50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NikitaOkamantsuk
Õppematerjali autor
MASS JA ENERGIA Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud • Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. • Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Massi ja energia • samaväärsus Meenutame mõttekäiku, mis selgitas vankri lükkamisel kiiruse
Aeg pole kõigi jaoks sama. Mida kiiremini liikuda, seda vähem aega kulub. Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Aja sõltuvust kiirusest väljendab valem: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Mass on keha inertsuse mõõt. Erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning
ATOMISTLIK PRINTSIIP · Võtame tüki juustu, asetame lõikelauale ning lõikame pooleks. Tulemuseks on kaks poole väiksemat juustutükki. Jätkame juustupoolitamist. Lõikumise tulemusena saame järjest väiksemaid juustutükke.Kas võime juustu järjest pisemateks paladeks lõikuda lausa lõputult nii, et saadud tükid ikka sama maitsega juustuks jäävad? Juustumeistrite väitel pole see võimalik. Juust pole ühtlane mass, vaid koosneb suurest hulgast mitmete omaduste poolest erinevatest osakestest. Juust on segu erinevatest rasvade, valkude, hapete, soolade ja lahustite osakestest. Juustu järjest pisemateks paladeks lõikumisel jõuame varem või hiljem piirini, mille ületamisel ei või saadud tükikesi enam juustuks nimetada. Edasisel pisemaks lõikumisel saadud osakesed on rasva, valgu, soola ja vee osakesed. Neil osakestel on oma kindlad omadused, mis aga sugugi
1) kõik kehad looduses tahavad saavutada alati min. potensiaalset energiat 2) ükski keha looduses ei saa saavutada kunangi nullenergiat ega omada abs. miinimum temperatuuri(-273) Energia miinimumi printsiibi kehtimist kinnitavad näited järgmistest nähtustest: · Kivi kukub ikka allapoole · Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale · Kompassi magnetnõel võtab ruumis kindla asendi põhja-lõuna sihis · Aatomid kiirgavad ülearuse energia valgusena välja -- ained hakkavad kuumutamisel ning elektrivälja toimel helenduma. Aine ja välja printsiip, mille kohaselt ei saa ühes ja samas punktis olla 2 täpselt ühesugust keha. Teisisõnu: Pauli keelu printsiip, mille kohaselt ühes ja samas punktis ei tohi korraga olla 2 osakest, mille energiad on täpselt ühesugused. Superpositsiooni printsiip: Et saada kätte välja tugevus ühes punktis, tuleb liita kokku kõik ruumis paiknevad väljad.
vahendeis,kus mõõtesignaali esitamine toimub vaatleja vahetul tajutaval kujul. (kell, kraad). Protseduur, mille käigus vastavat õigust omavas laboris kontrollitakse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõudmistele- taatlemine. 10.Nimeta rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurused ning nende mõõtühikud. SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurusena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Põhisuurused on : pikkus, kaal, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende mõõtühikud on siis vastavalt: pikkus- meeter, aeg- sekund, mass- kilogramm, aine hulk- mool, temperatuur- kelvin, voolutugevus- amper ja valgustugevus- kandela. 11.Selgita standardhälbe mõistet (see mõiste kujundatakse graafiliselt) ning oska seda kasutada mõõtmisega kaasneva mõõtemääramatuse hindamisel 14.Selgita mõisteid füüsikaline objekt, füüsikaline nähtus ja füüsikaline suurus
saab hinnata, on tegemist juhusliku põhjuslikkusega. Füüsika printsiip- looduse kohta käivat kõige üldisemat tõdemust, mis vastab absoluutselt kõikide eksperimentide tulemustele, nimetatakse füüsika printsiibiks. Atomistlik printsiip- ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip- kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.Kivi kukub ikka allapoole,Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale Tõrjutuse printsiip- kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Superpositsiooniprintsiip- mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Absoluutkiiruse printsiip- puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis.
Sellest on tingitud kehakuju ja mõõtmete muutus. Keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades samamoodi. Näiteks saiakeste ja piparkookide paisumine küpsetamisel, ratta õhukummi kokkutõmbumine tühjenemisel. Aine all mõistetakse füüsikas kõike, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. Ained koosnevad osakestest. Igal ainelisel kehal on vaja oma ala, ruumi. Igal ainelisel kehal on kindel suurus, mass, ruumala. Aine on mõõtmetelt lõplik. Aine ei saa olla väiksem kui aineosake ega ka olla lõpmata suur. Aine hulka saab määrata: Keha massi mõõtes ja osakeste arvu loendades. Väli on nähtamatu mateeria vorm, me tunneme, et see on olemas, kuid me ei näe seda. Väli on kehade vastastikmõju edasikandja ja vahendaja. Väli tekitatakse kehade poolt. See mõjutab teisi kehi ja kandub ruumis edasi. Väljad on katkematud ehk pidevad. Väljadel pole mõõtmeid ehk nad võivad olla lõpmatud
seisundisse. Ergastatud seisundist saab tuum väljuda kiirates gammakiirgust. 11.Tuumade lõhustumine Seosenergia, Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril toimuv kergete tuumade liitumine (sünteesireaktsioon) 1 H2 + 1H3 = 2He4 + 0n1 Kuna reaktsioon toimub väga kõrgel temperatuuril, on tehniliselt raske saavutada juhitavat reaktsiooni. Esialgu kasutatakse vaid termotuumapommides 12. massidefekt, Tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. Mt < Zmp + Nmn Masside vahet M = Zmp + Nmn Mt nimetatakse massidefektiks. Massidefekti põhjus on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. E = M c2 on tuuma seosenergia. 13. Einsteini velem, Tuumajõud ja seose energia. Einsteini valem E = m c 2 E = m c 2 . Kui 1932 avastati neutron ja tekkisid tuumamudelid, mille järgi tuum koosneb prootonitest ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid