt saates osaleja paljastusi
Igaljuhul ma ei poolda suitsetamist, ega kah mingit muud sellesarnast tegevust. Minu jaoks on ideaal see, kes ma praegu olen. Tegelikkuses on aga asi veidi teistmoodi, kuna idealli, kui sellist, pole olemas. Seda sa võid arvata, kui nii see ei ole. Seda sellepärast, et igas sinu meelest ideaalis on alati midagi negatiivset, olgu see siis kui suur või väike tahes. Järelikult ka mina ise, ega ka keegi teine siin ilmas ei saa olla täiuslik ja ideaalne. Meis igasühes on midagi halba ja midagi head, kuid erinevus on meis kõigis just sellest poolest, et kelles on head poolt rohkem ja kelles halba. Mida siis ideaal minu elus, endast üldse kujutab? Sellele küsimusele on jällegi mitmeid vastuseid. Üheltpoolt on minu ideaal keegi või miski, kellele ma järgnen, oma mõtetes ja oma tegevustes. See tähendab siis peaaegu sama mis iidol. Kõik inimesed ei ela aga oma ideaali nimel
Vaja on analüüsida luulet võttes arvesse filosoofiat ja keelt. Talle ei meeldinud kirjutada autobiograafiaid ja talle ei meeldinud et teda intervjueeritakse. Samuti ei pidanud ta oluliseks ka enda eraelust rääkimist ning just seetõttu on paljud faktid tema kohta senitundmatud. Sibul (1976) Hoopis midagi muud on sibul. Tal pole sisemust. Ta on sibul läbi ja lõhki. Sibulane väljastpoolt, sibulane tuumani, sibul võib endasse kaeda ilma kohkumata. Meis on võõras ja metsik maa vaevu nahaga kaetud, sisemine põrgu, vägivaldne anatoomia, aga sibulas on sibul, mitte keerdus soolikas. Sibul on mitmekordselt alasti, sügava sisemuseni iseenda sarnane. Sibul on õnnestunud, olemisega tasakaalus. Ühes lihtsalt teine, suuremas väiksem, teises kolmas ja kolmandas neljas. Tsentripetaalne fuuga kooride kajaga. Sibul, seda ma mõistan: maailma kauneim kõht. Ise ümbritseb end hiilgava oreooliga. Meis on rasvad, närvid, sooned, lima ja saladused
TALLINNA ÜLIKOOL Autoriõigus ja patent ‘’KUIDAS MA SAAN KAITSTA OMA LOOMINGUT?’’ Essee 2016 SISSEJUHATUS Ennem, kui laskume seaduste ja õiguste tähe-valda, tooksin välja tõsiasja, et tänapäeval on originaalse autorina üsna raske silma paista või hoopiski midagi saavutada, sest meis Autoriõigus ja patent Essee 2016 kõigis on peidus loomingut. Kui alles hiljaaeguni lükkasin ümber ütlust, et ‘’jalgratast enam ei leiuta’’, siis praeguseks hetkeks olen jõudnud sinna punkti, et ega ei leiuta tõesti. Ükskõik, mis vallas või millise entusiasmiga me ka mõnda loomingut ei looks, tuleb siiski tõdeda, et suuremal või vähemal määral astume varasema loomingu otsa
ennast salgav ja ohverdav olend, kes on valmis saavutama/jõudma Grotowski järgi "totaalse aktini". Paljastama eneses tõe, olema enda vastu totaalselt aus. Sest katk on aus. Katku paisete, hullumiseni viiv protsess ei jäta varju mitte ühtegi tahku/saladust, ta on totaalne, ta on läbiv, ta on julm. Aga ta on ka aus. Seda taotleb ka Artaud' julmuseteater. Julm mitte vägivaldses, sõna esmases tähenduses, vaid just julm oma aususes. Sest katk on julm, katk tapab, katk toob esile kõik, mis meis on peidus, paiskab selle joana meie kehaõõnsustest lähedalasuvale vaatajale otse näkku. "Ent "julmuseteater" tähendab rasket teatrit, mis on julm eeskätt minu enda vastu." Kuigi Artaud näeb ühe vahendina oma teatris ka vägivalda, selle šokeerivat funktsiooni, ei ole see siiski primaarne, essentsiaalne, vaid ainult üks vahend peaeesmärgini jõudmiseks. Jõudmaks "kosmilise transini". Transs on aga müstiline, seletamatu osa meie maailmast (kui mitte
Sõjaline Poliitiline Majanduslik Sotsiaalne Keskkond Jüri Leesment: Erinev sõda meis Oudekki Loone: "Keskerakonnas on Leedo Saarte Häälele: meie paati kõigutama Isiklik abistaja on mõnele inimesele silmade ja Euroopa Komisjoni ettepanek seab o kõigis? käimas ideoloogiline võitlus ja poliitiline ei hakka! jalgade eest tervise ja keskkonna Isiku tase sõda."
