vaenlase vahekorrast, kuna pidasid kõike ja kõiki maailmas võrdseks. Nüüd, pronksiajal toodi nende teadvusesse kõrgema olendi, kogu maailma looja ja valitseja, inimsaatuste määraja ja kohtuniku idee, mis andis elule hoopis teise eesmärgi ja surmale endisest võrratult suurema tähenduse, sest väljavaated olid kahe äärmuse vahel kas taevasse igavesse õndsusse või süngesse varjuderiiki vaevlema. Koos usuga hauatagusesse ellu tekkis matmiskombestik. Surnule pandi hauda lisaks ehetele kaasa veel tööriistu, relvi ja toitu. Usuti, et surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Nende kostitamiseks kaeti hilissügisel hingede ajal laud ja pakuti paremaid toite. Hingedeaeg pidi olema vaikne aeg, et mitte lärmiga hingi pahandada. Tänapäevani on säilinud usundid, et näiteks ämblikku ei tohi tappa, sest see toob õnnetust. Ka on
juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksesemed umbes aastast 1800 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirsthelmed), tulid uued ehte -ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Pronksiaeg mõõdus skandinaavia mõju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader. 5. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg? Miks oli raua kasutuselevõtt
Väge polnud kõikjal ühisel määral. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda. Surma puhul lahkus hing jäädavalt. Arvati, et hing võis siirduda mõnda putukasse, seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi": mardikaid, ämblikke, sipelgaid. Üldiselt aga arvati, et hing jätkab elu lihtsalt oma uues ,,kodus" - hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse elusse, millega seoses tekkis matmiskombestik. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, kuna see võis hingi pahandada. Muinaseestlastel oli väga tihe suhe loodusega. Arvati, et loomadel ja kõigel enda ümber on samuti oma hing. Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse animismiks. Lähtuti seisukohast- nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus või hävitas midagi, siis võis selle hing talle vastata samaga: eksitada,
Nimi tuleb nööri vajutus jälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi- ehk venekujulistest kivikirvetest. Asulad oli sisemaal, talud. Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma. Pronksiaeg (II at eKr- I at eKr) vanimad eestist 1800. a eKr. Pronks oli kallis, seega kasut ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), uued ehted ja savinõutüübid, habe ajamine, Skandinaavia mõju. Kindlustatud asulateist tuntuim Asva asula Saaremaal, mistõttu nim kindlustatud pronksiaja asulate kultuuri ka Asva kultuuriks. Rahutud olud, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud. Kasutusele tuli ader. Kivikirstkalmed, osutab nihetele uskumustes. Olid tekkinud rikkamad ja vaesemad. Rauaaeg (500a eKr- )mitu saj udrast rauaaega, enne kui õpiti rauda sulatama kohapeal, soomaagist. Raua
Muinasaeg Millised olid peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel – põlluharimine, karjakasvatus, , mil moel muutus asustus – aastaaegadega liikusid. Olenes ka kultuurist, nöörkeraamika kultuuriga oli vaja leida põldusid ja kohti kus karja kasvatada. Samas Kunda kultuuri ajal oldi vee lähedal. Loomadele joogikohad, kala püüdmine.Eluviis oli rändlev, uskumused – omanik saab koos temaga maetud asju kasutada järgmises elus, da afterlife.Ohverdused esemete kaudu. , matmiskombestik – kalmed ( ringide sees lol) KIVIKIRSTKALMED, LAEVKALMED, MAAHAUAD, tekkisid ka juurde pikema aja jooksul. TARANDKALMED(ristkülikute sees lol) Suhted naaberrahvastega ja vastastikused mõjutused. – alguses oli kõik rahumeelne, kuid venelasi huvitas sujuv mere-kaubateede ristumispaik, kuid eestlased olid mõistuselt tugevad ning suutsid mingiaeg hoida oma kohta kallil Eestimaal.Venemaa võttis Tartu üle, kuid eestlased võitsid tagasi ning ajasid venelased minema. Töötati ka Vana-Vene
Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.................................................................................................................... 6 2.1. Ajalooline ülevaade matmiskombestiku kujunemisest muistses Eestis .............................. 6 2.2. Ajalooline ülevaade slaavlaste matmiskombestiku kujunemisest ....................................... 7 3. Matmisrituaalide struktuur...................................................................................................... 8 3.1
Tempel oli Jumalate elupaik ja preestrid olid Jumalate vahendajad. Samuti pidid nad templi eest hoolt kandma. Mesopotaamias olid linnad ehitatud kindla plaani järgi. Keskel oli astmeline tempel ehk tsikuraat. Linnas asusid ka kuningate ja ülikute paleed. Need olid õmbritsetud müüriga. Väljaspool müüri asusid linnakodanike majad. 8. Isloomusta Egiptuse ja Mesopotaamia religiooni (tähtsamad Jumalad, nende kujutamine, panteon, Amarna periood, matmiskombestik, hauatagune elu, Ka, antropomorfne, astronoomia, astroloogia). Egiptuses oli välja kujunenud jumalate süsteem ehk panteon. Egiptuses olid tähtsamad jumalad päikesejumal Ra (pistrik päikeseketas pea peal), viljakusjumal Amon (jäärapeaga) ja taevajumal Horos (kullipealine). Amarna perioodil kujutati kunstis erinevaid jumalaid ja vaaraosid. Kaunimaks võib pidad Ehnatoni abikaasa pead. Egiptuses oli eriline matmiskombestik
kuivama, pandi põlema ja tuhk oli väetiseks). kus mullakiht oli õhuke levis söödiviljelus(mõnda aega haritud maa jäeti sööti kasutade sseda karjamaana, sõnnik väetas ja hakati uuesti kasutama). põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks. vanem rauaaeg peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus, tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. õitsele puhkes käsitöö ja metallitöö, nüüd hakati rohkesti ehteid tegema. kaubandushuvid suundusid lõuna poole. matmiskombestik muutus, kivist laotud müürid mis olid ristkülikukujulised, surnuid maeti põletatult. keskmine rauaaeg tänu hunnidele algas suur rahvaste ränne, mis jõudis ka eesti aladele (4-5 saj). hakkasid välja kujunema erinevad rahvused. riia lahe idaranniku rahvast kujunesid liivlased. põlde hakati erinevalt harima, põhja-eestis olid ribapõllud, mets ja karjamaa olid ühised ja hakati linnuseid ehitama(mägi, neemik, ringvall-linnus), linnuse ümber tehti kraavid.
Oli arenemas tubane elu, tekkis mööbel laud, toolid, magamisase. Oluliseks tuleb pidada ka kanga kudumise algust. (L. Vahtre, 2004, lk 12-14) 1800. aastat e. Kr. nimetatakse pronksiajaks. Sellele ajastule on iseloomulik pronksi kasutule võtmine, kuid see oli kallis materjal ja palju kasutati siiski kiviriistu. Kasutusele tuli ader. Tekkis künnipõllundus kus kasutati härgi ja kaheväljasüsteem. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kiviristkalmed). Välja hakkas kujunema ühiskondlik hierarhia. (L. Vahtre, 2004, lk 15-17) 500 aastat e. Kr. nimetatakse Eestis ja naabermaades rauaajaks. Tähtsamaks meistrimeheks oli sepp. Rauasulatamist ei olnud võimalik ära õppida kuulu järgi, vaid ainult praktilise tegevuse kaudu. seega hakkas ka laienema asustus, tekkis juurde vara, tekkisid linnused (suuremad neist olid Tartus ja Otepääl). Hoogsalt arenes karjakasvatus, tekkis alepõllundus ja algas suur
Rooma rauaaeg (u 50-450 pkr) 20. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg? Laienes asustus, õpiti rohkem põldu harima, rauaajal kasutusele tulnud raudkirved võimaldasid ulatuslikult teha alet ja uusi viljakaid maid kasutusele võtta. Täna raua kasutuselevõtule hakati valmistama paremaid tööriistu. 21. Võrdle pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik kiviristkalmed, haudade suurus ja matmiskombed ning hauapanus annab tunnistust sotsiaalsest kihistumisest. Rauaajal aga põletati surnuid ja toodi jäänused kalmesse. Ei maetud enam niipalju relvi ja tööriistu kaasa. Võib väita, et pronksiajal olid selgelt väljakujunenud rikkamad ja vaesemad ja mida tähtsam olid elus, seda paremini ja suuremate hauapanustega sind maeti. 22. Milliseid tarandkalmete liike on teada rauaajast? Millised on nende erinevused? Klassikalised tarandkalmed
