Flavonoidid Koostajad: Flavonoidid on vees lahustuvad taimsed pigmendid, mida esineb rikkalikult kõigis taimedes ja peaaegu kõik taimsed koed on võimelised neid sünteesima. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid moodustavad suure polüfenoolsete ühendite rühma, mida esineb rikkalikult köögiviljades, puuviljades ja marjades, tees, aga ka veinis. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Nad põhjustavad lõhna ja maitset. Flavonoidid on suhteliselt kuumutamiskindlad, nt ei kao mustsõstramoosi keetes mustsõstardele iseloomulik värv. Jaotus 6-ks: 1) Antotsüaniinid 2) Flavoonid 3) Flavonoolid 4) Flavonoonid 5) Leukoantotsüanidiinid 6) Flavanonoolid Flavonoidide rühmas leidub ka selliseid aineid nagu kvertsetiin, tsitruse bioflavonoidid,
Küllastunud ja küllastumata, hargnemata süsivesinikahel. Etaandihape(oblikhape; HOOCCOOH)mürigne. Spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Soodustab neerukivide teket. Benseenkarboksüülhape(bensoehape) aromaatne hape. Benseeniring. Valge, kristalne, kasut keemiatööst, toiduainetööst säilitusaine. Piimhape(2-hüdroksupropaanhape) lihaste suure koormusega töötamisel Õunhape(hüdroksübutaandihape) puuviljades, marjades Viinhape(2,3-dihüdroksubutaandihape) kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel (viinakivi) Sidrunhape(2-hüdroksü-1,2.3propaantrikarboksüülhape) sidrunites, puuviljades, marjades. Toitude, jookide hapustamiseks. Aminohapped-kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendis,esinev kõikides elusorganismides
jää-äädikhape veevaba äädikhape külmub +16°C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle oblikhape (dih.) spinatis, hapuoblikas, rabarbaris; vähendab organismi kaltsiumivarusid, soodustab neerukivide tekkimist piimhape (hüdroksüh.) tekib lihastes pärast suure koormusega töötamist õunhape (hüdroksüh.) puuviljades ja marjades viinhape (hüdroksüh.) sidrunhape (hüdroksüh.) sidrunites; lisaks puuviljades, marjades rasvhapped sisaldavad -COOH-rühma, molekuli koostises on üle 10 süsiniku aminohapped org. ühendid, mis sisaldavad -NH2 ja COOH- rühmasid. Esinevad elusorganismides, valkude koostises. Liigitamine toimub süsivesinikahela ehituse ja asendusrühmade järgi.
Eluks Vajalikud Ained Suhkrud: Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Suhkrud esinevad looduslikult näiteks marjades, puuviljades, mees ning ka köögiviljades. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on: Sahharoos: leidub peaaegu kõikides taimedes. Sahharoos koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. Glükoos: ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. Leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites.
Kemferool trihüdroksüflavonool ( R=R'=H) Kvertsetiin tetrahüdroksüflavonool (R=OH, R'=H) Müritsetiin pentahüdroksüflavonool ( R=R'=OH) Flavonooli keemiline struktuur Kus flavonoole leidub raku ja organismi (taime) tasemel? Millistes taimedes? Flavonoidide tähtsusest üldisemalt. Flavonoolid (nagu ka kõik flavonoidid) asuvad vees lahustunud kujul taimerakkude vakuoolides. Neid leidub vähemalt 80% kõrgemate taimede õites, viljades ja marjades, juurtes. Erandiks on aga nt. vetikad ( flavonoolid puuduvad). Kõige rohkem on flavonoole õites ja lehtedes, moodustades isegi kuni 30% kuivainest. Kvertsitriini leidub tamme-, teetaime-, õunapuu-, viinapuu-, tubaka- ja humalalehtedes. Flavonoole on paljudes puu ja köögiviljades, näiteks lehtkapsas, spinatis, sibulas, porrulaugus, lehtsalatis, tomatis, teepuu lehtedes, tsitruselistes, marjades. Mida rohelisem on taim, seda suurem on flavonoolide sisaldus. Kvertsetiini on eriti
Köögiviljamahlade energiahulk on keskmiselt 25 kcal. Kõige süsivesikuterikkamad ja enam energiat andvad mahlad on viinamarja-, pirni- ja õunamahl. Mahlad, eriti aga smuutid, on arvestatav kiudainete allikas. Kiudained omakorda on vajalikud seedetegevuse korrashoidmiseks, seedetrakti rakkude toitmiseks, samuti suurendavad need toitkördi hulka, kiirendavad selle edasiliikumist ja viivad välja organismist mittesoovitatavaid jääke. Puuviljades ja marjades on võrdlemisi palju pektiinaineid, millel on ka ravitoime. Need seovad seedeorganites vett ning vees lahustunud raskemetallisooli ning teisi mürgiseid aineid ning hoiavad seeläbi ära kõhukinnisust ning väljutavad organismist kahjulikke aineid. Pektiinained aitavad säilitada organismi normaalset mikrofloorat, eriti soovitatavad sooltehaiguste ja maohaavandite puhul. Puuviljades ja marjades sisalduv tselluloos seob kolesterooli ja viib organismist välja üleliigse kolesteroolihulga.
