MATEERIA VORMID Unknown MATEERIA PÕHIVORMI Mateeria põhivormideks on aine ja väli Aine on see, millest kõik kehad koosnevad Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab Et mõju saab avalduda ainult siis, kui on rohkem kui üks keha, siis kasutatakse mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine VASTASTIKMÕJU astastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli VASTASTIKMÕJU LIIGID Gravitatsiooniline (kõi...
Tume mateeria Kosmoloogias ja astronoomias tuntakse tumedat mateeriat ainena, mis ei kiirga fikseeritavat valgust või teisi elektromagnetilisi kiirguseid. Seetõttu seda ei ole näha teleskoopidega, kuid on kindlalt olemas, sest selle gravitatsioon mõjutab objekte, mida saab vaadelda. Usutakse, et tume mateeria koosneb 83 % ainetest universiumis ja 23 % massi energiast. 1933. aastal postuleeris Fritz Zwicky tumeda mateeria, et võtta arvesse kadunud massi galaktikate ja galaktikate klastrite orbiidi kiiruses. On ka teisi tähelepanekuid tehtud tumeda mateeria kohta, mis hõlmavad galaktikate pöörlemiskiirust ning kuuma gaasi temperatuuri jaotust galaktikates ja klastrites. Laialdaselt usutakse, et tume mateeria koosneb uutest, karaktiseerimata subautomaarsetest osakestest ja tänapäeval teevad tugevaid pingutusi osakeste füüsikud, et leida see osake. Väike osa tumedast mateeriast võib olla barüone tume mateeria. Nee...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali...
ARISTOTELES- MATEERIA JA VORM Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine), kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust (aktuaalsust): vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile (on vormi suhtes sekundaarne). Teiseks lähtus Aristoteles analoogiast sellega, kuidas käsitööline loob mingist materjalist mingi eseme. Vorm, mille käsitööline materjalile annab, peab tema arus juba eelnevalt olemas olema. Looduse toim...
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
MASS JA ENERGIA Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud • Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. • Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Massi ja energia • samaväärsus Meenutame mõttekäiku, mis selgitas vankri lükkamisel kiiruse kasvamisega kaasnevat massi kasvamist. Vankri lükkamisel tehakse tööd. Vastavalt energia jäävuse seadusele...
Füüsika konspekt Skaalariks nimetatakse suurust, mis on täielikult iseloomustatav üheainsa arvuga(arvväärtuse ja mõõtühikute abil). Skalaari puhul ei ole suund oluline. Näiteks keha mass, ruumala, tihedus ja temperatuur. Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks väärtusele ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus. Nihe Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne suurus(on olemas kindel suund). Nihe on liikumine algpunktist lõpppunkti(punktist A punkti B). Nihke tähis on s, mille peal on nool. Aeg, Ruum ja Mateeria Põhjuslikkuse tagajärje seos: Kui 1 sündmus kutsub esile teise, siis on esimene sündmus teise põhjuseks, teine sündmus aga esimese tagajärjeks. Põhjuslikult seotud sündmuste jada nimetatakse protsessiks, mis toimub kindlas kohas ja ajas. Nii saame maailmast, kui tervikust eraldada mõtteliselt aja ja ruumi. See mis jääb järgi on mateeria. Mateeria: mateeria põhivormideks on aine...
FÜÜSIKA PÕHIPRINTSIIBID. JÄÄVUSSEADUSED Füüsika tegeleb mateeria kõigi esinemisvormide liikumise ja vastastikuste seoste uurimisega. Füüsika uurimisala on väga lai ning sellepärast jaguneb ta paljudeks harudeks, nagu näiteks mehaanika, molekulaarfüüsika, termodünaamika, elektromagnetism, aatomifüüsika, tuumafüüsika. Osa neist kuulub nn. Klassikalise füüsika valdkonda, mis moodustab ka füüsika gümnaasiumi-kursuse põhiosa. Klassikalise füüsika põhiideed olid enamjaolt formuleeritud XIX saj. Lõpuks. Sajandivahetusel tekkinud nn. Füüsika kriis sundis paljudele asjadele leidma põhimõtteliselt uusi lahendusi. Nii sündisid kvantmehaanikaja relatiivsusteooria. Täiesti uuele tasandile tõusis Universumi uurimine seoses astrofüüsika väljakujunemisega. Sellise laia haarde tõttu on ka füüsikaseadusi palju. Enamiku füüsikaseaduste avastamiseni on jõutud suure hulga katsetulemuste üldistamise teel. Katseliselt kindlaks tehtud ...
