otsustusõigusega positsioonidel. Ressursid – sooline jaotus ja ligipääs olulistele ressurssidele nagu aeg, ruum, teave, raha, poliitiline ja majanduslik võim, haridus ja koolitus, töö ja tööalane karjäär, uued tehnoloogiad, tervishoiuteenused, elukoht, transpordivahendid, puhkeaeg jmt. Normid ja väärtused, mis mõjutavad soorolle, tööjaotust soo alusel, naiste ja meeste hoiakuid ja käitumist ning ebavõrdsust meeste ja naiste või mehelike ja naiselike omaduste väärtustamises. Õigus olla vaba otsesest ja kaudsest soolisest diskrimineerimisest, inimõigused (sealhulgas vabadus inimväärikust piiravatest käitumisviisidest ja tavadest), ligipääs õigusabile. Tänan Kuulamast!
Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal. Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel. rüütlilaul - trubaduurid, truväärid,minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide teemade kõrval ka armastuse teeme. Naisideaali ülistamine. Väga meelelised tekstid. ORGANUM - esimene mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält Leoninus ja Perotinus Organumide meistrid. . Leoninus tegutses 12. sajandi lõpul ja lõi 2-häälseid organume. Perotinus tegutses 1200. Aasta paiku ja lõi 3- ja 4-häälseid organume. Nende puhul saab esimest korda Euroopa ajaloos kasutada määratlust ,,helilooja" 13.saj
oma kooselu. Hemingway jätkas lühijuttude kirjutamist ning oli õnnelik, kuid varsti sooritas ta isa enesetapu. Hemingway oli väga kurb ning see inspireeris kirjutama romaani ,,Kellele lüüakse hingekella", mida hakkas kirjutama alles 1939. aastal, see avaldati 1940. a. Ka tema hea sõber Harry Crosby sooritas enesetapu umbes samal ajal. Suurema osa sõjajärgsetest aastatest veetis Hemingway Pariisis kirjutades. Samal ajal tegeles ta ka jahipidamise, spordi ja muude mehelike tegevusaladega. Oma reputatsiooni novellikirjanikuna kindlustas ta kogudega ,,Mehed ilma naisteta" (,,Men without Women," 1927) ja ,,Võitja ei saa midagi" (,,Winner Take Nothing," 1933). Hemingway selle perioodi tuntuimaks teoseks oli osalt autobiograafiline romaan ,,Hüvasti, relvad!" (,,A Farewell to Arms," 1929), mis sünge lüürilisusega käsitleb Esimeses maailmasõjas haavatasaanud sõduri armulugu oma raviõega. Sellel romaanil oli suur edu ning ta saavutas rahalise kindluse. Nad
igal rahvusel on oma "rahvuslik iseloom", mis eristab kultuure kolme põhilisse kultuuriruumi: · lineaar-aktiivsed kultuurid (vaoshoitud, kannatlikud, vaiksed, armastavad privaatsust); · multi-aktiivsed kultuurid (jutukad, uudishimulikud, suured suhtlejad, kontaktsed); · reaktiivsed kultuurid (kontaktsed, kuid väljapeetud, väärikad, kannatlikud, head kuulajad). Saab eristada ka näiteks mehelike ja naiselikke kultuure. Meheliku kultuurid on ennastkehtestavad, võitlusaltid, nende eesmärk on võit. Naiselikud kultuurid hindavad nn pehmeid väärtusi, nende eesmärk on head suhted. Sellest hoolimata soovivad mõlema kultuuri 1 esindajad olla edukad. Veel on olemas individualism ja kollektivism. Osad kultuurid on harjunud töötama koos ja otsustama kollektiivselt
Sisust lähtudes on võetud kaanele mitte vaba ja lendav eevatütar, vaid ristilöödu. Põhimõtteliselt peavad Jürgeni luuletused olema tõesed stambid, ranged vormid. Naised (neli) lüüakse risti küll otseselt ja kaudselt, kuid feministliku kiiksuga naine on siiski parem kui mees ja jumalikum. Rooste võrdub Renoir, kel õrn tugevam sugu on eluallikas ja maailmanaba. Kordagi ei leia me vastassoo alandamist, isegi ironiseerimist mitte, küll aga enda ja oma mehelike tungide naeruvääristamist. Prelüüdis "Punasel toal" laseks luuletaja endale kuuli kuklasse, et naerda oma juhmi üllatusesegust nägu, andes mõista, et meiegi ehk võtame asju liiga enesestmõistetavana ega üllatuks enne surma. Vormigi ehk liialt oleme kiindunud. Kas Jürgen tegelikult feminist on, seda vaid luuletuste põhjal raske hinnata. Päriselus tunnistab ta naiste võrdõiguslikkust kindlasti ning paljud teoreetilisemad kirjatükid on naisõigusliku krutskiga.
