1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = 2500 Selgitus: 1 km = 1000 m m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 0,001 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,013 m m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 m 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) Pea meeles! 1 m2 = 1 000 000 mm2 1 m2 = 10 000 cm2 1 m2 = 100 dm2 1 m2 = 1 m2 1 a = 100 m2 1 ha = 10 000 m2 1 ha = 100 a 1 km2 = 1 000 000 m2
Ühikute teisendamine. Spikker 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter 1 l = 1 dm3 Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) 1 milliliiter = 1 kuupsentimeeter 1 ml = 1 cm3 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm
siduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Mõõtühikutega seotud termineid on kasutatakse vastavalt standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused». Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud (Tabel 1) Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus meeter m Mass kilogramm kg Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd SI põhiühikud on määratletud alljärgnevalt (sulgudes on toodud määratluse kehtestanud Kaalude ja
Lahendus. Teeme joonise, mis näitab ülesande algandmeid. Antud: s = 150 m t = 10 s v=? Kuna tegemist on ühtlase liikumisega ja ühtlase liikumise korral on kiirus võrdne antud aja jooksul läbitud teepikkuse ja aja suhtega, siis s 150 v= =( ) m/s = 15 m/s . t 10 Vastus: keha kiirus on 15 m/s. Liiklusvahendite korral antakse kiirus enamasti kilomeetrites tunnis. Selleks tuleks antud tulemust korrutada 3600-ga (tunnis on 3600 sekundit) ja jagada 1000-ga (kilomeetris on 1000 meetrit). Tulemuseks saame 54 km/h. NB! Ülesande juurde on kasulik alati teha lihtne joonis või skeem, mis illustreeriks antud ülesannet ja annaks selle algandmed. Ka siis kui ülesanne tundub lihtne, võiks teha joonise, sest praktika näitab, et paljudel juhtudel on ka lihtne joonis abiks õige lahenduskäigu või õige valemi leidmisel. Näidisülesanne 2. jalgrattur sõidab ühtlaselt kiirusega 4,5 m/s. Kui pika tee ta läbib 2 minuti
Kõvekjoonelise liikumise korral, kui keha algasukoht ja liikumise lõpppunkt langevad ühte, siis nihe on null. Liikumine on suhteline. Näiteks auto suhtes autos sõitvad inimesed ei liigu. Liiguvad teeääres seisva inimese suhtes. Kuna keha asukoht ei saa muutuda silmapilkselt, on liikumise kirjeldamiseks vaja mõõta aega. SI - süsteemis on ajaühikuks 1 sekund. ( tähis s ). Minutis ( tähis min) on 60 s ja tunnis (h ) 60 min. ; 1 h = 60 min = 60 × 60 s = 3600 s Seosed ajaühikute vahel. sekund (s) minut (min.) tund (h) sekund 1 1/60 1/3600 minut 60 1 1/60 tund 3600 60 1 Näiteks: 1,3 min. = 1,3 x 60 = 78 s 5/6 min = 5/6 x 60 = 50 s Kordamisküsimusi:
3. juhi materjalist (eritakistus) Metallides vabadeks laetud osakesteks on vabad elektronid. Kui tekitada elektriväli, siis nad hakkavad kindlas suunas liikuma. Seda nimetatakse elektrivooluks. Vedelikud koosnevad ioonidest. Kui vette lisada soola, hapet või alust, siis nimetatakse sellist vedelikku elektrolüüdiks. 1 · 10 kPa kilo 1 · 10 MPa mega 1 · 10 mPa milli 1 · 10 hPa 1 · 10 Gm giga 1 · 10 µm müü 1 · 10 nm nano 1kW= 1000W · 3600 s = 3 600 000 (W·s) J = 3,6·10 J 108 km h = 30 m s ( 1083600 · 1000 ) 1 km= 1000m 1 h= 3600 s 15 1 m= 0,1 km m km 15 = 54 1 1 s h 1000 · 1 s= h
0, 000 000 000 000 001 = 10-15 femto f 0, 000 000 000 000 000 001 = 10-18 atto a SI ( Syste`me International) SÜSTEEMI ÜHIKUD Füüsikaline suurus Nimetus Tähis Dimensioon Põhisuurused Pikkus meeter m L Mass kilogramm kg M Aeg sekund s T Elektrivoolu tugevus amper A I Temperatuur kelvin K Valgustugevus kandela cd J Ainehulk mool mol N Tuletatud suurused
