Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsus ja uusparempoolsus on mõlemad 20. sajandil tegutsema hakanud liikumised. Uusvasakpoolsus tekkis varem, kuid nende väljaastumised kukkusid läbi, mis tõttu nende filosoofia pidi vaibuma. Uusparempoolsed kasutasid võimalust ning tulid välja enda uuenduslike ideedega. Uusvasakpoolsed on need, kes on kasvanud väljaspool marksistlikku traditsioone ning on ilma marksistliku minevikuta, kuid siiski on enese jaoks avastanud Karl Marxi. Uusvasakpoolseid nimetatakse ka uusmarksistideks. Tähtsaimaks neid võiks pidada Frankfurdi koolkonda, mis koosnes enne II Maailmasõda ühinenud Frankfurdi õpetlastest. Selle koolkonna rajajaks peetakse Max Horkheimerit. Tuntuimad õpetalsed on ka Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Herbert Marcuse oli teadusidee vastu, tema arvates on teadus vaid üks inimkonna funktsioone
Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada. Ema oli taluperenaine Õed, vennad: Peres oli 4 last. Kaks last surid varakult. Üks nelja- ja teine ühe aastaselt. Viktoril oli ka õde Meta Alabajeva (Kingissepp). Haridustee: Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 18981906 õppis ta Kuressaare Poeglastegümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Karjääriastmed: Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja Eesti töölisliikumise juht. 1906
Nõukogude Venemaa Afghanistani sõda (1965 1989) Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Mudzahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Kuuekümnendatel aastatel tekkisid Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, Afganistani Rahvademokraatlik Partei, mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks
Pärast Lenini surma (1924) alanud võimuvõitluses tõrjus Stalin Trotski partei juhtkonnast välja. Trotski pagendati Nõukogude Liidust ning hiljem tapeti Nõukogude julgeolekuorganite agendi poolt Mehhikos, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu ja kommunistlikku liikumist. Maailma vaade • Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi, st kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi "Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse – käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku
Sellel ajal õppis ta veel filosoof Friedrich Nietzsche, sotsioloog Vilfredo Pareto ja sündikalisti Georges Soreli ideid. Soreli rõhuasetus oli vajadus kukutada dekadentide liberaalne demokraatia ja kapitalismis vägivalla kasutamine, otsesed meetmed, üldstreiki jättis Mussolinile sügava mulje. Kuigi Sveitsis, ta kohtus ka mõnede vene poliitiliste pagulastega,kes seal elasid, sealhulgas Marksistlik Angelica Balabanoff ja marksistlikku Vladimir Lenininiga. Sel ajal liitus ta Marxistliku Sotsialistlikku liikumisega. Aastal 1904 küüditati ta Itaaliasse. Itaalia valitsus andis talle leebema karistuse tema eelmiste üleastumiste eest ja seejärel ta astus vabatahtlikult Itaalia armee sõjaväeteenistusse. Pärast kaht aastat sõjalises teenistuses olnud (alates jaanuarist 1905 kuni septembrini 1906), naasis ta õpetamise juurde. Fasismi loomine
Lev Davidovits Trotski, sünnipärane nimi Leiba Davidovits Bronstein oli juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902. aastal. Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi , st. kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi ,,Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust
Tallinn 2010 Sissejuhatus Lenin oli erakonrdne isik. Ta asutas bolsevike kommunistliku fraktsiooni ja arendas selle parteiks, mis korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Kuulutati välja maailma esimene sotsialistlik riik. Ja see riik, jäi kõikide asjaolude kiuste püsima. Lenin oli üks paljudest revolutsiooni nõudvatest intellektuaalidest. Ta polnud rahul poliitilise ja majandusliku korraldusega . Lenin hindas kõrgelt Marxi, Saksamaa marksistlikku liikumist ning selleaegse Saksamaa tööstust ja tehnoloogiat. Kuid ta soovis, et ka lääs ennast muudaks. Euroopas pidi toimuma sotsialistlik revolutsioon, mis oleks kogu kapitalistliku korra minema pühkinud. Samuti kavatses ta kaotada Venemaal ning mujalgi kõik, mis tema meelest tagurlik ja rõhuv tundus. Miski ei suutnud kõigutada Lenini usku oma ideede õigsusse. Need polnud ainult teod, mis talle tuntust ja tähtsust tõid. Ka ümbruskond oli ääretult tähtis