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
Vaim ja Mateeria Pythagorase arusaam Sarnased mõtted Réne Descartes'i arusaam Uskus, et inimese hing on Mõlemad uskusid nii vaimu Ei uskunud, et inimese hing surematu ning kogu olev on kui mateeria olemasolusse. peale surma tagasi naaseb ning varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult v...
Referaat Aristotelese filosoofia Karl Kirss Tallinn 2009 Sisukord Elulugu lk 3 Mateeria ja vorm, põhjuslikkus, Jumal lk 4 Tunnetus, hing, inimesele iseloomulik täiuslikkus lk 5 Teadus, maailm lk 6 Eetika lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Elulugu Aristoteles, üks kolmest suurest antiikfilosoofist Sokratese ja Platoni kõrval, sündis 384. aastal eKr Stageiras, väikeses rannikulinnas Chalkidike poolsaarel. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntas II ihuarst. Aristotelese filosoofilist arengut mõjutas otsustavalt vahetu kontakt meditsiini kui praktilise teadusega, mis ammutab oma teadmised looduse vaatlemisest. 367. aastal läks ta Ateenasse, et õppida filosoofiat. Ta asus Platoni Akadeemiasse ning jäi sinna kahekümneks aastaks, kuni Platoni surmani. Kui Akadeemia juhtimise võttis üle Platoni vennapoeg Speusippos, lahkus Aristoteles Ateenast. Kolm aastat veetis ta Väike-Aasias oma endise kaasõpilase, Atar...
Vaim ja mateeria Isik Rene Descartes George Berkeley Descartes ei eita materiaalsuse Berkeley arvab, et on olemas vaid olemasolu, ta usub, et olemas on vaim ning sellist asja nagu mateeria nii keha kui vaim, mis on üldse ei eksisteeri. omavahel tihedalt seotud. Ta väidab, et kõik olemasolev on Ta leiab, et hingel pole vaimne. loomupäraselt mingit seost Niinimetatud materiaalsed asjad on ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega hinge poolt tajutavad ideede muude mateeria omadustega, mis kogumid. ERINEVUSED iseloomustavad keha. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on Tema arvates on hing seotud vaid needsamad asjad, mida ta näeb ja ...
Antsla Gümnaasium Andre Luik Referaat Aristoteles Juhendaja: Peeter Lemats 2012 Sissejuhatus Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates, kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestlus...
Aristoteles Eliise, Anet, Kätlin Aristoteles · 384-322 e.m.a · Platoni õpilane · Aleksander Suure õpetaja · Omaaaja entslükopedist Mateeria ja vorm Tunnetus · Inimarul on kaks poolt: aktiivne ja passiivne aru · Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni edosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Hing · Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus · Mittemõistuslik hing ja mõistuslik hing Maailm · Maa kui fikseeritud keskme ümber tiirlevate taevakehade suletud süsteem · Universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda.
Filosoofia VI kodune ülesanne I alateema Inimeste mälu on kogemuste allikaks. Kõik need tajumised ja tunnetused, mida me aistingute kaudu saame, jäävad mälusse ning moodustavad kogemuse. Teadus ja kunst tuleb ka kogemuse läbi. Kunst tekib siis, kui paljudest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Kogemusest tuleb see naiteks, kui teatakse, et konkreetselt seda inimest, kes poeb seda haigust, aitas see asi. See on aga kunsti asi, kui määratleda, et see asi aitas üht laadi inimesi, kes põdesid seda haigust, ehk näiteks mõnda gruppi või hulka inimesi. Seega kunst on üldine ja seepärast laiem mõiste. Kogemus, on arukamate inimeste oskus meeltetajusid korjata oma mälus ja neid kasutada. Kunst ongi osa kogemusest ja on tulnud selle läbi. Inimesed, kes on on saanud kogemusi oma töö käigus, on edukamad, kui need, kellel o...
