Kõik inimesed Su ümber pole sõbrad Meie ümber on palju inimesi: sõbrad, sugulased, tuttavad ja need, keda me ei tunnegi. Minul on täpselt samamoodi. Võtame näiteks minu klassi. Mul on seal ainult paar sõpra, keda saan usaldada, ülejäänud õpilased on inimesed, kelle vastu ma huvi ei tunne. Mõtestame lahti sõna sõber. Sõber on inimene, kelle peale saab loota ja keda saab usaldada. Just usaldamise pärast pole kõik inimesed mu ümber sõbrad. Ma võin nendega küll läbi käia, kuid mingeid erilisi sõprussuhteid ma nendega luua ei soovi, sest ma tunnen, et neid ei saa usaldada.Kuid mõnikord pimestab meid keegi või miski ning pärast seda süda murdub. Meie ümber on ka inimesi, keda huvitab ainult kasu, nad on ahned. Näiteks, kui inimene võidaks suure summa raha, siis tema ümber oleks kindlasti inimesi, kes mängivad ainult sõpra, sest nad tahavad tema raha. Meie ümber on palju inimesi, kuid kõik nad pole meie sõbrad. Inime...
KUNST MEIE ÜMBER Kunst on inimkonna ümber olnud juba aastatuhandeid. Alates ürgajast pärit koopamaalideni kuni 21. sajandi kuulsate maalide ja suurejooneliste skulptuuridega. Kunstil pole siiamaani ühtset definitsiooni, kuid igaüks meist on teinud selle selgeks omal moel. Sellest lähtuvalt saab kunsti pidada ebatäiuslikuks ning selle mõistmise piirid on suured. Mis on siis kunst tänapäeva inimese jaoks ning kuidas see meid mõjutab? Kunst on paljudele inimestele sissetulekuallikaks. Me teame palju kuulsaid kunstnikke, muusikuid, skulptoreid ja näitlejaid. Nad kõik teenivad endale leiba, tehes kunsti. Me kas austame nende loomingut või ei pea sellest lugu. Kuid on ka inimesi, kes nende loomingut ei austa, näiteks tegeledes piraatlusega. Inimesed tõmbavad internetiavarutest alla filme ja muusikat, jättes selle looja ilma rahata. On ka suur hulk austavaid inimesi, kes neid ostavad, kas siis poodidest või samuti ...
Essee Miks on meie ümber nii palju kurjust Maailmas on väga palju inimesi, kes on erinevast rahvusest, värvusest ja kommetest rääkimatagi. On olemas riike ja kohti, kus paljudel inimestel pole elukohta ja magavad lageda taeva all. Suurem osa inimestest on ka vaesed. On olemas peresid, kus käib ainult üks pereliige tööl või teist üldse pole või on alkoholi probleemid, mis tekitab tülgastust ja põlastust. Tihti peale kannatavad lapsed või nende emad koduvägivalla all. Või näevad kuidas nende vanemad tarbivad alkoholi, suitsetavad ja tülitsevad. Vanemad on need kes peavad andma lapsele head eeskuju, kuna hiljemalt võib lastel esineda probleeme ja astuvad pärast samades jälgedes mis nende vanemad, kuid selles ei saa süüdistada ainult vanemaid kuna ka ühiskond on meile eekujuks. On palju inimesi, kes on tihti peale kadedad ja soovivad teistele halba, kurjust on kõikjal meie ümber. Kõnnid tänaval ja näed vastutulevaid inimesi, vaadates n...
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka ini...
Füüsika meie ümber Füüsika on kõikjal meie ümber ja meie sees. Ilma füüsikata ei oleks elu. Tänu füüsikale mõistame, kuidas esemed, asjad ja inimesed liiguvad ja töötavad. Füüsika on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab, kuidas esemed ja inimesed liiguvad ning töötavad. Tänu füüsikale saavad inimesed oma küsimustele, kuidas asjad toimivad vastuse. Igapäevases elus inimesed ehk ei mõista, miks me peame mõistma ja õppima füüsikat, aga kui me ei oskaks ega teaks füüsikast midagi oleks elu palju keerulisem ja me ei mõistaks paljusi asju. Füüsika selgitab kuidas asjad ja esemed töötavad ning tänu sellele saame aru, kuidas neid esmeid teha ja parandada. Kas või näiteks kuidas töötab külmkapp, enamus inimesi seda ei tea, aga kui ei oleks kedagi kes seda ei teaks, ei olekski meil külmkappi ega ka inimesi, kes neid parandada oskaks. Füüsika teeb ka elu palju lihtsamaks. Näiteks, selline igapäevane tegevus nagu ...
Kellele: ... Teema: "Eesti sotsiaalprobleemid" Kellelt: H P Sotsiaalsus meie ümber on hetkel väga aktuaalne teema. Ülemailmse majanduslangusega oleme hakanud üha enam arutama meie ümbritsevat ühiskonda ning seda, mis meie ümber toimub. Paljudele tundub, et iga päevaga läheb aina raskemaks ning keerulisemaks ühiskonnas hakkama saada. Sotsiaalsus hakkab pihta mõtlemisega, samas peab ka olema tahtejõudu ja oskama ennast edasi arendada. Kui ise olla tubli ja töökas, siis sotsiaalprobleemid ei häiri sind niivõrd palju. Sotsiaalprobleeme ei taheta väga teistele näidata. Paljud turistid, kes külastavad Eestit on öelnud, et esmamulje meist on väga hea ja probleeme nad ei märka. Eesti on heaoluriik. Ka raskel ajal toetatakse raskustes olevaid inimesi ning tehakse juurde uusi töökohti. Tööd on vähe ning paljudel puudub vastav haridus, et paremmatele töökohtadele kandideerida. Sel aastal koolitab Kuressaare Ametikool tööt...
