Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mart Poom". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poom, koondise, arsenal, treener, vinni, isiklikku, poega, andreas, möödus, pooleli, temal, katki, derby, aastapreemiaISIKULINE Mart Poom on sündinud 3.veebruaril 1972.a (38 aastane)Tallinnas. Lapsepõlv möödus Mustamäel. Lõpetanud Tallinna 49,keskkooli kuldmedaliga. 1990.aasatl astus ta Tallinna Tehnika Ülikooli majandust õppima, kuid jättis õpingud pooleli. Mart on praegu abielus Lisseliga ja neil on 2 poega Markus (sündinud 1999) ja Andreas (sündinud 2004). KLUBI KARJÄÄR Mart Poom alustas juuniorina Roman Ubakivi juhendatud Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17aastaselt Nõukogude liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora eest mängides lõualuu katki. Mart Poom sõlmis oma esimese välislepingu 1992a Soome klubiga Kuopio Palloseuraga. Soomes pidas Poom
2 1. SISSEJUHATUS Autor valis teemaks Mart Poomi eluloo uurimise, kuna ta ise tegeleb sama spordialaga. Eesmärgiks oli uurida teda kõige pealt isiklikult ja kuidas on ta jõudnud sellele tasemele kus ta hetkel on. Samuti uuritakse tema mängude kaotusi, viike ja võite aastatel 1987-1990, mängitud mängud, klubide ja koondiste eest, kohad parimate sportlaste valimisel ning tema treeningmahte aastatel 1988-1991. Mart Poom on üks Eesti tuntumaid jalgpallureid. Ta on võitnud mitu korda Eesti parima jalgpalluri tiitlit. 2. TEMA ISE JA PERE 3 Mart Poom on sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas. Lapsepõlv möödus Mustamäel. Varases koolipõlves käis ujumas ja malemajas maletrennis, siis läks korvpallitrenni. Tõenäoliselt oleks ta jäänudki korvpalli mängima, kui 1979. aasta sügisel poleks 32. keskkooli kehalise kasvatuse tundi tulnud Olev Reim
1991 tuli veel enne Eesti taasiseseisvumist kutse minna mängima Soome. Sõlmis 1992 Soome klubiga Kuopio Palloseura oma esimese välislepingu. Veikkausliigas pidas üheksa kohtumist. Klubikarjäär Poom naasis Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani, kui sõlmis Sveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osales Sveitsis 13 liigamängus. Inglismaa esiliiga meeskond Portsmouth FC palkas ta 1994. aastal. Portsmouthi rivistuses tegi Poom lõpuks kaasa vaid neljas liigakohtumises. Poom tuli 1995. aastal veel üks kord tagasi Eestisse. Derby County Rahvusvaheline läbimurre saabus 1997. aastal, kui Poom siirdus esimese eestlasena Inglismaa kõrgliigasse. Poom jäi Derbysse kuueks aastaks, "oinaste" särgis pidas ta ühtekokku 146 liigamängu Valiti hooajal 1999/2000 meeskonna parimaks mängijaks. Sunderland Derby laenas Poomi 2002. aastal liigarivaalile Sunderland AFC-ile Aasta hiljem sõlmis ta selle Kirde-Inglismaa
ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli
Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 1940–1991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992. Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, olles sellega ühtlasi Euroopa rekordinternatsionaal. Enim väravaid (35) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2008. aasta jaanuarist Tarmo Rüütli. Eestisse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel, kui maa oli veel Vene Keisririigi kooseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda (1918–1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise 17. oktoobril 1920 Helsingis, kus jäi 0:6 alla Soomele. Eesti Jalgpalli Liit asutati 14. detsembril 1921 ja võeti 1923
Tartu Forseliuse Gümnaasium Hispaania jalgpall Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Helina Haljaste TARTU 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................3 2. Jalgpalli ajalugu.................................................................................................................4 3. Tuntumad jalgpalliklubid..................................................................................................5 4. Jalgpallistaadionid.............................................................................................................7 5. Tuntumad jalgpallurid.......................................................................................................9 6. Kokkuvõte................................................................................