üldsusele aga kardetud ja põlatud riigikukutaja. Riigikukutajaks nimetas ta end ülekuulamisel ka ise. 3. mail möödus 86 aastat Kingissepale määratud kõrgeima karistusmäära täidesaatmisest. Elulugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 18981906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Kingissepp kuulus Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 1908 Tallinnas
Edith Södergran (1892-1923) • Oli õppinud Peterburis saksakeelses koolis • Tundis prantuse sümbolistide, vene futuristide ja ekspressionistide loomingut • Dikter, “Septembrilüüra”, “roosialtar” “Tulevikuvari”, • Kui oli raskelt haige ja elas viletsates tingimustes, oli tema luule täis enesekindlaid ja võidurõõmsaid hüüdeid Elmer Diktonius (1896-1961)-proosarunot, aforismid • oli õppinud marksistlikku kunstiteooriat ja teadis samuti saksa ekspressioniste • Ta arendas oma stiili kiireks ja täpseks nagu hästitreenitud poksija löögid • “Karmid laulud”, “teravad leegid”, “Kivisüsi”, “Janne Kubik” Modernismi (1900-luvun alkupuoli) Tulekandjad 1920ndad • ”Ikkunat auki Eurooppaan!” • Nimi Nuoren voiman Liiton albumista • Tulenkantajiin tiiviisti kuuluvia kirjoittajia olivat muun muassa Uuno Kailas,Olavi Paavolainen,
Ta oli arhitekt ning teda mäletatakse kommunistliku partei, Nõukogude Liidu asutaja ning esimese juhina. Kui enamlased lõpuks võitsid kodusõja, asutatigi Nõukogude Liit 1922. aastal ning see oli esimene kommunistlik riik maailmas. Ta polnud rahul senise poliitilise ning majandusliku korraldusega mille tõttu asutaski ta Nõukogude Liidu selleks et toimuks sotsialistlik revolutsioon, mis vabaneks senisest kapitalistlikust korrast. Lenin hindas kõrgelt Marxi, Saksamaa marksistlikku liikumist ning selleaegse Saksamaa tööstust ja tehnoloogiat, mis oli eeskujuks Venemaale ja tema ideed marksismi ja kommunismi kohta said ka tuntuks kui leninism. (BBC; Leo Leonidov) . Lenini portree: http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/186 3 Lenini perekond ja haridustee Vladimir Iljitš Uljanov (ehk Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis (mis praegu on
Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada. Ema oli taluperenaine Õed, vennad: Peres oli 4 last. Kaks last surid varakult. Üks nelja- ja teine ühe aastaselt. Viktoril oli ka õde Meta Alabajeva ( Kingissepp ). Haridustee: Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 18981906 õppis ta Kuressaare Poeglastegümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Karjääriastmed: Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja Eesti töölisliikumise juht. 1906. aastal astus ta VSDTP ridadesse
loodusteaduslik mõtteviis üle kirjandusuurimisse. Marksismi järgi valitsevad ühiskonnas omad seadused, mille aluseks on majandussuhted. Mõlemad rõhutavad seaduste objektiivsust ning sellega koos vajadust nende seaduste mõju objektiivselt analüüsida. Positivismi järgi tuleb kirjandusteadusel tegelda faktidega, esteetiline pool jääb kõrvale. Marksismis on faktid jäänud, aga olulisim on tegelda kirjanduse ideoloogilise küljega. Selle objektiivne analüüs on võimalik ainult marksistlikku meetodit järgides. Mõlemaid ühendab arusaam, et kunsti arenemist ei saa seletada kunstile ainuomaste ja eriliste arenguseadustega, vaid ühiskonna olemise ja muutumisega. Positivism toob välja kaks kunsti mõjutavate tegurite rida. Ühelt poolt on kirjandust üldiselt määravad tegurid: rass (rahvuslik iseloom), miljöö (loodus, teised inimesed, füüsilised ja sotsiaalsed tingimused), moment (ajastu vaim). Teiselt poolt on olulised kirjaniku elu kolm