Headus ja kurjus meie ümber Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi eksitavat või levitab sihilikult kuulujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või paneb toime ettekavatsetud mõrva. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealtnäha tavalised inimesed meie enda kodukandist. Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudel...
Kas ühiskonnaõpetus on vajalik? Ütleksin alustuseks, et minu arvates on ühiskonnaõpetus koolides väga vajalik, kuna põhimõtteliselt annab see tund meile teadmisi ja oskusi saabuvaks iseseisvaks eluks. Ühiskonnaõpetuses on väga palju positiivseid jooni: esiteks õpingute käigus hakkab õpilane ühiskonnas toimuvat nägema ja mõistma ning me saame end ette valmistada ühiskonnaellu sekkumisel. Täiskasvanuna peame ju kõik hakkama ise endi eest vastutama. Abi võime ikka küsida, kui miskit jääb selgusetuks, kuid põhilised teadmised ja vastutus peaks meil olema selleks ajaks juba kujunenud. Meie tulevane elu on juba praegu meie kätes, me ise määrame selle, milline elu kujuneb. Peaksime kõik mõistma ja järgima lauset: igaüks on oma õnne sepp. Ühiskond on kõikjal meie ümber, selleta kokku puutumata ei saa keegi elada. Juhul, kui me ei mõista seda, mis toimub ümberringi ja kuidas oleme seotud oma riigi ning teiste kodanikeg...
Kunsti kestvuse saladus Kunst on igalpool meie ümber, iseasi on aga see kuidas iga erinev individuaal seda tunnetab ja näeb. Kunst võib tähendada kallist ja kuulsat maali või ainult mõnda erilise välimusega puid. Tänu kunstile on inimesed läbi aegade andnud mõista, mis toimub nende ümber ja sees ning samuti on kunst suur mõjutamisvahend. Milline on olnud kunst läbi aegade ja kuidas on see jäänud kestma? Juba ammustel aegadel kasutati kunsti. Kiviajal maaliti koopa seinadele pilte, tänapäeval kõige kuulsamad koopamaalingud on vast Prantsusmaal Marseille'si lähedusest leitud pildid. Meie eelkäijad joonistasid selliseid pilte, sest nad lootsid läbi nende joonistuste ellu viia oma uskumusi, näiteks parandada küttimise õnne ja nii edasi. Meie jaoks on need aga olulised infoallikad, mille abil saame teada nende juhtumistest, uskumustest ja igapäeva elust. Kunstistiile on olnud mitmeid ning paljud neist on allunu...
Meedia negatiivne mõju inimesele Meedia mängib suurt rolli inimeste igapäevaelus. Tänasel ajal ei ole võimalik elada päevagi üle, kus ei puutuks kokku meediaga. Kõik meie otsused, teadmised saavad mõjutatud meedia poolt, kuna see saadab meid igal ajahetkel. Meediatööstuse alla kuulub näiteks reklaamindus, televisioon, ajakirjandus, raadio jne.. Kuna see on meie ümber enamuse osa ajast, mõjutatakse selle kaudu inimesi väga palju. See on selge, et meedia mõjutab inimesi. Selle kaudu on võimalik muuta inimeste arvamusi, otsuseid, heaks arvamisi jne.. Näiteks kasutatakse meediat propagandana. Venemaal on propaganda kasutamine täiesti tavaline. Televisioonis ja ajakirjanduses väidetakse, et Ukraina andis end vabatahtlikult Venemaa käe alla. Putin niiöelda päästis Ukraina kriisist ning inimesed usuvad seda. Kindlasti on seal ka inimesi, kes teavad, mis tegelikult toimub, kuid teisele inimesele on väga raske vas...
Ohud meie ümber Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid inimkonda ähvardavaid ohtusid, nende põhjusi ja tagajärgi. Pealkirjasta tekst ise. Peateemad minu kirjandis: looduskatastroofid, sõjad, keemia meie ümber. Inimkonda ähvardavaid ohtusid on mitmesuguseid. Nende hulgas on selliseid, mis inimestest otseselt ei sõltu ja selliseid, mis on otseselt seotud inimkonna tegevusega. Ohtude põhjused on erinevad, siinkohal jäävad arvamused tihtipeale erinevaks. Looduskatastroofid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod, on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisep...
,,Nullpunkt" Margus Karu noorsooromaan ,,Nullpunkt" valmis 2 aastat ja ilmus esimest korda aastal 2010. ,,Nullpunkt" on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Kirjanik on raamatus rääkinud ka endast. Paljud sündmused on tema enda elust, kuid kindlasti ei ole raamat kirjutatud üks ühele elust maha. Raamat võeti vastu väga hästi ja seda siiani. Lugejad on valinud Marguse ning tema noorsooromaani 2012 aasta hinnatumate eesti kirjanike sekka. Margus Karu on sündinud 11.septembril, 1984 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala. Hetkel on ta Kuukulgur Filmi reklaami- ja filmiprodutsent. Ainestikku sai autor üldiselt elust enesest. Probleemid mida ta käsitles on kõik meile tuttavad. Teemad mida autor käsitleb on järgmised: kodused probleemid vanematega, koolis toimub kiusamine, madal enesehinnang, pidev enesetõestamine, no...
Meie elu värvid Elus on õnne ja rõõmu, kuid on paratamatu, et mitte alati pole kõik nii nagu soovime. Me vajame oma ellu värvilisi muinasjutte, mis meid igal sammul saadavad. Neid tuleb vaid tähele panna elu rasketes rabelustes. Tuleb silmad lahti teha ning mitte ainult enda ümber olevat maailma silmitseda must-valgelt. Oskus unistada, on fantastiline oskus, mis on meiega koos üksinduses. Unistused teevad meie elu värviliseks ehk toovad meiega kaasa uusi mõtteid ning ellu uusi inimesi. Sellest ainuüksi ei piisa, et üksindus kaoks. Selleks on vaja jõuda ka tegudeni, mida me millegipärast väga ei armasta teha. Miks küll? Kui me paneksime kõik oma mõtted, unistused paberile kirja, et iga päev mõni uus idee täide viia, siis ehk me elaksimegi meile kõigile sobivas maailmas, kus on igal inimesel oma värv, mille ümber ta saab tiirelda. Meie igapäevases elus juhtub palju õnnetused, õnnitlused, pah...
"Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. " Meie ümber on nii palju inimesi, kes vajavad raskel ajal tuge, head sõna või materiaalset abi. Kui palju me aga märkame neid, keda oleks vaja abistada? Tihti inimesed toovad vabanduseks seda, et neil puuduvad vajalikud ressursid eneselgi, rääkimata kellelegi teisele jagamisest. Kuid, mida tegelikult saab anda üksteisele lisaks materiaalsetele asjadele, neid asju, mis on meil kõigil olemas? Tihtilugu on rahaline abi väga oluline, eriti veel siis kui on tegemist õnnetuse ohvritega või raskustes perekondadega. Kuna olukord Eestis pole just kiita, siis inimesed hoiavad kogu oma vara endale ja väldivad teistele annetamist. Kuid lisaks sellele, et väljendada oma hoolimist rahaliselt abistades, võib toetada ka asjadega, mida sul endal vaja pole. Kuigi enamus inimesi arvavad, et teiste probleemid pole nende mure, leidub siiski ka neid, kes igal võimalikul hetkel on valmis jagama ...
Inimesed on erinevad. Sallivus ja sallimatus on nagu armastus ja viha, mis kunagi maailmast ära ei kao. Kõik inimesi ei saagi sallida ning armastada. Meie ühiskonnas on palju rohkem neid inimesi, kes armastavad ning sallivad, kui neid, kellele miski ei meeldi. Päevast päeva räägitakse ikka neist, kes vihkavad midagi või kedagi ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi? Meil kõigil on elus perioode, kus me mõtleme, et me vihkame kõiki inimesi siin maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või nei...
Headus ja kurjus Meie praeguses ühiskonnas valtiseb nii headust kui ka kurjust, kuigi vahel tundub et kurjem pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita. Samas inimesed kes eiole need nö pimeda poole inimesed, nemad ju võivad muuta seda kõike. Head inimesed võivad: abistada hädasolijaid, proovida veenda kurja või nö halba inimest et see mida ta teeb ei ole hea, püüda lahendada asju rohkem sõnade kui rusikatega, mida kipuvad tegema pahatahtlikud inimesed. Aga miks on maailmas kurjad inimesed? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võ...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Muidugi on tore arvata, et elu on muretu. Vaadates paremale, vasakule, ette ja taha näeme metsi ja põlde meie ümber piisavalt. Miks siis muretseda? Kui jätkub meile, siis jätkub ka teistele. Sellisest arvamusest me kinni hoida ei tohiks. iial ei saa olla kindlad, kas sellist rikkust jätkub meie tulevastele põlvedele või kas üldse meiegi silmad seda mõnekümne aasta pärast veel näha saavad. Kaua aega tagasi erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli sel ajal küll väga väike,sest selles ajastus oli elu juhtimine just looduse käes. Maailma painutamine ise...
Sallivus ja sallimatus Alustan oma kirjandit lausega, et eestlased on küll tolerantne rahvas, kuid siiski vaatame me sallimatu pilguga teisest rahvustes või teise nahatooniga inimesi, kes on tulnud meie kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult. Esimese näitena võib tuua siia Vaos elavad pagulased. Väga hästi on kõrvalt näha, et siinsetele inimestele ei meeldi see , et immigrandid elavad siin. Veel rohkem ajab meid marru see, et alguses oli jutt paarikümnest pagulasest, kuid praeguseks on neid juba 80. Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse juba ...
Mina ja asjad Tänapäeval ümbritsevad meid igal pool asjad ja arvame, et ilma nendeta ei saaks me hakkama. Oleme harjunud liigse tarbimisega. Ometi tulid inimesed sadu aastaid tagasi toime oluliselt vähemaga kui meie harjunud oleme. Küsimus on selles, kas oluliselt vähema koguse asjadega on võimalik elada või mitte. Selles kirjandis hakkangi seda teemat lahti harutama. Kogu mailma on vallutanud elektroonilised seadmed. Tavaliselt me näeme midagi uut ja põnevat ning usume, et meil on kindlasti seda vaja . Tihti aga pole need asjad nii vajalikud ja me viskame need ära ise arusaamata kui väga me sellega loodust ja elu enda ümber rikume. Hetkel on väga palju räägitud Planeet Maa globaalsest soojenemisest ja on ju tõestatud, et selle tekitavad vaid kõiksugu vidinad, mille me ühe hetkel ära viskame. Me saaksime kõik koos pingutada ja aidata sellel lõppeda, aga maailm areneb igatpidi nii kiiresti, et kogu a...
Sallivus Head kuulajad! Sallivusest võiks tegelikult rääkida väga pikalt, kuid ma teen lühidalt. Tolerantsus ehk sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda ja tunnustada harjumuspärasest erinevat. Alati ei pruugi sallivus olla heakskiit. Nii indiviid kui ka ühiskond võib sallida negatiivseid asju, näiteks narkootikumide tarvitamist, vägivalda ning kuritegevust. Sallivuse vastandiks on sallimatus, mida on meie ümber mitu korda rohkem kui võiks. Selleks, et sallida kõike meid ümbritsevat, peab alustama kõigepealt iseenda sallimisega. Kui oled enesega rahul, paraneb enesehinnag, mis omakorda toob kaasa positiivsuse ning seejärel oleme ka suutelised nägema kõiges muus rohkem meeldivamaid külgi. Sallimatus millegi suhtes on küll ebaviisakas, kuid see pole keelatud. Igalühel on õigus oma arvamusele ning sellele, mida ja kui palju ta sallib. Sallimatuse põhjuseks on tihtipeale see, et ohver on kuidag...
