Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid, pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Külmakindlad terased X7Ni8 , P275NL1; Roostevaba terased X5CrNi18-10; X6CrNiTi18-10 Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust.
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
Tänapäeva autotehnika puhul pikenevad pidevalt õlivahetusvälbad, vähenevad õli kogused agregaatides ja tõuseb õli töötemperatuur tingituna agregaatide katmisest müra summutavate katetega. Õlide füüsikalis keemilised omadused: 1. Tihedus aine tihedus kujutab massi ja mahu suhet ( kg/m3 ) mootoriõlidel 820 ... 950 kg/m3 Erikaal aine kindla mahuga massi suhe sama suure mahuga vee massi temp. 20 oC 2. Viskoossus - on suurus , mis iseloomustab õli voolavust antud temperatuuril. Viskoossust võib defineerida kui tema vastupanuvõimet voolamisele, mis on tingitud molekulide sisehõõrdumisest. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik CGS- süsteemis stooks ( St), praktikas cSt. SI süsteemis mõõtühik (m2/s) või (mm2/s). 1 cSt = 1 mm2/s Mõõdetakse +100 oC juures. Kui kinemaatilise viskoossuse väärtus korrutatakse õli tiheduse näitajaga
oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihustatakse õli laiali ning ta seguneb karteris olevate gaasidega. Et mootoriõli neis tingimustes oma ülesannet võimalikult kaua täidaks, peab ta vastama järgmistele nõuetele peab olema hea määrimisvõimega; · peab olema termiliselt stabiilne; · peab omama head pesemisvõimet; · õli viskoossus peab temperatuurist sõltuma võimalikult vähe; · õli ei tohi tekitada korrosiooni; · õli hangumistemperatuur peab olema madal; · õli leektemperatuur peab olema kõrge; · õli tuhasisaldus ei tohi olla suur; · õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett. Kuna õlide töötingimused erinevais mootoreis ja erinevais ilmaoludes on erinevad, siis ühtne mootoriõli puudub. Euroopa ja Ameerika klassifikatsiooni järgi mootoriõlide liigitus
· pikenevad pidevalt õlivahetusvälbad, · vähenevad õli kogused agregaatides, · tõuseb õli töötemperatuur tingituna agregaatide katmisest müra summutavate katetega. Seetõttu peavad kasutatavad õlid olema vastava kvaliteediga. Õlide füüsikalis-keemilised omadused 1. Tihedus - aine tihedus kujutab massi ja mahu suhet ( kg/m3 );mootoriõlidel on see 820 ... 950 kg/m3 Erikaal - aine kindla mahuga massi suhe sama suure mahuga vee massi temp. 20 oC 2. Viskoossus - on suurus , mis iseloomustab õli voolavust antud temperatuuril. Viskoossust võib defineerida kui tema vastupanuvõimet voolamisele, mis on tingitud molekulide sisehõõrdumisest. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik CGS- süsteemis stooks ( St), praktikas cSt. SI -süsteemis mõõtühik (m2/s) või (mm2/s). Mootoriõlide viskoossust mõõdetakse +100 oC juures. Tänapäevastel mootoriõlidel tuuakse välja ka nn. HTHS- viskoossus, mis iseloomustab õli omadusi
Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid keevitatav. Hõõguvpunasena on sepistatav. Titaan ja titaanisulamid on korrosioonikindlad, titaanisulamid on kergemini töödeldavad, sitkemad, lõõmutatavad, karastatavad ja noolutatavad. Titaani ja sulamite pinnale tekib õhu käes TiO2 mis tugev ja tihe ning kaitseb metalli. Titaani legeeritakse alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi, molübdeeni ja mangaaniga, millede sisaldus sulamis on 2...5%. Titaani ja alumiiniumi sulam, mis sisaldab 50% alumiiniumi on kerge tugev ja temperatuurile 800oC vastupidav. Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud
Mootoriõlide liigitus viskoossuse järgi Mootoriõlide viskoossuse tähistamise süsteemi aluseks on SAE ( Society of Automotive Engineers ) klassifikatsioon. SAE süsteemis on mootoriõlid jagatud 11 klassiks: 0W, 5W, 10W, 15W, 20W, 25W, 20, 30, 40, 50, 60 Ainult numbriga tähist. õlidel on määratud piirviskoossus +100 oC juures( vt. Tabel 1). Peale numbrit olev täht W näitab õli sobivust tööks külmades tingimustes. Nende puhul esitatakse veel lisaks pumbatavuse piirtemperatuur ja viskoossus madalatel temperatuuridel ( vt. Tabel 1). Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS). HTHS viskoossus - õli viskoossust mõõdetakse ekstreemsetes tingimustes ja temperatuuril 150 oC. Aastaringsed mootoriõlid tähistatakse W- tähega ja kahe numbriga. Sellised on enamik tänapäeval müüdavaid mootoriõlisid ehk neil on mitu viskoossusdiapasooni. Näide: SAE 10W40 10W - madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W
destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. Voolavus Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavuse piiriks. Temperatuuri edasisel alanemisel kaob voolavus. Selle järgi jagunevad diislikütused järgmiselt:
Järgi jääksid H2O, CO2 ja N, mis on üldjuhul kahjutud keskkonnale. Fraktsioonid: alkaanide homoloogilise rea liikmete heksaan, heptaan, oktaan teisendeid erinevates %-s vahekordades. Küllastunud süsivesikud: alkaanid (parafiinid), tsüklaanid (nafteenid), areenid(aro- maatsed süsivesikud) Kütused: autobensiinid NB! Kasutuse ohutus!! Ainult mootorikütuseks! Tänapäeval kasutusel ka pliivabad bensiinid. Esitatavad põhinõuded: · Bensiin ei tohi põhjustada toitesüsteemi detailide korrosiooni, tema põlemisproduktid aga kolvi- , hülsi- (silindri) grupi ja gaasijaotusmehhanismi detailide korrosiooni. · Nad peavad olema sellise koostisega, et võimalikult vähe sadestuks toitesüsteemi detailidele vaikaineid ja kuumadele mootoridetailidele tagi. · Kauaaegsel säilitamisel ei tohi bensiini omadused (ka fraktsioonikoostis) muutuda. · Olema küllaldase eripõlemissoojusega. · Ei tohi sisaldada vett ega mehhaanilisi lisandeid
Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK
Õlitussüsteemi ülesanne Vähendada hõõrdumist Jahutada, sest koostöötavate pindade vahelt välja valguv õli võtab kaasa ka hõõrdumisel tekkinud soojust Tihendav toime, sest õli abil saadakse vajalik kompressioon silindris õlikelme olemasolul kolvi ja kolvi rõngaste vahel. Pesev toime, sest väljavalgunud õli kannab tööpindade vahelt ära kulumissaadusi. Õli juhitakse mootoris detailideni kolmel viisil Õlipumba tekitatud surve all Paiskamise teel Valgumisega Surve all õlitatakse Väntvõlli rohkem koormatuid raamlaagrid, kepsu detaile alumine pea, nukkvõlli laagrid. Õli paisk
Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et vett aurustada) aga kui see aur kondenseerida ja eraldunud soojushulk arvutada põlemisel eraldunud soojushulgale juurde - saame kõrgema kütuseväärtuse. Kütteväärtuse keskmised suurused diiselkütus 42000 kj / kg bensiin 43000 – 46000 kj / kg petroolium 43000 kj /kg TIHEDUS See on suhekütuse ühe mahu ühiku mass kg ς = m / v ( kg /m³, kg / Cm³) Kütuse erikaalu järgi liigitatakse: kerged kütused ς < 800 kg / m³ ( 0,8 < kg / m³) bensiin, petrool rasked kütused ς > 800 kg / m³ ( 0,8 > kg / m³ ) masuut jne kütuse tihedus oleneb tema temperatuurist, Temperatuuri tõstmisel tema tihedus väheneb
hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Naftaleiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm[1]) · Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad Järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas: · Saudi Araabia 10,37 · Venemaa 9,27 (2010. aastal juba 10,26[2]) · Ameerika Ühendriigid 8,69 · Iraan 4,09
......................lk. 3 Omadused...................................................................................................lk. 3 Tekkimine..................................................................................................lk. 4 Ajalugu.......................................................................................................lk. 4 Kasutamine.................................................................................................lk. 4 Naftasaadused · Bensiin...............................................................................................lk. 4 · Diislikütus..........................................................................................lk. 5 · Määrdeõlid.........................................................................................lk. 5 o Mootoriõlid..............................................................................lk. 5 o Plastsed määrded..........................................
Jõuülekandeõlide põhiomadused: · kulumis- ja sööbimisvastased omadused · viskoossuse sõltuvus temperatuurist · termiline ja oksüdatsioonikindlus · stabiilsus säilitamisel · võime kaitsta korrosiooni eest · võime moodustada veega emulsiooni ja vahutavus · mõju plastist ja kummist detailidele Koosnevad: toorõli (destillaat- või jääkõli) + lisandid. Kasutatakse ka kõrge viskoossusindeksiga sünteesvedelikke. Kinemaatiline viskoossus + 100 o C: 5... 65 mm2/s ( cSt ) Tihedus: 870...990 kg/m3 Jõuülekandeõlide klassifikatsioon SAE klassifikatsiooni alusel jaotatakse need õlid klassideks 75W, 80W, 85W, 90, 140 ja 250. Täht W tähendab, et õli viskoossus on määratud madalatel temperatuuridel aga ka + 100 oC juures peab nende õlide kinemaatiline viskoossus vastama teatud min. nõuetele. SAE 90, 140 ja 250 klassi õlidel on viskoossuse piirmäär määratud ainult +100oC juures. NB
keha sisse. Petool ja reaktiivkütused. Need on naftast saadud kütuseliigid. Petrool on süsivesinik, mis koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa
Külma ilma korral õli tahkub ja mootor võib mitte käivituda. Erinevatele klimaatilistele tingimustele tuleb valida vastava viskoossusega õli. Eriti külma ilma korral tuleb õli peale viimast lendu mootorist välja lasta ja vahetult enne väljalendu uuesti üles soojendada. Ekstreemsete ilmastiku tingimuste jaoks on olemas ka õlivedeldussüsteemid, mis töötavad kütuse pihustamisel mootori õlisse. Kuuma mootori korral õlis olev kütus aurustub ja õli viskoossus taastub. Vedeldatud õli asub eraldi anumas peapaagi sees. Õlitussüsteemi parameetrid Õlitussüsteemi parameetrid on a) tsirkulatsiooni kordsus: , [ ], kus õlipumba tootlikkus, l/h; õlitussüsteemi maht, l; b) õlitussüsteemi erimaht: , l/kW, [ ]; c) õlipumba eripealeanne: , l/kW x h, [ ];
mootoriploki külge kinnitatud karterikaas. Ülesanne: säilitada õli kaitsta väntvõlli Kanalid · asuvad mootori plokis · plokikaanes Õli tasapind Õlimõõtevarras · miinimum · maksimum Reduktsiooniklapi rike Kinnijäänud klapp suletud asendis tõstab rõhu süsteemis + 5 kg/cm² · filtri deformatsioon Mootoriõlid · mineraalõlid · poolsünteetilised · täissünteetilised Mootoriõlide markeerimine Viskoossus Õli võime säilitada voolavus teatud temperatuuri juures. SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid. · Märgitakse neljataktiliste mootorite õlide voolavust. · Näitavad õli "paksust" ja temperatuuritaluvust, kuid ei ole otseselt seotud õli kvaliteediga. SAE 10W40 10 - näitab õli voolavust madalatel temperatuuridel ehk nn talvist viskoossust W - talv (Winter). 40 - näitab õli võimet säilitada piisav "paksus" ka kõrgetel temperatuuridel ehk
Annavad kõvemaid ja tugevamaid ühendusi, kuna ruumilised struktuurid on tugevamad kui lineaarsed. Ei lahustu lahustites, kuumutamisel ei muutu voolavaks, sobivad paremini kõvade materjalide liimimiseks. Nt epoksüliimid, fenool-formaldehüüd liimid, polüureteaan liimid. Abrasiivide kasutamise eelised ja puudused (tooge näiteid). Abrasiivmaterjale on vaja, et mehaaniliselt töödelda metalle, klaasi, kivimeid, puitu ja plaste. Treimisega võrreldes töötab ühe tera asemel korraga sadu väikeseid terasid, terakesed küll kuluvad, kui nende asemele asuvad kohe uued. Puudused abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu, mis sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi, sissehingatav tolm võib olla ohtlik, nt kvartsi tolm põhjustab sissehingamisel silikoosi. Pigmendid? Kuuluvad värvide koostisesse, need on lahustamatud värvained, väga peened pulbrid, mis ei
sulamistemperatuur on 34000C) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse mehaanikas oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. 4. Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust.
(minimaalse ja maksimaalse vahel) Kontrollida iga 30000km/24 kuu järel. Vedelik DRAULIQUID-LV DOT 4 Drauliquid-LV Super DOT 4 on premium pidurivedelik, mis on spetsiaalselt välja töötatud viimase põlvkonna autodele (autodele, millel on elektrooniline turvasüsteem). On oluline, et sõidukitel oleks hea kiire reaktsiooniaeg, isegi madalatel temperatuuridel. Sellepärast on oluline lisa manööverdamisruum keemistemperatuuridel. Vedeliku omadused: - Äärmiselt madal viskoossus, isegi väga külmades tingimustes - Kõrge keemistemperatuur (mõlemad, nii kuiv kui ka märg) - Ei mõjuta tihendit - Annab hea korrosioonikaitse Toote spetsifikatsioonid: FVMSS 116 DOT 4 SAE J1703, ISO 4925 Tüüpilised standardanalüüsid: Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 1,035 Viskoossus temperatuuril -40°C, mPa.s 855 Viskoossus temperatuuril 100°C, mm²/s 2,70 Leekpunkt PM, °C 150
Detonatsioonikindlus iseloomustab kütuse omadust põleda kloppimiseta ja temast sõltub mootori kasutegur ning erivõimsus. Euroopa Liidus on standardbensiinid oktaaniarvuga (RON) 91, 95 või 98. Vähesel määral turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102 Väävlivabaks nimetatakse kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 ppm (part per million). Kaasaegsed mootoribensiinid on praktiliselt pliivabad sisaldades pliid kuni 5,0 mg/l kohta. ÕLID Diiselmootori Kinemaatiline viskoossus Määratakse 40oC juures. Diislikütuse leekpunkt peab ületama 55C. CFPP (cold filter plugging point). Väävlisisaldus sama mis bensiinil. ÕLID Õli peamiseks ülesandeks on mootori, käigukasti ja teiste mehhanismide määrimine selleks, et vähendada hõõrdumisest tingitud kulumist. Päritolult on kaasaegsed mootoriõlid põhiliselt sünteetilised või poolsünteetilised õlid (mineraalõli ja sünteetilise õli segud).
Nafta ja naftasaadused Nafta ja naftasaadused on erineva süsivesinikkoostisega vedelikud. Vedelikke iseloomustab voolavus, mida saab kirjeldada viskoossuse kaudu. Suure viskoossega saadus voolab raskelt ja aeglaselt (näit toornafta). Kui naftaprodukt voolab kiiresti, siis on tema viskoossus väike (näit bensiin, reaktiivpetrool). Madalamolekulaarsetes vedelikes, mis asuvad süsivesinike ühes homoloogilises reas, kasvab viskoossus lineaarselt molekulmassi kasvuga. Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud.
separeeritava kütuse temperatuuri ja pumba tootlikkuse reguleerimisega. Jõu D võib jagada kaheks komponendiks G ja F. Jõukomponent G mõjub risti taldriku pinnaga ja surub osakesed vastu taldrikut. Jõukomponent F nihutab raskemad osakesed mööda taldriku pinda trumli perifeeri suunas tagasi muda korjamise kambrisse. Separeerimisprotsess oleneb tsentrifugaaljõu C suurusest. Kui see on liialt väike (osakese tihedus või trumli pöörlemiskiirus väike) ja jõud D suur (kütuse viskoossus või pumba tootlikkus suur), siis kütuse osakesi vastu ülemist taldrikut ei paisata ja kõik kütuse osakesed liiguvad jõu D mõjul mööda trajektoori ,,b" koos puhta kütusega separaatorist välja. Taldrikseparaatori põhiosad ja kinemaatiline skeem. 1. Separaatori kaas (kogur) 2. Pöörlev trummel 3. Vertikaalvõlli amortisaatorid
lahtisesse ruumi. Karteris on ka kanalid õli juhtimiseks saeplaadile ja mitmesuguse kujuga kohad sae muude sõlmede ja detailide kinnitamiseks. Bensiinimootorsaagide toitesüsteem Toitesüsteemi ehitus ja ülesanne Toitesüsteemi ülesanne on valmistada bensiinist ja õhust mootori töörežiimile vastava koostisega küttesegu. Toitesüsteem koosneb bensiinipaagist ja karburaatorist ja neid ühendavast kütusetorustikust. Karburaatoris bensiin pihustatakse ja segatakse õhuga ning juhitakse kütteseguna läbi sisselasketoru mootorisse. Pärast segu põlemist väljuvad heitgaasid väljalasketoru ja summuti kaudu atmosfääri. Bensiin ja selle peamised omadused Bensiinimootorsaagidel kasutatakse kütusena autobensiine, mida toodetakse peamiselt naftast destilleerimis- või krakkimismeetodil. Destilleerimismeetodil saadakse naftast 10…20 % bensiini, krakkimisel on võimalik saada 40…50 % bensiini. Krakkbensiin
1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID.....................................................................4 Omadused......................................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje.............................................................................................................5 2.POLÜMEERMATERJALID..........................................................................................6 Liigitus...........................................................................................................................6
Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid, pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust.
6. Mis on kõvadus? Nimeta 2 kõvat metalli. Missugused detailid peavad olema kõvast materjalist? 7. Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist? 8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19
Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel Värvus. Jagatakse mustadeks ja värvilisteks (rauaühendid). Keemilistest omadused. metallide juures kõige tähtsam korrosioon.Viimase kaitseks ja tõkestamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid nagu pindade katmine mitmesuguste metallidega mille korrosioonivõime on kõrge, katmine lakkide värvide ja plastmassiga. Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele.Brinelli meetod, ta kasutas kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5mm.Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil
9. Filtrielemendid liigituvad: · traatkeerd- ja traatvõrkelement (element peale puhastamist uuesti kasutatav); b) vilt- või kiudelement. · Filter on valmistatud kiudmaterjalist ja võimaldab puhastada õli eriti väikestest osakestest (tahm), mida jadafilter ei suuda. Filtrielement ei ole puhastatav; · paberelement (ei ole puhastatav). 10. Õlide liigitus. · Mineraalõlid · Poolsünteetilised õlid · Täissünteetilised õlid · Transmissiooniõlid 11. Tähistused SAE 15W-40, SAE 5W-40 jne toodete pakenditel? Need on SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid, millega märgitakse neljataktiliste mootorite õlide voolavust. Viskoossusklassid näitavad õli "paksust" ja temperatuuritaluvust, kuid ei ole otseselt seotud õli kvaliteediga. Esimene number, millele tavaliselt järgneb W-täht, näitab õli voolavust madalatel
Silikaatide baasilist iga 2aasta tagant. Orgaaniliste manustega iga 5a tagant. Vahetada on vaja selleks, et manused e. lisandud ammenduvad ning mootor hakkab seestpoolt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist, veepumba termostaadi ja lõdvikute purunemist. Hooldusraamat näitab konkreetse masina ajalugu. Sinna kantakse sisse kõik hooldus ja remonditööd. Hüdroajam Ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik. (Neumoajamis on töötavaks kehaks gaas, tavaliselt õhk). Hüdroajamit kasutatakse tänapäeva tehnikas seoses automatiseerimisega üha laiemalt. Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina, kui ka automaatjuhtimisega seadme osana. Hüdroajami eelised: On lihtne saada nii kulgevat, kui pöörlevat liikumist. Võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil. Jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega. Ülekoormusi saab vältida.
Aktiivmullas leiduvad alumiiniumiühendid toimivad katalüsaatorina. Nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ning vaikained adsorbeeruvad mullabooride pinnale. Sellele puhastusele järgneb leelispuhastus. Leelispuhastus toimub NaOH lahusega. Selle protsessi käigus eraldatakse kütusest fenoolid, nafteenhapped, väävelvesinik, väävelhappe jäägid, tioolid jm väävliühendid. Väheneb kütuse happesus ja väävlisisaldus. Reaktsioonisaadused settivad. Pärast leelispuhastust segatakse kütus veega. Kütusest eralduvad leelisjäägid. Veega puhastus teostatakse kütuste puhastamise käigus mitu korda. Ajaloolisi aastaid nafta ajaloost 5000 aastat olid esimesed teadaolevad naftakasutajad Sumerid, Asüürlased ja Babüloonlased. Naftat, mis maapinnale immitses kasutati ravimina ja sõjapidamises. 4 sajand Hiinas kasutusel esimesed puurkaevud. 1852 naftast sünteesitakse keroseen (kasutatakse lambiõlina).
VÄNTMEHHANISM Praktilise töö eesmärk: kinnitada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi. Töövahendid 1. Osandatavad mootorid 2. Tööriistakomplekt 3. Mõõtevahendid 4. Autotootja koostatud juhendmaterjal (manual) Auto mark, mudel, mootori tähis Toyota Yaris, 2NZ-FE Iseloomustus Silindrite arv: 4 Silindrite paigutus: rida Mootoriplokk: alumiinium sulam Väntvõll: vända kaelasi 4, võllikaelasi 5, vastukaalud, õlikanalid, tugiäärikud Kepsud: kinnituvad vändakaela ümber (kahe poldiga) kepsu alumise peaga, kepsusäär, kepsu ülemise pea külge kinnitub kolb sõrmega Saaled: vända kaela ja võllikaela ümber, moodustub kahest osast (kumbki 180 kraadi), liudadel on lukustuskeel, millega takistatakse liua nihkumine Kolvid: alumiinium sulamist, kinnitub kolvisõrmega kepsule, võtab vastu põlemiskambris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