alateadlikku hirmu sinise univormi kandjasse(siinkohal võib ka välja tuua CocaCola konkurendi Pepsi-Cola kes on sinise univormi kanda ja alati CocaColale alla jääja). Ja eks samas tuleb ka tõdeda, et punane värv hakkab lihtsalt rohkem silma ja jääb paremini meelde. Punane erutab ja kütkestab vaatajat. Inimestele annab punane värv jõudu, julgust, soojust, tegutsemisvõimet, füüsilist julgust, energiat, ellujäämis instikti, ka annab see juurde mehelikkuse tuunet(see seostub mehelike põhimõtetega). Punane õhutab tegudele, peegeldab elujõudu, soove ja kirgi, rõõmsat aktiivsust, võitlusvalmidust ja eneseusaldust. Ta lisab ka enesekindlust ja aktiviseerib seksuaalenergiat. Punane elavdab vereringet ja tõstab liiga madalat vererõhku. Kui su veresuhkrusisaldus on liiga madal, oled apaatne või melanhoolne, aitab punane sind liikuma saada. See värv on stimuleeriv, elav ja väga sõbralik. Punane värv loob kontakti kõige maisega, tahtega elada siin ja praegu
See sitke ja range mees tahtis, et lapsed tema tööd jätkaksid aga sellest ei tulnud midagi välja. Kaks 3 Wittgensteini vanemat venda sooritasid enesetapu ja kolmas jäi Ameerikas teadmata kadunuks. Noorpõlves mõjutas Wittgensteini tugevalt Austria juudi filosoofi Otto Weinigeri raamat ,,Sugu ja karakter" (,,Geschlecht und Charakter," 1903). Weiniger väitis seal, et iga inimene koosneb mehelike ja naiselike substantside segust ning et ainult juudid erandina kehastavad arhetüüpset naiselikkust erinevalt teistest inimestest olevat nad ilma iseseisva hinge ning oskuseta eristada head ja kurja. Ainus õige viis elada Weinigeri meelest oli aga just võimalikult mehelikult püüeldes geniaalsusele. 23-aastasena enesetapu teinud Weinigerilt päris Wittgenstein teda kogu elu saatnud juhtmõtte püüelda oma juudi päritolu ja
tulemused olid paremad kui uurijatel või mitteuurijatel. Ka näitasid tulemused, et üldiselt olid poisid loovus testide täitmisel paremad võrreldes tüdrukutega. Uurimus näitas, et tüdrukutest mitteuurijad olid enam pinges, tagasihoidlikud ja kinnised ning poisid - mitteuurijad samuti väheaktiivsed ja loiud võrreldes teiste mängijatega. Sutton-Smith leidis, et tüdrukud loovad uusi mänguideid nn naiselike mänguasjadega, näiteks nukkudega mängides, poisid seevastu olid loovamad mehelike mänguasjadega, näiteks autodega mängides. Sutton-Smith põhjendas saadud tulemust väitega, et loovuse lekkimisele aitavad oluliselt kaasa eelnevad mänguasjadega mängimise kogemused. Singer & Rummo uurimiste tulemused näitasid, et kõrge kreatiivsusega lapsed on sageli tormakad ja püsimatud. Kõrge kreatiivsusega poisid olid avatumad, emotsionaalsemad ja enesekindlamad ning enam oma mängudest hõivatud. Tüdrukutel seevastu olid kõik näitajad tunduvalt tagasihoidlikumad
Näiteks viljeldi ka juugendperioodil hirmu- ja õudusekultust, milles otsiti sõnulseletamatut ja salapärast. Siia juurde kuulus veel levinud saatanlikkuse kultus. Esines ju juugendi lemmiksümbolis (taimornamentika) kaks vastaspoolust : elav loodus ja selle stilisatsioon. Üsna levinud motiiv oli Pierrot (narr). Pierrot on antud ajastu sümbol. Pierrot on kirglik, kuigi ise ei usu suurtesse kirgedesse. Sümbolismilt pärandas juugend veel androgüünsuse mehelike ja naiselike omaduste kokkusobitamine ühes inimkujus. Juugendi üheks lemmikkangelaseks oli femme fatale saatuslik naine, isegi laps-naine, kes meestele hukatust saates toimib lapseliku süüdimatusega, nagu sealpool head ja kurja. Parimaks saatusliku naise esindajaks oli Salome. Tema olemus tuleb kõige selgemalt esile "Seitsme loori tantsus". Richard Strauss (1864 1949) sai idee selle toomiseks ooperisse just Pariisi tantsijanna L
