seda võrgu abil nagu teised ämblikud. Nad toituvad putukatest, teistest ämblikest, väikestest roomajatest, konnadest ja isegi väikestest lindudest. Huntämbliklane valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Elupaik Tarantlid elavad maakera soojades osades, näiteks Lõuna-Euroopas, Austraalias, Lõuna- Aafrikas ja Aasias. Neid on kokku 800-1000 erinevat liiki. Mõned tarantlid elavad kõrbetes, teised eelistavad vihmametsades elamist. Välimus Täiskasvanud tarantli kehapikkus jalgu arvestamata on 2,5 - 13 cm. Paljudel tarantlitel on must või pruun karvane keha ja jalad, kuid mõned liigid on ka eredat värvi. Elutsükkel Tarantli paaritumishooaeg on sügisel. Noorte putukate inkubatsioon kestab 6-9 nädalat,
Ohver, olles läbinud kohutavaid piinu, valusid ja magamatust, hakkab paranema alles 2-3 nädala pärast, kuid nõrkus püsib üle kuu aja. Rasketel juhtumitel saabub arstiabi puududes surm päeva- paari pärast. Ameerikas esineb mitte vähem ohtlik sama liigi alamliik nimega must lesk (,,Black widow"). Tema mürk on kõrgelt neurotoksiline, mis ründab kesknärvisüsteemi, põhjustades suurt valu, rikkalikku higistamist, hingamisraskusi, teadvuse kaotamist, krampe ja surma. Tarantlid kuuluvad huntämbliklaste sugukonda. Kõige tuntuma, Lycosa tarentula hammustus võib erinevalt müütidest ja vanadest arvamustest esile kutsuda vaid palavikku ja valu hammustuse kohast, mis on võrreldamatu karakurdi hammustusega. Tarantlid on suurte karvaste ämblike perekond huntämbliklaste sugukonnast. Neid peetakse kodudes kõige enam. Nende keha on tiheda karvastikuga kaetud ja nad on suurimad ämblikud maailmas. Mürgisuse üle saab kergesti otsustada tema kaitsereflekside järgi
Kuigi kõigil tarntlitel on mürk ja mõned hammustused põhjustavad tõsist ebameeldivust mis võivad kesta mitmeid päevi, pole siiani ühtegi dokumentatsiooni et hammustus oleks põhjustanud inimsurma. Üldiselt pole tarantlite hammustuste efektid väga hästi teada, kuigi teatakse et mõne tarantli hammustus pole hullem kui sääse hammustus, kuid mõne tarantli hammustus võid tekitada tõsist valu mitmeks päevaks. Kokkuvõte Tarantlid on küll väga hirmuäratavad, kuid pole eluohtlikud. Neid levildub üle maailma paljudes kohtades. Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Tarantul a#Overview https://et.wikipedia.org/wiki/Hunt%C3 %A4mbliklased https://www.google.ee/?gws_rd=ssl#lr =lang_et&tbs=lr:lang_1et&q=tarantel+ wiki
Kuival ja liivasel pinnal kõrbetes ei saa taimed areneda ning kasvab vaid üksikuid äärmise kuivusega kohastunud põõsasvorme. Edelas läheb maa üle savanniks, kus kasvab mõningaid puid, nagu näiteks akaatsiaid. Suurem osa kohalikust loomastikust elab samuti lõunas, sealhulgas teiste seas on esindatud ka lõvid ja ahvid. Kõrbes seevastu leiame üksnes putukaid ning kuiva kliimaga kohastunud röövloomi ja pisiimetajaid. Kõrbeliivas elutsevad skorpionid, maod ja tarantlid kaitsevad end palavuse vastu soomuskestaga, mis takistab auramist. Kõrbes leidub ka väikesi imetajad, sealhulgas jäneseid ja rebaseid. Rannikul kõrgub rahvuspargiks muudetud Arguini pank, kus miljonid rändlinnud reisiväsimust puhkavad. Inimene ja keskkond Ligi 90% inimestest elab riigi lõunaosas,(tihedaim asustus on Senegali ääres kuni 50 inimest 1 km ²) kuna seal on viljakas maapind. Rahvastikust on 82% Lääne-Sahara araablased (ehk
annaabi.ee 