ja iseenda ees. 5. See, mida sa oled, seda sa kiirgad enda ümber. Haige lehm annab haiget piima. Ja kui sa annad haiget piima, siis ükskõik kui head su kavatsused ka poleks, ikka sa annad haiget piima. 6. Lapsevanemad, ärge unustage seda, mida te oma vanemate juures vihkasite. Ärge tehke seda oma lastele. Siis see jääbki kestma. Täiskasvanud peaksid tegelema sellega, et mitte unustada, millised nad ise lastena olid. Sest see laps meis ei sure kunagi. Seni kuni see laps meis on elus, me oleme ise elus, seni on meil veel arengut, kui me veel liigume, kasvame ja meil on huvitav. Ühel päeval, kui me oleme lihtsalt mingid vinguvad pateetilised täiskavanud, siis me oleme igavad. Siis ei ole enam midagi teha. 7. Tuleb olla aktiivsem, selles osas, mida sa vajad. Tule kätte võtta ja see saavutada. Ei maksa üle hinnata teisi inimesi. Näiteks, et üks mees on nüüd kuskil minister, ta on ikka inimene.
viima. Lisaks on tähtis ka "aja maha võtmise" oskus. Terapeudina oleks kliendile kasulik õpetada relaksatsiooni, mis aitab meeli rahustada ning annab uut energiat uuteks ideedeks. Igaühes meist on peidus loovus, mille avaldumist saab toetada ning julgustada. Turvaline keskkond, pidev harjutamine ning meelte puhastamine on loova mõtlemise põhielemendid. Nende elementide lülitamine oma igapäevaellu äratab meis sisemise lapse ning laseb meis peituval ressursil esile tulla.
Või see on meie väljamõeldis? Tegelikult on mõlemad väited õiged, kuna raudset reeglit vaimude mitte olemas olust ega olemas olust pole tõestatud. Aga samas meie ajutegevus hakkab just pimedas genereerima selliste olendite võimalikkusest. Kuna muistendites on juttu inglitest, vaimudest, haljadest kuni surma toova vikatimeheni- kas nad on siis ka tegelikult olemas meie universumis? Pimedust peetakse vaimude ajaks, mil nad end võivad ilmutada, head haldjad tekitavad meis pigem kaitstuse tunned vastupidiselt halbadele, kes külvavad meis ebaloomulikku tunnetust ja kartust. Järgmisteks valgustkartvateks olenditeks on kollid, kelle olemasolu peetakse vähem tõenäolisemaks kui vaimude eksisteerimist. Nemad külvavad paanikat pigem lastes. Lastel on elav ja värvikas mõttemaailm, rääkides monstrumitest kui elvast ja olemasolevast olendist. Täiskasvanutes tekib küsimus- kas on või ei ole? Teaduslikult pole suudetud seda tõestada.