menu. Emily ja Anne jätkasid samal ajal vanemat õde vääriva visadusega oma loomingulist teed. ,,Jane Eyre'iga" samal aastal ilmus Emily ,,Vihurimäe", kuhu valitseva traditsiooni kohaselt oli ,,kolmanda köitena" lisatud vähenõudliku Anne'i ,,Agnes Grey" - tollal oli romaani kolmeosalisus vältimatu norm. ,,Vihurimäelegi" sai ilmudes osaks heakskiitev, ehkki alguses mitte nii vaimustatud vastuvõtt. Ja alles nüüd julgesid õed pooleldi vastu tahtmist välja tulla oma mehelike varjunimede tagant, kus ainult initsiaalid tõeliste nimedega kokku langesid. Võimalik, et Emily kirjutas ka teise romaani, mille käsikiri hävitati pärast kirjaniku surma. Tema Gondali juttudest ei ole samuti midagi säilinud. "Vihurimäe" jäi Emily Brontë ainukeseks romaaniks. Ta suri kõigest aasta pärast romaani ilmumist, arvatavasti tuberkuloosi. Ta nõudis visalt oma anonüümsuse säilitamist. Alles pärast kolme õe surma sai maailm teada, kes Ellis Bell tegelikult oli
kannab endas alati ka üldist huvi ja kannatab järeleandmatu. On ju asju, mida ei tohi kõigi inimeste kannatusi. lubada. Õpetaja peab suutma taluda ka Mehelikud ja naiselikud. Ühelt poolt pedagoogilise loovuse piina: uue vaatenurga on andekad inimesed maskuliinsed, otsimisel, konfliktide lahendamisel, mehelikud, teiselt poolt naiselikud, kuni õpilasi köitvate eesmärkide seadmisel mehelike naiste ja naiselike meesteni ja põnevate tegevuste leiutamisel. välja sedagi tuleb ette. Ning mis peaasi ta peab oskama rõõmustada, Kirglikud ja kained. Ühelt poolt on kui midagi õnnestub. nad oma loomingu kaitsmisel ääretult TIMSS-i andmetel on Eesti õpetaja kirglikud: ,,Kuidas sa siis aru ei saa, et sellest kõigest veel kaugel. Kuni selleni mul on õigus
Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 4Kättesaadav Internetist: http://www.e- ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19101919.html 6 Eelnevalt käis naiste igapäevariietuse alla korsett. Selle minemaheitjaks sai sõja lõpp, sisendades naistele, et nad suudavad rohkem ning väärivad suuremat vabadust. Selle arusaamaga harjuti kiiresti. Riided, mida muidu kandsid maatüdrukud, ei jõudnud moeajakirjadesse, kuid nende mehelike riiete reibas ja sportlik väljanäegmine avaldas mõju5. 1.2. 1920ndad aastad Pärast esimest maailmasõda 1920ndal aastal oli suurlinnades palju noori üksikuid naisi, kelle palgad olid madalad ning kellele juhtivad töökohad jäid peaaegu kättesaamatuks. Naised töötasid vabrikutes, kauplustes ja kontorites ning pidid leidma rõiva, mis oleks samaaegselt ilus, mugav ja väljaskäimiseks piisavalt sikk. Moodi tulid särkpluuskleidid, kampsunid,
Sügav usklikkus on selle kunst kandepind. Tähtsaim kunstikeskus Ateena. Pheidias viib plastika täiuseni. Tema ulatuslikeimad tööd on Parthenoni skulpturaalsed kaunistused, tähtsaim Athena kolossaalne kuju. Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega. Teine Pheidiase töö oli Zeusi kuju Olümpia templis 13 m kõrge, hävinud, kullast ja elevandiluust. Skulptuurides väärikus ühineb iluga. Pheidiase figuuridele iseloomulik: keha toetub oma raskusega ühele jalala, teine jalg asetseb vabalt, rõivastus langeb sirgetes voltides alla, vaba jalg tuleb natuke riide alt esile. Alkamenese tööd pole säilinud, kuid on rooma koopia tema Aia Aphroditest