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakesteks nimetatakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaar - osakestest. Osakesed ja vastastikmõjud Looduses eksisteerib nelja liiki vastasmõjusid ehk interaktsioone gravitatsioonijõud elektromagnetiline jõud tugev vastastikmõju nõrk vastastikmõju. Gravitatsioonijõud - mõjub vastavalt massile, mõjub AINULT tõmbuvalt. Elektrimagnetiline jõud Elektrilised ja magnetilised jõud esinevad alati teineteisest lahutamatult üheskoos. Looduses eksisteerib kaht liiki elektrilaenguid (+ ja -), seega võib el.magn vastasmõju avalduda nii tõmbumise kui ka tõukumisena. Tugev vastastikmõju - hoiab kvarke koos ja hoiab aatomeid kristallvõres kinni. Nõrk vastastikmõju aitab elementaarosakestel vastastikku muunduda, väga väikese mõjuraadiusega.Nad mõjuvad nii kvarkide kui teist liiki fundamentaalosakeste ...
Vastastikmõju nähtus, mille käigus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Jaguneb 4ks. (gravitatsiooniline, elektromageetiline, nõrk, tugev) Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. (tähis F) Aine mateeria liik, millest koosnevad kõik kehad. Väli mateeria liik, mis kujutab endast aktiivset keskkonda, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Kiirendus füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Inerts nähtus, iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mass füüsikaline suurus, mida kasutatakse keha inertsuse mõõtmiseks. Töö füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Energia füüsikaline suurus, keha võime teha tööd. Kineetiline energia füüsikaline suurus, ühe keha liikumine teise ...
Kodutöö 6. Aristoteles. I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus . 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me hindame selle eest, et see kõige rohkem aitab meie tunnetus. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Need, kellel on mälu, on arukamad selle pärast, et teadmiste allikaks on kogemus. Kogemust moodustavad aga meeltetajud ja mälu kooskõlas. Kuna mõnedel elukatel mälu ei ole, ei saa nad oma meeltetajusid analüüsida, ning kogem...
Sisukord · Sissejuhatus 3 · Elementaarosakesed 4 · Mateeriaosakesed 5 · Vaheosakesed 5 · Vastastikmõju 6 · Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - el...
60. Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? V: tarkuse armastus, kreeka keelest, uurib inimese sisemaailmas ja välismaailmas olevaid seaduspärasusi. 61. Mida kujutab tunnetusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: uurib teadmist ja tõde. Mis on teadmine? Millised on teadmisallikad? Kuidas eristada näilist tegelikkusest? Mis on tõde? 62. Mida kujutab väärtusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. ...
Le corps et le sang de l'amour ,,Je t'aime. Armastan Sind," lausus ta ning lahkus, sulgedes enda järel massiivse eebenmusta ukse. Jäetud üksinda sesse avarasse ning sel õhtul õdusalt hämarasse tuppa, vajus ta mõtteisse. Arvatakse, et sõnad teevad imet. Tegelikult on nad sageli mannetuimad veenmisvahendid. Nad annavad vaid ähmaselt edasi seda võimsat tunnete ja ihade voogamist, mis on nende taga. Kui keel enam ei sega, hakkab süda kuulama... ,,Kuid minu lemmel oligi vaid üks tiib," hüüdis ta, lootes, et äraläinu veel kuuleb, ning alustas oma monoloogi jäädvustamisega koltunud paberile , mõistes, et teda niikuinii enam keegi ei kuule ega mõista, vähemasti antud momendil, ,,ma rohkem ei hõlju, mul on raske. Kuid minu hingel oligi vaid üksainsam keel, millega Sa armutult pooltoonides mängisid. Ainult et vastuseks oli vaikus. Sa teadsid, ...
1. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. 2. Mis on mateeria põhivormid? Mateeria põhivormideks on aine ja väli. 3. Mis on mateeria? Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida 4. Mis on loodusnähtus? Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 5. Mis vahe on vaatlusel ja katsel? .Vaatluse käigus uurija ainult jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. .Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 6. Millised on 3 reeglit füüsikaliste suuruste matemaatiliste tehete sooritamisel. 1. Liita või lahutada saab ainult samaliigilisi suurusi. 2.Füüsikaline suuruste korrutamisel või jagamisel saadakse uus...
Kordamine. Füüsika üldmudelid Sulgudes olevad küsimused ja ülesanded töösse ei tule · Mis on füüsikaline keha? Objekte, mida füüsikas uuritakse, nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks ( inimene, loom, puu ). · Mis on nähtus? Too näiteid. Muutusi, mis looduses füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks (vikerkaar, vihmasadu, lehtede langemine). · (Kõigi põhikoolis õpitud suuruste tähiseid ja ühikuid ning valemeid võin küsida.) · Mis on füüsikalise suuruse tähis? kokkuleppelised sümbolid, mis tähistavad lühidalt füüsikalist suurust. · Mis on füüsikalise suuruse ühik? asuvad arvväärtuse taga ja on märgitavad ühe või kahe tähega ja loetakse pikalt välja nimega. · Mida kujutavad endast füüsikas kasutatavad valemid? Valemid, mida kasutatakse füüsikaliste suuruste arvutamisel, võib käsitleda nagu mudeleid, mis kehtivad vaid kindlates tingimustes. · ...
Filosoofia kodutöö nr. 6 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 6 teema: Aristoteles I 1. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Teksti näidet kasutades – kogenul on oskus ravida haiguse põdejat, sest tal on kogemus ja ta on varem seda juba teinud. Kunsti valdaja teab põhjust, kuid ei ole kindel, kas ta tuleks toime selle haiguse puhul põdeja aitamisega. Seda võtab hästi kokku lause, mida Aristoteles ka ise kasutas: „Kogenud teavad ’et’, kuid ei tea ’miks’, kunsti valdajad aga tunnetavad ’miks’ ja põhjust.“ Kogemused on nii-öelda pähekulunud mälestused ühest asjast. Kunsti puhul aga arvestatakse ka teisi sarnaseid kogemusi ning tekib arusaam sarnastest asjadest. Nende erinevus ilmnebki ...
Evolutsioon on mateeria pikaajaline areng, see toimub teatud suunas ja on pöördumatu. Füüsikaline etapp ebapüsivate elementaarosakeste kuni kõigi teiste raskemate aatomite edasise arenguni. Universum tekkis 12-15 miljardit a. tagasi. Päikesesüsteem tekkis 5 miljardit a. tagasi. Maa on 4,55 miljardit aastat vana. Keemiline etapp aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline etapp elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine eluKK tingimustega), liigistumine (liigi mitmekesisuse teke) ja organiseerituse muutumine (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks). Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin esitas esimese teaduslikult ...
1.Mateeria vormid aine ja väli Aine on see, millest kõik kehad koosnevad.väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Mõju saab avaldada ainult siis kui esineb rohkem kui üks keha. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine(meh. Liikumine, keem. Reakts. Raku teke, elusorg evolutsioon) 2.Mida näitab elektrivälja tugevus? Kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 3.Elektrivälja tugevuse valem,ühik. E=F/q (N/C) 4.Elektrivälja jõujooned. Mõttelised jooned, mille igas punktis on Evektor suunatud piki selle joone puutujat (jõujoon on inimese poolt välja mõeldud abivahend) 5.Homogeenne elektriväli. Raskusjõu väli(ühtlane, ühesugune väli) Homogeense välja jõujooned on omavahel paraaleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. 6.Mida nimetatakse elektrivälja potentsiaaliks? Suurus, mis kirjeldab elektrivälja võimet te...
Mass ja energia Sisaldus Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud Massi ja energia samaväärsus Tuumaenergia Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia . Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem ...
