Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mats Traat - Tants aurukatla ümber". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tantsus, mats, jaanus, talus, aurukatla, vilma, aiaste, külla, peremees, naiseks, oksjon, juttu, rehepeks, nimele, sulane, jaanuse, loos, aadam, aurumasin, generatsiooni, matsi, koguaeg, paulil, traat, viiest, peatükist, toomisega, aurukatel, tundis, lõplikult, talust, katki, nukker, küsis, perest, isale, peremeest, targem, kaubad, armulugu, jutuksMats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" Hoolimata teksti lühidusest on Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber" ometi võimas monumentaalromaan eestlaste saatusest läbi mitme inimpõlve. Põlvkonnad ja mis peamine, poliitilised reziimid küll vahetuvad, kuid inimeste ,,tantsudes", nende probleemides ja saatuses väljendub eestluse püsimise lugu, mida sümboliseerib tegevustiku keskmes seisev aurukatel. Vormilt koosneb romaan viiest tantsust, millest viimane toob lugeja 1960. Aastaisse. ,,Tants aurukatla ümber" on Eesti elu allakäigu lugu ning küllap oli see ilmumise ajal ka
Arvustus „Tants aurukatla ümber“, Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ on 1971. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Tegemist on eesti küla ajaloo kiire ja ülevaatliku käsitlusega XX sajandi algusest keskpaigani ning mille keskseks sümboliks ja võrdkujuks on aurukatel. Raamat on jagatud viieks tantsuks, iga tants kirjeldab selle perioodi peamisi probleeme ja olustikku ning näitab suhtumise muutumist katlasse. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond. Esimese tantsu tegevus toimus 1941. aastal keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks oli aurukatla saabumine tallu, mida oli vaja viljapeksu jaoks. Aurukatel tõi masinate ajastu maale. Peremehe vanim poeg, kes õppis Tartu Ülikoolis, kirjutas pidevalt, et
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima
Tants aurukatla ümber Mats Traat Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Viis tantsu ümber aurukatla Raamat jaguneb viieks tantsuks ehk peatükiks. Raamat räägib talupoegade elust XX sajandi algusest kuni keskpaigani iga tants on omaette periood. Perioodi ühendab üks tegevuskoht Aiaste taluõu. Tegelased kanduvad ühest tantsust teise edasi. Esimene tants Algamas on viljapeksuaeg ning katelt tuuakse Aiastele. Aurukatlal oli väga suur tähendus (katkend raamatust, lk 9) Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja üks masinistile pojalt Elmarilt, kes oli sõjas ja teine peremehele, kelle ülikoolis käiv poeb Kaarel taaskord raha tahab. Jüri, peremehe keskmine poeg, vihastas, et tema peab talus töötama ning venna õpingute
Kirjandus Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima
Mats Traat ,,Tants aruukatla ümber" 1.Romaani tegevus toimub 20.saj algusest kuni keskpaigani. 2.Suured ÜK-likud vapustused on I maailmasõja, kolhooside teke, küüditamine, sundmobilatsioon. 3.Mats Aniluik oli Aiaste talu peremees. Vanim poeg Kaarel läks linna ülikooli juurat õppima, kuid ta ei lõpetanud seda. Keskmine poeg Jüri sai üürikeseks ajaks taluperemeheks, kui ta pidi sõtta minema, kus ta hukkus. Noorim poeg Taavet sai peremeheks ja märtsiküüditamisel viidi ta Siberisse, kus ta hiljem tagasi naases. Lünka läheb sõna savi. Sealsete põllumeeste vaenlane nr 1 on savi. 4.Esimeses tantsus loeb masinist Jakob oma poja Elmari kirja ette, kes viibib sõjas. Ta kirj sellest, kui jube elu neil rindel on. 5
Mats Aniluik Kaarel Aniluik Jüri Aniluik Taavet Aniluik + Soola Roosi tütar Edgar Aniluik Mats Aniluik on Aiaste peremees, kes meeleheitlikult üritab oma kolme poja seast leida väärilist järeltulijat, sest tema enda parimad aastad on ammu möödas. Ta katsub oma poegadest aru saada ning neid aidata, kuid see ei tule tal kuigi hästi välja. Pojad ei jaksa vanamehe torinat kuulata, mis siis et kodukoht on suures osas just Mats Aniluige enda kätega ehitatud ning keegi ei saaks paremini töötegemisel nõu anda kui nende isa. Üsna teose algul sureb Mats vanadussurma.
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" I tants- Aiaste perepoeg Jüri ja sulane toovad katelt(vaevaliselt). Vana peremees Mats vaatab toimingut imetlusega. Katel valmistati viljapeksuks ette. Masinist Elmar sai pojalt sõjast kirja ning Mats Kaarelilt(vanimalt pojalt), kes jurat õpib. Kaarel palus kirjas raha juurde saata. Jüri vihastab, et peab talus rabama, et vennale saaks raha saata(ise ei saa endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus
................................................................. 2 Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 Elulugu............................................................................................................................. 4 Looming........................................................................................................................... 6 ,,Tants aurukatla ümber".................................................................................................. 9 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus........................................................................................................ 14 Sissejuhatus Mats traat on eesti luuletaja ja kirjanik. Hetkel 75 aastane kirjanik sai tuntuks Eestis hästi
IGA TANTSU KOKKUVÕTE/ MIS ON MUUTUNUD? Esimene tants:Tallu toodakse aurukatel. On alanud uus viljakoristuse hooaeg. ,,Aurukatel tõuseb pikkamisi künkale, järjekordsesse tallu, kus ta peab tegema oma iga-aastast tööd." Rehepeks on alati talus tähtis töö ja suur pidupäev.Tööd jätkub nädalateks, eriti palju tegemist on köögis ja aias. Inimesed kogunevad töö tegemiseks Aiaste tallu. Masinist Jakob sai oma pojalt Elmarilt Austriast kirja. Masinast hakkas auru tulema, see oli märgiks, et töö algab. Peremees sai järjekordse rahakirja Karlilt, mis ajas Jüri vihale. Ta ei olnud sellega nõus, et tema peab talus tööd tegema, et vend saaks linnas peesitada. Jüri ja Taavet võtsid isa käsul oinalt elu. Hiljem toimus veesõda, kus Jüri sai veega pihta ja sai kurjaks. Ta otsustas talust minema minna. Seepeale ütleas aga isa, et kirjutab talu poja nimele
aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, sest lootustandvad perepojad on perede juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus. Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks. 2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik (Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp (Jakobi poeg), Käo Paul, Eesneri Eedi (sulane, varumisvolinik, kindlustusagent), Jaanus (Jakobi noorem poeg), Nurme Vilma (Jaanuse armastatu), Edgar Aniluik (Taaveti poeg), Arvo Saaremägi (kolhoosi esimees), virtna Miili (Aiastel perenaiseks pärast Roosi surma)
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" - ESIMENE TANTS - ilmasõja esimene sügis? Jüri - Aiaste keskmine perepoeg; sihvakas; parasjagu kondikas; pikatoimeline; mitte just rõõmsa loomuga; lapsest saati armastanud pliiditule paistel peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes visiseb ja otsast mullitavat vett välja ajab, enne kui viimaks tule külge võtab; vallakoolis piibliloo ja keisrihümni õppetunnid, millest väga õppust pole võtnud; tugev talutoit ja hapupiim; sõnaaher; hobused on
C.R.Jakobsoni nim. Torma Põhikool Tants aurukatla ümber Kokkuvõte Koostaja: Marvin Ojasalu Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2015 Mats Traadi raamat "Tants aurukatla ümber" viib meid ajas sajand tagasi. Raamat koosneb viiest eraldi tantsust(loost). Igas tantsus kirjeldatakse sügisest aega kui eesti inimestel on olnud tegemist viljakoristusega, rehepeksuga õnnestunud viljakoristus ja hea saak andis kindlustunde, et leib on talveks laual. Jääv sümbol läbi viie loo on aurukatel, algul uus ja veel läikiv, lõpul seisev roostetanud vanaraud. Iga loo poliitiline olustik aga eestimaal on erinev, mõjutatud sõdadestja erinevatest valitsustest. Esimene tants On ilus sügispäev Eestimaal. Aiaste talu õuele veetakse hobustega aurukatel