pettumus Nõukogude Liidus tolle 1968. aasta invasiooni tõttu Tsehhoslovakkiasse. Põlvkond, kes oli üles kasvanud marksistliku utoopia toel, leidis pärast selle läbikukkumist feminismis uue võimaluse ühiskonda kritiseerida. Laiemalt oli tegu kogu modernistliku, progressile suunatud mõtteviisi (mida võib soovi korral nimetada ka patriarhaalseks) kriisiga. Feminism ei ole kindlasti ühtne vool. Eristada võib liberaalset feminismi, marksistlikku, modernistlikku, radikaalset, sotsialistlikku, postmodernistlikku, kristlikku, heaolufeminismi, kultuurfeminismi igaüks näeb oma missiooni erinevalt, igaüks valib vahendeid erinevalt. Näiteks liberaalne feminism on keskendunud võrdsete kodanikuõiguste ja haridusalaste võimaluste tagamisele (ilmselt peetakse täna loomulikuks, et naistel on valimisõigus ning võimalus saada kooliharidust, ent see ei ole Euroopas alati nii olnud); marksistlikud feministid
tööjaotuse tõttu töötavad kaubatootjad üksteise jaoks. See aga ei väljendu otseselt, vaid ainult turu kaudu, s.t väärtus väljendub ainult asjade kaudu, kaupade suhtena. Siin on Marx juba seisukohal, et tööline ei müü tööd, vaid tööjõudu. Teises peatükis "Raha ehk kaupade ringlemine" käsitletakse raha olemust ja funktsioone. Marx kirjeldab siin metallraha ka paberraha ringlemise seadusi. Oluline tähtsus on ka "Sissejuhatusel", kus käsitletakse majandusnähtuste uurimise marksistlikku meetodit. (Krinal, 1998: 184-185) 4.3 "Kapital" "Kapitali" I köites tõestab Marx, et tööline ei müü ettevõtjate tööd, vaid tööjõudu. Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. "Kapitali" II köide koosneb kolmest osast ja kahekümne ühest peatükist. Tööd alustatakse individuaalse kapitali liikumise käsitlusega. Kapitali vormid samal ajal nii järgnevad
jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaalne ebavõrdsus on otseselt seotud selliste sotsioloogia osadega nagu ühiskondlikud klassid, sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. Pahatihti need samastatak se. Kuid on selge, et ebavõrdsus sünnitab kihistumist ja stratifikatsioon säilitab ebavõrdsust . 1. KLASSID ENNE MARKSISTLIKKU KÄSITLUST Platoni " Riik " Tema ideaalriigis kolm seisust: filosoofid valitsejad, valvurid käsutäitjad ja tootjad. Aristoteles Kreeka ühiskonna kolm klassi: ülemklass , väärtuslik keskklass ja orjameelne madalam klass . 16.saj. Klassideks jaotati laevu, meremehi, ametimehi nende ametiredelil jne. 17. ja 18 . sajandil sõna klass loodusteadlaste terminina ( K.Linne`jt ). Keskajast uus sõna ( termin, mõiste ) seisus ( ladina keeles status )
Venemaaga Saksamaa vastu ning kehtestas kolmeaastase sõjaväeteenistuse varasema kahe asemel. Saksamaa: Monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Saksa haridussüsteeme kopeerisid mitmed tema naabrid. Materiaalseid hüvesid ei suutnud keisririik pakkuda ning kitsikust tundis palju suurem osa elankkonnast kui Inglismaal või Prantsusmaa. Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei toonitas, et järgib marksistlikku teooriat.Teenistuslik aadelkond ja progressiivne kodanlud, kes olid sada aastat unistanud ühtsest Suur-Saksamaast, savutasid oma eesmärgi kuid probleemid ja vastuolud säilisid.Saksa valitsus ei teadnud, kuidas taolisi küsimusi lahendada. Hakati vaid patriootilisust ja suurriiklust propageerima.Saksa ühiskonda hakkasid valitsema natsionalistlikud meeleolud.Pan-Germaani Liidu liikmed soovisid ühendada ühtsesse riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed, ükskõik kus nad siis ka ei elanud
Kultuuri alus on jumalik plaan. Ajalugu sõltub loomingulise vähemuse vabadest otsustest, ta rõhutab isiksuse rolli ajaloos. On takistatud (kastisüsteem jne) ning kasvavad (vaimne loomingulisus) kultuurid. Käib alla kui vähemus kaotab loovuse aga mitte võimu. 17. Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsed H. Marcuse. Ta alusideoloogia on uusmarksism. Uusmarksistideks nimetatakse tavaliselt neid, kes ilma marksistliku minevikuta ja väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi. Kõige suuremat tähelepanu väärib siin nn. FRANKFURDI KOOLKOND. Marcuse leiab, et kapitalism on ummikus, eesotsas USAga. Kapitalism tahab end väga säilitada ja tulemus on vabaduse maha surumine, sõjaohukasv jne. Kõrgkihil on selles oma osa. Rõhumine on kõikehaarav ja toimub massimeedia kaudu. Heaolutunne hävitab revolutsiooni juba eos. Teine meetod on rõhuv kannatlikkus. Uusparempoolsed A. Benoist. Konservatism ei ole uus nähtus