1. Sissejuhatus Sissejuhatus · Teadus tegevus(ala), mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. · Teadus tõsikindlate (usaldusväärsete), loogiliselt mittevasturääkivate teadmiste ajalooliselt arenev süsteem, mis hõlmab ühiskonna, looduse ja mõtlemise seaduseid. Sissejuhatus · Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, ning mis kasutab matemaatikat kirjeldamaks seoseid looduses. 1.2. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Ei Maal ega terves universumis leidu sellist keha, mis ei alluks füüsika poolt uuritavatele seadustele. Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Füüsika ei uuri, mis ainest kehad koosnevad, vaid seda, mis nendega kõige ümbritseva mõjul juhtuda võib. Samuti uur...
I alateema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kogemus on teadvuses aset leidev sündmuste voog, mille läbielamisena ilmneb teadvus; kogemuse eeldus on, et selle omaja saab vahetu ja kindla teadmise. Aristoteles kirjeldab seda ka kui teadmist mingist üksikust [sündmusest]. Laiemas mõistes võib kogemuseks nimetada ka kogeja tuttavolekut mingi spetsiifilise nähtusega või võimet tuvastada korduvaid mustreid; väga lühidalt öeldes on see praktika. Vastupidiselt kogemusele on Aristotelese järgi kunst üldise teadmine ning kasvanud välja kogemusest. Kui arvukate asjade arusaamast on võimalik kokku sulandada üks ühine arusaam sarnastest asjadest, on kunsti tekkimiseks sobivad tingimused olemas. Kunsti valdamine on üks põhitunnustest, mis eristab inimesi muudest elukatest, kes peavad läbi saama kujutluste ja mälestustega. Võib öelda, et kunst vastab paljuski teooriale. Kogemus ütleb meile, et mid...
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse. F ~ uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse. F ~ Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju q. q - punktlaeng laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, q. q - punktlaeng laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse. F ~ mõõtühi 1C(kulon). Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist mõõtühi 1C(kulon). Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist q. q - punktlaeng laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise jõuga, mis on võrdeline nende laengu...
Antsla Gümnaasium ARISTOTELES referaat nimi klass Juhendaja: õpetaja Nimi 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Aristotelese õpetus................................................................................................................................5 Aristotelese tsitaate...............................................................................................................................7 Kokkuvõte..............
Füüsikaline maailmapilt Rain Berezin TTG 12A Füüsika Loodusteadus, mis täpisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Eesmärk: Välja selgitada loodusseadusi ja tõlkida need füüsika keele abil inimesele arusaadavasse keelde. Füüsika keel Spetsiifilinekeel, mida iseloomustab: terminite ühetähenduslikkus füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja nende kombineerimise reeglistikku Füüsikaline suurus Füüsikalist suurust saab mõõta, tal on arvväärtus Füüsikalisel suurusel on mõõtühik Igal füüsikalisel suurusel on oma tähis Füüsikaline suurus on arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis. S.t näitab mitu korda on mõõdetav (keha, objekt jm) väiksem või suurem mõõtühikust. Mõõtühikud on kontrollitavad spetsiaalsete eta...
Füüsika KT kordamisküsimused 1. Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10-19 Prootonil on laeng +e Elektronil on laeng e Neutronil laeng puudub 2. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 3. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad. 4. Laengu jäävuse seadus ütleb, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Negatiivne ioon ehk anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lisandumisel. Positiivne ioon ehk katioon on positiivse elektrilaenguga ioon, mis moodustub elektronide lahkumisel. 6. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund. Negatiivsed laengukandjad (näiteks elektronid metallis) liiguvad seega voolu kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas. 7. Juhid on ained, milles vabade laeng...
August Kitzbergi nimeline gümnaasium Stella Toomsoo Suur Pauk Referaat Karksi-Nuia 2012 Sissejuhatus Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Mis oli enne Suurt Pauku? Küsimust, mis oli enne Suurt Pauku, ei peeta üldjuhul üldse teaduslikuks küsimuseks. Suure Paugu teooria kohaselt ei olnud enne seda, kui Suur Pauk umbes 13,7 miljardi aasta eest käis, olemas mitte midagi, isegi mitte aega. Nüüd on Oxfordi ülikooli füüsik Roge...