,,Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks hirmule?" Mõeldes kättemaksule, ,,Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks hirmule," ei pea alati end süüdi tundma, kuna mõnikord on see vajalik, et saada hingerahu. Shakespare'i kirjutatud raamatus sai peategelene Hamlet teada, et tema isa tappis kuningas Claudius. Ta tundis meeletut kättemaksuiha, kuid kes saab seda pahaks panna? On inimesi, kes ainult nutaksid päevast päeva, aga on ka neid, kes tahavad edasi elada, teades, et nad on oma kättemaksu mingil moel sooritanud, olgu see siis
Kuulaja olles, ümbritsevad meid erinevad tõkked, mis ei lase meil keskenduda või tõukuvad meid jutuvestjast eemale. On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üldse ei huvita. Sageli me oleme juba ette kindlad, et vestluse teine osapool annab meile teada meile mingis mõttes vastuvõetamatut infot. Me keskendume kuulates kehvasti seetõttu, et ei loodagi midagi uut ja vajalikku kuulda. Säärase hoiaku on meis kujundanud varasem negatiivne kogemus tühja juttu ajavate inimestega. Tihti ei püüa me kuulates mitte niivõrd tabada teise isiku mõtteid, kuivõrd reageerime üksikuile võtmeärritajaks saanud sõnadele, mis kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni. Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus, eriala, temperament ja iseloom. Mõned inimesed teesklevad noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat, samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu
OLAVI RUITLANE "KROONU" Uku V. Tartu Kivilinna Gümnaasium "Kroonu" · Raamat kolmest '88 a. kroonusse värvatud Eesti noormehest · Paralleelid Jaseki Svejik'i lugudega · Alltekst "Kroonu" · "Ma olen need kolm peategelast kokku! Kõik inimesed on! Igas meis elab tross, kangelane ja mõistuspärane olend ühteaegu. Heino, Peeter ja Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises.
(Eckert 2001; 76) Noored isad võivad tunda end naise ja ämma lähedasest suhtest kõrvale jäetuna. (Eckert 2001; 77) Nii pere kui ka sõpraderingis toob lapse sünd kaasa muutused. Perekondlikud sidemed sunnivad vastseid vanavanemaid leidma suhtes poja või tütre ja tema lastega endale uue koha. Osale vanavanematest muutuvad nende lapsed uuesti lasteks, teised aga peavad neid alles siis täiskasvanuteks, kui nad ise lapse saavad. (Eckert 2001; 78) Lapsevanemaks saades käivituvad meis lapsena omandatud perekonnakogemused ja mudelid. Kui suheldakse mõlema partneri vanematega, siis tulevad mudelid mängu ka isikute näol. Niipea kui partneritest saavad lapsevanemad, peavad nad vahetama lapsepõlves perekonnaelust saadud kogemusi. (Eckert 2001; 79) Kui mees ja naine on leidnud endale tulevikuväljavaated ja perekonnamudeli, mis arvestab mõlema poole vajadusi, siis on vanavanemate kaasamine lihtsam.( Eckert 2001: 80)
Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Pilte... Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõlukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee Annely Peebo; mezzosoprano Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas Viited Annely Peebo; Wikipedia; 2012 Laverdi; Annely Peebo; 2008 Annely Peebo; EPL artikkel; 2011 Tänan Kuulamast!
Meie kodumaa on niigi väike, meie rahvas on niigi väike, kuid kõik koos suudame moodustada ühtse suure terviku! Ma tean et üheskoos ei ole miski võimatu. Üheskoos on meil võim, üheskoos suudame selle väikse maalapi mis meile antud on viia uuele tasemele! Ma usun et meie tulevikulootused on kõrged, kui me vaid suudaksime kõik selle nimel tegutseda. Seega, hoidkem ühte! Kaitskem seda mis kuulub meile, eestlastele! Meie iidsete esivanemate vägevus elab meis kõigis edasi, tuleb vaid avada see laegas kus on meie, eestlaste, tõeline vägi ning vaim peidus!
