Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus
raskusjõuga. Elastsusjõud tekib keha deformatsioonil, st keha osade vastastikuse liikumise tulemusena, ja püüab esialgset kuju või ruumala taastada. Suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale. Gravitatsiooniseadus kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdne nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga; gravitatsioonikonstant G=6,67*10-11m3/kg*s2 Hooke'i seadus elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Jõud on vastassuunaline deformeeritava kehaga. Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad
Mehaanika F10EKKÜ.T I osa 1. Mida nimetatakse mehaanikaks? Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist käitumist, arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks?
Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. (Kiirendus on muutumatu.
1. Mida nimetatakse mehaanikaks? - Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? -Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehhaaniline liikumine? - Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? - Mehaanika põhiülesanne on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? - Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. NT lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? - Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Vaadeldakse keha kui ainsat punkti. NT ketta
1. · Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise
SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Mehaanika Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise põhjuste ja paigalseisu uurimisega Kinemaatika Kinemaatikaks nimetatakse füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta Taustkeha Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha liikumist. Taustkeha võiks valida paigalseisva.
Mehaanika – Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise põhjuste ja paigalseisu uurimisega Kinemaatika – Kinemaatikaks nimetatakse füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine – Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne – Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine – Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass – Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta Taustkeha – Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha liikumist. Taustkeha võiks valida paigalseisva.
Mehaanika on füüsika osa,mis tegeleb kehade asukoha ja liikumise uurimisega.Kinemaatikaks nim mehaanika osa,mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale.Keha mehaaniliseks liikumiseks nim keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes.Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel.Kulgliikumiseks nim liikumist,mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt(n:lauale tõstetav kohver).Punktmassiks nim keha,mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestama jätta(n:auto liikumine 1km kaugusel)
SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE
Mõisted Mehanikaks nim. f.o.,mis uurib kehade MÜL nim. sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt
................................................................................11 1.5.1. Jõud..............................................................................................................................11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk...........................................................................................................14 2.1. Optika...........................................................................................................
Joonis 1.1 Läbitud teepikkus l ja nihkevektor kõverjoonelise liikumise korral. a ja b on teekonna alg- ja lõpp-punkt 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Kõige lihtsam mehaanilise liikumise liik on keha liikumine piki sirgjoont arvväärtuselt ja suunalt muutumatu kiirusega. Sellist liikumist nimetatakse ühtlaseks. Ühtlasel liikumisel läbib keha mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kirjeldamiseks on otstarbekas paigutada koordinaattelg OX mööda liikumise trajektoori. Keha asend ühtlasel liikumisel määratakse ühe koordinaadiga x. Nihkevektor ja kiirusvektor on alati suunatud paralleelselt koordinaatteljega OX. Kui mingil ajahetkel t1 asus keha punktis koordinaadiga x1, aga mingil hilisemal ajahetkel t2 punktis koordinaadiga x2, siis on nihke s projektsioon OX-teljele aja t = t2 - t1 järel võrdne
· Lähedasest esemest tekib terav kujutis võrkkesta taha. · Valguse koondamisel kumerläätsega tekib võrkkestale terav kujutis. Kaugelenägevuse parandamiseks kasutatakse kumerläätsedega prille. Prilliklaasi number on vastava läätse optiline tugevus. 21. Mis on mehaaniline liikumine? MEHAANILISEKS LIIKUMISEKS nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on võetud kasutusele mitmed mõisted: trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus. Trajektoori kuju järgi liigitatakse liikumist sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Kiiruse järgi liigitatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks. Keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. 22. Mis on trajektoor? TRAJEKTOORIKS nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks.
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate
vaadeldaval ajahetkel Nihe võib mõnikord võrduda nulliga. Liikumine võib olla sirgjooneline, kõverjooneline, tasapinnaline või ruumiline. 3 min = 180 sek 1,2 min= 72 sek ¼ min= 15 sek 1 tud ja 20 min = 4800 sek 0.2 km= 200m 3cm= 0,03 m 4 mm=0,004m 0,5 mm =0,0005 0,9 t =900 kg 5g= 0,005 kg 29g= 0,027kg Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nim. liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdses ajavahemikus on võrdsed Kiiruseks nim. suurust, mis võrdub teepikkuse ja selle vahemaa läbimiseks kulunud aja jagatisega s V t 1000m 1m 1km h 3600 s 3,6s 18km/h=5 m/s 54km/h=15 m/s 72km/h=20 m/s 12m/s=43,2km/h 30m/s=108km/h 100m/s=360 km/h 72km/h =20 m/s 25m/s 1560m/min= 26 m/s Ebaühtlane liikumine Ebaühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet.