Kes on normaalne? Meie ühiskonnas on üsna tavapärane olnud viimastel aastakümnetel inimesi erinevalt sildistada. Inimesi, kes erinevad hallist massist ei kutsuta enam omapärasteks, vaid pigem ebanormaalseteks. Kes on üldse tänapäeva mõistes normaalne? Inimene, kes vastab normidele või inimene, kes sulandub ühte kõikide teistega? Kunagi kirjutas Sigmund Freud: ,,Iga normaalne inimene on normaalne vaid keskmiselt. Kohati sarnaneb tema mina pigem psühhopaadi omaga.'' Siinkohal võivad arvamustes tekkida lahkhelid, kuid üldise mõtte kajastamisega pole S. Freud kaugeltki mitte mööda pannud. Tõepoolest on iga inimene normaalne vaid keskmiselt, kuid nüüd võiks küsida, et mida see normaalne tänapäeval õigupoolest tähendab? Kui me paluks defineerida inimestel sõna ''normaalne'', siis saaksime igalt inimeselt isemoodi vastuse. Võiksingi väita, et sellele sõnale on niisama palju tähendusi kui on maailmas inimesi. Tä...
Headus ja kurjus Me kõik näeme enda ümber headust ja kurjust. Seda võime tunda inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast.Õeldakse, et keegi meist pole täiuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Aga kas see vabandab välja halva, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt räägitakse teleris,raadios ja ajalehtedes kõigest kurjast.Nagu sõjad,kaklused,terrorism.. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnustavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi halba või levitab sihilikult laimujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või teeb seda suurema heameelega. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealt näha tavalised inimesed meie enda kodukandist.Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele on raha. Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma keelatud piiridest. Niipea, kui mäng...
Millega mõõta edu ja õnne elus? ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Nii on öelnud ammune Kreeka filosoof Demokritos. Tal oli õigus, kuid ainult sel juhul, kui lähtuda tema ajast ja ühiskonnast, sest sellel vanal ajal oli just tarkus edu mõõtja. Meie praegune elu on hoopis teine ning kõik, mis me teeme ja saavutame keerleb ainult ümber raha. Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha. Meie kõigi edu või halvemal juhul edutus algab juba lapsepõlvest. Püüdke endale ette kujutada, et mina olen ärimehe laps ja minu vanemad saadavad mind õppima erakooli. Enesest mõistetavalt on erakooli haridus parem ja korralikum, kui haridus, mida on võimalik omandada mistahes tavakoolis. Seega, kui minu pere ei oleks majanduslikult kõrgemas seisus, oleks min...
Millest maailm koosneb? Stella Toomsoo 10.klass Vaadates enda ümber ringi, siis näeme erinevaid inimesi, loomi ning asju. Igapäeva elus ei tule me selle pealegi, et mõelda, millest miski koosneb. Laiemalt arutledes peaks leidma vastuse enne küsimusele, kuidas meie maailm üldse tekkis ja millest? Maailma tekkimisest on erinevaid versioone. Üks väide sellest on see, et tekkis Suurest Paugust. Mis see oli? Arvatakse, et see oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi, kus Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse ka Universumi alguseks sealhulgas meie galaktika, planeedid ja tähed. Päikesesüsteem näeb väliselt välja nagu Bohri aatommudel. Üks tuum, mille ümber keerlevad pisikesed ...
Mida see kaasa toob? Loodus midagi mis ümbritseb meid kõikjal.Sellest ei saa üle ega ümber, sest iga inimene puutub pidevalt loodusega kokku. Samuti said meie esivanemad oma põhilise toidu just loodusest, kasvatades ise saadusi oma toidulauale. Kindlasti oli neile loodus tähtis, sest usuti, et loodusel on vägi millega ta suudab inimesi mõjutada. Usuti ka, et puudel võib olla jõud, mis aitab inimest haigusest terveks ravida või kaitseb millegi halva eest. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamus inimestele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib juhtuda nende ümber. Järjest rohkem on inimesi, kes tarbivad liiga palju, ostes kokku asju, mida neil tegelikult võibolla vaja ei lähegi. Ostetakse pikemalt järgi mõtlemata. Ei mõelda küsimusele : kas see asi mida ma ostan on ikka mulle väga hädavajalik? Paljud teevad om...
Ükski meister pole taevast kukkunud Minu kõne teemaks on : ükski meister pole taevast kukkunud. Ma valisin selle teema, sest mulle meeldib arutada eluliste teemade üle ning pidada diskussiooni. Ma räägin teile täna sellest, kui raske ja keeruline on tegelikult püsida maailma tipus mingil alal ning toon näite, kuidas maailma üks kuulsamaid inimesi on sellega väga hästi hakkama saanud. Meie ümber on kohutavalt palju kuulsusi ning kõige paremini me tunneme neid inimesi, keda me näeme tihti televiisorist, kuuleme sageli raadiost või kellest näeme pilte ajalehtedes või ajakirjades. Näiteks me võime hästi tunda mõnda laulu ning selle laulu esitajat, kuid me ei pruugi teada selle loo autorit, sest temast me ei ole nii palju kuulnud. Sellega ma tahan öelda seda, et tegelikult maailmas on nii palju andekaid inimesi,kellest me ei ole teadlikud. Minu arvates kõik inimesed, kes on tippu jõudnud,ükskõik mis alal, on vaimselt ...
Nii uskumatuna näib ... Asjad, mis näivad uskumatud on iga indiviidi jaoks erinevad. Iga inimene tõlgendab seda teistmoodi. Meil kõigil on unistusi, mõtteid, mis enamasti tunduvad meie endi jaoks üsna uskumatud. Minu enda jaoks tunduvad hetkel elus kaks asja täiesti uskumatud. Esiteks, sõprade ja lähedaste olemasolu tähendus, nende armastus ja lähedus. Teises see, kuhu ma jõudnud olen, kus ma praegusel eluetapil olen. Sõbrad ja lähedased inimesed moodustavad täiesti lahutamatu osa meie igapäevaelust. Tihti just lähedaste mõju on see, mis paneb inimesi rohkem püüdlema ja pingutama oma unistuste poole. Soojad ja südamelähedased suhted annavad meile juurde nii inspiratsiooni kui ka jõudu. Eraelus olevad probleemid ning negatiivsed tunded võivad samamoodi olla seotud inimestega meie ümber. Kui inimeste vahel on suhted liimist lahti, on seda ka välja näha. Kirjaniku Marianne Harju raamatust ,,Talvehullus" sa...
Kui ma oleksin Apollon Vanas-Kreekas olid jumalad väga tähtsad. Nendesse usuti ja loodeti, et nemad aitavad inimest igas olukorras. Jumalaid oli päris palju, et iga eluvaldkond oleks kaitstud ja hoitud. Mina oleksin valguse- ja ennustusjumal Apollo. Mind sümboliseeriks inimeste poolehoid, kuna püüan neid aidata, et tulevik neile halba ei tooks. Oma väe ja oskusega aitaksin ma iga inimest, kes oskaks ilusti küsida abi ja samas usuks minusse. Muudaksin nende elus ette tulevaid olukordi nii, et vaatamata halvale leiavad nad selles ka head. Näiteks, kui inimene saab ette teada kellegi lähedase haigusest või suremisest, siis ma teeksin nii, et vaatamata kurvale olukorrale, oleks nende koos oldud aeg nii hea, et see aitaks üle elada kõik valu, isegi kõige suuremad kaotused ja muudaksin inimest nii, et ta suudaks elada ilma selleta, kelle peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene...
Kas heaoluriik muudab inimesed laisaks? ,,Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule." Kas selline heaoluühiskond muudab inimesed laisaks? Minu arvamus on see, et heaoluühiskond võib lühikeseks ajaks kõikide inimeste elu väga lihtsaks teha, kuid ideaalset heaoluühiskonda ei leidu. Ühiskond, kus kõik inimesed ei peaks tööl käima ja võiksid lihtsakäeliselt elada ainult riigi poolt saadavate rahade najal, ei ole olemas, ega saagi olla. Selleks, et riik nii funktsioneeriks, on vaja ka maksumaksjaid, kes maksaksid riigile selle teatud summa endale töökäigus omandatud tulust. Teiseks ei saa jätta mainimata meie, inimeste, ahnust. Kas te kujutate ette ühiskonda, kus kõik elaksid väikselt summal, millega riik meid toetaks. Puuduksid igasugused pangalaenud, suured summad jne. See tähendaks ka seda, et s...
Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Tihtipeale on meil tarvis mingit sorti õnnetust või sündmust, et mõista, mis on meile meie elus tõeliselt tähtis, kellest me tegelikkuses kõige rohkem hoolime ja mis meile enim korda läheb. Nii imelik kui see ka pole, kuid tõsiasi on see, et enamus tragöödiad lähendavad omavahel inimesi. Tragöödiad panevad meid mõtlema meie elude üle, kellena me siia maailma sündinud oleme, milleks me eksisteerime ja mis eesmärk üleüldse meie eludel on. Sageli teeme me tähtsaid ja ka vähetähtsamaid otsuseid enne pikemalt järelemõtlemata. Me ei mõtle alati sellele, mis tagajärgi meie otsused ja teod endaga kaasa võivad tuua. Öeldakse, et ´´vigadest õpitakse´´. Mina arvan, et see ütlus peab paika. Loomulikult küll mitte kõikide inimeste puhul,kuid üldsuses kindlasti. Kui me oleme milleski väga eksinud, käitunud valesti, võib see endaga kaasa tuua suure kahetsustunde ning halvimal juhul isegi tragöödia. ...
Raha jõud ja jõuetus Paljudele meist on raha väga tähtsal kohal sest miski pole tasuta. Ilma selleta ei töötaks meie tänapäevane ühiskond. Me kasutame seda ostes toitu, riideid, tarbeesemeid ja muud vajalikku. See kulub meil transpordile, peakattele, hariduse saamisele ja muudele tähtsatele asjadele kui ka enda lõbustuseks ja puhkamiseks. Raha mõjutab inimesi tegema erinevaid otsuseid olgu nad siis head või halvad. Kuid missugune jõud siis tõesti peitub selles värvilises paberis, mille nimel oleme võimelised teha nii paljutki? Raha eest saab maailmas peaaegu kõike mida hing soovib ja kui sul seda pole siis elu muutub raskeks. Inimesel kellel on raha on ka võim. Rahaga saab ta endale suure valikuvõimaluse ja luksuse ning talle avaneb palju rohkem uksi kui inimesele kellel seda pole. Näiteid võib võtta elust enesest vaadates kuidas elavad vaesed ja rikkad. Rikkad inimesed naudivad elu tihtipeale täie...