,,Tants Aurukatla Ümber" Mats Traat Raamat koosnes viiest tantsust ehk peatükist. Iga peatüki vahel oli möödunud paar aastat, seega kõik rääkisid erinevatest aegadest. I tants rääkis talupoja elust, kes oli saanud endale maatüki ja oli seetõttu teistest natuke tähtsam. Raamat algas sellega, et külla oli ostetud viljavõtmiseks aurukatel uudne lahendud kiiremaks viljapeksuks. Aurukatelt ümbritses pidev kemplemine ja uudishimu. Talu omanikuks oli vana Mats Aniluik, kellel oli kolm poega (kõige vanem Kaarel, keskmine Jüri, noorem Taavet) ja naine. See oli 1MS algus aeg. Seal osales masinisti poeg, hiljem sai mobiliseerumis kutse ka pere vanem poeg Jüri, kellele seal kaua elupäevi ei antud. Sellega oli kindlaks saanud ka tõsiasi, et uueks peremeheks peale Mats Aniluige surma saab Taavet, sest kõige vanem vend sai hariduse ja õppis Tartus advokaadiks. II tants. Taavet oli uus peremees ja Mats Aniluik mulda sängitatud. Peremehena ta erines
Eestlane 20. sajandi tuultes Mats Traadi järgi Mats Traat käsitleb oma raamatus "Tants aurukatla umber" 20. sajandi viit kõige murrangulisemat ajajärku Eesti maaelus: I Maailmasõda, majanduskriis, Saksa okupatsioon, küüditamine ja kollektiviseerimine. Kõikidel sel ajal toimunud sündmustel on eestlastele olnud suur mõju. Milline oli eestlane 20. sajandi tuultes? Kas ta oli töökas või laisk, enesekindel või hirmunud, ahne ja uhke või lahke, õnnelik või õnnetu? Kuna teoses valitseb valdavalt argine õhkkond, võib väita, et eestlane oli töökas. Sel
Lugemiskontroll Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 5)Mats Traat valib teose keskseks sümboliks aurukatla, kuna jutustab taluelust, kus viljakoristuse periood on aastas tähtis aeg. Näiteks sõnab autor juba esimestes lausetes, et talumehi tuli aurukatelt Aiastele saatma rohkem kui neid vaja oleks olnud, mis näitab toimingu pidulikkust. Isegi sündmustiku lõpupoole ütleb autor, et ,, katla järel kõnnib kaks külameest nagu sulased isanda järel", sest katel teeb suure töö ära ja Eesti talumehed austavad tööd. Lisaks on viljakoristuse ajal
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas
1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot
1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot
1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot
1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot
2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuidperenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast
"Toomas Nipernaadi" November 2008 August Gailit Parvepoiss. Igal kevadel peatuvad parvetajad kunagise varga Habahannese talus. Peremees näitab siis oma valdusi ja tema tütar Mall näitab oma kleite ja ehteid. Sel aastal parvetajad aga ei peatu. Saabub Toomas Nipernaadi, kes parve ei oska üldse juhtida. Ta peatub hoopis vaeste naabrite, metsavahi Silver Kudisiimu ja tema tütre Loki, talus. Nipernaadi valetas Lokile, et on rikas. Ta jäi sinna kauemaks. Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas parve tüdrukuga keset voolu.
○ “Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased. ● Reisipäevikud: ○ “Jäine raamat”; ○ “Jaapani meri, detsember”. ● Luuletused: ○ “Mu noorim õde”; ○ “Kuidas joonistada kurbust”; ○ “Kuidas joonistada rõõmu”; ○ “Viimane laev”. 1960ndad: ● Kassetipõlvkonnaluuletjad: ○ Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. ● Ajakiri Noorus; ● 1960. aastal valmis Tallinna uus laululava; ● 1961. aastal lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend; ● Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut; ● 1969. aastal esilinastusid filmid “Kevade” ja “Viimne reliikvia”; ● Luuletused: ○ Paul-Eerik Rummo “Me hoiame nõnda ühte”; ○ Hando Runnel “Maa tuleb täita lastega”; ○ Artur Alliksaar “Aeg”.
