Massiturism ja sihtkoht Turistide arv kasvab iga aastaga aina suuremaks. Uued maailmaavastajad reisivad alguses tüüpilistesse kuurortlinnadesse, kus on odav ja lihtne liigelda ning reisi nautida. Massiturism on lõbu- ja puhkamisreis, huvitutakse kohalikust kultuurist ning sihtkohaks on tavaliselt troopilised ja rannaäärsed alad. Massiturismi nimi ütleb ka seda, et turistide arv teatud riiki või linna on meeletult suur ning valitud sihtpunkt sõltub tavaliselt hooajast. Antud turismiliik annab juurde töökohti, reklaamib enda riiki, kultuuri, traditsioone ning toob üldjuhul majandusliku kasu. Samas on massiturismil ka palju negatiivseid aspekte nagu näiteks: rikkumine ja looduse reostamine. Tänapäeval peaksime rohkem keskenduma just negatiivsetele aspektidele, et neid vähendada ja turismi aina paremaks muuta
Vormilt väikesemahuline ettevõtlus jne. Kokkuvõte: Piltlikult võib maaturismi võrrelda maakoduga, mis pakub varju erinevatele turismiliikidele. Maaturismi määratletakse ka kui mitte- linnalikku turismi. Massiturism Massiturism on: Suurte inimgruppide reisimine ühistel eesmärkidel. Reisimotiivideks olid: Ostuturism (odavad kaubad). Vahelduse vajadus Aktiivne puhkus. Rannaturism Nende komponentide koosmõjul tekkis massiturism! Massiturismi sihtkohti mõjutavad: Hinnatase riigis. Turvalisus. Kuulsad inimesed. Poliitiline ja sotsiaalne tasakaal. Peamised sihtkohad rahvusvahelisel tasandil: Harrodsi kaubamaja Londonis. Dubai ostufestival aasta algul. Moeasjad Pariisist või Roomast. Ameerikas kaubanduskvartal Mall of America. Kohalikul tasandil: Soomlastele Eesti. Tänapäeva massiturismi piirkonnad: Türgi Kaug-Ida Põhja- Aafrika Vaikse ookeani saared Alpi suusakuurordid Kokkuvõte,
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat Turismi vormid Iseseisev töö Juhendaja: Heli Kakko Kuressaare 2011 Säästev- ja ökoturism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengupõhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng on niisugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust:
Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 2-3 aastat, sai alguse 15. saj. keskpaigast ja kestis kuni 19. sajandini. Grand turistideks olid inglased aristokraadid, tudengid ja tuutorid, 18. sajandist ka juristid, doktorid, pankurid, kaupmehed, kes reisid Prantsusmaale ja Itaaliasse, Saksamaale, Sveitsi ja Madalmaadesse. Grand Tour´i tähtsus: sisaldas haridus-, loodus- ja massiturismi algeid hotelliomanikud hakkasid koos majutusega pakkuma toitlustamist ja transporti sisuliselt pakuti pakettreise osavõtjate arvu kasv mõjutas Euroopa turismitööstuse arengut Kuni 17. sajandini täitsid majutusettevõtete rolli maanteede ääres olevad lihtsad ehitised palveränduritele ja kaupmeestele. 18. sajandil hakati rajama hotelle, aadlikud andsid oma paleed osaliselt või täielikult majutusasutusteks. Koos majutusega pakuti regulaarset tõllateenust, valuutavahetust
kunstivaldkondades. Need on väga mitmekesised: enimtuntud Bayreuthi, Salzburgi ja Edinburgi festivalidest alles kujunemisjärgus olevateni; klassikalistest väga kaasaegseteni; suurtest popp- ja rokkmuusika kogunemistest väikestes külades peetavate minifestivalideni. Esindatud on ooper, klassikaline muusika, kaasaegne muusika, maailmamuusika, jne. Lõuna-Euroopas on festivalid ülipopulaarsed ja toovad kaasa massiturismi festivalide toimumispaikadesse. Nüüdseks on need igal pool, nii suurtes kunstilinnades kui kõrvalisemates kohtades. Festivalid rahu otsivas Euroopas Sõja lõppedes hakkas leinav ja sokeeritud Euroopa otsima viise, kuidas ravida oma haavu, suunata inimesi rahu, koostöö ja inimlikkuse poole. Euroopa festivalid kannavad endas väärtusi, mis sellele ühiskonnale olulised on. Need on Euroopa kultuurielu tugevalt mõjutanud, aidates
Inimtegevuse- laevade ja hoonete ehitamise, põlluharimise, karjatamise ja sagedaste metsatulekahjude tõttu. 6. Nimeta lähistroopikas kasvatatavaid kultuurtaimi. Mandarinid, apelsinid, oliivid,viinamarjad, sidrunid, igasugused ilusad lilled ja puud. 7. Miks Vahemere maad on kujunenud turistide meelispaigaks? Soe päikesepaisteline kliima, soe meri ja palju vaatamisväärsusi. 8. Too näiteid keskkonnaprobleemidest, mis on Vahemere maades tekkinud pikaajalise põllumajanduse ja massiturismi tõttu. Maa viljakus on vähenenud ja loomadel on eluks vähem kohti/ruumi jäänud. 9. Kirjelda piltide põhjal vahemereliste alade maastikke, taimestikku, inimeste elamistingimusi ja igapäevast elu ning keskkonnaprobleeme Looduslike metsi on vähe säilinud.Tänapäeval on seal kuivalembesed põõsastikud ja torkvõsad, vahemeri on turistimagnet.
Turismi arengueeldused Mere lähedus Geograafiline asukoht (laiuskraadid, kliima) Kultuurilised ja geograafilised objektid Riigi arengutase (sissetulek, vaba aeg) Transpordivõrgustik Ja kõik muud võimalikud andmed (meedia, reklaam, reisipaketid) Turismi liigitus Massilisus individuaasus, grupid Kestus lühiajaline, pikaajaline Eesmärk öko, soki-, seiklusturism Hooaeg suvi, talv Transport buss, lennuk, laev Kaugus siseturism, rahvusvaheline Turismi kujunemine, areng Massiturismi algus 1950 aastal Suurbritanniast. Vanimad harud terviseveed, kuurordid Nn. Päevitusreisid Alpinism, talisport Jahindus, safarid Palverännakud kõikidel kultuuridel (Kuremäe nunnaklooster Eestis) Tänapäeval vaateturism, meelelahutusturism Rekreatsioon töövõime taastamine looduses aktiivse puhkusega Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia
reisipaketi. Lisaks sobib antud reis hästi üksikule reisijale, sest kõik on organiseeritud ning ka teisi inimesi on tulemas. Seega üksi maa-avastamist ei toimu, mis võib paljudele hirmu tekitada. 1.4. Paketi mõju kohalikule kogukonnale Kultuuriturismil on oht mõjutada keskkonda negatiivselt. Turistid jätavad maha endast prügi, mis viib omakorda loodussaasteni. Peamised sihtkohad on loodusmaastikud, mis võivad suurte turismigruppide all kannatada saada. Antud pakett ei ole loodud massiturismi eesmärgil ning seetõttu ei kannata kohalik kogukond. Seetõttu on ka autor seisukohal, et selline reisipakett ei vii turistide hulga liigsele kasvule ja kohalike rahulolematusele. Samuti vastutab reisikorraldaja, et inimesed ei kahjustaks ümbrust. Selline reisipakett võib pigem mõjuda positiivselt Islandi majandust, sest külastatakse palju tasulisi sihtpunkte ning tarbitakse kohalikku toitu. Islandit külastab ka paketiväline turist, kes võib jätta endast suure jälje
ateljeed, suveniirikioskid;Meelelahutus klubid, lõbustusasutused, teater, kino;Transport ühiskondlik transport, rent, bensiinijaamad, teed, lennujaamad;Toitlustus restoranid, kohvikud, sööklad, baarid;Majutus hotellid, motellid, kämpingud;Infrastruktuur;Reisikaubandus reisibürood, agentuurid, giidid, infopunktid;Meedia, kommunikatsioon, side;Finantsteenused pangad, rahavahetuskohad Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia Hiljem kerkisid esile Lõuna-Hispaania, Portugal, Kreeka, Horvaatia Bulgaaria, Krimm, Gruusia idaeurooplastele Huvi tõuseb Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko, Egiptus (vähekoormatud, odavamad arengumaad) Põhja-Ameerikas Kanada USA vahel , Usa Mehhiko (Kariibi meri, kultuuriobjektid) USA tulu turismilt maailma suurim! 21
Puhketurismi peamiseks eesmärgiks on lõõgastus ja puhkus. Soovitakse argielust leida vaheldust. Reisitakse puhkuste ajal ning nädalavahetustel. (Turism...2013) Linnaturismiks peetakse aga turismiteenuste pakkumist linnakeskkonnas. Sinna alla kuuluvad näiteks ostureisid ja ka erinevad kultuurisündmused, mis leiavad aset linnades. (Turism...2013) Massiturism on suurte inimrühmade reisimine näiteks populaarsematesse reisisihtkohtadesse. Massiturismi üks osa tänapäeval on kindlasti ka ostuturism. Massiturismi sihtkohad on mõjutatud mitmetest teguritest. Põhiliseks masside juhtijateks on kuulsad inimesed, kui toimuvad erinevad üritused, kontserdid jms. (Jakobson, 2003) Näiteks teame, et tänapäeval, olgu suve- või taliolümpia, tulevad turistid kokku igalt poolt maailmast ning need spordivõistlused pööravad kohaliku elu vähemalt mõneks ajaks pea peale. (Himma, 2013) Aina rohkem inimesi hakkab
looduskaitsetöid, loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel. Millised on Eesti loodusturismi peamised teemad? Loodusvaatlused, rahvuspargid ja kaitsealad, vesi. Mis on pakettimine ja miks on see hea loodusturismi ettevõttele? Mitmete üksikteenuste ja –toodete kombineerimine ja saadud komplekti müümine kliendile ühe hinnaga nn paketihinnaga. Kuidas vähendada turismi negatiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale? Vältida massiturismi; õpetada turiste positiivselt suhtuma; vähemsaastava transpordi propageerimine; infotahvlid, reeglid looduses käitumiseks. Kuidas vähendada turismi sõltuvust hooajast? Transpordivõimaluste suurendamine, rohkem reklaame, soodsad paketid. Mille poolest on olusised turismis lisateenused? Soodustavad põhiteenuse ostmist; tõmbavad kliente ligi; aitavad eristuda konkurentidest. Millised on Sam Hami järgi kolm lähenemist looduse interpreteerimisele? Selgita neid.
Järgnevalt püüame lahti seletada mõned mõisted. Need ei mahu kõik ühele tasemele. Iga turismivorm võib olla säästev turism, seega on see laiem kategooria kui näiteks suusaturism või sporditurism. Üks turismvorm võib mahtuda mitme teise turismivormi sisse või alla. Säästev turism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennuja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Sõnale sustainable puudub eesti keeles täpne vaste, mistõttu ametliku tõlke kõrvale
Kuid sinna vahele mahub tõeliselt maailmakuulsaid loodusmälestisi, nagu Pamukkale travertiinterrassid (Yellowstoni kuumaveeallikate analoogid) ja Kappadookia karstikoopad ja tornid, kuhu on oma eluaseme (ja kirikudki) rajanud droglodüüdid. Vahemere ja Egeuse mere rannik ei erine oma välimuselt mistahes teisest Vahemere-äärsest megakuurordist (Costa del Sol, Kreeka või Küprose rannad), olles seega pisut isikupäratu. Ka teeninduse kvaliteet on ilmselt massiturismi silmas pidades üsna kvaliteetseks nivelleeritud. Türgis saab ka matkata, trekkida, ligi 3000-sed mäed kerkivad kohe kuurortpiirkondade läheduses. Kõrgeim mägi on Ararati vulkaan (5123 m), mis alpinistlikus mõttes pole keeruline (võrreldav Elbrusega), kuid teatud probleeme võib valmistada valdavalt kurdidega asustatud ümbrus. Läänerannikul on suvel soe ja niiske ning talvel vihmane. Anatoolia kiltmaal on aga mandriline kliima. Seal on kuum suvi ja külm talv.