Psühhodünaamiliste mudelite puhul on hoolealused kui abiterapeudid, kus võim ja vastutus on jagatud ja grupi liikmed on põhimõtteliselt võrdsed. Suletud süsteem aktsepteerib oma kogukonna liikmete väärtusi. VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid Radikaalsed vaated saavutasid sotsiaaltöös suurema tähelepanu 1970tel aastatel ja praegu on nende mõju taandunud. Lähenemisviis on seotud jõustamisega, kaitsmisega ja teadlikkuse tõstmisega. Rojek (1986) eristab kolme marksistlikku vaatekohta sotsiaaltööle: · Progressiivne positsioon sotsiaaltöö on muutuste positiivne toetaja, sotsiaaltöötajad on kollektiivsete aktsioonide ja teadlikkuse tõusu soodustajad, airdates seeläbi kaasa muutustele (Galper 1980, Bailey ja Brake 1975) · Reproduktiivne positsioon sotsiaaltöötajad on klassikontrolli esindajad (riigi poolt palgatud ametnikud), kindlustades kapitalistlikus ühiskonnas töölisklassi
aastail 1945–1948 märkimisväärse dotatsiooni, kokku 24,4 miljonit rubla (Hion 2002: 91). Hoopis teises ühiskonnas kasvanud ja koolis käinud teatriinimestel tuli uudse koolitaja rolliga kohaneda ja ise kõigepealt välkkiirelt ümber õppima asuda. Vabariigi kunstialaste töötajate nõupidamisel leiti: „Selleks, et kasvatada kunstivormidega teisi, peab ise olema ideeliselt veendunud, peab põhjalikult tundma marksistlikku teadust ühiskonnast.” (ERA, f R-1205, n 2, s 475, l 35). Kogu teatrielu iseloomustas küllaltki jäik reglementeeritus: näiteks 1946. aasta ÜK(b)P KK, s.t. üleliidulise otsusega „Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest” tõrjuti mängukavast välja Lääne näidendid. Ideoloogiline surve kultuurielule tugevnes veelgi seoses külma sõja kujunemisega. 1949. aastal avaldati „Pravdas” artikkel „Ühest antipatriootlikust teatrikriitikute rühmast”
(sarnane Freudi mõttele). Frankfurdi koolkond - Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdis 1930. aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli, Marxi, Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Liikmed olid Max Horkheimer, Theodor W. Adorno, Herbert Marcuse, Friedrich Pollock, Erich Fromm, Otto Kirchheimer, Leo Löwenthal, Franz Neumann. Inimesi, kes ilma marsksistliku minevikuta ning väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi, nimetatakse uusvasakpoolseteks ehk uusmarksistideks. Koolkondadest peab kindlasti nimetama nn Frankfurdi koolkonda grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn "Sotsiaalsete uuringute Instituudi". Käsitlesid kultuuri oma loomult poliitilisena (poliitilise võitluse areenina). Kultuur sisaldas endas nii domineerimise viisi kui ka vastupanu domineerivale jõule. Taheti luua kultuuri jaoks oma kriitilist
võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Küsimused 1) Kas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? Kriitiku eesmärk on teose neid aspekte paljastada 2) Kas teos kritiseerib kapitalismi, imperialismi või teatud klassiväärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? 3) Kas teos toetab nii marksistlikku agendat (punkt 2) kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? Teisisõnu, kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline? 4) Kuidas peegeldab kirjandusteos (teadlikult või alateadlikult) kirjutamise/sündmuste toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? 4. Feministlik kirjandusteooria. Lähtekohad: 1) Lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne, st. mehele keskendunud ja meeste poolt
