Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
· kasutatavast õlist, · detailide pöörlemiskiirusest , · koormusest, · temperatuurist jne. (vt. Stribecki kõver joonisel) Mis on määrdeaine? Määrdeaine on tehnikas kasutatav aine mis: · vähendab hõõrdumist, kulumist ja kuumenemist · väldib sööbimist · pikendab kasutusiga Jagunevad päritolu järgi: · mineraalsed · orgaanilised · sünteetilised Jagunevad oleku järgi: · vedelad mootoriõlid, transmissiooniõlid, hüdrosüsteemiõlid, industriaalõlid, eriõlid ( turbiini-, kompressori-, trafo- jt.), metallide lõiketöötlus- ja karastusõlid · plastsed kulumisvastased, kaitsemäärded, trossimäärded, tihendusmäärded · tahked · gaasilised Vedelad määrdeained e. õlid Õlidele esitatavad nõuded: 1. peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. AUTOKÜTUSED ......................................................................... 3 1.1 Bensiin .................................................................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS .........................................................................5 2.1 Autokütuste liigid .....................................................................7 2.2 Kütuseväärtus 2.3 Viskoossus 2.4 Kütusekoostis 3.GAASIKÜTUS 4.MÄÄRDEÕLID 1. Autokütused 1.1 Bensiin
16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ;
16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ;
kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihustatakse õli laiali ning ta seguneb karteris olevate gaasidega. Et mootoriõli neis tingimustes oma ülesannet võimalikult kaua täidaks, peab ta vastama järgmistele nõuetele peab olema hea määrimisvõimega; · peab olema termiliselt stabiilne; · peab omama head pesemisvõimet; · õli viskoossus peab temperatuurist sõltuma võimalikult vähe; · õli ei tohi tekitada korrosiooni; · õli hangumistemperatuur peab olema madal; · õli leektemperatuur peab olema kõrge; · õli tuhasisaldus ei tohi olla suur; · õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett.
Mootoriõlide liigitus viskoossuse järgi Mootoriõlide viskoossuse tähistamise süsteemi aluseks on SAE ( Society of Automotive Engineers ) klassifikatsioon. SAE süsteemis on mootoriõlid jagatud 11 klassiks: 0W, 5W, 10W, 15W, 20W, 25W, 20, 30, 40, 50, 60 Ainult numbriga tähist. õlidel on määratud piirviskoossus +100 oC juures( vt. Tabel 1). Peale numbrit olev täht W näitab õli sobivust tööks külmades tingimustes. Nende puhul esitatakse veel lisaks pumbatavuse piirtemperatuur ja viskoossus madalatel temperatuuridel ( vt. Tabel 1). Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS).
Järgi jääksid H2O, CO2 ja N, mis on üldjuhul kahjutud keskkonnale. Fraktsioonid: alkaanide homoloogilise rea liikmete heksaan, heptaan, oktaan teisendeid erinevates %-s vahekordades. Küllastunud süsivesikud: alkaanid (parafiinid), tsüklaanid (nafteenid), areenid(aro- maatsed süsivesikud) Kütused: autobensiinid NB! Kasutuse ohutus!! Ainult mootorikütuseks! Tänapäeval kasutusel ka pliivabad bensiinid. Esitatavad põhinõuded: · Bensiin ei tohi põhjustada toitesüsteemi detailide korrosiooni, tema põlemisproduktid aga kolvi- , hülsi- (silindri) grupi ja gaasijaotusmehhanismi detailide korrosiooni. · Nad peavad olema sellise koostisega, et võimalikult vähe sadestuks toitesüsteemi detailidele vaikaineid ja kuumadele mootoridetailidele tagi. · Kauaaegsel säilitamisel ei tohi bensiini omadused (ka fraktsioonikoostis) muutuda. · Olema küllaldase eripõlemissoojusega. · Ei tohi sisaldada vett ega mehhaanilisi lisandeid
Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et vett aurustada) aga kui see aur kondenseerida ja eraldunud soojushulk arvutada põlemisel eraldunud soojushulgale juurde - saame kõrgema kütuseväärtuse. Kütteväärtuse keskmised suurused diiselkütus 42000 kj / kg bensiin 43000 – 46000 kj / kg petroolium 43000 kj /kg TIHEDUS See on suhekütuse ühe mahu ühiku mass kg ς = m / v ( kg /m³, kg / Cm³) Kütuse erikaalu järgi liigitatakse: kerged kütused ς < 800 kg / m³ ( 0,8 < kg / m³) bensiin, petrool rasked kütused ς > 800 kg / m³ ( 0,8 > kg / m³ ) masuut jne kütuse tihedus oleneb tema temperatuurist, Temperatuuri tõstmisel tema tihedus väheneb
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
ja freesitud kiudusid. Võivad olla ka roostevabad, galvaniseeritud. Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Mida saledam kiud, seda parem tulemus. Sünteetilised kiud. Sünteetilise kiuga betoon on ühtlaselt jagunenud tavalisemalt polüpropüleenkiud, mille pikkus on 10...25mm sõltuvalt kiutüübist. Vähendab eelkõige plastilist mahukahanemist ja pragunemisriski. Kuna sünteetiline kiud ei anna tugevust, siis kasutatakse sünteetilist kiudu koos teraskiuga puhaspõrandate tasanduskihtide valmistamisel. 2.8 Mineraalvillade liigid, omadused ja kasutamine Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine (looduslikud kivimid,räbud, klaas) sulatamisel 1400-1800 °C juures. Sulamass pihustatakse kiududeks lisades kleepuvat sideainet. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi.
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.