Olümpose mägi on 2917 m ning osutub Kreeka kõrgeimaks tipuks. Olümpose mägi oli kreeklaste uskumuste kohaselt antiikaja kaheteistkümne jumala elupaik. Legendaarse mäe jalamil on antiikne linn Dion, kus kummardati muiste Zeusi koos teiste Olümpose jumalatega, peeti ohvritalge, siinsetel väljakutel toimusid debatid, linnaelanike koosolekud, teatrietendused ja haaravad spordivõistlused. Tänapäeval on Olümpos rahvuspargi osa ja seaduse kaitse all, mistõttu on siin massiturismi arendamine keelatud. Linn elas pikki sajandeid õitsengus ning üksmeeles jumalatega. Tänapäevases Dionis võib näha eri aegadest pärit hoonete (Isise ja Artemise templite, kreeka ja rooma amfiteatrite, rooma saunade, varakristlike basiilikate ja mitmesuguste muude ühiskondlike hoonete) jäänuseid. Olümpose piltilusad vaated ja suurepärase Egeuse mere panoraam ning eriline atmosfäär annavad aimu, miks valisid jumalad elamiseks just selle paiga
meditsiiniasutusi oli 1051. Arste töötas 1980 aatal 26 000. 10 000 elaniku kohta 30 kohta. Aastast 1951 on arstiabi tasuta. 1971 muudeti arstiabi riiklikuks, erapraktika keelati. 1977. tegutses 182 sanatooriumi ja kuuroti ning 1400 puhkekodu, neis sai ravi ja puhkas ligi 920 000 inimest. Tuntumad kuurodid asuvad Musta mere ääres ja need on : Zlatni , Slancev, Druzba ja Albena. Turism Sotsialismi ajal teenindas Bulgaaria turismimajandus Ida-Euroopa massiturismi, mis hõlmas u kaks kolmandiku külastajaid. 1993 suurenes turistide arv ennenägematult, sest suusa- ja rannaturism madala hinna eest. See tegi need alad lääne turistide jaoks ligitõmbavaks. Bulgaaria erastab turismimajandust ja loodab maa omapära rõhutades turistide arvu suurendada. Lühiajalugu 1396-1878 valitsesid Bulgaariat türklased. Iseseisev kunigngriik moodustati 1908, aastail 1947-1989 oli võimul kommunistide valitsus, viimasel 35 Todor Zovkovi juhtimisel. 1990
13. Ökoturisti iseloomustus 14. Spetsialisti ja generalisti erinevused 15. Välisturismi, siseturismi ja kohalike turismi ettevõtete roll ja arengutrendid ökoturismi rahvusvahelisel turul 16. Millest sõltub ökoturismi nõudlus ja hinnakujundus 17. Majanduslikud mõjud ja lekked ökoturismis 18. Ökoturismi roll majanduse ümberkorraldamises ja regionaalarengus 19. Ökoturismi turunduspõhimõtted 20. Mis on ökomärgised, nende olulisus turismis 21. Massiturismi ökomärgised 22. Säästva turismi ökomärgised 23. Ökoturismi ökomärgised 24. Ökomärgistamise olulisemad probleemid ja väljakutsed 25. Muutused kaitsealade planeerimises 26. Külastusuuringute olulisus kaitsealade planeerimises 27. Kaudsed külastuse korraldamise meetodid kaitsealadel 28. Otsesed külastuse korraldamise meetodid kaitsealadel 29. Üldised külastuse korraldamise põhimõtted kaitsealadel 30. Ökoturismi sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud
looduskaitsetöid, loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel. 16. Millised on Eesti loodusturismi peamised teemad? Loodusvaatlused, rahvuspargid ja kaitsealad, vesi. 17. Mis on pakettimine ja miks on see hea loodusturismi ettevõttele? Mitmete üksikteenuste ja toodete kombineerimine ja saadud komplekti müümine kliendile ühe hinnaga nn paketihinnaga. 18. Kuidas vähendada turismi negatiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale? Vältida massiturismi; õpetada turiste positiivselt suhtuma; vähemsaastava transpordi propageerimine; infotahvlid, reeglid looduses käitumiseks. 19. Kuidas suurendada turismi positiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale? 20. Kuidas vähendada turismi sõltuvust hooajast? Transpordivõimaluste suurendamine, rohkem reklaame, soodsad paketid. 21. Mille poolest on olulised turismis lisateenused? Soodustavad põhiteenuse ostmist; tõmbavad kliente ligi; aitavad eristuda konkurentidest. 22