Septembris tunnustas NSVLi riiginõukogu ka baltiriikide iseseisvust 26. dets kuulutas Ülemnõukogu NLi ametlikult lagunenuks IME – Isemajandav Eesti - majanduse allutmine kohalikule juhtimisele ja eelarvele; turumajandus (1988), tagajärjeks oli inflatsioon NSVLi alkoholipoliitika – NLKP keskkomitee 1985 otsus vähendada alkoholismi, ei õnnestunud Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku Rahvademokraatlikku Afganistani Parteid (PDPA) toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudžahiidide vastu. Mudžahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Sõda algas 1978. aastal kodusõjana. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal ja alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. 27. Kultuur ja eluolu NLs
võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Küsimused 1) Kas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? Kriitiku eesmärk on teose neid aspekte paljastada 2) Kas teos kritiseerib kapitalismi, imperialismi või teatud klassiväärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? 3) Kas teos toetab nii marksistlikku agendat (punkt 2) kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? Teisisõnu, kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline? 4) Kuidas peegeldab kirjandusteos (teadlikult või alateadlikult) kirjutamise/sündmuste toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? 4. Feministlik kirjandusteooria. Lähtekohad: 1) Lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne, st. mehele keskendunud ja meeste poolt
viimane slaid) Marksistlik kirjandusuurija uurib: a) Kas ja kuidas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? 25 b) Kas teos kritiseerib kapitalismi ja imperialismi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab , kuidas kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? c) Kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline, st et toetab nii marksistlikku kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? d) Kuidas peegeldab kirjandusteos (teadlikult või alateadlikult) kirjutamise/sündmuste toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA Soouurimuslik perspektiiv. Feminismi alustekstid: Virinia Woolf ,,Oma tuba"; De Beauvoir ,,Teine sugupool" (ühiskond määrab normid, järelikult saab neid muuta). Mary Wollstonecraft
Lahenduseni jõudnud, pole me aga endiselt täielikult rahul ning hakkame kahtlema, kas see lahendus on ikka toimiv. Seega on see protsess tsükliline: me leiame pidevalt uusi probleeme, mida lahendada, millega kohanduda. Kuigi looduse valitsuses oleme Dewey hinnangul teinud suuri edusamme, oleme eetika kohapealt üsna alguses. Et eetika saaks areneda, tuleb vabaneda absoluutsetest normidest ja usust ideaalsesse maailma. Uusmarksistideks nimetatakse neid, kes on väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes enda jaoks Marxi avastanud. Marcuse hinnangul seisneb kapitalismi jõud 'süsteemis', mille parim näide on USA. See süsteem tahab end iga hinna eest säilitada ja tulemuseks on inimese vabaduse mahasurumine, sõjaohu kasv, toorainete raikskamine. See totaalselt rõhuv süsteem on allutanud inimteadvuse ning seda ei tajutagi. Rõhuvusele aitab eelkõige kaasa massmeedia. Inimene on ainult rattake suures süsteemi masinavärgis. Ta ei tunne mingit alternatiivset maailma
jumalikustamisest, rahvusriigi ülistamisest, tehnitsismist ja militarismist. -) Ta leidis, et tuumarelvade loomisega on "surmavalla väravad" avatud ja neid võib sulgeda üksnes loova vähemuse poolt rajatud maailmariik, kus toimub religioosne uuenemine. Herbert Marcuse * Herbert Marcuse (1898-1980) -) Uusmarksistideks nimetatakse tavaliselt neid, kes ilma marksistliku minevikuta ja väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi. *) Kõige suuremat tähelepanu väärib siin nn. FRANKFURDI KOOLKOND. *) See on grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn. "Sotsiaalsete uuringute Instituudi" (Institut für Sozialforschund) nime all. Natsionaalsotsialism lõi nad üsna pea laiali. Enamus neis saabub Ameerika Ühendriikidesse, mitmed neist pöörduvad pärast II Maailmasõda Frankfurti tagasi.
annaabi.ee 