Samal aastal jäi ta ka kaheksandale kohale 30 km vabatehnikas. Seni on K. Smigun maailma karikasarjas võitnud kokku 16 etappi. Teisi Eesti sportlasi Kuulsaimaks Eesti jalgpalluriks peetakse Mart Poomi, kes sündis 3. veebruaril, 1972. aastal, Tallinnas ja on oma positsioonilt väravavaht. Oma karjääri alustas ta juuniorina meeskonnas Tallinna Lõvid, peale seda mängis ta Tallinna Spordis, FC Floras, Kuopio Palloseuras, FC Wilis ja FC Portsmouthis. 1997. aastal liitus M. Poom FC Derby Countyga, 2003. aastal FC Sunderlandiga. 2006. aastal liitus ta ühe Inglismaa kuulsaima klubi, Londoni Arsenaliga, kuid oli seal kolmas väravavaht ja pääses harva platsile. Alates käesolevast, 2007. aastast mängib M. Poom Watfordis. Teda on kuuel korral valitud Eesti parimaks jalgpalluriks ja ta on esindanud kodumaad enamas, kui100 maakohtumises. Teine Eesti silmapaistev jalgpallur on Andres Oper, kes on sündinud 7. novembril, 1977. aastal. Mängus on A
Uno Piir 6/1992–11/1993 Roman Ubakivi 3/1994–10/1995 Teitur Thordarson 2/1996–11/1999 Tarmo Rüütli 12/1999–10/2000 Arno Pijpers 11/2000–9/2004 Jelle Goes 10/2004–6/2007 Viggo Jensen 8/2007–11/2007 Tarmo Rüütli 2/2008–12/2013 Magnus Pehrsson 1/2014–9/2016 Martin Reim 10/2016– Koondise eest on kõige rohkem väravaid löönud Andres Oper (38). Enim mänge on koondise eest mänginud Martin Reim (157). Eesti jalgpallikoondis valiti Eesti 2011. aasta parimaks võistkonnaks. 9 4. Tristan Koskor Meie loovtöös oli planeeritud ka oluline osa jalgpalluriga kohtumisel. Sportlased, eriti jalgpallurid on noortele suurteks eeskujudeks. Näiteks on Instagramis enim jälgitud meheks Torino Juventuse jalgpallur Ronaldo. 2011. aastal valiti Eesti aasta kodanikuks jalgpallur Konstantin Vassiljev
sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile J aan J ürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja J aagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli J aak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Tiit Sokk Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab Eesti Korvpallikoondise peatreenerina. Klubid mäng ijana Tallinna Kalev (19811984) Moskva Dinamo (19841986) Tallinna Kalev (19861992) Panathinaiks BC (19921996) Tallinna Kalev (19961997) Saloniki Aris (19971998) Kre e kas mäng is ta Kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all
Keskkoolis, kuid keskkooli lõpetas ta C. R. Jakobsoni nimelises Keskkoolis. Peale Keskkooli läks Evi õppima Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonda. Ülikool lõpetatud, asus Evi Lauer 1973. aastal tööle Kehra Keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja Harju Rajooni Laste ja Noorte Spordikoolis käsipallitreenerina. Evi Laueri saavutused käsipallis on märkimisväärsed. Ta on on kahekordne Eesti meister, karikavõitja, TRÜ väravpallinaiskonna kapten ja vabariigi koondise liige. Tema treeneriteks on olnud Endel Lõks, Erich Kübarsepp, Leo Häikeläinen, Henn Sepp ja Enno Karrisoo. Evi Laueri juhendamisel on Kehra noored käsipallurid võitnud mitmeid säravaid medaleid. 2004.-2007. aastal tegelesid Evi Laueri juhendamisel käsipalliga ka tüdrukud. Käsipallitreeneri töö lõppes Evi Laueril 2007. aastal, kui ta siirdus Harju Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonda haridus- ja kultuuritalituse peainspektoriks. Seda tööd peab ta mitmekesiseks ja huvitavaks
Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased 4 tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord püstitada. Esimene päev 100 m 12,3; kaugus 6.59; kuul 12.92; kõrgus 1.75; 400 m 55,0. Teine päev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord); ketas 39.64; teivas 3.40; oda 62.20; 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis
puudusid võimalused end realiseerida. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Plats, Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004
Kui 1920-ndate aastate algul ja ka veel esimestel esivõistlustel seltsidel ei olnud selgelt määratletud treener-juhendajat (sisuliselt asendas teda võistkonna vanem ehk kapten, kes oli eestvedaja), siis 1920-ndate aastate lõpust alates tekkisid tugevamatele seltsidele juba kindlad treenerid-juhendajad, seda eriti pärast hr-de Richard Masti, Herbert Niileri ja Aleksei Selenoi naasmist välismaalt õpingutelt. Nii sai Richard Mastist selgelt väljendunud Tallinna NMKÜ treener (oli üldse kogu NMKÜ kehalise kasvatuse osakonna juht). Aleksei Selenoi oli Tallinna Vitjasi ja hiljem Tallinna Russi treener, Herbert Niiler Tartu NMKÜ treener ja Tallinna Kalevis oli mängivaks treeneriks Erich Altosaar. Kui siia lisada, et 1930. aastal ilmus esimene eestikeelne õpik Herbert Niileri sulest ,,Korv- ja võrkpalli õpetus" ja peeti ka korvpallikursusi, siis olidki loodud elementaarsed eeldused taseme tõusuks, seda märkis ära ka ,,Eesti Spordileht", kus öeldi,
diretoriks määrati mootorispordientusiast R.Reindov. Kooli õppeprogramm oli mitmekülgne ja uue õppeasutuse peaülesanne oli kasvatada meie ringraja- ja krossisõitjatele väärilist järelkasvu. 2.2 1968.Esimesed Eesti meistrivõistlused motokrossis Noorte mootorisportlaste ettevalmistamisele hakati ka suuremat tähelepanu pöörama ka teistes spordiorganisatsioonides. Tööjõureservides moodustati noorte õppegrupid treener H.Aasa juhendamisel , Jõus võttis noorte õpetamise oma südameasjaks treener I.Tarro, Tallinna Pioneeride ja Koolinoortes Palees H.Neemelaid. Föderatsiooni presiidimus oli tihti arutamisel motokrosside korraldamise uute vormide ja täienduste probleemid. Suur osavõtjate arv tingis Eesti meistrivõistluste läbiviimise mitmeetapilistena ja motokrossi propageerimise huvides erinevatel krossiradadel. Esimene ja õnnestunud katse tehti 1968. Aastal. Võistlus paikadeks valiti kuus krossirada
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus).
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja
...........................................................................................17 4.3.2. Tunnustused ...........................................................................................................17 4.3.3. Reklaamis...............................................................................................................17 4.3.4. Dopinguskandaal ja karjääri lõpp...........................................................................17 4.3.5. Isiklikku..................................................................................................................18 4.4. Gerd Kanter...................................................................................................................18 4.4.1. Treenerid ................................................................................................................19 4.4.2. Sportlikud saavutused .........................................................................................