ning selgem suunamine pikendaks külastuse http://www.hiiumaa.ee Muuta ametlik kestvust. lehelt. turismiinfo leht Vähendada Pöörata suuremat atraktiivsemaks ja massiturismi ja tähelepanu siseturistile ja rohkem vastavusse keskenduda tema vajadustele. visiooniga. Minu nisiturismile. Välja töötada unikaalseid arvates ei kiirga Viidastamise
Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 2-3 aastat, sai alguse 15. saj. keskpaigast ja kestis kuni 19. sajandini. Grand turistideks olid inglased aristokraadid, tudengid ja tuutorid, 18. sajandist ka juristid, doktorid, pankurid, kaupmehed, kes reisid Prantsusmaale ja Itaaliasse, Saksamaale, Sveitsi ja Madalmaadesse. Grand Tour´i tähtsus: · sisaldas haridus-, loodus- ja massiturismi algeid · hotelliomanikud hakkasid koos majutusega pakkuma toitlustamist ja transporti sisuliselt pakuti pakettreise · osavõtjate arvu kasv mõjutas Euroopa turismitööstuse arengut 4 Kuni 17. sajandini täitsid majutusettevõtete rolli maanteede ääres olevad lihtsad ehitised palveränduritele ja kaupmeestele. 18
Rekreatsioon ei ole sport, vaid sport on üks võimalikke rekreatsiooni vorme Rekreatsioon ja turism TURISM Kuni Teise maailmasõjani mõisteti aktiivse turismi all eelkõige inimeste endi poolt organiseeritud sportlikku tegevust: jalgsi, ratta, alpi ja auto matku. See tähendab, et turist pidi reeglina ise reisil füüsiliselt aktiivne olema. (Siimon, I. 1996) Turismitarbimise kõrgfaasi, massiturismi ajajärgul: pärast Teist maailmasõda, seoses transpordivahendite arenguga muutus turist ekskursioonidel, grupireisidel jne. suhteliselt passiivseks: ta tahtis, et talle kõik vaatamisväärsused ja muu huvi pakkuv võimalikult mugavalt serveeritaks Turism = matkamine · Sõna "turist" on tuletatud kas inglise või prantsuse keelest, mõlemal juhul sõna tour tähendab matka. · Ka soome keeles kasutatakse turismi
Kuid sinna vahele mahub tõeliselt maailmakuulsaid loodusmälestisi, nagu Pamukkale travertiinterrassid (Yellowstoni kuumaveeallikate analoogid) ja Kappadookia karstikoopad ja tornid, kuhu on oma eluaseme (ja kirikudki) rajanud droglodüüdid. Vahemere ja Egeuse mere rannik ei erine oma välimuselt mistahes teisest Vahemere-äärsest megakuurordist (Costa del Sol, Kreeka või Küprose rannad), olles seega pisut isikupäratu. Ka teeninduse kvaliteet on ilmselt massiturismi silmas pidades üsna kvaliteetseks nivelleeritud. Türgis saab ka matkata, trekkida, ligi 3000-sed mäed kerkivad kohe kuurortpiirkondade läheduses. Kõrgeim mägi on Ararati vulkaan (5123 m), mis alpinistlikus mõttes pole keeruline (võrreldav Elbrusega), kuid teatud probleeme võib valmistada valdavalt kurdidega asustatud ümbrus. Tegevused Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism
teistmoodi. Innovatiivsete arenduste üleküllus kogu maailmas muudab terviseturismi tiheda konkurentsi tõttu tarbijatele kättesaadavaks. Seepärast on tõenäoliselt tulemas säästuspaade (Budget Spas) loomise trend. Säästuspaasse sissepääs on kõigile tasuta, kuid iga teenuse eest tuleb eraldi maksta. (Smith et al 2009: 274276; Järs 2010: 9) Kuurortravitrendid on juba mitmeid aastakümneid soodustanud järjest suuremate puhkekomplekside rajamist, mis on omakorda põhjustanud massiturismi teket (Järs 2010: 19). Teaduslikult on uuritud pigem massiturismi negatiivseid mõjusid kohalike elanike elukeskkonnale, aga mitte kuurorditrende. Melanie Smith ja Làzló Puczkó (2009: 274) andmetel leidub aga maailma spaamajanduses siiski mitmekesiseid trende. 10 Kuna eesti keeles valitseb uute trendide terminite osas tühimik, siis pakub magistritöö autor vastavalt nende refereeritud tähendusele võimalikud eestikeelsed vasted (vt lisa 1,