Me vajame muinasjutte Argipäev ja rutiin muutuvad üha enam tavapärasemaks inimeste elus. Samuti jääb puudu loomingulisusest ning ebatavalisust kohtab harva. Miks me vajame muinasjutte? - Me vajame muinasjutte inimkonna ellujäämiseks, põhimõtteliselt uueks mõtteviisiks. Inimestel on saanud kombeks aina vähem mõelda ning improviseerida. Ühesõnaga on tänapäeva inimesed palju mõttevaesemad, kui nad olid seda sada aastat tagasi. Meie probleemiks on kiire elutempo, mille kõrvalt ei jää aega enda fantaasia arendamiseks. Sellele ei mõelda küll palju, kuid fantaasia mängib meie elus suurt rolli. Nimelt uute olukordade toimetulekuga näevad inimesed ränka vaeva ning fantaasia puudumise korral võib pidada selliseid inimesi läbikukkujateks. Läbikukkujateks nimetan ma inimesi, kellel puudub mingisugunegi oskus rutiinist ja oma tavapärasusest eemalduda. Öeldakse, et lapsed vajavad muinasjutte oma loomingulisuse j...
Mis teeb elu elamisväärseks? Elu väärtuste otsing on nagu rännak läbi kõrbe tormide, kus meile vahelduvad üha säravamad miraazid, mis vahest tunduvad toredad, kuid lõppuks viivad meid siiski hukatusse. Peaaegu kõigil inimolenditel on eesmärk leida oma rännakutel tõelised väärtused ja leida oma elu eesmärk, et siis lahkuda igavese õnne radadele. Eelkõige on elu elamisväärne siis, kui meil on kindlad sihid ja eesmärgid, mille poole me hakkame püüdlema. Selleks , et viia ellu oma unistused ja plaanid , tuleb kindlasti palju vaeva näha.Miski siin elus ei kuku meile lihtsalt sülle, vastupidi. Kõik tuleb ise saavutada. Vanasõnagi ütleb ,,Mida külvad, seda lõikad" . Sellepärast ma arvangi , et tänapäeva karmis maailmas, ei tohiks mitte kunagi alla anda . Kui tahes raske ka minu olukord ei oleks, tean, et kui ma üritamist ei lõpeta, jõuan lõpuks ka soovitud tulemuseni. Kui midagi kõigest hingest soovida , on selle täitumine täiesti võimalik. ...
Arutlus Kas Eesti on heaoluriik? Et otsustada, kas Eesti on heaoluriik, tuleb teada mis see üldse on? Heaoluriik, on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal- majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Peamised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on : vaesuse leevendamine, aktiivne kodanikuühiskond, tasuta igale indiviidile võimete kohase hariduse tagamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Heaoluriik loodi üldse sellepärast, et on kaks gruppi inimesi vanurid ja lapsed- kellel puudub kindel sissetulek. Kuna kõik inimesed on algul lapsed ja lõpuks vanurid on kõik täiesti aus, sest ka meie vajame toetust kui saame vanemaks. Kõik inimesed on selles osas võrdsed. H...
Kuidas hajutada enda sotsiaalse tõrjutuse riske? 24.11.2008 Tänapäeva kõiki arenenud maid võib pidada heaoluriikideks, kuid hoolimata sellest on paljud inimesed sotsiaalse tõrjutuse ohus. Ükski heaoluriik ei ole suutnud likvideerida vaesust, mis on üheks suurimaks sotsiaalse tõrjutuse põhjuseks. Kuid tänapäeval ei ole vaesus ainukeseks näitajaks sotsiaalses tõrjutuses. Väga suureks ühiskonnast eraldumise põhjuseks on ka diskrimineerimine teiste inimeste poolt. Tihti koheldakse teistsuguseid inimesi halvasti. Kindlasti saab iga inimene selleks midagi ise ära teha, et teda ei tõrjutaks. Tänapäeva kiire elu juures pööravad inimesed küllaltki vähe tähelepanu oma tervisele. Erinevad haigused võivad mõjutada sotsiaalse tõrjutuse riske. Palju tööandjad ei taha enda firmasse palgata inimest, kellel on mingid terviseprobleemid. Kuigi minu jaoks tundub tööle asumine kauge tulevikuna, mõtlen siiski enda t...
Millest maailm koosneb? Maailm, see on universum, kõigile inimestele ühine keskkond, mis jääb väljapoole konkreetse inimese minatunnetuse piire. Ka maailm on kunagi samamoodi tekkinud, nagu asjad meie ümber. Enda ümber vaadates näen loodust, inimesi, loomi ja asju. Aga millest koosneb see suur maailm meie ümber? Meie praegune päikesesüsteem hakkas moodustuma 4,6 miljardit aastat tagasi ühes Linnutee kaugemas servas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi ja tolmupilvega. Tolm selles pilves kleepus üksteise küljes. Aegade jooksul said nendest planeedid, asteroidid ja komeedid. Esialgsed planeedid nägid teistsugused välja kui praegu. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus selliseks maailmaks, milles me praegu elame. Maailm tekkis pilvedest, mis sisaldas gaasi ja tolmu. Näiteks tolm sisaldab pisikesi osakesi aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel väiksemaid osi p...
,,Tõeline tunne avaldub pigem teos kui sõnades" (W. Shakespeare) Keegi on öelnud, et: ,,Tõsiasi on, et suurimat õnne tunneme siis, kui iseennast suudame avada. Olguks selleks sõnad, milles avalduvad meie mõtted ja tunded või olgu see tegu, millesse panustame rohkem ka oma hinge". Me armastame palju kõneleda, tahame näida seekaudu hoolivad ja mõistvad. Samas meie teod räägivad sageli meie tegudele vastu. Tahaksin keskenduda siinkohal enam tegudele. Mis on siis need teod, mis jäävad meisse ja mis suudavad meis tekitada tõelise tunde? Tegusid, mille kaudu ennast on palju. Kas me märkame neid või teostame neid on iseasi. Üheks selliseks on hoolimine. Hoolimine selle sõna tegelikus tähenduses. Hoolimine mitte sõnade vaid tegude kaudu. Olgu selleks lähedase aitamine, kellegi ärakuulamine, mõistmine ja toetamine. Toetamine läbi otsese teo, tema eest hooldamise, söögitegemise või muidu abiks olemise kaudu, et tal kergem oleks ja et ta p...