- steradiaan on ruuminurk, mille tipp asetseb kera tsentris ja mis eraldab kera pinnal pindala, mis võrdub niisuguse ruudu pindalaga, mille külje pikkus võrdub kera raadiusega. Et kera pindala on 4πR 2, siis on maksimaalne ruuminurk 4 π steradiaani. Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus meeter m Mass kilogramm kg Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd
40 x 25 60 x 32 80 x 40 5. Gabariitmõõdud, mm pikkus 2810 laius 850 kõrgus 1620 6. Mass, kg 2150 Arvutan paikamispingi tootlikkuse: Tvah x 3600 x K t xK m A= spoonilehte /vah. t T vah - vahetuse kestvus, tundi t ühele spoonilehele kuluv aeg, sek K m = 0,20 0,40 paikamispingi tööaja koefietsient A= = 272 spoonilehte/vah. Paikamispingi tootlikkus = /vah. 23 n Paigatavate spoonilehtede arv 1 -s vineeris
40 x 25 60 x 32 80 x 40 5. Gabariitmõõdud, mm pikkus 2810 laius 850 kõrgus 1620 6. Mass, kg 2150 Arvutan paikamispingi tootlikkuse: Tvah x 3600 x K t xK m A= spoonilehte /vah. t T vah - vahetuse kestvus, tundi t – ühele spoonilehele kuluv aeg, sek K m = 0,20 – 0,40 paikamispingi tööaja koefietsient A= = 272 spoonilehte/vah. Paikamispingi tootlikkus = /vah. 23 n – Paigatavate spoonilehtede arv 1 -s vineeris
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see
Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse
spoonil. liikumiskiirus, m/s kuni 0,67 Gabariitmõõdud, mm: pikkus 2800 laius 1000 kõrgus Liimi pealekandmise seadmete arv on arvutatav valemiga n= Q1 19380 = = 1,95 u l s b p W t p 3600 k t k m 0,67 * 0,0012 * 1 * 280 * 2 * 8 * 3600 * 0.85 * 0,9 u l - spoonilehe liikumiskiirus, 0,67 m/s b spoonilehe laius,1 m s spoonilehe paksus,0,0012 m t p - vahetuse pikkus, 8 tundi k m - masina kasutamise tegur 0,9 k t - tööaja kasutamise tegur 0,85 p tööpäevade arv 280 W- vahetuste arv tööpäevas 2 Arvutan 1 vineeritahvli mahu: 3,0*1,5*0,012= 0,054 m 3
maailmas välja kujunenud enam-vähem ühtne füüsika keel, milles füüsikalised suurused on ühte moodi defineeritavad ja neid tähistatakse ühesuguste tähistega või sümbolitega. Sellisel juhul on ka arvutusvalemid, kui mudelid, ühesugused ja kõigile mõistetavad. Näiteks oled sina põhikoolis juba õppinud järgmisi füüsikalisi suurusi ja tead ka nende ühikuid rahvusvahelises ühikute ehk SI-süsteemis: Kiirus – v(1m/s); aeg – t(1s); teepikkus – l või s(1m); tihedus – ρ(loe roo, ühik 1kg/m³); mass – m(1kg); ruumala – V(1m³); jõud – F(1N); võrdetegur ehk vaba langemise kiirendus Maal – g=9,8m/s²(varem ühik N/kg); optiline tugevus – D(1dptr); fookuskaugus – f(1m); rõhk – p(1Pa); pindala – S(1m²); kõrgus – h(1m); mehaaniline töö – A(1J); võimsus – N(1W); jõumoment – M(1Nm); kasutegur – η(loe eeta; %); võnkeperiood – T(1s); võnkesagedus – f või ν(loe nüü,
Brittannia ja USA) arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikkagi rohkem jardi ja naela kui meetrit ja kilogrammi. • Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. • Põhisuurused on: • Pikkus - meeter, • aeg - sekund • mass – kilogramm • aine hulk - mool, • temperatuur – kelvin • voolutugevus – amper • valgustugevus- kandela. • 1 kg - 1 dm3 e. 1 liitri puhta vee mass 4 C juures. • 1s - moodustab 1 / 86400 ööpäevast. • 1m -vahemaa, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kusjuures 8 c = 299792458 0 m/s e. 3 *10 m / s • Aja mõõtmine • Esimene ajamõõtevahend arvatakse olevat ca 10 000 aastat vana.