punktmassidena. Punktmass on materiaalne keha, mille mõõtmeid tema liikumise uurimisel ei arvestata. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha kui tervik. Keha massikese on punkt, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. 2. Trajektoor, teepikkus, nihe. Trajektoor on keha (punktmassi) liikumistee e. joon mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Teepikkus on trajektoori pikkus. Nihe on suunatud sirglõik (A algus- B lõpp) 3. Ühtlane ja ebaühtlane sirgliikumine, kiirus nimetatud liikumistel. Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mööda sirgjoont mistahes
18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23.Ohmi seadus vooluringi osa kohta 24.Elektrivoolu töö ja võimsus 25.Ohmi seadus suletud vooluringi kohta 26.Madalsageduslained ja infravalgus 27.Raadiolained ja nähtav valgus 28.Ultravalgus ja Röntgen kiirgus 29.Valguse peegeldamine 30.Valguse murdumisseadused 1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? Staatika on mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu tingimusi Kinemaatikaks (kreeka kinma 'liigutus, liikumine') nimetatakse mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika). Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust. Need seadused on: 1
Entroopiat kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. Harmoonilist võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon: x = x0sin t . kus x hälve, x0 amplituud ja t faas (so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan). Hetkkiirus (ingl. velocity) näitab kiirust antud ajahetkel. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v = s / t , kusjuures t 0. Ühik 1 m/s. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : F = N. Normaalrõhumisjõud on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumisjõu suhtega. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: molekule loetakse punktmassideks; molekulide
Pilet 1.1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud. Gaasi iseloomustavad suurused on 1. rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus
KINEMAATIKA ALUSED Kulgliikumise kinemaatika- Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Sirgjooneline liikumine - Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe ∆S¯ ajavahemikku ∆t jooksul,siis kiirusvektor: V¯=lim ∆S¯/∆t=dS¯/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine.......................
aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja keskmise kiirusega. kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Trajektoori mõistel on mõtet ainult Nihe on vektor, mis ühendab klassikalises füüsikas. masspunkti poolt Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ajavahemiku ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht jooksul läbitud alg- taustsüsteemi suhtes
Vektorite lahutamine. Kahe vektori A ja B vaheks A-B nim. vektorit C, mis, liidetuna vektooriga B, annab vektori Töö - Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A=( F*s )=F*s*cosα kui: cosα> 0 , siis A (joon.4). Kuna vahe A-B esitub kujul A - B = A + ( -B ), siis saame vektori C = A – B, kui liidame vektoriga A töö on positiivne cos_< 0 , siis töö on negatiivne cos=0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö, vektori, mis on võrdvastupidine vektoriga B. mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m. Vektorite lahutamine komponentideks. Iga vektori A võib asendada mitme vektoriga A 1, A2 jne., mille summa annab vektori A. Võimsus - nimetatakse suurust, mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N=∆A/∆t=F*v Võimsuse ühikuks
Projektsiooni leidmiseks kasutatakse täisnurkset kolmnurka ax = a cos α ay = a sinα Praktikas kasutatakse sageli jõu vektori ( F ) jaotamist komponentideks. Näiteks kaldpinnal asuvale kehale mõjuvate jõudude arvutamisel, konstruktsiooni eri osadele mõjuvate jõudude arvutamisel, mehaanilise töö arvutamisel jne. 2. Kinemaatika alused Kinemaatikaks nimetatakse teoreetilise mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumise geomeetrilisi omadusi. Kinemaatika põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Selleks tuleb teada keha liikumisseadust Liikumist vaadeldakse siin mehaanikalise liikumisena, mis on vaadeldava keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. Uurides kehade ja nende punktide liikumist, jäetakse kinemaatikast täielikult välja jõud, mis need liikumised põhjustavad. Mehaanikas kasutatakse kolmemõõtmelist ruumi
suuremaks, hakkab keha liikuma. Libisemisel mõjub kehale liughõõrdejõud, mis on vastassuunaline keha kiirusega. Hõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva rõhumisjõuga Hõõrdejõu valem Fh=N. Hõõrdetegur (müü) sõltub kokkupuutuvate kehade materjalist ja pinnatöötlusest. Ka vedelikes liikumisel esineb takistusjõud, mis sõltub kiiruse suunast, suurusest ja keha kujust. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel e. deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks.Deformatsiooni liigid: Tõmbedeformatsioon (absoluutne pikenemine: l=llo; suhtekine pikenemine = l/ lo)Survedeformatsioon Nihkedeformatsioon Paindedeformatsioon Väändedeformatsioon. Väikestel deformatsioonidel elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega. Hooke´i seadus Fe=kl (kkeha jäikus 1N/m)