,,Eestlane olla on uhke ja hea" Lugupeetud kuulajad! Olen siin, täna, teie ees, et rääkida teile, miks minuarust on eestlane olla uhke ja hea. Alati on hea lugeda või kuulda mida võõrmaalased meist arvavad, millisena nad meid näevad, aga millisena me ennast ise näeme. Igapäeva elus tundub olevat palju negatiivset, muret, et unustame ära kõik hea mille me, eestlased oleme korda saatnud ja mille eest meie esivanemad on võidelnud, just meie enda rahvuse säilimise eest. Võim Eestis vahetus mitmeid kordi, aga püsima jäime ikka oma sitkuse ja tahtejõuga. Öeldakse, et saavutasime iseseisvumise lauldes. Laulmine on olnud tähtis juba ammusest ajast, mil hakati korraldama laulupidusid. Sellest kujunes suur traditsioon, mis kestab tänapäevani. Meil on põhjust olla uhked oma kodumaa üle, kuna meil on ilus loodus, keel ja inimesed. Meie põhjamaine kliima, sood , metsad, mererannad, saared on meie jaoks küll ...
Raha ja õnn käivad käsikäes Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle m...
Üks heategu päevas! Selleks, et teha midagi head, ei pea ilmtingimata olema miljonär ega vaid rahapatakaid jagama. Kui sul on käed-jalad terved, on mitmeid võimalusi, kuidas aidata erinevaid abivajajaid. Tallinna tänavatel elab kolm tuhat, mõningatel andmetel kuni kümme tuhat kodutut inimest. Varjupaigas on aga voodikohti vaid kolmesajale. Ülejäänud ööbivad, kus juhtub, tänavatel, maha jäetud majades... On olemas väga lihtne lahendus, kuidas sina saad neid inimesi aidata! Grupp inimesi käib kodututele nädalas paar korda süüa pakkumas ja võimalusel vajalikuga varustamas. Ja just selle vajalikuga saaksid sa abiks olla. Räägi sellest oma sõpradele ja tuttavatele, pane nad mõtlema selle üle, igaüks meist võib sattuda just sinna, kuhu me väga ei taha. Kui me ise ei taha elada tänaval, siis me peaks hoolima nendest, kes seal on ja paljudki neist on olnud täiesti heal tasemel oma eluga, kuid ...
Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu. Me elame maailmas, kus kõigil on kiire ja teiste inimeste tähelepanemiseks ei jätku meil tihti aega. On väga tore, et meie ümber leidub siiski inimesi, kes soovivad organiseerida vabatahtlikku tegevust ning aidata abivajavaid inimesi ning ühiskonda meie ümber. Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtlik tegevus on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvigruppide vormis toimiv üks ühiskonna kesksematest osadest, ühskonna kolmas sektor. See on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne,...
Rain Kauge. Kuidas samu inimesi ja olukordi tajutakse erinevalt Kõik inimesed on erinevad ja tajuvad teisi inimesi ja olukordi enda ümber oma moodi. Väga palju mõjutavad inimeste vahelised suhted seda kuidas nad teineteist tajuvad. Kui keegi on kellegiga sõber siis tema näeb teist inimest hoopis teistmoodi kui see, kes on just teisega tuttavaks saanud või see, kes teist inimest hoopis vihkab. Ka sõprussuhteid on mitmesuguseid, ollakse väga head sõbrad või lihtsalt sõbrad ja ka see mõjutab tajumist. Mõjutab ka see kui nähakse vana sõpra uuesti ja see mida eelmine päev või kasvõi hetk tagasi kellelegi tehti või öeldi. Erinevad inimesed tajuvad ka olukordi erinevalt. Näiteks ameerika mägedel sõites võib mõnele tunduda, et ta on justkui paradiisis, samas kui kellelegi teisele võib see lõbusõit esile tuua iiveldust. Või kui satutakse midagi...
Millist jumalat vajaks Eesti praegu? Meie kodumaal on olnud raskeid aegu. Vaid veidi aega tagasi polnud Eesti riik vaba, vaid vene võimude küüsis. Nüüd, mil oleme me vabad ja iseseisvad, tahavad inimesed veelgi edukamat ning paremat elu. Ahnus on tekitanud meie ühiskonda probleeme nagu näiteks väike iive, mis tuleneb sellest, et noored vanemad ei soovi lapsi, vaid eelistavad pereelule teha karjääri ning neile ei paista leiduvat lahendust. Tundub, et ühiskonna edukamaks toimimiseks vajame me justkui jumala abi või imet nagu vanasti Kreekas, mis muudaks inimeste suhtumist. Vana-Kreekas oli nii häid kui halbu jumalaid ei saa ju head ilma halvata. Neil kõigil olid omad ülesanded ning neist võis saada palju kasu, kui ka vastupidi. Armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Aphrodite soovis kõike paremaks ja ilusamaks muuta. Just teda vajaks praegune Eesti. Olukord meie riigis vajab parandamist ning Aphrodite oleks...
