Liisi Rohtsalu Mida tähendab mulle Eesti Vabariigi kodanikuks olemine? Tänapäeval tajuvad paljud end arvatavasti üha vähem Eesti kodanikena, kas või näiteks Euroopas riigipiiri ületades. Kodanikuks olemine tõuseb üldsuse teadvusse aktiivsemalt rahvuslikel pühadel ja valimiste eel. Eesti vabariigi täieõigusliku kodanikuna on mul kodanikukohustused, aga ka õigused riigi poolt ja riigi kaudu pakutavatele hüvedele. Viimasel ajal võib märgata inimeste seas üha suuremat ükskõiksust riigis toimuva suhtes. Ma arvan, et kodanikuks olemise juurde kuulub enesestmõistetavalt mure oma riigi ja ühiskonna käekäigu pärast, mis ajendab mõneski soovi otsustamises ja juhtimises osaleda. Ühiskonna arengu seisukohalt on tähtis, et iga liige avaldaks oma arvamust, teostaks kõrgeimat riigivõimu valimiste või referendumi kaudu, aitaks ka teisi inimesi. ...
välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.§ 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist . § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Kodanikukohus:§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.Abikaasad on võrdõiguslikud
Metafoor: Mida sa tahad must, teine, kes sa mõõdad mu tahtmise jõudu, mis silma võrkkesta aeglaselt rebestav, aina laienev auk. Inimtühjal tänaval löövad vastu nägu nagu kõvad, lakkeriputatud karnevalimaskid. Mu mündid on nummid ja tublid, riigile kiiskavad, erksates rannaplätudes liha grillivad. Võrdlus: Ei uuri, on delikaatsed, sügavalt intelligentsed – nii nagu Saksamaal, näiteks. Vabadus on alles noor, nagu need hiina lapsed. Vabadus on nagu kodanikukohus, nagu orjus. 6 Luuletus Mina ja sina Rootsis põgenesid loomaaiast kaks hunti, nad kaevasid käppadega puuri alla augu ja panid plehku. Politsei on kuulutanud hundid tagaotsitavaks, huntide pildid on riputatud internetti. Kes on näinud kahte põgenenud hunti, võtku kiiresti lähima konstaabliga ühendust! Pühapäeval, kui me autoga loomaaeda sõidame, ei näegi me seal enam hunte, me oleme pettunud, aga tagasiteel läheb meie tuju paremaks.
selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades. Preestrid pärinesid kas auväärsetest aristokraatlikest suguvõsadest või olid igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle ülesandeks oli pühamu eest hoolitsemine ja jumalateenistuste läbiviimine. Vana-Kreeka polistes peeti tihti ka ülelinnalisi suuri usupidustusi, mille
selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades. Preestrid pärinesid kas auväärsetest aristokraatlikest suguvõsadest või olid igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle ülesandeks oli pühamu eest hoolitsemine ja jumalateenistuste läbiviimine. Vana-Kreeka polistes peeti tihti ka ülelinnalisi suuri usupidustusi, mille
on omane, et kasvav inimene saab vähehaaval oma kasvuprotsessist teadlikuks. Õppimine Seesmine protsess Pidev toiming Erinevad õppimisstrateegiad (plaanid) Kasvataja Inimene , kes seda kehastab Loodus, keskkond, kool Püüab soodustada teise inimese arengut. Hea kasvataja omadus tuleb välja teenida. Hea kasvataja suudab muuta kasvatuseesmärgid kasvandiku väärtusmaailma osaks. Osades kultuurides on kasvatajaks isiklik mentor. Vanemlus On loodusseadus On kodanikukohus On normaalne vaimne seisund On paarissuhte täiuslikumaks muutmine Suhe toetub kiindumusele. Lapsevanemaks saamine Sotsialiseerimisteooria järgi tähendab lapsevanemaks saamine õppimist, uute oskuste kogum Adaptsiooniteooria järgi tähendab see kohanemist uute elutingimustega. Elukaarteteooria järgi on see täiskavanuikka kuuluv arenguülesanne. Parsoni rolliteooria järgi isa roll on ülesandekeskne, ema roll on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest.
- kui see algab võimalikult vara, juba lapse ootamise, sünnituse ja esimeste elukuude ajal - kui tagatakse piisav interaktsioon - kui vanem on oma kavatsustes järjekindel - kui kiidumust toetab usaldus ja teineteise austamine - kui vanemlik roll kujuneb tingimustes, kus puuduvad varjatud rollid ning interaktsioon eri ,,korrustel". Sotsioloogilises mõttes on vanemlus sotsiaalne institutsioon, mis toetub tavadele ja seadustele. - vanemaks olemine on kodanikukohus - vanemaks olemine on loodusseadus - vanemaks olemine on soolise identiteedi väljendus - vanemaks olemine on paarisuhte täiuslikumaks muutmine - vanemaks olemine on normaalne vaimne seisund Vastuolulised ootused LeMasters ja DeFrain (1983) on välja toonud ka vanemluse sotsiaalseid vastuolusid. Esiteks ei ole vanemaks olemisel ühemõttelisi, üldiselt aktsepteeritud eesmärke, ehkki vanematelt oodatakse üldiselt ,,head" vanemlust
annaabi.ee 