Teiste sõnadega : mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda suurem või väiksem on antud suurus mõõtühikust. Näide. Olgu meil tarvis mõõta mingi pulga pikkust. Kuidas me seda teeme? Kasutame joonlauda või mõõtelinti, mille abil teeme kindlaks, mitu pikkusühikut vastab pulga pikkusele (mitu korda on pulk pikem ühikuks valitud suurusest). Kui ühikuks oli 1 cm , siis tuleb saadud arv korrutada 1 cm-ga. Meie oleme harjunud, et kasutatakse selliseid ühikuid nagu meeter, kilogramm, sekund, amper, volt, džaul jne. Teiste sõnadega – SI ühikutega. See ühikutesüsteem tugineb meetermõõdustikul, kus põhiühikuiks on meeter ja kilogramm. Aga see pole kaugeltki kõikjal ega alati nii olnud. Selle väite ilmestamiseks toome väikese valiku vanaaegsed mõõtühikuid: Pikkusühikud 1 penikoorem = 7,47 km = 7 versta 1 verst = 1,07 km = 500 sülda 1 süld = 2,13 m = 3 arssinat 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli
mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Teepikkuse mõõtühik on 1m. Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s = vt TAUSTSÜSTEEM Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaadistikku ja aja mõtmise viisi.
teised kehad või nende mõjud kompenseeruvad. 2. Oma teises seaduse vaatleb Newton seoseid keha massi, kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul saadud kiirenduse vahel. Kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõupoolt antud jõu korrutisega. Keha kiirendus on võrdne kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Jõu ühik J (dzaul). 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1m/s 2. 3. Kiirenduste, mis kehad saavad vastastikkusel mõjutamisel suhe on pöördvõrdeline nende masside suhtega. Kaks keha mõjutavad teineteist absoluut väärtustelt võrdsete ühel sirgel mõjuvate vastassuunaliste jõududega. jõud, millega kehad mõjutavad teineteist on alati ühe ja sama olemusega. Vastasmõju tulemusel tekkivad jõud on alati suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised, kuid nad ei tasakaalusta teineteist, sest nad on
Valge valgus on liitvalgus ja koosneb värvilistest valgustest. Spekter punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valge valgus valgus, mis sisaldab kõiki spektri värvuseid. Valgusfilter läbipaistev keha, millega eraldatakse värvilisi valgusi. Värviline pind peegeldab tagasi värvilise valguse, mis langeb kokku pinna värvusega. Neelab need valgused, mis ei lange kokku pinna värvusega. MEHAANIKA Meetermõõdustiku põhiühikud on meeter, kilogramm ja sekund. Meeter kümnendmiljondik Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. Sõnast metron, mis tähendab mõõtu. Kiloramm 1 dm3 puhta vee mass temperatuuril 4 kraadi. Ajaühik vanast Babülooniast. TIHEDUS Tähis : (roo) Valem: = m : V Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Ühik : 1 kg/m3 ; 1 kg/dm3 ; 1 g/cm3 Mida kõrgem on aine temperatuur, seda väiksem on aine tihedus. Mida väiksem on rõhk, seda väiksem on gaasi tihedus.
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. Energi
maades kasutatakse ikkagi rohkem jardi ja naela kui meetrit ja kilogrammi. Reemo Voltri · Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Reemo Voltri · Põhisuurused on: · Pikkus - meeter, · aeg - sekund · mass kilogramm · aine hulk - mool, · temperatuur kelvin · voolutugevus amper · valgustugevus- kandela. Reemo Voltri · 1 kg - 1 dm3 e. 1 liitri puhta vee mass 4 C juures. · 1s - moodustab 1 / 86400 ööpäevast. · 1m -vahemaa, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kusjuures 8 c = 299792458 0 m/s e. 3 *10 m / s Reemo Voltri · Aja mõõtmine
ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. (Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus). Massi tähistatakse kõige sagedamini sümbolitega m või M ning smõõtühikuks on SI-süsteemis kilogramm ( 1 kg on ühe kuupdetsimeetri (10- 3 3 m ) puhta vee mass temperatuuril 4°C ja rõhul 1.013 MPa.). Keha (inertse) massi m, kiirenduse ja kehale mõjuva jõu vahel on järgmine seos: . Gravitatsioonijõud mõjub kehi ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teineteise poole. Selle jõu moodul on , kus m1 ja m2 on kehade (rasked) massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant ( )
Selle suuruse täisosa näitab täisetteannete arvu ööpäevas. Täisosa tähistatakse nett. Viimase etteande, mittetäisetteande, nassnorm leitakse: Qmte = qsv.a - (Qte × nett ) . (18) Ülesanne 8. Tõste-transpordiseadmete ja masinate töö näitajate kindlaksmääramine Kraana tehnilise (tunni-) tootlikkus leitakse: 3600 × Gkts Ph = i , (19) Ttsi kus Phi kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral; Gkts ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t; Ttsi kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil.
......................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe............................................................................................................................................7 6. Trajektoor..................................................................................................................................7 7. Teepikkus...................................................................................................................................7 8. Kiirus.........................................................................................................................................7 9. Keskmine kiirus.........................................................................................................................8 10. Kiirendus...............................................................
Kiirus – näitab, kui pika teepikkuse läbib keha ajaühikus. Tähis v, ühik 1 m/s. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v=∆s/∆t. Hetkkiiruse arvväärtust näitab näiteks auto spidomeeter. Kiirendus – näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a=∆v/∆t. Ühik 1m/s2 6. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE Ühtlaselt muutuv liikumine – liikumine, kus keha kiirus muutub igas ajaühikus sama suuruse võrra. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Algkiirust omava keha kiirust saab leida avaldisest v=v0+at ja keha poolt läbitud teepikkust või nihke arvväärtust avaldisest s=v0t+at 2/2. Keskmist kiirust leitakse seosest vk=v0+at/2. Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab ja negatiivne kui kiirus väheneb. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel avaldub: s=(v 2-v02)/2a. Vaba 2
Sõudja suutis paadi kiiruse hoida 5km/h vee suhtes, voolu kiirus oli 3 km/h. Kui kaua aega oli sõudja teel? Sinna sõitis kiirusega 5+3=8km/h, aeg 5/8=0.625h. Tagasi sõitis kiirusega 5-3=2km/h, aega 5/2=2.5h. Kokku oli teel 3.125h=3h 7min 30s. Lisaküsimus: kui kaua oleks sõudja teel olnud kui voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja katuselt alla. Kui kaua oli tal aega oma tegu kahetseda? Valem: (2s/a)=(2*300/9.81)=7.82s. Kukkumise aeg pikeneb võrdeliselt ruutjuurega läbitud teepikkusest 5. Purskkaevu düüs, millest vesi väljub, on ristlõikega 1cm . Mitu liitrit sekundis peab 2
