Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Märksõnad ladinakeeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inter, tuber, anterior, posterior, eesmine, tagumine, medialis, lateralis, külgmine, internus, externus, inferior, superior, proximalis, angulus, arcus, basis, canalis, kanal, caput, cavitas, õõs, collum, kael, columna, condylus, corpus, crista, foramen, mulk, fovea, lohk, incisura, sälk, linea, margo, processus, spina, sulcus, vagu, tuberculumaksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kael internus externus sisemine/ columna - sammas condylus - põnt (luumügar, mille pind on sile) välimine
Silmakoopaülisel serval (margo supraorbitalis) asub silmakoopaüline mulk (foramen supraorbitale). Otsmikuköberate (tuber frontale) vahel asub kulmudevahemik (glabella). Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale), sellest allpool on ülemine ja alumine oimujoon (linea temporalis superior et inferior). Ülemise serva lähedal on kiirumulk (foramen parietale). SÕELLUU (os ethmoidale) (peas) Sõelleste (lamina cribrosa)
crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL kiilluu keskel asuv süvend fossa hypophysialis HÜPOFÜÜSI AUK canalis optikus -SILMAKANALID foramen ovale,- OVAALMULK rotundum et spinosum (VIIMANE) OGAMULK fissura orbitalis superior ÜLEMINE SILMAKOOPALÕHE lamina medialis et lateralis proc pterygoidei - LATERAALNELESTE os frontale - OTSMIKULUU partes orbitales - ORBITAALOSAD pars nasalis - NINAOSA squama frontalis - SOOMUSOSA tuber frontale OTSMIKUMÜGARAD spina nasalis - NINAOGA glabella - KULMUDEVAHEMIK crista frontalis - OTSMIKULUU HARI incisura ethmoidalis SÕELLUU SÄLK sutura metopica METOOPILINE ÕMBLUS processus zygomaticus - SARNAJÄTKED os ethmoidale - SÕELLUU lamina cribrosa et lamina orbitalis -ORBITAALLESTE
phalanx proximalis, - PÕHILÜLI media, - KESK distalis -LÕPP Vaagnavööde - Pelvis - VAAGNALUU ossa coxae - puusaluud os ilium - NIUDELUU acetabulum - PUUSA ??????(POOLKUU PIND vist) incisura acetabuli - facies lunata - foramen obturatum - facies auricularis - ????????? LIIGENDUB RISTLUUGA linea arcuata - KAARJOON ala ossis ilii - tuberositas iliaca - corpus ossis ilii - crista iliaca NIUDELUU HARI fossa iliaca - spina iliaca ant. inf. NIUDELUU OGA EESMINE ALUMINE spina iliaca ant. sup. - NIUDELUU OGA EESMINE ÜLEMINE spina iliaca post. sup. et post. Inf NIUDELUU OGA incisura ischiadica major SUUR ISTMIKU OGA ? os ischii -- ISTMIKULUU corpus et ramus ossis ischii - tuber ischiadicum - incisura ischiadica minor - VÄIKE ISTMIKU OGA ? spina ischiadica - os pubis - HÄBEMELUU pecten ossis pubis - facies symphysialis - tuberculum pubicum -- HÄBEMELUU KÖBRUKE ramus sup et inf ossis pubis -
frenulum kida sulcus vagu fundus põhi funiculus väät taenia pael tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid
fundus põhi taenia pael funiculus väät tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid
Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n. femoralis d. M
- spina mentalis mandibulae; i.- corpus ossis hyoidei; f.- a) kui mandibula on fikseeritud mälumislihaste poolt, siis tõstab os hyoideum`i koos kõriga ette-üles (neelamine!); b) kui os hyoideum on fikseeritud kelalihaste poolt, siis aitab suud avada. M. mylohyoideus: ( "diaphragma oris"- moodustab suupõhja!) o. - linea mylohyoidea mandibulae; i. - corpus ossis hyoidei (ja raphe mylohyoidea); f. - ~ sarnased m. geniohyoideus`ega, efekt nõrgem. M. digastricus: 2 osa - venter anterior ja venter posterior; o. - incisura mastoidea ossis temporalis; i. - fossa digastrica mandibulae ( eesmise ja tagumise kõhu vaheline kõõlus kinnitub os hyoideum`ile!); f. - ~sarnased m. geniohyoideus`ega. M. stylohyoideus: o. - processus styloideus ossis temporalis; i. - cornu majus ossis hyoidei; f. - tõstab os hyoideus`t (ja kõri!) taha üles. 2. Mälumislihased: M. perygoideus medialis: o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla; i
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜLI ETTEPAINE
SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis o ja i: CI – C VII processus spinosused f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum o ja i: L1-L5 processus spinosused f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor o: C1 (tuberulum posterius) i: os occipitale linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major o: C1 (processus sipinosus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior o: C2 (processus spinosus) i: C1 (processus transversus) f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead
dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu distalis- kaugmne clavicularis- randluu Valvula- klapp dorsalis- selgmine coccygeus- õndraluu Vena portae- värativeen externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud
(Foramen supratrochleare). 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Küünarvarre luud on luuliselt liitunud. 3.Küünarluukeha tugevalt Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja arenenud ja tei taandarenenud. 4. Puudub suhtes liikuvad, eriti kassil. küünarluupea 5.Mediaalne ja Lateraalne tikkeljätke (Processus styloideus: medialis et lateralis) I randmeluu puudub, ülejäänud pole Kodarmine ja Vahelmine randmeluu liitunud vahelmiskod liitunud randmeluuks (Os carpi intermedioradiale). 1. I ja V kämblaluu puudub, 2. II ja IV 1. 5 kämblaluud, III ja IV pikimad. on rudimendid (tikkelluud) 2. I kämblaluu 3-4x lühem kui norm. 1. 1 varvas (III) 2. Distaalne faalanks e. kabjaluu (Os ungulare): 1. 5 varvast 2
-Pars lacrimalis aitab trasportida ja ära juhtida pisaraid M. levator os sphenoidale ülalau sidekude ja nahk -tõstab ülemist silmalugu palpebrae superioris M. corrugator os frontale kulmu mediaalne osa -tõmbab kulmu alla ja mediaalsele supercilii alumis- eesmine osa M. depressor os frontale os maxilla ja os frontalise -langetab kulmu supercilii kinnitusjoon Ninaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. procerus ninaluu fastsia kulmude vahel olev nahk -tõmbab kulmu mediaalset osa alla (the muscle
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT
o M. gluteus minimus o M. obturatorius externus (tagumised kiud) o M. quadratus femoris o M. piriformis (reie painutus o M. gluteus maximus 0o-60o) o M. gluteus medius o M. gemellus superior (tagumised kiud) o M. obturatorius internus o M. sartorius o M. gemellus inferior o M. biceps femoris · Reie siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus medius o M. semitendinosus o M. gluteus minimus o M. semimembranosus o M. piriformis (reie painutus o M
2 Kõige ulatuslikum: Sirutus- kaela- ja nimmeosas. Lateraalfleksioon- kaelaosas, Painutus - kaelaosas, ülemises väheneb kaudaalsuunas rinnaosas. Rotatsioon- kaelaosas, väheneb kaudaalsuunas Sideliidused (sündesmoosid) Eesmine ja tagumine pikiside (lülikehade vahel) posterior ja anterior longitudinal ligament Kollasidemed (lülikaarte vahel, piiravad tagantpoolt lülivahemulke)- ligamentum flavum Ogajätketevahelised sidemed interspinous ligament Ogadeüline side (ogajätketel) supraspinous ligament 3 Ristijätketevahelised sidemed intertransverse ligament
ees ja külgedel hambad ja igemed üldtundlikkuse ja mehaanilise tähtsusega taga ühendub kurgukitsuse kaudu neeluõõnega (õõnt täidab keel) vallnäsad papillae vallatae maitsmisnäsad -> sulcus - Palatum durum terminalise ees, suured ümbritsetud vaoga Eesmine 2/3 seennäsad papillae fungiformes kõikjal laialipillutuna Aluseks palatum osseum lehtnäsad papillae fungiformes keele servadel, inimesel Limaskest ebatasane (ristikurrud) ja liitunud periostiga rudimentaarsed
Õlanukk (Rangluu). Algab rangluult ja abaluult: Deltalihas. Ül: tõsta käsivart horisontaalselt ning samuti ette- ja tahapoole liigutada. Kinnitub abaluu hari ja rangluu akromaatiline ots: trapetslihas Õlgade tõstmine ja langetamine, Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M. rhomboideus – romblihas Nimeta struktuurid: Õlaliiges Ristatisside(1) Abaluu liigeseüline köbruke Caput longum m. bicipitis brahii Liigeseõõnsus (3) Liigesemokk (4) Rangluu- clavicula Abaluu- scapula Kaarnajätke Nimeta liigese struktuurid Liigesepind Liigesekapsel Liigeseõõs ? Näita joonisel, kus asub tuberositas radii. Mis lihas sinna kinnitub? m. biceps brachii
Osad 1. Cornu dorsale (A2) basis (A3) cervix (A4) caput (A5) apex (A6+7) substantia galatinosea (A6) – sültja konsistentsiga poolkuukujuline tipupiirkond zona spongiosa (A7) – käsnjas tipuosa zona terminalis (A8) – valgeaine, mis eraldab zona spongiosa’t välispinnast 2. Cornu ventrale (A9) 3. Substantia intermedia (A10+11) vahepealne hallaine Substantia intermedia lateralis (A10) – dorsaal- ja ventraalsarve vahel ja moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentides (C 8, Th1-12, L1-3) cornu laterale (A12) Substantia intermedia centralis (A11) – tsentraalkanali ümber - kõik sarved on paarilised ja esinevad terviklikult seljaajul sammastena: columna dorsalis (B2) columna ventralis (B9) columna lateralis (B12) NEURONITE LIIGITUS - Hallaines on side-, väädi- ja juureneuronite kehad Sideneuronid
haistmisniitideks e närvideks (läbi lamina cribrosa) bulbus olfactorius glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses) Olfactory pathway I neuron (cell body) (10-20 million bipolar neurons) are located in the nasal cavity - regio olfactoria II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis: kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses b) stria olfactoria intermedia: läbib fornixi, lõpeb hippocampuses. c) Stria olfactoria lateralis: läbib limen insula, lõpeb uncus geri parahippocampalises 1.2 N. opticus (II) nägemisnärv, somaatiline ns Nägemisnärv, funkts ESA. Valgus liigub läbi kõigi reetinakihtide pigmendikihile. Sealt impulss tagasi alt üles.