kuid pikakasvulisele saledale poisile sobisid kergejõustiku alad, eriti kaugushüpe, kus tulemuseks juba siis märgiti 3.83. Rein armastas sporti teha, sõpradega jõudu või kiirust mõõta. Poiss mängis erinevaid pallimänge jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, isegi tennist, kuid 14-aastaselt asusid sõber Peeter Laanega treenima Vladimir Zulini noortegruppi. Poisid kasvasid ning energiliselt tegid kõike, mida treener pakkus. Poisid kasvasid tugevateks ning arendasid oma tehnikat. 16-aastaselt jooksis Aun 100 meetrit 12,5 sekundiga, hüppas kaugust 6.02, kõrgust 1.60. Juba sel ajal oli Reinul kasvu 186 sentimeetrit. Sportlaskarjääri algus Esimese kümnevõistluse tegi Aun kaasa Tallinna Lastestaadionil 1957. aastal, kust väljus võitjana, võites Uno Palu rändkarika, mille andis üle ei keegi muu kui Uno Palu ise. Pärast suurt võitu, leidis
11 ja kettaheites 43.99-ga. Paides odaviskajana alustanud Maie Tiigi oli hiljem mitmekordne vabariigi meister kuulitõukes, kes oma parimate tulemustega 60-ndatest aastatest kuulub tänini Eesti kõigi aegade edetabelis kümne parema sekka. Paides suusatajana alustanud, hiljem Tallinna õppima läinud Aavo Luigela oli 1970- ndatel aastatel kaua aega Eesti parimaid teivashüppajaid. Suurde sporti jõudis ka praegu Riias elav Jaan Põldmaa, kes 1964-ndal aastal oli käimises NSV Liidu koondise olümpiakandidaat. Meestest on üks Järvamaa tugevamaid rekordeid Kalev Martsepa 1984. aastal püstitatud kõrgushüppe tippmark 2.24, millest siiani vabariigis on kõrgemale hüpanud vaid 6 sportlast. Pisut hilisemast ajajärgust on naistest vabariigi paremikku jõudnud Marika Raiski, Eesti meister 1991 kõrgushüppes (parim tulemus 1.80) ja 1992 kolmikhüppes (parim tulemus 12.46). Victoria Kass jõudis hõbemedalini 400 meetri tõkkejooksus.
TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku...................................................................................................................................... 5 Hariduskäik ja karjääri algaastad..................................................................
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................
medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994 ), Anette, Anders ja Anlourdees. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi
(Press_2006) Tulemas oli aga võistlus Lätis, kuhu tundus, osalema ei pääse. Päev enne mõõduvõttu ilmusid kohale Erich Veetõusme ja Fred Kudu, kes asja korda ajasid. Muretseti ka pass. Küll väljaspool arvestust, aga siiski võitis Lipp kuulitõuke võistluse ära. 2.3. Sammud suurde sporti Tõeline sporditegemine algas alles siis, kui Heino Lipp astus Tratu Kehalise Kasvatuse Instituuti, kus teda juba varem märganud ning kogenud treener Fred Kudu võttis enda ,,käe alla." Oma maamehelikku olemisega võitis ta õpingukaaslaste tähelepanu. Pikad, kerged ja tihti külgedele langevad juuksed. Paksud, päikesest ja veest heledaks pleekinud kulmupuhmad, ninajuurelt algav püstine kurd ja mõni põiki kulgev vagu otsmikul. (Teemägi_1963) Samas oli ta aga endiselt väga tagasihoidlik ja kui juttu oli temast endast, võis kuulda vaid paari sõna. Kaasüliõpilaste hulgas tunti teda siiski ka teisest küljest, huumori
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema
Mängijaid saab igal hetkel vahetada, selleks pole vaja mängu peatada. Mängijad peavad seljal kandma numbrit. Mängijate nimekiri peab mängu sekretärile olema esitatud enne mängu algust, samal ajal tuleb esitada ka stardiviisiku nimekiri (koos nende rolliga väljakul). Võistkonna kaptenil on õigus asjaolude selgituseks pöörduda kohtunike poole (kui seda teeb mõni teine mängija, siis võidakse võistkonda karistada). Võistkonnal on kaks abikaptenit; väravavaht ning mängiv treener ei tohi olla ei kapteniks ega abikapteniks. Kaptenite nimed ja numbrid peavad olema enne mängu algust sekretariaadis kirjas. Kapteni ja abikapteni tähised – vastavalt täht C või A – on hokisärgi vasakul rinnaesisel. Kui mängu kestel on mingil hetkel väljakul lubatust rohkem mängijaid, määratakse reegleid rikkunud võistkonnale ühiskaristus (2 min). Kui rikkumine toimub normaalaja kahel viimasel mänguminutil või lisaajal, antakse vastasvõistkonnale õigus teha karistusvise
Raplamaa motokrossisõitja kohta, kellele saatsin intervjuuküsimustiku, millele nad vastasid vabas jutustavas vormis oma motokrossi tegevusest ja saavutustest. Intervjueeritavateks olid: Juss Laansoo - sündinud 1983. aastal Kuimetsas ning täna töötab HRC Eesti mootorrattaesinduses müüjana ja tehnilise konsultandina. Mati Tagapere - sündinud 1959. aastal Järvakandis ja elab Tugeda talus. Täna tegeleb edasi motokrossiga ning omab isiklikku saekaatrit. Elmet Varblane - sündinud 1942. aastal Järvakandis ning täna on ta pensioninär ja ei tegele enam motokrossiga. 3.1 Vanus Kõik küsitletud inimesed, kelleks olid Elmet Varblane, Mati Tagapere ja Juss Laansoo, alustasid oma mototkrossi teed väga erinevates vanustes, kuna varem kas ei olnud võimalik seda teha või ei võimaldanud seda rahaline seis. Juss alustas väga noorelt, kuskil 5-aastaselt, Mati 12-aastaselt, kuna varem
Noorim mees,kes Davise karika finaalis on võitnud riigi kasuks üksikmängu 18aastaselt 6 Huvitavaid fakte Rafael Nadalist · Täisnimi on Rafael Nadal Parera · Hüüdnimi ,,Rafa" · Mängib vasakukäega,kirjutab paremaga · Tema onu Miguel Angel Nadal on endine professionaanle jalgpallimängija FC Barelonas,Real Mallorcas ja Hispaania tiimis, mis võitis aastal 2002 World Cup'i · Tema treener on onu Toni Nadal · Proffikarjääri algus 2001 · Turniirivõite : 42 · Auhinnarahad : 33 755 902 USD · 460 võitu 98 kaotust · Nadal on Roger Federeri taga maailma teine number rekordilised 160 nädalat,enne kui ta esinumbriks tõusis · Rafael Nadal on uus Armani reklaamnägu KOKKUVÕTE Selles pole kahtlustki,et Nadal on eriti võimas saviliivväljakutel,kus ta juunis 2009
loomulik, kui seltskond koosneb äsja täiskasvanuikka jõudnud noortest inimestest. Keset peomelu aga peatub Kay jaoks viivuks aeg ning avaneb aken ühte teise hetke. On see tulevik, kujutlus, või üks võimalikest stsenaariumitest? Kas aeg kulgeb lineaarselt või sisalduvad nii minevik kui ka tulevik praeguses hetkes? (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) ,,Aeg ja perekond Conway" on mitmekihiline tekst, mis põimib endas isiklikku ja põlvkondlikku draamat, 20. sajandi briti ajaloonarratiivi ning tavatut ajakäsitlust, tehes seda kõike hoogsas, emotsionaalses ja värvikirevas toonis. (http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html) 4.1 Osades Anne Reemann Evelin Pang Ursula Ratasepp Elisabet Tamm Külli Teetamm Sandra Uusberg Andero Ermel Mikk Jürjens Alo Kõrve Mart Toome (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) 5. ,,Kaotajad"