Arutlus meetodist IV osa. Põhiväide on Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus. Põhiväite põhilised argumendid: 1. Kui mõelda, siis järelikult olen ka olemas. ( Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. Kui ei oleks keha, siis hing on ikkagi see, mis ta on ). 2. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. ( Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik. Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust, seega Jumal eksisteerib). Kriitikana tooksin välja Jumala, sest arvan, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige. Kahtlused peaks ikka tõestatud saama millegi kindlaga. Kuigi argumente oli palju, jäid need mulle kas arusaamatuks või segaseks. Küsimus: Tekstis oli lause: "Kui me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinkselt, on kõok tõene." Teatav
Mis on armastus? Armastus on tunne, mis kestab rohkem kui tunde. See on nagu seletamatu jõud, maagia või nähtus, mille mõju ning toime on kõigile erinev. Armastuse läte meis saab tavaliselt alguse kiindumusest ja ihast kellegi või isegi millegi vastu. Armastuse avaldamine on ainult inimesele omane tunnus ning kuidas keegi seda teeb, ei ole kindlalt määratletud. Ideaalis peaks armastus toimima kahe vastassoost inimese vahel, kuid pahatihti on see ainult ühepoolne tunne, mis ilma vastuarmastuseta mõjub negatiivselt ning koormavalt mõlemale. Üldjuhul on armastusel siiski positiivne toime. Me kõik oleme kellegi poolt armastatud
(argument: meie ideed peavad ühilduma realiteetidega , olgu need konkreetsed või abstraktsed, faktid või printsiibid, sest vastasel korral ähvardab neid karistusena järjekindlusetus ja pettumused) Seetõttu me peame kõnelema järjekindlalt , nii nagu me peame ka järjekindlalt mõtlema: sest nii hästi kõnes kui mõttes me käsitleme liike. Kui mõni meie kogemuse moment, ükskõik missugune, äratab meis mõtte, mis on tõene, siis see tähendab, et me sukeldume varem või hiljem selle mõtte juhatusel taas kogemuse .......
Mõttel ja sõnal on jõud. Need jõud hoiavad meid elus ja samas tapavad meid või kergemalt öeldes, aitavad meil õigel ajal surra. MÕTTEJÕUD Praeguses ajastus, meie tänases ühiskonnas on tegelikkuses inimeste uputus meid on liiga palju siin maailmas. Me oleme erinevad, nii kehalt, meelelt kui hingelt. Meid raamivad küll meie enda riigi seadused ja meie ühiskonnas loodud reeglid, kuid siiski me eristume mitmel tasandil. Loomulikult on meis ka midagi ühist, mida saame tõestada geneetiliselt ja see on tänuväärnne, kuna muidu on teaduslikult midagi praktiliselt võimatu avastada, tõestada ning seeläbi arendada või parendada, ehk ka hoopis kõrvaldada. Tulen tagasi meie erinevuste juurde, et seda põhjendada, selgitada ja mõista. Meie inimesed oleme oma mõttejõu viljad või mõtlemise ohvrid, kuidas ise soovite end nimetada
Indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Kas ühiskond oleks suuteline omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia? Anarhia võimalikkus meis endis ning ühiskonnas kas see võib olla tõesti võimalik? Anarhism on mitmeti mõistetav seda nii teoreetilisest kui elluviidavast vaatepunktist. Ka kõige tuntumatele anarhistliku liikumise pooldajate (Proudhon, Kropotkin, Stirner ja Bakunin) vahel on osaks saanud terav vastuolulisus, mille kutsuvad esile nende erinevad maailmakäsitlused. Tavaelus saab seda vaid filosoofiliselt oletada, missugune oleks meie elu anarhismi vaimus.