Normaalnägija on inimene, kes ei vaja prille, ta näeb nii lähedale kui ka kaugele. Lühinägija näeb teravalt vaid lähedal asuvaid esemeid, inimese lääts on liiga kumer, kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugnägijad näevad selgelt kaugele, tal on nõgusad silmaläätsed, kasutatakse kumerläätsedega prille, kujutis võrkkesta taga. Mehaaniline liikumine on nähtus. Trajektoor on joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt. Teepikkus näitab kui pika vahemaa läbib keha vaatluse jooksul. Aeg näitab vaatluse kestust. Ühtlase liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub läbitud teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. v=s/t kiiruse ühik on 1m/s, mõõteriist spidomeeter. Keskmisel kiirus jagame kogu teepikkuse kogu ajaga. Kõik kehad on inertsed, ühtegi liikuvad keha ei saa peatada hetkeliselt
massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. Njuutoni dimensioon (väljend põhiühikute (meeter, sekund, kilogramm) kaudu) on ehk . Loeng 4 · Suurused: töö, energia. Nende ühik ja selle dimensioon. töö (tähis A või W) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka. Töö mõõtühik (energia ühik) SI- süsteemis on dzaul (J) (1 J = 1 kg*m2/s2 = 1 N*m). Klassikalises mehaanikas avaldatakse tööd tavaliselt kehale või punktmassile mõjuva jõu ning selle jõu toimel läbitud teepikkuse kaudu. Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on , siis töö A avaldub korrutisena F·s·cos(). Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A kujul F · s
Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus Kui aga alus või riputusvahend üldse eemaldada, siis kaob ka keha mõju sellele. Kui pole mõju alusele või riputusvahendile, ei saa olla ka kaalu ning tegemist on kaalutuse ehk kaaluta olekuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Kaalu ja raskusjõudu ei tohi samastada, sest need jõud mõjuvad eri kehadele. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile ja on olemuselt elastsusjõud. Raskusjõud on olemuselt gravitatsioonijõud, mis mõjub kehale endale. Need on täiesti erinevad jõud. Normaaljõud Normaaljõud N on jõud, mida aluspind avaldab endale toetuvale kehale. Normaaljõud on pinnaga risti. Rõhumisjõud (keha kaal) ja normaaljõud on võrdsed ning vastassuunalised. Vastavalt Newtoni III seadusele tekib keha mõjutamisel alati
Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda trajektoor joont , mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks. Trajektoori pikkust nimetatakse Liikumine võib olla sirgjooneline, kõverjooneline, tasapinnaline ja ruumiline. A nihe B Sirgjoonelise liikumise korral trajektoor ja nihe ühtivad. Kõvekjoonelise liikumise korral, kui keha algasukoht ja liikumise lõpppunkt langevad ühte, siis nihe on null. Liikumine on suhteline. Näiteks auto suhtes autos sõitvad inimesed ei liigu
suhtes erineva kiirusega, on tegu pöörleva liikumisega. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Kui on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis hetkkiirus ja keskmine kiirus , millest teepikkus . Pöörleva keha punktide joonkiirused . Ühtlane liikumine on keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese läbib liikumise kestel mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine on keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne. St, et keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. Kiiruse suurenemisel on see ühtlaselt kiirenev liikumine, kiiruse vähenemisel ühtlaselt aeglustuv liikumine. 3. Kiirendus. Tangentsiaal- ja normaalkiirendus. Kiirendus vektor, mis iseloomustab keha kiiruse muutumise kiirust aja jooksul. Hetkkiirendus on esitatav kujul , kus
Mõlema oleku puhul keha kiirendus on null. Tegelikult looduses ei eksisteeri kehi, mis oleksid täiesti vabad teiste kehade mõjust. Enne Galileid arvati, et mõju on vajalik mitte kiiruse muutmiseks vaid selleks, et säilitada kiirus muutumatuna. I seadus kehtib ainult inertsiaalsüsteemis. II seadus- iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ning kF pöördvõrdeline tema massiga a = . Seda valemit nim. klassikalise mehaanika põhi- m valemiks, kus k on võrdetegur. Kui kehale mõjub jõud on võrdne nulliga, on kiirendus samuti võrdne nulliga(teised kehad ei mõju antud kehale). Seega võib Newtoni esimest seadust vaadelda kui teise seaduse erijuhtu. Selles järeldub, et II seadus kehtib samuti ainult inertsiaalsüsteemides. III seadus- kui keha M1 mõjub kehale M2 jõuga F21, siis keha M2 mõjutab keha M1 jõuga F12.