Isa roll: meestel õigus haridusele, oma seisus ja amet kanti järeltulijale edasi, õpetas pojale kombeid Naiste roll: hoolitses maja ja laste eest Egiptuse religion Jumalad ja püha loomad üle 700(Rapäikesejumal, Amonloomis ja viljakusjumal, Horostaevajumal, Osiris surnute jumal, Isisviljakuse jumalanna, Sethkurjajõud, Hathor armastuse ja taevajumalanna, Thottarkusejumalanna, Anubis surnutejumal) Pühad loomad sümboliseerivad jumalaid(Scarabeus ehk sitasitikas kehastas Rad) Matmiskombestik Hauakambrid pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis, peamiselt ehitati vaaraole ja ülikutele , seintel maalingud lahkunu elust Hauakambrid(ehitati vaaraodele ja ülikutele et neil oleks rahulik elu pärast surma) Mastabamadal, äralõigatud püramiid Vanariigi ajal suured püramiidid Keskmise riigi ajal mõõtmed väiksemad Uue riigi ajal kaljudesse raiutud hauakambrid Ettekujutus Elu jätkub tingimustel, et keha säilinud. Balsameerimine. Egiptuse kultuur
tagasi ilmus Euroopasse tänapäeva inimene e.tarkinimene valmistas paremaid tööriistu,tegeles koriluse,küttimise ja kalapüügiga oskas tuld teha.Vaikselt arenesid välja rassid negriidid,europiidid,mongoliidid. 2 .Mis muutused ja tunnused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja savinõud , mehed hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida - näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader 3 .Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis kirjeldas kangurkalme e kivihunnik 5-15m läbimõõduga kivikirstkalme-maapealne kalmeehitis,suurtest kividest laotud
tagasi ilmus Euroopasse tänapäeva inimene e.tarkinimene valmistas paremaid tööriistu,tegeles koriluse,küttimise ja kalapüügiga oskas tuld teha.Vaikselt arenesid välja rassid negriidid,europiidid,mongoliidid. 2.Mis muutused ja tunnused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja savinõud , mehed hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida - näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader 3.Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis kirjeldas kangurkalme e kivihunnik 5-15m läbimõõduga kivikirstkalme-maapealne kalmeehitis,suurtest kividest laotud ring mille keskele laotud
muinasusust. Pika ajaloo jooksu tegid usulised vaated läbi siin mitmeid muutusi. Eriti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe kontakt naaberhõimude- ja rahvastega. Pheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Vägi võis olla inimestes, objektides ja isegi sõnades.Samuti oli ka hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Tähtsalt kohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis matmiskombestik. Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega. 17.Jumalad, haldjad, vaimud ja suhtumine loodusesse Usuti, et looduses esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle läheduses. Võreldes eesti ja naaberrahvaste muinasusuneid on märgata kärgjumalate vähesust. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Hendriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapitat. Arvatavasti ulatus ka jumal Uku austamine muinasaega. Usuti,
- Elusolenditel enam väge peas, südames, küüntes, juustes, veres, karvades, hammastes (surmatu vanelasel raiuti pea maha või rebiti süda välja, et tema väge hävitada) Hing - Isikupära kandja, oluline keha elus hoidmiseks - Magamisel lahkus hing kehast ajutiselt, surma korral jäädavalt - Arvati et hing läheb putukatesse, jätkab elu hiies või kalmistul - Usk hauatagusesse ellu matmiskombestik (mälestussöömingud haual, hauapanused jms) - Hingede aeg (kaeti hingedele laud, saun, vaikne aeg) Suhtumine loodusesse - Elu seotud loodusega peeti end osaks loodusest (kõigil elusolenditel hing elusa ja eluta looduse hingestamine e animism) - Nagu mina talle nii tema mulle ei peetud end looduse valitsejaks Vaimud, haldjad, jumalad - Kaitsesid loodust (metsaisad, -emad, põllu-, veevaimud, haldjad jne) - Koduhaldjas Tõnn, viljasalves Peko väikejumalad