vee ja ōhu saastumine, suvituspaikade reostamine, müra; looduslike maastike vähenemine; floora ja fauna kahjustamine; looduse, ajalooliste paikade ning mälestusmärkide kahjustamine; ülekoormatuse efekt; konflikt kohaliku kogukonna elulaadiga. Turismi negatiivse mōju vähendamiseks tuleb vähendada turismitoote hooajalisust, propageerida keskkonda vähem vōi mitte saastavaid transpordivahendeid, vältida massiturismi loodusesse, planeerimisel arvestada ökoloogilist ja sotsiaalset taluvusvōimet. Turismi positiivne mõju Turism on kujunenud vōtmeküsimuseks majanduselu arenguprobleemide lahendamisel ning seetōttu tuleb lähemalt vaadelda, milles seisneb turismi fenomen. Vaatleme neid mōjusid kolmelt tasandilt: riiklikult, piirkondlikult ja ettevōtja seisukohast. Riiklik tasand: Loob uusi haridustasemele ja huvidele vastavaid töökohti, eriti oluline naiste ja
keskuste rajamisel looduslikke mangroovimetsi. Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Sihtasutuse raport nimetab India Ookeani äärsete kalandus- ja akvakultuuriettevõttete kahjuks 520 miljonit dollarit, mis tuleneb otseselt hiidlaine mõju puhverdava mangroovimetsa hävitamisest sealsetel aladel. Mangroovimetsad on hävinud kiiremini, kui korallrahude ja vihmametsade ökosüsteemid. Selle põhjuseks on akvakultuuri ja destruktiivse massiturismi tohutu kasv India ookeani äärsetes piirkondades. 2004. aasta tsunaami tabas kõige rängemalt riike, kus mangroovimetsade hävitamine on olnud kõige intensiivsem: Indoneesiat, Indiat, Sri Lankat ja Tai kuningriiki. Neis riikides on hävinenud 28% mangroovimetsadest. Peale tsunaamit käivitatud uuringud näitasid, et mangroovimetsad vähendasid hiidlaine löögijõudu 90% võrra. Katastroofis kannatanud riigid mõistavad nüüd selle ökosüsteemi
halvenemise põhjustamine ● alustaimestiku tallamine ja kahjustamine ● prügistamine ● metsa- ja rabatulekahjude sagenemine ● omavoliliste radade ja lõkkeplatside rajamine. Turismi negatiivse mōju vähendamiseks tuleb vähendada turismitoote hooajalisust, laiendada toodete pakkumist hooaja väliselt, propageerida keskkonda vähem vōi mitte saastavaid transpordivahendeid, vältida massiturismi loodusesse, planeerimisel arvestada ökoloogilist ja sotsiaalset taluvusvōimet. ● Vältida massiturimi ● Õpetada turiste positiivselt suhtuma ● Vähemsaastava transpordi propageerimine ● Infotahvlid-reeglid looduses käitumiseks ● Prügimajandus-operaatorfirma ● Keskkonnateadlikud giidid ● Hinnad vastavalt hooajale 19
( kioskid,kauplused),transport,finantsteenused,üritused,vaatamisväärsused mida kõike kordineerib reisikaubandus. Puhkemajanduse arengu tendentsid. Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest.Turismifirmad pakuvad täiuslikke ja ka mitmekesiseid turismipakette.Turismimajandus on andnud kiire tõuke ka transpordi arendule.Turismi iseloomustab globaliseerumine ja tehnoloogia areng. Massiturismi mõju külastatavale piirkonnale. Maailma tähtsamad turismi piirkonnad on Vahemeremaad(Itaalia,Türgi jt.),Kariibi mere regioon, USA,Kagu-Aasia,Egiptus,Põhja-Aafrika,Maroko,Tuneesia ning suuremad pealinnad nagu Rooma, London,Pariis jne. Plussid: suureneb töökohtade ja valikute võimalus,elanike sissetulekud ja elatustase.Paraneb infrastruktuur,tehakse suuremaid kulutusi looduse,kultuuri ja kekskonna jaoks.Paraneb teenuste kvaliteet ja