August Gailit Tegelased: Loki- häbelik ja arglik tütarlaps, Silveri tütar Milla- kadunukese Liisi sugulane Tralla- kõõrdis silmadega teenija ja karjane Ello- tark ja haritud peretütar Anne-Mai- töökas naine,abistas alati Küüpi Kadri- Madis Parve tütar, kes on oma eluga rahul Kati- vaene neiu Inriid Nipernaadi- Nipernaadi abikaasa Toomas Nipernaadi- raamatu peategelane. Inimene kes armastab loodust. Ta käis külast külla ja fantaseeris inimestele lugusi, mis pole tõeväärne. Tegevuspaik: Kevadest sügiseni rändas Toomas Nipernaadi Eestimaal mööda külasid ja talusid, nautides loodust, mis ümbritses teda. Parvepoiss Kaunid kevadpäevad olid saabunud. Mustjõgi oli sulanud jääst ja parvepoisid sõitsid mööda jõge parvedega. Jõe lähedal elasid rikkad Habahannese pere ja seal kõrval Silver Kudisiimu onn
"status quo" kaotamine, see, et tema ebaviisakast käitumisest võiks teada saada mõni tema ülemus. Tservjakovil puudub igasugune väärikus, kui ta oma probleemi nii tähtsaks teeb ja sellega kindralit kogu aeg tüütab, andmata endale aru, et vahejuhtum on juba ammu unustatud ning teisel on vaja tööd teha. Tservjakovi-sugune tegelane on tüüpiline Tsehhovi "väike inimene" - oma väikeses maailmas elav ametnik. 5. I Romaan. M.Traadi ,,Tants aurukatla ümber": ülevaade Aniluikede perekonna käekäigust; aurukatla kui sümboli tähendus ; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused ROMAAN- jutustava proosa suurvorm. Iseloomustavaks mitmeplaaniline sündmustik, tegevusliinide ja probleemide rohkus ning arvukas tegelaskond. Esikohal on jutustamine. ,,Tants aurukatla ümber" on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid.
1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenainetahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale.
Eidevastu, kes oli külas nõid ei lausunud Miina oma teost sõnakestki. Nõnda sai ka täna õhtu jälle kirikuesine juhtumine vuraja vokiratta linaheide sisse kedratud ja sala ohkamine Miina rinnust pani loole tipu taha. Tammistu küla Riinu, kes oli kuuskümmend, mõtles kodukandi veski peale. Riinu oleks tahtnud, et Miina võtaks mehekes endale Karusta Hinnu, aga Miina ei tahtnud teda. Tammiste tuuleveski peremees Juhan oli juba surnud. Tema lesk oli sel ajal väikese veskiga ühes veel jalul küllalt, et mõni poissmees kahe käega Tammistesse peremeheks oleks heitnud. Riina oli nõistlik, ega tahtnud oma ainsale lapsele võõrasisa võtta. Miinal oli lühike päranduse aeg. Veski hakkas ta tasapidi vananema nt katus venis taha poole. Riina lootis, et kui Miina läheb mehele, saab ta endale veskisse, tugeva ja tööka mehe, kes siis veskit ülal pidama hakkaks. Hetkel töötas Riina sulastega
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Mamre tammiku lähedale. Ta ehitas sinna altari Jumalale. Jumal andis kogu maa, mida Aabram nägi, Aabramile. Kuid Aabram kartis, et kui tal pole poega, siis pärib varanduse keegi teine tema suguvõsast. Jumal ütles, et ta ei muretseks, kuna ta saab endale poja. Jumal pani Aabramile nimeks Aabraham, paljude rahvaste isa ning Saaraile pani Jumal nimeks Saara, teie kõrgus. Ta lubas, et nad saavad poja. Kuna Jumala tõotusest oli mööda läinud pikk aeg, siis kärsitusest võttis Aabraham naiseks ka orjatar Haagari. Jumal ilmutas end Aabrahamile Mamre altari juures ja saatis Aabrahami juurde kolm saadikut. Üks saadikutest ütles, et Saara saab aasta möödudes endale poja. Saara vaid naeris sellepeale, sest ta arvas, et nii vanad inimesed ei saa lapsi, kuid Jumalale pole miski võimatu. Neli linna Soodoma, Gomorra, Adma ja Seboim hävitati Jumala poolt taevast langenud tulega. Selle põhjustasid kõlblusvastane elu ja patud. Jumal teatas Aabrahamile, et ta hävitab Soodoma
Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale ühe on surnud) ja seda, millest tegelased jutustavad. Tulemused on esitatud ka lisades graafikutena. Töö sisaldab ka kriitikute arvamusi, mis on avaldatud ajakirjanduses. Kasutatud on Astrid Reinla, PaulEerik Rummo, Julius Ürdi ja Ülo Tontsi arvamusi. Töö esimeses osas on Mats Traadi elulugu, sest huvitav on ka autorit tundma õppida. Uurimus sisaldab ka ,,Harala elulugude" nn. tekkelugu ja ülevaadet arengust. See peatükk tutvustab teose saamislugu ja seda, kuidas see on aja jooksul edasi arenenud. Siinkohal tuleks märkida, et esmakordselt ilmusid ,,Harala elulood" aastal 1976, aga käesolevas uurimistöös on kasutatud 2001. aasta versiooni, mis koosneb enamatest epitaafidest. Selle töö eesmärgid on: 1) analüüsida iga tegelast
annaabi.ee 