*Läks aega pikki aastatuhandeid, enne kui jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini, milleks oli vase ja tina sulam pronks, ja veel kauem läks aega, kui see jõudis Eestisse. Vanimad Eestist leitud pronksseseme leiud jäävad i u 1800 aastasse ekr. *Pronks oli harv ja kallis, mistõttu kogu pronksaja vältel valmistati ja kasutati ka kiviriistu. *U 1000 a eKr algasid suure muutused. Hakati rajama kindlusatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid,mehed hakkasid habet ajama. *Kindlusatud aladest on üks tuntumaid Asva asula Saaremaal, mille jrgi pronksiaja kindlusatud asulate kultuuri nim ka Asva kultuuriks. *Maaviljelus arenas edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud(Tln lähedal Saha- Lool). Ilmselt just pronksiajal tuli kasutusele ader. *Uudse hauatüübi kivikirstkalme ilmumine on tähendusrikas. Haudade
Teenimine o ntavaliselt vaimuliku või pühitsetud isiku kultuse läbiviimine. Süstemaatiline kultuse läbiviimine on teenimine. Kultus võib olla avalik või salajane. Avalik on tavapärane ja kuulub kõikide religioonide loomuliku osa juurde,avalikud toimingud. Salajane on suhteliselt vähestes religioonides. Müsteeriumikultused. On vanades suurtes religioonds, nt egiptuse religioonis, vana-pärsia, kreeka, rooma. -teenimine -kummardamine -austamine -------- loeng vahel Matmiskombestik S. Tokarev, 1966 Kõik see, mida surnuga tehakse nim laiba kohtlemine. Kolm erinevat moodust : 1. peitmine kõige vanem viis. Laibamatus. Kõige levinum surnukeha peitmise viis. Tõenäoliselt oli kõige esimene viis, hiljemalt 40 000 a eest. Animatistlik uskumine et surnu on ikkagi elus aga teistmoodi. Ja on inimestele ohtlik. Tuleb kas ära põgeneda või ta ära peita, maha matta, et ta ei saaks ohuks olla. Preanimism. 2. hävitamine põletusmatus kõige tavalisem viis
ainult enda jaoks. Käsitöö eraldus põlluharimisest- mehe osakaal peres tõusis. Kuigi kuningad sõna tänapäevases mõttes muinasaja lõpu Eestis puudusid, oli see sõna tollal juba kasutuses, tähistades ilmselt lihtsalt pealikke. Muinasaja lõpul oli Eestis ka ilmne varanduslik ebavõrdsus, ülikud elasid tihti küladest väljaspool paiknevates suurtaludes, mida kutsuti ilmselt mõisateks. Suure osa moodustasid vabad maaharijad. Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik- kivikirstkalmed. Haudade suurus, matmiskombed ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud hierarhiast- kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. ( Rauast relvad, pronksist ja hõbedast ehted , hõbemündid) Rauaajal surnud reeglina põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid"
d)Templid jumalate maised eluasemed. · Jumalad olid kõikjal taevas ja maal, kuid vajasid varjupaika, kus inimesed nende eest hoolitseksid. · Ohverdamist-toitmist (loomad) viisid läbi PREESTRID. · Rahva ette ilmusid JUMALAD suurtel usupidustustel pidulikus rongkäigus laevakujulises kandetoolis jumal kuulutas rahvale ja võttis vastu rahva soove. 2. Matmiskombestik a)Hauakambrid: · Pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis. · Peamiselt ehitati vaaraodele ja ülikutele. · Seintel maalingud lahkunu elust, tekstid kasulike teadmistega. Vaarao Tutanhamoni hauakamber on ainus rüüstamta haud. 3. Ettekujutus hauataguses elust a)Pärast surma jätkub tavaelu tingimusel, et keha säilib hing peab kehasse tagasi pöörduma:
olendi sisse. · Surma puhul lahkus kehast hing jäädavalt. · Arvamused surnu hinge edasisest asupaigast pole ühesed. o Üks arvamus oli, et surnu hing läks putukatesse ning seetõttu oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nagu mardikad, ämblikud, sipelgad jne. o Teine ning levinum arvamus oli see, et hing jätkas elu lihtsalt oma uues ,,kodus" hiies või kalmistul. · Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis ka matmiskombestik o Surnule pandi kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. · Käidi ka haudade peal nö. Mälestussööminguid pidamas. · Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. · Hingede ajal jäeti hingedele laua peale parimaid toite-jooke, et hinge kostitada. · Hingede ärasaatmisel köeti neile ka saun ning pandi neile valmis vesi, seep ja viht. SUHTUMINE LOODUSESSE
objektides, ka sõnades. Sõnade abil sai ravida, loitsida, needa. Inimesi, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid teadmamehi nimetati nõidadeks või tarkadeks. Väge polnud kõikjal ühepalju, kujunesid välja kindlad pühad paigad kivid, allikad, hiiepuud. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge juustes ja küüntes. Inimese isikupära kandija oli hing, ilma selleta ei saanud keha elus olla. Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik. Surnute hinged aga jäid edaspidi mõjutama oma elava perekonna elu ja käekäiku. Muinasusk oli tihedalt seotud loodusega. Animism. Kogu loodust peeti samaväärseks ja omataoliseks. Looduses esines vaime, haldjaid. Need hoidsid ja kaitsesid loodust. Tihti nimetatakse Tõnnu, Pekot, Tarapitat, Ukut. Neile lisandusid ka muistsed hiiud, kangelased. Vaimudele ja haldjatele ohverdati. Kujunesid välja kindlad ohvriallikad, ohvrikivid, hiied, mis olid pühad paigad
Narva Joaoru). Kammkeraamika nõu 10 MESOLIITILINE JA VARANEOLIITILINE ELULAAD Nii ühest kui ka teisest on Eestis äärmiselt vähe teada, mistõttu elulaadi rekonstrueerimisel on enamasti ainsaks võimaluseks toetuda arheoloogilistele paralleelidele naabermaades või kultuurantropoloogilistele paralleelidele. Matmiskombestik Teatud teavet elulaadi kohta pakuvad matused. Paraku kindlaid mesoliitilisi matuseid Eestist teada ei ole. Aivar Kriiska on oma õpikus toonud paralleeli Põhja-Lätist Zvejniekist (tänapäeva Põhja-Lätis valitses tollal Eesti alaga sarnane kultuur). Zvejnieki matusekohas olid laibamatused siruli asendis, sageli kaetud ookriga, vahel surnu keeratud nahka või kinni seotud. Enamasti oli tegemist üksikmatustega, leidus aga ka kollektiivmatuseid
selgrooks oli katoliku kirik ja feodalism. 12. - 13. sajandil algas sakslaste võimas tung itta Drang nach Osten. Eesmärgiks oli katoliku kiriku võimupiiride laiendamine ning tugipunktide hankimine kaubanduse arendamiseks Läänemerel. 1208-1227 toimus eestlaste muistne võitlus oma vabaduse eest. Arheoloogia lubab arvata, et nii Eesti rannikulähedastes kui ka idapoolsetes piirkondades on ristiusu ajale omane matmiskombestik alguse saanud juba enne vallutust ja eksisteerinud hilismuinasajal paralleelselt muinasusundiliste põletusmatustega. Kristlike ideede leviku algusest annavad tunnistust ka arvukad Idakiriku taustaga ristripatsid hilismuinasaegses 22 Eestis, mis tunnistajaks arusaamadest ristimärgi kaitsvasse väesse. Ilmselt kunagist idamisjoni algupära ning seega vallutuseelsest ajast pärit on nelja esimese nädalapäeva nimetused, mis ei
esineb kultuurtaimede õietolmu (nisu, oder, kaer). Õietolmust radiosüsinikuproov. Umbes 3000 e.Kr levib Eesti alal täiest uus ja eriline kultuur ehk nöörkeraamika kultuur, nim savipottide järgi, mil nööriga tehti kaunistused. Nöör jäljenditesse panna, peale põletamist uus nöör ümber ja nõu siis kantav? Iseloomulikud hästi lihvitud kivikirved, mis on paadi ehke vene kujulised. Nimetatakse vene kivikirveste kultuuriks. Matmiskombestik on eripärane, maetud pooleldi kägaras asendis, jalad konksus, käed ja pea rinnal, külili maetuna. Võib olla olid surnud kinni seotud, sest kardeti surnute tagasipöördumist? Asulatest väljaspoole matmine. Ka hauapanused olid teistsugused, lihvitud tulekiviesemed, luust esemed, mis valmistatud koduloomade luudest. Nöörkeraamika kildudest leitud viljateri. Tuntud ainult nöörkeraamika kultuuri kalmistud, asulaid ei teatud pikka aega. Nöörkeraamika asulad õhukese