4.Mees kui andja, naine kui vastuvõtja Traditsioonilises Hiina filosoofias viidatakse mehelikkusele kui yang energiale ja naiselikkusel kui yin energiale. Sellest lähtuvalt on mehelikkus ennastkehtestav, väljapoole suunatud ja ratsionaalne, naiselikkus aga vastuvõttev, sisemise maailmaga tegelev ja emotsionaalne. Neile üldpõhimõtetele rajaneb suur hulk väiksemaid iseloomuomadusi ja -detaile. Ka inimeste keha on nende mehelike ja naiselike printsiipide sümbol tupp on nagu sissepoole suunatud, kehtestavat sugutit vastu võttev anum, mis saab täis siis, kui suguti muutub piltlikult «tühjaks». Selle põhjal oletatakse, et naised on rohkem tuttavad oma sisemaailmaga, peaks teadma rohkem oma tunnetest ning oskama neid ka paremini väljendada. Mehed seevastu tunnevad ennast tunduvalt mugavamalt, kui ei pea mõtlema, mida sisimas tunnevad. Küsige mehelt, kuidas ta sisimas ennast
üks keskseid pingejooni. Valdavalt erootilise alatooniga luule, mille juhtmotiiviks on jõhkruse ja õrnuse, agressiooni ja eneseloovutuse, naudingu ja valu, armastuse ja hävinguiha lahutamatus (see on teinud tema luulest tõlgendusainese psühhoanalüütilise kallakuga lähenemisviisidele). Bioloogilise naisidentiteedi avaldused ning katked feministlikust sõnavarast segunevad järskude vaatepunktivahetuste ja ,,mehelike" rollimängudega. Säärase ,,sootaguse" värsikeele üheks eelduseks on muuhulgas eesti keele grammatilise sootuse ärakasutamine. Tema luulelaadi sugulusseosed Hirvest ja Krullist Mercani, pluss viited varasemale naisluulele, eeskätt Vallisoole ja Karevale. Elo Vee (Viiding) debüütkogu ,,Telg" nn tüdrukutekassetis 1991. Hämarad aimdused, enesemääratlusvaevad jms + korduvad koolimotiivid, mis kannavad nii ahistusi ja
Tähtsaim kunstikeskus Ateena. Pheidias viib plastika täiuseni. Tema ulatuslikeimad tööd on Parthenoni skulpturaalsed kaunistused, tähtsaim Athena kolossaalne kuju. Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega. Teine Pheidiase töö oli Zeusi kuju Olümpia templis – 13 m kõrge, hävinud, kullast ja elevandiluust. Skulptuurides väärikus ühineb iluga. Pheidiase figuuridele iseloomulik: keha toetub oma raskusega ühele jalala, teine jalg asetseb vabalt, rõivastus langeb sirgetes voltides alla, vaba jalg tuleb natuke riide alt esile. Alkamenese tööd pole säilinud, kuid on rooma koopia tema Aia Aphroditest.
kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris "Literature and Feminism" (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike joontega, tegutsevad mehelikus huvisfääris. Naistegelased: teisejärgulised ja vähetähtsad & marginaalsed, aitavad kaasa meeste püüdlustele ja tegemistele suhtes kaasaaitavana või on opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale. Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud väärtused, tegutsemisviisid ja tundetooni. 2) Kirjanduse hindamine > traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtlemisviis.
kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris “Literature and Feminism” (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike joontega, tegutsevad mehelikus huvisfääris. Naistegelased: teisejärgulised ja vähetähtsad & marginaalsed, aitavad kaasa meeste püüdlustele ja tegemistele suhtes kaasaaitavana või on opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale. Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud väärtused, tegutsemisviisid ja tundetooni. 2) Kirjanduse hindamine > traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtlemisviis.