21. Materialism 21.1. Sissejuhatuseks Materialism on selline suundumus, milles peetakse esmaseks ainet. Objektiivne reaalsus on mateeria, millest tuleneb teadvus. Materialistide järgi on maailm oma olemuselt aineline. 2 Materialismi üks tänapäeval levinumaid vorme on dialektiline ja ajalooline materialism, mille lõid Karl Marx ja Friedrich Engels. Dialektiline ja ajalooline materialism seletab looduse ja ühiskonna nähtusi teaduse saavutuste abil. 3 21.2. Üldiseloomustus Materialism on seisukoht, mis: a) vastandub idealismile, mis peab esmaseks vaimu või teadvust; b) väidab, et kõik olemasolev on materiaalne ja sõltub materiaalsest olemisest; c) eitab maailma loomist ja hinge surematust; 4 d) ajalooliselt sai alguse Vanas-Kreekas, kus tekkis õpetus nimega atomism; sellele va...
Keha ja Vaim Isik Rene Descartes George Berkeley René Descartes (1596 1650) oli George Berkeley (1685-1753) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja Iiri filosoof. Ta nimetas oma loodusteadlane. arusaama maailmast Descartesilt pärineb kuulus ütlus immaterialismiks. Berkeley nimelt "Mõtlen, järelikult olen (olemas)", eitas mateeria (materiaalse maailma Kes on? sellega püüdis Descartes väita, et olemasolu). Ta lähtus seejuures kui inimene mõtleb, kas ta olemas Locke'i arusaamast, et vahetult on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab saame tajuda vaid ideesid seda Öelnud keha ja vaim Descartes ei e...
Universumi tekkimine Universumi tekkelugu pole veel lõpuni selge. Suure Paugu teooria-Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. Pärast Suurt Pauku-Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine (galaktikad, tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist. Pime universum-Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime. Galaktikad-Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Pa...
Does the Higgs Field do something? Dmitri Martila ([email protected]) Latter affiliation: Tartu University (Dated: September 16, 2016) Abstract Is studied the possibility to replace the Dark Matter and the Dark Energy with the single Higgs Field (or fields). The study in close direction was made in arXiv:1603.06242, and in “The Higgs Boson May Disintegrate into Dark Matter” (the Google News). Just because the physics is physical, then the Higgs Field do exist, do exist throughout the spacetime, and even acts on curvature of the spacetime even in the cosmic void (the places without the baryonic matter). In case of the places with the baryonic matter the Higgs Field emits the Higgs Boson to give the baryonic matter the right amount of mass: therefore the density of the Higgs Fie...
Suur Pauk Henry-Mario Hallik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lühike kirjeldus Toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine põhimõtteliselt mitte millestki. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutavust. Et Suurest Paugust sai peale mateeria alguse ka aegruum, siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: Galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine Universumi mikrolainetausta spekter Tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures Keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik,...
Aristoteles I teema: 1) Meeltetajusid armastatakse ilma mingisuguse tagamõtteta ja neist kasu tahtmata kuna nad võimaldavad meil ümberkaudset maailma tunnetada ja näha asjades erinevusi. Soov maailma tunnetada omakorda tähendabki soovi õppida ehk annab märku meie teadmishimust. 2) Mälu abil tekib inimesel kogemus ning kogemus on aluseks teadusele ja kunstile. Arvukad mälestused mingist asjast moodustavad kogemuse ning arvukad kogemused omakorda kunsti. Kogemus ja kunst võimaldavad meil teada, kuidas üksikud ja üldised protsessid toimivad, kui inimesel puudub aga mälu, siis ei saa tekkida kogemusi, millest õppida. Seetõttu on mäluga elukad õppimisvõimelisemad. 3) Kogemus on mälestuste kogum ühest ja samast asjast. Kunst omakorda tekib, kui mingid kogemused moodustavad üldise arusaama mõnest asjast. Seega, et tekiks kunst on inimesel kõigepealt vaja kogemusi. Nen...