Ei midagi uut siin päikese all Elame 21. sajandil, tehnika ajastul. Tehnika arenguga on kaasnenud tänapäeva inimeste elutempo tohutu kiirenemine, mis on viinud inimkonna nii kaugele, et oleme unustanud, kes me täpselt oleme, kes on need toredad inimesed, kes meie kõrval elavad ja millises suurepärases maailmas tegelikult elame. Kipume unustama põhiväärtusi ja minu arvates on see üks kahetsusväärsetest põhjustest, miks meie inimkond liigub oma huku suunas. Samas julgen väita, et on ka palju neid õnnelike inimesi, kes selles maailmas, kus enamikele loeb ainult materiaalne vara ja kindlustatus, suudavad elada ilma hunniku raha ja kibestumiseta. Raha ja rikastumine on läbi aegade olnud paljudele eestlastele väga oluline. Oleme alati olnud kütkestatud kiirest rikastumisest. Praegusaegsed inimesed ei erine minu arvates eriti Andrus Kiviräha romaani ,,Rehepapi" tegelastest Imbi ja Ärni, kellede ja...
Mõne südame ust on raske avada Meil kõigil on olemas süda, olgu ta siis suur või väike. Tundes oma südame lööke, teame, et oleme elus. Me mõistame, et peame seda eluks vajalikku organit kaitsma kõige kurja eest, mis meie ümber on. Oma südame ukse tahame avada ainult siis, kui tunneme end kellegagi kindlalt ja teame, et ukse võtme omanik seda meie enda vastu ei kuritarvita. Pettuda ei taha keegi, kuid seda juhtub üsna tihti. Haiget võib teha sõber, kallim või lihtsalt mõni hea tuttav. On üks tunne, millele enamik inimesi ei suuda vastu panna- see on armastus. Selle vastu ei saa tavaliselt ka mõistus, mis on teatud olukordades sunnitud südamele alistuma. Miks on siiski nii palju inimesi, kes umbusaldavad teisi sedavõrd, et eelistavad jääda oma mõtete ja tunnetega üksi ? Inimesi, kelle südame uks jääb kõigile suletuks ? Põhjusi on loomulikult palju. Üks suurem depressiooni ja endassetõmb...
Kas õnn ja raha käivad käsikäes? Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kuid sügaval sisimas ollakse aga hoopis õnnetu...
,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale! (lk 29) " kostab vana naise lause peale üks tüdruk. Kuigi lapse...
Kas heaoluühiskonda on võimalik kunagi saavutada? Iga inimene näeb heaoluühistkonda enda silmade läbi erinevalt. Paljude jaoks tähendab see suurt palka, võimalust endale muret tundmata kõiki rahalisi väljaminekuid lubada, teiste jaoks sotsiaalset kindlustunnet, teadmist, et kui minuga midagi juhtub, näiteks kaotan töö või jään haigeks, on riik mulle toeks ja aitab mul kõik raskused üle elada, sest samapalju kui on inimesi on ka erinevaid arusaamisi heaoluühistkonnast ja selle tähendusest, meil kõigil on omad nõudmised ja ootused ühiskonnale kus me elame. Minu vaadet ideaalsest ühiskonnast kirjeldab kaks sõna sotsiaalne kindlustunne. Mina soovin elada ühiskonnas kus ma saan tunda ennast turvaliselt, olenemata sellest kas ma olen rikas või vaene, tark või rumal, andekas või andetu. Iga riigi heaolu ning elukeskkonna kujundavad selle riigi elanikud, ning nende rahulolu ja elukvaliteet. Elanikkonna heaolu määravad mitmed eri...
Kuidas on loetud raamat mind aidanud? Raamatutega on kokkupuude olnud enamikul inimestel. Vahel tekitavad need positiivseid emotsioone, vahel aga negatiivseid. Aeg-ajalt loetakse raamatuid, mis sobivad täpselt mõne situatsiooniga elus. Lisaks aitavad nad mõista toimunud sündmusi teise nurga alt. Sellistel juhtudel saab sealt loetud tarkust kasutada ära ka oma igapäevaelus. Kuidas on raamatud mind aidanud? Vahel tuleb peale nukrus ning kurvad mõtted. Tekib tunne, et kõik on halvasti ning enam ei jaksa millegagi tegeleda. Ei suuda rõõmu tunda asjadest, mis tavaliselt meele heaks teevad. Sellisel juhul mõtlen ühele konkreetsele raamatule, mille peategelase elu on täis õnnetuid juhtumisi. Charlotte Brontë ,,Jane Eyre" on äärmiselt südamlik raamat ning õnneliku lõpuga. Kurva lapsepõlve ning keerulise armueluga Jane leiab lõpuks oma tõelise armastuse ning õnne. See raamat on aidanud panna mõistma, et minu elu ei olegi...
Missuguste väärtushinnangute kasvatamisega tuleks Eesti ühiskonnas tegeleda? Väärtushinnang on midagi, mille abil inimesed teevad vahet heal ja halval. Väärtushinnangud ehk väärtused näitavad, mida inimene hindab kõrgelt ning mille poole ta püüdleb. Esmased väärtushinnangud saab laps kodust, kuid need pole lõplikud. Ühiskond meie ümber areneb pidevalt ning seeläbi on ka meie väärtushinnangud pidevas muutumises. Kui lasteaialaps väärtustab sõpru ja magusaid komme, siis nooruk ei pruugi enam samu asju hinnata. Talle on tähtis perekond, raha ja karjäär. Seega on ühiskonnal tähtis roll meie väärtushinnangute kujundamisel. Nõukogude Liidu ajal oli inimestel raske, kui mitte pea võimatu, reisida maailmas ringi ning näha teisi maid ja kultuure. Alates 1992-st aastast ehk ajast, mil Eesti taasiseseisvus, on aga maailm tulnud meile nö lähemale. Tänu internetile on võimalik leida endale kirjasõpru k...
annaabi.ee 
