50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Bruno Meder
Õppematerjali autor
Kasutatud allikad: Wikipeedia.org Väike Entsüklopeedia Suhtesahver.ee '' Armastuse kunst'' Erich Fromm Sisukord: Sissejuhatus...............................................lk. 1 Mõistete seletusi.........................................lk. 2 Armastus..................................................... lk. 3 Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4 Romantiline armastus...............................lk. 5 Armastuse stiilid.........................................lk. 6 Armastuse kolm faasi...............................lk. 7 Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8 Armastus religioonis.........................................lk. 9 Sõprus...............................................................lk. 10 Kokkuvõtte..........................................................lk. 11 Kasutatud allikad..................................................
Pole tähtsamat armastusest Paulus kirjutas oma esimeses kirjas korintlastele: "Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!" On tõsi, et armastus on üks suurim väärtus. See selgitab ka tõika, et märkimisväärselt suure hulga muusika- ja kirjandusteoste teema on armastus. Viimane inspireerib ka paljusid kunstnikke. Miks on armastusel nii suur roll meie elus? Et saada vastust sellele küsimusele, mõtleme, mida armastus endast kujutab. Üks sõnaraamat ütleb armastuse kohta järgmist: "Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida." Minu arust on parim definitsioon kirjas Piiblis. Seal ütleb: "Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei
Armastusjõud või nõrkus Maailmas on vist küll igaüks tundnud, mis on armastus. Kuid seda maagilist jõudu kirjeldada on paraku raske. Me teame, mis tunne on olla armastatud oma vanemate või kellegi teise poolt. Julgen väita, et see on jõud, mis viib sageli inimesi elus edasi, aga tihti juhtub ka, et see hävitab hinge täielikult. Mis siis ikkagi on armastus? Kas ta on jõud või nõrkus? Minu meelest on armastus midagi väga tugevat ja mõjuvõimsat: tunned, et oled kaitstud terve maailma eest, et sinust hoolitakse, sinu heaks tehakse kõik. Sinu mõtted on vaid head ja kõik tundub korras olevat. Oskad rõõmu tunda igast väiksest asjast ja ei tee väljagi igapäevastest väikestest probleemidest. Muidugi võib armastav inimene vaid siis õnnelik olla, kui ta leiab vastuarmastuse. Kirjanik Mats Traat on öelnud: ,,Armastus on valgus. Ta põletab meid, me
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire)
tegemisest. Puhkus ja meelelahutus on elus vägagi vajalikud. Samamoodi vajame oma meele terviklikkust läbi õpingute koolides, raamatute lugemise näol, võimalustega reisida ja jälgida ümbritsevat, ka intellektuaalomandi olemasolu (ideed, leiutised, luuletused, maalid, teosed, arvuti riist- ja tarkvara jne). Et elada terviklikult ka hinges, tuleb meil osata ka armastada, olla armastatud esmalt iseenese poolt ja terviklikkuse mõistes ka teiste poolt. Armastus leiab oma kõige loomulikuma ja spontaansema väljenduse andmises. Mis tähendab, et esmalt tuleb osata märgata ennast ja anda endale ning seeläbi kogudes jõudu anda ka teistele, toites nii armastuse tugevust hinges nii enesel kui ka kogu ühiskonnas samm sammult arengu ja jätkusuutlikkuse suunas. Mõte on ainus jõud, mis hoiab elu, kaasates juurde elutähtsaid võimalusi läbi sõnade jõu ja eelnimetatud jõudude mõjust tingitud tegevuste.
tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid:
Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm...................................................................................................................8 1.2.2 Emaarm......................................................................................................................9
Et seda oleks palju, et saaks osta ilusamaid ja uhkemaid asju, riideid, autosid, maju. Kindlasti annab raha paljudele enesega rahulolutunde ja teeb uhkeks. Tänapäeva ühiskond on juba nii üles seatud, et raha on vaja. Kuid nagu öeldakse, liiga palju head pole ka hea. Igaüks peab leidma enda jaoks piiri, millal või kas üldse see vastu tuleb. Raha on kindlasti vaja, et end hästi tunda, aga kas see peaks olema kõige tähtsam eesmärk? Paljud inimesed otsivad elus armastust. Armastus paneb meid end hästi tundma. Juba vanast ajast on justkui loomulik, et perekonna loomine ja laste saamine on väga oluline. Soojad suhted peres ja lastega on väga tähtis. Kuid ometi on ka selliseid inimesi, kellele meeldib hoopis üksinda olla, inimesi, kes tunnevad end ahistatuna nii lähedases suhtes. Ja tänapäeval on järjest loomulikum, ei elata vaid soo jätkamiseks, ,,nauditakse" kauem vabadust ning pereloomine lükkub järjest hilisemasse aega.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid