leidmisel. 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugemi di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmise plaadi paksuse d ja tema vea. 4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutan toru ristlõikepindala ja selle vea. Mõõtmised kruvikuga 1. Määran kruviku sammu ja jaotiste arvu trumlil. 2. Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. 4. Arvutan katsekeha keskmise paksuse ja tema vea. Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tabelid Mõõtmised nihikuga Nooniuse täpsus T = null-lugem Plaadi paksus
= 0,95 ; 0,0125 U ( d ) = 2,3 A 10 (10 - 1) = 0,0271mm Plaadi paksuse B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3): (Nihiku täpsus ) 0,05 U B ( d ) = 2,0 3 = 0,0333mm Plaadi paksuse liitmääramatus valemiga (4): U ( d ) = ( 0,0271) + ( 0,0333) 2 2 C = 0,0429mm 0,043mm Plaadi paksus on , usaldatavusega 0,95. Toru siseläbimõõt (nihikuga) Toru keskmine siseläbimõõt valemiga (1): 68,30 + 67,50 + 69,10 + 69,10 + 68,00 + 69,00 + 68,50 + 68,30 + 69,15 + 68,90 ds = = 68,59mm 10 Toru siseläbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2): = 0,95 ; 2,81 U ( d ) = 2,3 A s 10 (10 - 1)
Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga. = 1,90 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 9 0,000 + 0,025 = 0,025 =1 ( - )2 0,025 () = , =1 = 2,3 = 0,0383 ( - 1) 10 9 Nihiku lubatud põhiviga on = 0,05 ,0.95 = 2,0 0,05 () = , = 2,0 = 0,0333 3 3 () = 2 () + 2 () = 0,03832 + 0,03332 = 0,0510 Plaadi paksus d = 1,900 ± 0,051 mm, usaldatavusega = 95% Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga. = 1,96 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 7 0,0000 + 3 0,0001 = 0,0003 =1 ( - )2 0,0003 () = , =1 = 2,3 = 0,0042 ( - 1) 10 9 Nihiku lubatud põhiviga on = 0,04 ,0.95 = 2,0 0,04 () = , = 2,0 = 0,0267 3 3 () = 2 () + 2 () = 0,00422 + 0,02672 = 0,0265
0,0025 d j = 2,3 = 0,012mm 10 (10 - 1) = 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,0120 ) + 2 2 = 0,035mm 3 = 0,95 Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(3,695 0,035) mm, usaldatavusega 0,95. 3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine siseläbimõõt: 29,90 + 29,80 + 29,80 + 29,80 + 29,90 + 29,80 + 30,00 + 29,80 + 29,70 + 29,90 dS = = 29,840mm 10 Toru siseläbimõõdu juhuslik viga: 0,0964 d j = 2,3 = 0,075mm 10 (10 - 1) = 0,95
Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind – kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L = M + N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
lph 2 2 UB(đ) = t∞,β 3 = 3 ep = 3 0,05 = 0,0333 mm Viimaks arvutan koguvea ehk liitmääramatuse järgmiselt. Ümardan vastuse kahe kehtiva numbrini. Varunumber on vajalik täpsuse kao vältimiseks edaspidisel ümardamisel. Uc(đ) = √U 2 A (đ )+U 2B (đ ) = √ 0,08262 +0,03332 = 0,089 mm Seega saame lõpptulemuseks, et toru sisediameeter nihikuga mõõtes on đ = 17,070 ± 0,089 mm, usaldatavusega 0,95. Toru välisdiameeter mõõdetud nihikuga Tabel 2. Toru välisdiameetri mõõtmine . Nooniuse täpsus 0,05 (T = 0,2 mm/4) mm, nullnäit 0 mm. Katse nr. di, mm di – đ, mm (di – đ)2, mm2 1. 19,60 0,08 0,0064 2. 19,65 0,13 0,0169 3
mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. L M N T Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
Süstemaatiline viga ds = tn - 1, d, kus d lubatud põhiviga 1. Katse keha paksuse mõõtmine nihikuga. Järeldus: Katsekeha paksus d= mm, usaldusväärsusega 0,67 2. Katse keha paksuse mõõtmine kruvikuga. Järeldus: Katsekha paksus d= mm, usaldusväärsusega 0.67 3. Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga. Järeldus: Toru välisläbimõõt d= mm, usaldusväärsusega 0,67 4. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. Järeldus: Toru siseläbimõõt d= mm, usaldusväärsusega 0,67 KOKKUVÕTE Täpsemad mõõtmistulemused tulevad siis, kui mõõta kruvikuga. Kruvikul on friktsioonsidur, tänu millele on kõigil mõõtmistel surve plaadile ühesugune ning mõõtmistulemused on täpsemad kui nihikuga mõõtmisel. 100% 1. Katsekeha paksuse mõõtmine ninikuga Järeldus: Katsekeha paksus d= mm, usaldatavusega 0,67 100% = 2
U B¿ ¿ ¿2 ¿ 2 [ U A ( d´ ) ] + ¿ U C ( d´ )=√ ¿ Vastus: Plaadi paksus d = (6,07 ± 0.0365) mm, usutavusega 0.95 2. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus T= 0,05 mm, null-lugem 0 mm Toru keskmine siseläbimõõt : ´ 3 ∙68,90+ 2∙ 69,10+2 ∙68,30+2 ∙ 69,00+68,80 =68,83 mm d= 10 Hälve ruutude keskväärtus : d 2 3∙ 0,0049+2 ∙ 0,0729+ 2∙ 0,181+2 ∙0,0289+ 0,0009 (¿ ¿ i−d´ ) = =0,0058 mm2
Kruviku lubatud põhiviga p 0.004 mm t , 0.95 2.0 2 2 p 0.004 d (d j ) t , 0.007 2.0 2 2 0.007 mm 3 3 Vastus: katsekeha paksus d = (4.827 ± 0.007) mm, usutavusega 0.95. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. d S 31.47 cm t 9, 0.95 2.3 (d d ) 2 1.7 10 2 5 9.0 10 4 4 4.9 10 3 0.411 mm 10 i 1 i (d n i d )2 0.411 0.411 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.16 mm
Kruviku lubatud põhiviga p 0.004 mm t , 0.95 2.0 2 2 p 0.004 d (d j ) t , 0.007 2.0 2 2 0.007 mm 3 3 Vastus: katsekeha paksus d = (4.827 ± 0.007) mm, usutavusega 0.95. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. d S 31.47 cm t 9, 0.95 2.3 (d d ) 2 1.7 10 2 5 9.0 10 4 4 4.9 10 3 0.411 mm 10 i 1 i (d n i d )2 0.411 0.411 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.16 mm
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suur
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
A 100 , L0 kus L0 – teimiku algmõõtepikkus (Sele 2.4), L – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. b) katkeahenemine Z % A0 A Z 100 , A 0 kus A0 – teimiku algristlõikepindala, A – teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. Algristlõike- pindala A0 Algmõõte- pikkus L0 A Kaela teke F Mõõtepikkus peale katkemist L a) b) Sele 2.4 Katkevenivuse määramine.
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
antud valemiga: , kus xi - i-ndas mõõdis, ja x(kat) n mõõdise aritm.keskm. Avaldis s(xi)/n on x(kat) jaotuse standardhälbe hinnang ja seda nimetatakse aritm.keskmise ekperimentaalseks starndardhälbeks 35. Mõõtemääramatus Mõõtemääramatus on mõõtetulemusega seotud parameeter, mis iseloomustab mõõtesuurusele omistamiseks mõeldavate väärtuste jaotust. Mõõtemääramatuse hinnangu parameetriks võib olla näiteks eksperimentaalne standardhälve või kindla staatilise usaldatavusega vahemiku poollaius. Seejuures eeldatakse, et kõik teadaolevad süstemaatilised mõõtehälbed on eelnevalt parandite abil kõrvaldatud. Mõõtemääramatus peegeldab seda, et meil puuduvad täpsed teadmised mõõtesuuruse väärtuse kohta. Ka pärast teadaolevate süst. Mõõtehälvete kõrvaldamist on mõõtetulemus ikkagi mõõtesuuruse väärtuse hinnang ja seda määramatuse tõttu, mis on tingitud juhuslikest mõõtehälvetest ja süst. mõõtehälvete kõrvaldamisest
= 2/1 1 1>>0 0 0 > > -1 -1 -1 > > -3 Stabiilsustegur k 4,0 8,2/(1,05 + ) 7,81 7,81 - 6,29 + 9,782 23,9 5,98 (1 - )2 NÄIDE 3.1 Tsentriliselt surutud RK 4 posti efektiivristlõike leidmine Leida tsentriliselt surutud nelikanttorust posti 250×250×6 efektiivristlõige. Post on terasest S355 (fy = 355 N/mm2 ja fu = 510 N/mm2). Profiili 250×250×6 ristlõikepindala A = 5763 mm2. Määrame tabeli 3.1(1) järgi varda ristlõikeklassi. Profiili 250×250×6 külje puhaslaiuseks võib võtta eeltoodu kohaselt c = b 3t = 250 3×6 = 232 mm; c 232 235 235 = = 38,7 > 42 = 42 = 42 = 42 × 0,81 = 34 vt tabel 3.1(1) t 6 fy 355 - seega ristlõige kuulub 4. klassi.
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem
See sõltub deformatsioonist, mis mõjus lehtmaterjalile. Lehtmaterjali deformatsioonid võib jagada kolme liiki. Esimesse liiki kuuluvad kühmud ja muljutud kohad lehe keskel. Teist liiki iseloomustab lehe servade ja äärte lainelisus. Kolmas liik on liitdeformatsioon, kus esinevad üheaegselt nii kühmud kui ka leheservade lainelisus. Sõltuvalt deformatsiooni liigist on lehtmaterjali õgvendamisel oma erinevused. Kühmulist lehte õgvendatakse järgmiselt. Leht asetatakse plaadile kühmudega ülespoole ja kumeratele kohtadele tõmmatakse kriidiga joon ümber (joon. 85a). Hoides lehte kinni antakse vasaraga lööke lehe servadest kühmu poole. Niisuguste löökide mõjul lehe välised küljed venitatakse välja, mistõttu kühm järk-järgult õgvendub. Lehe servad peavad õgvendusel liibuma vastu alusplaati. Lehe õgvendamine, mille servad on lainelised, kuid keskosa tasane, on näidatud joonisel 85b. Lehe ühele servale asetatakse
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
Pinnase deformeeritavuse määramiseks otseselt pinnasemassiivis võib kasutada plaatkoormuskatset, pressiomeetrit, dilatomeetrit või seismilist meetodi. Enamlevinum on neist esimene. Sisuliselt kujutab see endast väikest vundamendi mudelit, millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest. Koormisplaadiks on tavaliselt 0,5 m2 pindalaga (läbimõõt ca 0,8 m) sõõr. Puuraugus katsetamisel kasutatakse ka väiksemaid plaati pindalaga 0.03m2. Koormis antakse plaadile kas raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele (fermidele) toetuva tungraua kaudu. Kasutatakse ka kombineeritud varianti mõlemast eelnimetatust. Koormusplatvormi kasutamisel on tagatud koormuse muutumatus plaadi vajumisel. Tungraua poolt tekitatud jõud väheneb plaadi vajumisel ja seepärast on vajalik selle pidev korrigeerimine. Käsitsi ei ole see piisava täpsusega võimalik ja seepärast kasutatakse elektroonilisi või hüdraulilisi lisaseadmeid koormuse
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
purunemist; Pikenemine b) katkeahenemine Z% So - S Z= 100 , So b) kus So teimiku algristlõikepindala, Tõmbepinge S teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. Kuna tõmbeteimil koormamise käigus teimiku ristlõige väheneb, siis sel teel saadud voolavuspiiri Rp, eriti aga tugevuspiiri Rm väärtused ei kajasta tegelikke pingeid. Tegelikud pinged erinevad seda enam, mida plastsem on materjal. Kui habraste materjalide korral võib Rm väärtusi vaadelda mater- Rm Tõmbetugevus jali tugevuse näitajatena (katkeahenemine Z on Rp0,2
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