ja üh elu keskus. Samuti ka kaitsekeskus. Opiidiumides tegeletakse laialdaselt rauasulatamisega. Enamuse opiidiumite läheduses on olemas rauamaagi leiukohad. Eesti rauaaeg 500 ekr-1225 Vanem rauaaeg 500ekr-450 pkr Eelrooma rauaaeg 500ekr-50 pkr Kasut kivikirstkalmeid edasi, mõnele on tekkinud päris suured ja uhked mõõtmed. Lohukivide levik kattub kivikirtkalmete levikuga. Kusagil keskel toimus suur muutus, mis haarab paljusi asju nt matmiskombestik kivikirstkalme->tarandkalme.Ilmuvad nelinurksed tarandid kuhu surnuid hakatakse maksma. Kalmevormi muutus väljendab muutust tolleaegsete inimeste ühiskonnas ja uskumustes.Õllel oli oluline roll, pruugiti erinevatel tähtpäevadel ja tegemist oli rituaalse joogiga. Eelroomarauaaegsed kinnismuistised veelgi huvitavad. Tavaasulate kõrval mitmesuguseid teisi tüüpe. On Asulatüüp , mis paikneb järsku künka peal Erinevad ringvalllinnuste tüübid. Rooma rauaeg 50-450
82 oli ta jõudnud vallutustega Sotimaa põhjaossa. Mons Graupiuse lahingus ei jäänud ei roomlased ega kaledoonlased peale. Roomlasi hakati üpris tõsiselt kimbutama. Agricola oli hiljemalt 88 tagasi tõmbunud. Agricola tegi ka ebaõnnestunud katse Iirimaad vallutada. Britannia romaniseerus. Kohalik elulaad muutus, õpiti ladina keelt, sõjavägi muutus roomapäraseks, igal kindlusel oli oma saun, matmiskombestik muutus. 10. Boudicca ülestõus. Boudicca, suure hõimuliidu vürstinna, põhjustas 60ndatel pKr hiiglasliku ülestõusu, sai küll lüüa, aga suutis roomlastele suurt kahju tekitada, kasutas sõjavankreid. Sõjavankrite eeskujuks olid tõenäoliselt pärslaste omad. Boudicca oli itseenide pealiku naine. Kroonikate järgi olevat prokuraator Catus Decianus lasknud teda avalikult piitsutada ja vägistada tema 2 tütart. Suurem osa alistatud hõimudest tõusid 60
võis olla ka ristituid üksikisikuid, kuid tervikuna piirkond ei kuulunud ühegi kirikuorganisatsiooni võimu alla. Ristimine võis aset leida nii lääne- kui idapoolsete naabrite juures. Milline see usk oli? Kas katoliiklus või õigeusk. Osa eesti keele kristlikust põhiterminoloogiast on vanavene laensõnad: rist, ristima, paast. Idapoolsed eestlased tundsid neid mõisteid enne 13. sajandi algust. Arheoloogilises aines väljendub kristlus peamiselt kaheti - matmiskombestik ja esemete, ehteasjade ikonograafia. Matmiskombestik 11-13. sajandil oli väga eripalgeline. Kristlikud mõjud ilmnesid ehete kujundamisel, näiteks ripatsid, mis kannavad ristida. Harvemini kohtab ehetel "Thori vasarat." Muinaseesti ühiskond XIII saj alguses- Väga hüpoteetiline, sest pole teada milline oli muinasühiskond tegelikult. Kuni 19. sajandini käsitleti vallutuseelset ühiskonda väga primitiivsena. 13. sajandi vallutamine ristisõdijate poolt kui uue maailma koloniseerimine
küüntes, juustes, karvades ja hammastes- seepärast kanti kiskjate hambaid kaasas. Surmatud vaenlasel raiuti pea otsast, või kisuti süda välja, et väge hävitada. Orjad lasti kiilaks nagu abielunaisedki, et alistuda peremehele. Hing- on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks, magamise ajal võis hing kehast lahkuda ja asuda kellegi teise sisse. Tähtsaltkohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis matmiskombestik kus surnule pandi kaasa tööriistu, relvi ja toitu. Sööki-Jooki viidi hiljemgi kui kalmel peedi mälestusööminguid. Sügisel mihkli ja mardipäeva vahel oli hingede aeg, surnud hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede ärasaatmisel kaeti neile ja saun. See aeg oli rahulik ja siis ei tohtinud lärmata. Suhtumine loodusesse. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja kõigel on oma hing. Levinud oli animism e
annaabi.ee 