erilist. See pidi olema midagi sellist, mida ma pole kunagi varem teinud ning lõpptulemus oli ka mu enda jaoks üllatav. Tulemuseks oli pilt, mida on võimalik vaadata nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ning samas ka väga sügava tagamõttega. Selleks, et sellest aru saada tuleb pilti süveneda kui tervikusse. Pilt räägib ühe loo ühest olendist, keda me kõige paremini tunneme, keda me teame kui oma tuttavat, õpetajat, sõpra või pereliiget. Isik, kes peitub meis kõigis. Ma räägin inimesest. Seda kahel jalal käivat inimliiki peame kõige intelligentsemaks olendiks Maa peal, me paigutame teda alatasa toiduahela tippu ning ei kahtle temas peaaegu mitte kunagi, sest temas kahtlemine oleks sama hea kui kahelda iseendas. See pilt toob meie silme ette vaid kaks inimese halba külge, kuid neid on kindlasti sadades kordades rohkem. Ometigi on just need kaks tänapäeval kõige aktuaalsemad. Ma loodan, et järgmisi lühilugusid ja mõtteterasid lugedes
· armastus · valu · võitlus ja võit · ... 4) muusika tulenes inimkõne intonatsioonidest. Näiteks erutatud kõne puhul võis sõnadest väheseks jääda ning vaimustunud inimene väljendas end muusikaliste helide abil. 5) muusika tekkis üksikisikute ja ka suguharude omavahelise suhtlemise vahendina. Muusika olemus Muusika on meie vaimse elu omapärane produkt. Muusika abil me kasvame vaimselt, meis tärkavad paremad tunded ja mõtted. Muusika võlujõust loodi legende juba iidsetel aegadel. Muusika suurt mõjujõudu kinnitab ka meditsiin heakõlaline rahulik muusika tasakaalustab inimese närvisüsteemi. Muusikat kui kunstiliiki iseloomustab: 1) muusikateos elab ajaliselt ehk hetkes. Kõlamise hetkel suudab ta edasi anda tunnete sügavust, meeleolusid. 2) muusika mõjutab eelkõige meie tundmusi. Helid kannavad meieni mingeid
Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi. Lilla süvendab meis ebakindlust, nõrkust ja igatsust. Harmoonilised värvid, harmoonilised tunded Värviringi kõrval paneb Goethe kokku väiksemaid kolmnurki, kus demostreerib eriti mõjuvaid ,,värviakorde" ehk siis kooskõlasid. Jagades värve erinevateks mõjugruppideks (kollane tähistab võimu, punased toonid kiirgust, õrnus peitub siniselähedastes toonides) jõuab ta värvide tasakaalu ja kokkusobivuse idee juurde, mida hiljem jätkab Wilhelm Ostwald oma raamatus Värviharmoonia (1918).
Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab kaotusevalu, süngeid mötteid, tekitab distantsi. Lilla süvendab meis ebakindlust, nõrkust ja igatsust. Harmoonilised värvid, harmoonilised tunded Värviringi kõrval paneb Goethe kokku väiksemaid kolmnurki, kus demostreerib eriti mõjuvaid ,,värviakorde" ehk siis kooskõlasid. Jagades värve erinevateks mõjugruppideks (kollane tähistab võimu, punased toonid kiirgust, õrnus peitub siniselähedastes toonides) jõuab ta värvide tasakaalu ja kokkusobivuse idee juurde, mida hiljem jätkab Wilhelm Ostwald oma raamatus Värviharmoonia (1918).
Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõulukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal. Jõuluöö- http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw Eurovisioon 2002- http ://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee, postimees, 16. november 2009. Annely Peebo: professionaalid ei nuta / ajakiri Naised 25. jaan. 2008. Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas, EPL, 13. detsember 2008. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia .org/wiki/Annely_Peebo http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw http://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI http://www.emic.ee/? sisu=interpreedid&mid=33&id=73&lang=est&action=view&method=biograaf Tänan tähelepanu eestJ
mis teeb meid targemaks ja annab jaksu edaspidiseks. Ka saksa filosoof Friedrich Nietzsche on öelnud: ,,Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks." Näitena võib tuua spordivõistlusi, kus mõni osavõtja ei ole rahul teise või kolmanda koha saavutustega, viimase koha saanud algajast sportlane tunneb rõõmu, et on saanud oma võimed teiste maailma tippudega proovile panna ning ennast ületanud. Ja nagu vanasõnagi ütleb: ,,Julge pealehakkamine on pool võitu." Iseenda võitmine tekitab meis igaühes positiivseid emotsioone. Võit iseenda üle annab toetust kaotuse korral. Võib juhtuda, et ühe lahingu kaotus on teinekord sõja võidu eelduseks.
annaabi.ee 