Karli Oruste 112918 IAPB 13 2/4 N 10.00 Raskusaste: 4 Ajakulu: 5h Aristoteles 1. teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus. 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomu poolest teadmishimulised. Selle märgiks on meeltetajude armasta- mine: ka ilma kasuta armastatakse neid nende endi pärast, ja teistest rohkem seda, mida saadakse silmade kaudu. Sest mitte ainult selleks, et tegutseda, vaid ka mitte...
1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Oleva olemuse / olemise ja olemuse loomuse küsimus. Mis on olevatele asjadele olevatena iseloomulik? Mis on olemus? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat See, mis meile näib olevat pole tegelikkus ning on see-tõttu muutlik ja mitteolev. Tegelikult olevad asjad on muutumatud ja igavesed. Tegelikult olevad asjad on tegelikult näivate asjade arhetüübid, milles nähtavad asjad imiteerivad oma arhetüüpe. Neid arhetüüpe on võimalik mõtlemise (meenutamise või siis taasmäletamise) teel näha. 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemusest endast, eeldades neilt eelnevat ontoloogilist staatust. Mis teeb asjast asja? Selle õpetusega jõuab vastuseni küsimusele "Mis see on?" 4. Mis on substants? Substants on olev asi, enesele ja enesekohaselt. 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega. Substants tekib (või kaob), siis kui mateeria võtab vormi (või kaotab selle). Näi...
Füüsika- loodusteadus, mis uurib täpisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõju Mateeria põhivormid on aine ja väli Aine on mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev sisumass Väli on mateeria vorm, mis vahendab vastastikmõjusid Mehaanika jaguneb: kinemaatika, dünaamika, staatika Kinemaatika- uurib kuidas keha liigub, ei uuri liikumise põhjuseid. Vastab küs. kuidas keha liigub? Dünaamika- uurib, miks keha liikuma hakkab, uurib liikumise põhjuseid (miks keha liigub?) Staatika- selgitab välja millised on tasakaalutingimused, uurib millal keha on paigal (millal keha on paigal?). Mehaanika seisneb kehade või nende osade ümberpaiknemise uurimises, kusjuures ümberpaiknemine toimub teiste kehade suhtes. Üks vanemaid teadusi. Mehaanika alusepanijad: G. Galilei (1564-1642) avastas mehaanika põhlised seaduspärasused. I. Newton (1642-1727) lõi ühtse seadusliku süsteemi. L.Euler (1707-1783) pani mehaanika kirja val...
Metafüüsika I raamat Aristoteles 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomult teamishimulised ja selle märgiks on meeltetajude armastamine. Seeläbi omandame erinevaid teadmisi, vahel eneseleteadmatagi. Enim armastatakse meeletajude poolest nägemist, kuna see paneb meid enim tunnetama. Meeletajude abil me saame teada välismaalilmast ja seeläbi saame tegutseda vastavalt meeltele nt. nägemisele. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad algselt meeletaju omavatena, aga see ei tähenda, et nendesse kõikidesse tekib mälu. Seetõttu on mäluga elukad õppimisvõimelisemad, kuna nad on võimelised mäletama. Samas, et olla võimeline õppima peab mälu kõrval olema ka meeletaju. Nad saavad osa kogemusest, kogemus omakorda tekib mä...
Aristoteles 384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis Kreeklane Tema isa oli arst, lausa nii kuulus, et Makedoonia kuningas Amyntos 3. Kutsus ta oma õukonda, pärast isa surma naasis kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse. 18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks. Pärast Platoni surma (347 eKr) lahkus Aristoteles koolist, ning hakkas ringi rändama. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12- aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks ...
ARISTOTELES Referaat Koostaja: Juhendaja: Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud Referaat Juhendaja: Evelin Vanaselja Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE..................................................................................................... 4 2.FÜÜSIKA OLULISUS........................................................................................................... 5 3.SEOS TEISTE TEADUSHARUDEGA.................................................................................. 5 4.TUNTUIMAD FÜÜSIKUD..................................
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest...
annaabi.ee 