suurkontsernilt: Time Warner, Walt Disney, Viacom, News Group (USA), Bertelsmann (Saksamaa) Seagram (Kanada) ja Sony (Jaapan), Tegelikult on nimetatud gigantide märgitud päritolumaad tinglikud, seda nii paljude liitumiste ja ülevõtmiste tõttu kui ka meediatööstuse koondamisega USAsse, kus on maailma suurim ja rikkaim meediaturg, professionaalseim ja arvukam töötajaskond ning spetsialiseerunud äriteenuste tugi. Reklaamiturg on meelelahutusturuga üdini läbi põimunud. Turism Massiturismi tuumpiirkonnad ja nende laienemine. Turismimaad ja turistide maad: suurimad tarbijad ja turismiteenuse tootjad. Vanad puhkemajanduse harud. Traditsioonilised päevitus- ja vaate-turism. Uued harud: mäesuusatamine, loodusturism, kultuuriturism. Turism kui infrastruktuur - selle toetav mõju teistele harudele. Turismiarengu eeldused: majanduslikud ( infrastruktuuri olemasolu), kliima ( looduslikud iseärasused), vaatamisväärsused, riigi turismipoliitika. Haridus
käsitööliste rändamist. Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 23 aastat, sai alguse 15. saj. keskpaigast ja kestis kuni 19. sajandini. Grand turistideks olid inglased aristokraadid, tudengid ja tuutorid, 18. sajandist ka juristid, doktorid, pankurid, kaupmehed, kes reisid Prantsusmaale ja Itaaliasse, Saksamaale, Sveitsi ja Madalmaadesse. Grand Tour´i tähtsus: sisaldas haridus, loodus ja massiturismi algeid, hotelliomanikud hakkasid koos majutusega pakkuma toitlustamist ja transporti sisuliselt pakuti pakettreise. osavõtjate arvu kasv mõjutas Euroopa turismitööstuse arengut Kuni 17. sajandini täitsid majutusettevõtete rolli maanteede ääres olevad lihtsad ehitised palveränduritele ja kaupmeestele. 18. sajandil hakati rajama hotelle, aadlikud andsid oma paleed osaliselt või täielikult majutusasutusteks. Koos majutusega pakuti regulaarset tõllateenust, valuutavahetust
nägemiseks ja mõistmiseks, kuid ka soodes toimuva majandustegevuse ja selle tagajärgede kohta. Matkaraja atraktiivsust tõstavad vaatetornid ja matkamajakesed. Vältimatud on vaatlustornid linnuhuviliste viimisel luhtadele ja roostikesse. Majanduslikust seisukohast on sooturism üks looduse (metsade ja soode) kasutamise viisidest. Majandustegevuse puhul arvestatakse alati tehtud kulutusi ja saadavat tulu. Laudradade ehitamine on vajalik massiturismi ja loodushariduse edendamiseks. Samal ajal on laudradade ehitamine kulukas, sellele lisandub peatus-, puhke ja ööbimiskohtade väljaehitamine ja teenindamine ning giiditeenus. Näiteks Nigula looduskaitsealal aitab ligi 7 km pikkune laudtee matkajad rabasaarele ja toob ringiga tagasi. Raja ääres on kaks vaatetorni. E. Vilbaste andmeil kulutati selle kõige ehitamiseks ligi 100 000 krooni. 4,7 km pikkuse matkaraja väljaehitamine Oandul maksis 250 000 krooni
Erinevate elamuste, teistsuguste seikluste ja elustiilide otsingud iseloomustavad ,,uue" turisti kontseptsiooni. Põhirõhk on piiride avastamisel ja julgusel minna sinna, kuhu traditsiooniline mõtteviis ei lubanud. (Raj 2007) ,,Uus" turist väljendab austust sihtkoha kultuuri vastu. Ta soovib kogeda ja õppida, olles osaleja, mitte vaatleja. Märksõnad nagu seiklus, planeeritud rajalt kõrvale kaldumine ja kohalikega segunemine ei esine massiturismi kontseptsioonis, kuid on aluseks ,,uue" 11 turisti elamustele. Selliste turistide puhul on tüüpiline, et eelistatakse olla tugevalt seotud reisi organiseerimise protsessis. (Raj 2007) ,,Uue" turisti kogemust iseloomustab sõna REAL, mis eesti keelde tõlgituna tähendab ,,päris", ,,tõeline". REAL teooria tähendab, et kogemus peab olema rahuldustpakkuv (Rewarding), rikastav (Enriching), seikluslik (Adventuresome) ja sisaldama
annaabi.ee 
