minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud
tolleaegne vaimsus ja maailmapilt. . ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" peetakse parimaks, samas kõige raskemeelsemaks ja masendavamaks. Keskmes on põllumees ja kirjanik, sisse tuuakse veel liivlasest vaimulik aastast1212. inimesed on meeleheite piiril, neid tabavad igasugused löögid ja hädad. Aus romaan vastutusest elu ja iseenese ees, elule annab mõtte inimlikkus. ,,Tants aurukatla ümber" Kirjaniku proosaloomingu esimene suur õnnestumine, kasvas välja tegelikult filmistsenaariumist. Põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik 20.sajandil. Kõigi viie peatüki ehk tantsu tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev aastatest 1914, 1929, 1943, 1949, 1957. Suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega. Inimesed on nii maa isandad, kui ka vangid. Romaanis valitseb argine õhkkond selle maatöö ja tegelaskonna tõttu. Pidulikum on rehepeks kui kokkuvõte põllumehe aasta töö tulemustest
olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja
-60.ndate sotsiaalses ajas ning tungi mõtestatud elu poole. Pälvis 1967. aastal E. Vilde nim. Kolhoosi auhinna. Esikromaan ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (1973) kujutab põllutööliste elu 1950.- te algul, kui inimene muudeti tootmisprotsessi võõrandunud lüliks. Tähtteoseks eesti proosas kujunes romaan ,,Tants aurukatla ümber" (1971) E. Vilde nimeline kolhoosi auhind 1971, Nõukogude Eesti preemia 1972. Romaan kasvas välja filmistsenaariumist, ning sai telefilmiks 1988 (rez. P. Simm). 1973 lavastati Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris V. Panso poolt. Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk ,,tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu
" 1963 · ,,Võlg" 1964 · ,,Elu võimalikkusest kosmoses" 1967 · ,,Sügisball" 1979 (Vt lühikonspekti) · ,,Doonori meelespea" 1990 · Näidendid · Filmistsenaariumid · Esseistika Mati Unt ,,Sügisball" Tegevus Mustamäel 70ndatel Tegelased: · Restoranisveitser Theo; kirjutab raamatut ,,Mees ja naine" · Luuletaja Eero · August Kask, juuksur · Maurer, arhitekt · Laura, telefonist · Peeter, Laura poeg Mats Traat (sünd 1936) Romaan "Tants aurukatla ümber" (1971) kasvas välja filmistsenaariumist. ) Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" I tants - 1914
olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt
Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt
hilisemates ning viimase aja teostes on kirjanik leidnud stabiilsuse ning toonud oma loomingusse rahulikuma alatooni ja mõtteühtsuse. 1971.a. ilmunud lühiromaan “Tants aurukatla ümber” on Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. Struktuurilt ja kunstilise nägemise viisilt kaasaegse eesti proosa taustal mitmeti novaatorlik, kannab see edasi maa-ainelise klassikapärandi parimaid ideetraditsioone ja ühendab need uue aja vaimsusega. Romaan kasvas välja filmistsenaariumist, M.Traadi diplomitööst kõrgematel stsenaristide kursustel Moskvas. Just filmilikule kujutustehnikale võlgneb see teos suuresti nii oma poeetilise eripära kui ka väärtuse. Alati on Traadile kõige südamelähedasemaks teemaks olnud maa ja sellega seonduv. Selle romaani põhiteemaks ongi eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teema töötlusele on tunnuslik täpne olustikutaju, sotsiaalse mõtlemise küpsus, psühholoogiliste ja filosoofiliste vaateväljade avarus
■ restoranišveitser Theo, kirjutab raamatut “Mees ja naine”; ■ luuletaja Eeri; ■ juuksur August Kask; ■ arhitekt Maurer; ■ telefonist Laura; ■ Peeter, Laura poeg. ○ ● “Doonori meelespea” (1990); ● Näidendid; ● Filmistsenaariumid; ● Esseistika. Mats Traat: ● Romaan "Tants aurukatla ümber" (1971) kasvas välja filmistsenaariumist; ○ põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil; ○ teos on tihe ja kompaktne; ○ kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. ○ keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas;
Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõunaeesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt
annaabi.ee 