pole mingi loovuse vorm. Naise keha ei ole vahend enda jaoks, vaid võõrale (lapsele). Beauvoir valis ka ise lapsetuse ja ei abiellunud, samas oli mitmes pikaajalises suhtes, näiteks Sartre'ga. Lisaks konservatiividele tekitas pahameele ka feministide seas, sest kritiseeris naise keha feministide jaoks aga naise keha ülitähtis ja lausa ülim. Uusfeministid heidavadki selle Beauvoiri seisukoha kõrvale, sest leiavad, et mehe seksuaalsus sissetungiv ja vallutav seetõttu ei saa mehelike sõnadega elu kirjeldada. Usuvad, et oleks vaja unikaalset naistekeelt, sest naiste bioloogiline olemus avab täiesti uue ja kõrgema olemuse on privileeg sündida naisena, k.a naise kehas. Bioloogiliselt tegelt ka kõik lootena tüdrukud, alles hiljem arenevad osal loodetel meessugutunnused.
marginaliseerimisele 2) Identsuse mõiste- sarnasus endaga, erinevus teistest. Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse teooria), kuid identsus on väga oluliseks osaks feminismist. See ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on universaalne, kuid seda iseloomustatakse mehelike omadustega. Patriarhaalne ühiskonnakriitika: 1) Sugu on sama oluline sotsiaalne kategooria kui klass 2) Seksism on samasugune rõhumise vorm nagu rassism või kapitalism 3) Isa valitsemine perekonnas ning naiste-laste allutavus, taastoodab mehe ülemvõimu ühiskonnas 4) Sooline ja vanuseline rõhumine Feminismi vormid. Erinevus seisneb selles, kuidas probleeme lahendada. Algselt nõuti võrdsust
suunitlusega lastekaitse seadus jms. Seaduseelnõu on vahendiks poliitilise tahte elluviimiseks- isegi kui Eestis ei ole kõik soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted veel elluviidavad, on määravaks poliitikute soov täita inimõigustealaseid lepinguid, ühineda EL -ga jne. Tundub et seaduseelnõu on poolik, sest esineb ebatäpsusi. Näiteks: Töölevõtmise protsess on diskrimineeriv siis, kui, testid, mida tööandja valikuprotsessis kasutab, on koostatud nii, et nad annavad rohkem punkte mehelike kui naiselike omaduste eest, või kui näiteks see, kui tööandja kutsub vestlusele kõik naissoost kohataotlejad aga mitteühtegi meest või et töötajate hulgas peab olema võrdselt nii mehi kui naisi. Seaduses on küll punkt selle kohta, et kui amet nõuab ühe soo eelistamist, siis eelnev ei kehti. Aga kes ütleb, mis on mis? Kes paneb siis paika kas kohale vaja just meest või naist? Need otsustused tehakse stereotüüpide alusel, ka see on diskrimineeriv. Ja
erinevuse printsiip – kuigi mehed ja naised on erinevad, ei saa see olla aluseks naiste marginaliseerimisele. Identsuse mõiste – sarnasus endaga, erinevus teistest. Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse teooria), kuid identsus on väga oluliseks osaks feminismist. Feminism ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on universaalne, kuid seda iseloomustatakse mehelike omadustega. Patriarhaalne ühiskonna kriitika: Sugu on sama oluline sotsiaalne kategooria kui klass jne. Seksism on samasugune rõhumise vorm nagu rassism või kapitalism. Isa valitsemine perekonnas ning naise-laste allutavus, taastoodab mehe ülemvõimu ühiskonnas Sooline ja vanuseline rõhumine Feminismi vormid Erinevus seisneb selles, kuidas probleeme lahendada. Algselt nõuti võrdsust meestega, kuid tekkisid järgmised küsimused: milliste meestega
Kõiv, Reeli. Torim, Maie. Kristlik kultuur: Kristlikud sümbolid (Ristimärgid) [WWW] http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud-sFCmbolid.php , viimati vaadatud 25.08.2008 32 templites. Ankru sümboli sünonüümid on olnud lootus, lunastus, turvalisus, vankumatus, ustavus, mõistlikkus ( 2006: 268-274). Arvatavasti kujutatakse selliste mehelike tähenduste tõttu tänini ankrut eelkõige meeste hauakividel. Kuid peamiselt näitab ankurrist hauakivil, et inimene oli eelkõige seotud merega (meremees, kalur jne), väidet tõestab ka autori poolt läbi viidud küsitlus. Ankru ja risti kujud on sarnased: ankru ülemine ots näeb välja nagu rist. Paganausulised panid ankrule (kui laeva tarkvarale) materiaalse tähenduse, see tähendas lootust pääsemiseks.
annaabi.ee 