ee/?art_magaz=4&id=22100) Kristina abikaasa ja manadzer Kristjan Thor Vähi on öelnud, et Kristina on inimene, keda mitte miski ei suuda panna eesmärgist loobuma (Eesti Ekspressi veebileht: http://paber.ekspress.ee/- viewdoc/-29597C8A412D10C5C225711600517D0C). Seetõttu pole Kristina ka pärast ebaõnnestunud olümpiaid suusaspordiga lõpparvet teinud, vaid sihikindlalt eesmärkide poole liikunud. Eesmärkide suunas on Kristina liikunud ka oma isiklikku elu planeerides. 2005. aasta novembri lõpul Egiptuses puhkusereisil olles, tegi Kristjan Thor Vähi Kristinale üllatuse kinkis kihlasõrmuse. Kristjan lootis sellega oma armastatule vaimujõudu anda olümpiaeelseks viimaseks treeningtsükliks. (Schwede 2006: 248) Abielu registreeriti maagilisel päeval 07.07.2007. 17. juunil 2008 sündis Kristina ja Kristjan Thori perre tütar, kelle nimeks sai Victoria Kris. (Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/-Kristina_%C5%A0migun-V
veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener . Kristina oli esimene laps peres, tütarlaps, tegelikult oli isa sooviks poeglaps, kuid tal polnud ka tütre vastu midagi. Hiljem sündiski veel perre juurde teinegi tütar , Katrin Smigun. Kristina polnud veel kahenegi , kui suusad alla pandi. Need olid punased ja liiga libedad Salvo plastmass-suusad , mis sobisisd kõigeks muuks kui suusatamiseks. Kuid ta pidi sooritama elu ühe tähtsama eksami:kas temast saab siin ilmas asja või mitte,muidugi
Noorim mees,kes Davise karika finaalis on võitnud riigi kasuks üksikmängu olles ise 18 aastane. 6 Huvitavaid fakte Rafael Nadalist · Täisnimi on Rafael Nadal Parera · Hüüdnimi ,,Rafa" · Mängib vasakukäega,kirjutab paremaga · Tema onu Miguel Angel Nadal on endine professionaanle jalgpallimängija FC Barelonas,Real Mallorcas ja Hispaania tiimis, mis võitis aastal 2002 World Cup'i · Tema treener on onu Toni Nadal · Proffikarjääri algus 2001 · Turniirivõite : 42 · Auhinnarahad : 33 755 902 USD · 460 võitu 98 kaotust · Nadal on Roger Federeri taga maailma teine number rekordilised 160 nädalat,enne kui ta esinumbriks tõusis · Rafael Nadal on uus Armani reklaamnägu KOKKUVÕTE Selles pole kahtlustki,et Nadal on eriti võimas saviliivväljakutel,kus ta juunis 2009
jätkas 7.klassis ja lõpetas selle kooli 1989. aastal. Spordiinternaatkooli päevil oli Erki suviti Paunkülas laagris. Seal järgnesid meil alati pärast hommikusööki rivistus, töö, oli see siis heinategu, koristamine, või miski muu. Erkil ei olnud töö tegemise vastu mitte midagi ja see näitas et temast võib saada asja. 15. Aastasena oli Erki üsna nõrguke ja pikkust 160cm ringis. õpingute aastatel tallinnas oli tema treener Rein Sokk, kellele imponeeris Erki tohutu kirg ,tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki Noole trumbid olid olid väga hea tervis,suur töötahe,kannatamisvõime ja võitleja hing. (Erki Nool,autogramm) 1.2 Iseseisvusaeg Tagantjärele mõistab Erki et spordiinternaatkool oli parim koht, kuhu tema sugune sattuda võis. Koolis valitses valitses vaba,innustav õhkkond,ning seltsimehelikkus vaim. Tsikist jäid Erkile parmimad mälestused.1989
asus elama Võru linna. Ta asus tööle Võru Piimakombinaati elektriku erialale, kus töötas kuni 1993.aastani. Sama aasta 27.aprillil läks teenima Eesti Kaitsejõududesse J. Kuperjaanovi Üksikjalaväepataljoni relvur-ohvitseri ametikohale. Alates 2000.aastast teenib ta Kaitsejõudude Peastaabis kaitseväe pearelvuri ametikohal. 4 3. Vaido lapsepõlv Vaido Halliküla lapsepõlv möödus, sünnikodus, Lõkova külas. Lõkova küla asub Venemaal. Nagu kõigil lastel, nii ka temal olid omad mängud ja toimetused. Põhilised mängud olid õe ja vennaga ning naabripoistega. Mängiti rahvastepalli, trifaad, jalgpalli, peitust, luurekat. Pidi ka karjas käima, abiks olema heinatöödel, põldu harima. Karjas käies lugesid lapsed raamatuid ning igavuse peletamiseks valmistati pajust pille, mida oli tore mängida. Heinatöödel käidi kogu perega
annaabi.ee 