levator 4 ülemist Abaluu Tõstab rhomboideus kaela- ja 2 mediaalne abaluud scapulae kaelalüli ülemine nurk abaluud ülemist serv keskjoonele, ristijätket rinnalüli tõmbab seda ogajätket üles Ülemine tagumine saaglihas Alumine tagumine saaglihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. serratus 2 alumist kaela- Neli kimpu II-V Tõstab roideid m. serratus 2 alumist Neli kimpu Langetab
n oculomotorii fissura orbitalis ramus inferior: (somatomotoorne tuum) superior'i m rectus inferior nucl. oculomotorius accessorius III N oculomotorius silmakoopasse m rectus medialis (visteromotoorne tuum) Somiidilihaste närv, m obliquus inferior; somaatilis-eferentne (üse), annab radix parasympathica, mille kiud pärinevad motoorne närv
NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA
- oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer MAKROSTRUKTUUR - margo medialis – nõgus - neeruvärat viib neeruurkesse – sinus renalis
1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape,
1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape,
- Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana: Eesmine osa rangluult F: ettepainutus ja sissepööre Keskne osa õlanukilt Eesmine + tagumine F: lähendamine Tagumine osa abaluuharjal F: tahapainutus ja väljapööre Kinnitus õlavarre külgpind Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side) - Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed)
25. KUS PAIKNEB SÖÖGITORU- PAIKNEB HINGETORU TAGA JA LÜLISAMBA EES NING LÄBIB DIAFRAGMA. 26. KUS TOIMUB ELEKTRIIMPULSS INIMESE SÜDAMES?- SIINUSSÕLMES (60-80) 27. NIM. MIS FAASIL NÄEB INIMENE UND- PINDMISEL FAASIL 28.MENARHE- ESIMENE MENSTRUATSIOON (TOIMUB TAVALISELT 12-13 AASTASELT) 29. PERIFEERNE- ÄÄRMINE, ÄÄRES ANATOOMIA TUNNITEST PÕHITERMINOLOOGIAST 1. KIRJUTAGE EESTIKEELNE VASTE: PROXIMALIS- LÄHIMINE ANTERIOR- EESMINE MANUS- KÄSI SINISTER- VASAK DISTALIS- KAUGMINE PROFUNDUS- SÜVA 13 MEDIALIS- KESKMINE 2. KIRJUTAGE LADINAKEELNE VASTE TRÜKITÄHTEDEGA Nimme- LUMBUS Reis- FEMUR Õlavars- BRACHIUM Kukal- OCCIPUT Kuklatagune- NUCHA Käsi- MANUS Pea- CAPUT
säsituumast. Lülivaheketas adub lülikehade vahel. Säsituum on suure veesisaldusega. 22) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 23) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad
luuümbrisega, mis on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele. 21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid
luuümbrisega, mis on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele. 21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) 10
Säsi rakud on kromafiinsed. Säsi toodab adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Säsi rakud paiknevad väätidena, mida ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. 34. Seljaaju hallaine Seljaaju keskel paiknev seljaaju tuumi (neuronite koondisi) sisaldav hallaine jaotatakse ees-, taga- ja külgsammasteks (cornu ventrale, dorsale et laterale), mida ühendab kommissuur. Eessamba ganglionirakkude enamiku moodustavad motoorsed rakud nucleus motorius medialis et lateralis. Külgsambas paiknevad nucleus intermediomedialis et intermediolateralis, dorsaalse samba ning vaheaine piiril nucleus proprius cornu dorsalis ning rinnaosa dorsaalsamba mediaalses osas paikneb nucleus thoracicus. 35. Higinäärmete jaotus ja ehitus Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36
annaabi.ee 
