Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q -
punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(
kulon ).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse
ruuduga .( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui
vaakumis . Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu
vahendaja , mille kaudu kehad puutuvad kokku.
Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju
vahendaja .
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse.
F ~ q. q - punktlaeng – laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, mõõtühi 1C(kulon).
Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdelise nendevahelise kauguse suuruse ruuduga.( F=k ). Võrdeteguri
k tähendus: Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4π. Aines mõjub laetud kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida
nim aine dielektriliseks läbitavuseks (ԑ) ja mis näitab, mitu korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. ԑ(epsilon)=. Kaugmõju teooria – 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria – on olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja.
Kõik kommentaarid