joonist). Lillede osa ühe külje pikkus on 2m ja pindala 10 m2. Maasikate osa ühe külje pikkus on 3m. Kui suurel pindalal kasvavad köögiviljad? Vastus: 8m2 34. Kümneliitrilise ääreni veega täidetud anumasse tulistati 3 ühesugust auku. Kell 12.00 tulistati punkti A Kell 12.01 tulistati punkti B Kell 12.02 tulistati punkti C ( vt joonist. Veetase liitrites on märgitud anuma kõrvale.) Ühe minutiga voolab ühe augu kaudu välja 1 liiter vett. Mitu liitrit vett oli anumas, kui kell sai 12.04 ? Vastus: 4 l 35. Rein teenis pohlade müügist 2 korda rohkem kui ta õde ja kokku said nad 480 krooni. Kui palju teenis kumbki? Vastus: 160 kr õde ja 320 kr Rein ( Õde teenis 1 osa rahast, Rein 2 korda rohkem ehk 2 osa. Kokku teenisid nad 1 + 2 = 3 osa, mis on 480 kr. Ühe osa suurus on 480 : 3 = 160 kr, selle teenis õde. Rein teenis 2 *160 = 320 kr) 36
süsteemiks. Tuntumad kehaosade mõõtmetest tulenevad ühikud on järgmised: • 1 toll – pöidlalüli pikkus; • 1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus; • 1 jalg – jalalaba pikkus; • 1 küünar – käsivarre pikkus väljasirutatud sõrmeotstest kuni küünarnukini; • 1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI • SI algseteks (1960) põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. 1971. aastal lisati neile ka ainehulga ühik mool. Tegemist on detsimaalse süsteemiga, st suuremate ja väiksemate ühikute saamiseks kasutatakse kümnendeesliiteid (kümne astmetega korrutamist või jagamist), mitte enam arve 3, 12 või 16, mida võisime leida vanadest Vene ja Inglise süsteemidest. Meeter, sekund ja kilogramm
2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna süsteemis on kilogramm. mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on vedelikke sisaldavate protsesside Jõud F kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab Kehade vastastikuse mehaanilise mõju rõhu p: F mõõt. Newtoni seaduse järgi: p=
kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja val- gustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on kolmemõõtmelises ruumis esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud).
Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m). Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t. a kiirendus (1 m/s2) v kiirus mingil ajahetkel (1 m/s) vo algkiirus (1 m/s) Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks. 2)siduda taustkehaga koordinaadistik.
sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suureneb kogu aeg). 5. Trajektoor on joon, mida mööda liigub keha. 6. Liikumine on ühtlane, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (kiirus ei muutu) 7. Liikumine on mitteühtlane kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Teepikkus näitab, kui pikk on trajektoor, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. 9. Keha kiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Näiteks, kui v=50m/s, siis läbib keha igas sekundis teepikkuse 50m (kui liikumine oli ühlane) või keskmiselt 50m (kui liikumine oli ebaühtlane). 10. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. 11. Liikumise suhtelisus seisneb selles, et erinevate taustkehade suhtes võib vaadeldaval
(Tavaliselt võetakse taustkehaks Maa) Nihe (Tähis ) - vektoriaalne füüsikaline suurus. Nihe on vektor (suunatud sirglõik) liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. ( nö. linnulennult läbitud vahemaa). Nihke pikkus sõltub liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ja liikumisajast. Keha trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Mööda trajektoori mõõdetakse läbitud tee pikkust, ehk teepikkust . Teepikkus ja nihe ei ühti tavaliselt! (Keha nihke pikkus ja tema liikumise teepikkus on võrdsed vaid sirgjoonelise liikumisekorral.) (Nt. kui jooksja jookseb linnast A linna B, siis tema nihkevektoriks on AB (nool peal) . Kui ta jookseks edasi linna C, siis oleks tema nihkevektoriks AC (nool peal) ). Valem: s =v t ( v - kiirus; t aeg) Liikumise suhtelisus - keha liikumine teiste kehade suhtes, mida tinglikult loetakse liikumatuiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