KOHVI MÕJU TERVISELE KOFEIIN · Ksantiini alkaloid · Leidub kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos · Kofeiin on levinud toimeaine karastusjookides (10-50mg klaasi kohta), nagu Coca-Cola ja Pepsi- Cola, mis originaalis valmistati koola pähklitest · Energiajookides on kofeiini kuni 32 mg 100 ml kohta. · Kakaost valmistatud sokolaad sisaldab kofeiini väikeses koguses · Tervel täiskasvanul on kofeiini poolväärtusaeg 3,55 tundi. POSIITIIVNE MÕJU · Kohv stimuleerib tarbides väikeseid koguseid
Vees ja alkoholis hästi lahustuv kristalne aine Tekib viinamarjamahla käärimisel, settib kaaliumsooladena välja Kasutatakse: toiduainetööstus meditsiin tekstiilitööstus reaktiividena aldehüüdide, suhkrute ja teiste ainete tõestamisel Sidrunhape ehk 2-hüdroksü-1,2,3- propaantrikarboksüülhape Leidub sidrunites, apelsinides ja teistes tsitrustes puuviljades ja marjades Valge kristalne aine Puhta ja meeldiva hapu maitsega Kasutatakse karastusjookide ja kondiitritööstuses toitude valmistamiseks E330 Oblikhape ehk oksaalhape (etaandihape) Värvuseta valge kristalne, veeslahustuv aine Üsna mürgine Leidub: oblikates tomatites spinatites rabarberites jänesekapsastes Kasutatakse: tekstiilitööstuses kangaste värvimisel
Tekib lihastes suure koormuse korral. Piimhape moodustub ka piimhappelisel käärimisel mikroobide elutegevuse jääkainena(kapsaste hapentamisel, piima hapnemisel jne). Mõlemal juhul on tegemist glükoosi mittetäieliku ainevahetuse saadusega. Piimhape tekib ka kurkidehapendamisel ning juustu valmistamisel. Piimhappe ja kui ka sidrunhappe molekuli koostisse kuuluvad alkoholi OH-rühm ja happe COOH-rühm. 3.2 ÕUNHAPET EHK 2- HÜDROKSÜBUTAANDIHAPET Leidub puuviljades ja marjades. 3.3 VIINHAPE EHK 2,3DIHÜDROKSÜBUTAANDIHAPE Settib kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel ning kannab aiia viinakivi nime. 3.4 SIDRUNIHAPE Ei esine mitte ainult sidrunites, vaid ka enamikes puuviljades ja marjades. Sidrunhapet kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks (lisand E330), kuid samahästi kõlbavad selleks õunhape, viinhape, merivaikhape jt toiduhapped, igaühel neist on aga pisut erinev maitse. 6 4
· Aeglustub Alzheimer'i tõve protsessid. · Väheneb kasvajate tekkevõimalus. · Vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused. · Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Vitamiinid · C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites,
Alkoholid Tunnusrümaks valemis on OH rühm nimetusega hüdroksüülrühm. Nimetuse lõpuliide on -ool Alkohol koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast OH Looduses leidub alkohole taimede koostises - ksülitooli leidub näiteks marjades, juurviljades ja seetes - vähendab hammaste kaariese teket. Ksülitool ja sorbitool on ka suhkruasendajad diebeetikutele. Alkoholid on ka paljude meeldivate lillelõhnade üheks komponendiks: Alkohol koosneb süsivesinikrühmast Tuntumad alkoholid: Metanool - ehk puupiritus, sest varem CH3OH toodeti saepurust (kõrgel temperatuuril) Metanooli omadused: Ülimürgine 5...10 ml teeb pimedaks
Erinevate puuviljade kasulikkus : Toon välja kõige kasulikumad marjad ja puuviljad. Nendes on enim vitamiine ja mineraalaineid. 4 Mustad sõstrad : Maailmas on must sõstar marjade seas tähtsale kohale tõusnud tema marjade väärtuslike omaduste tõttu. C-vitamiini sisaldab must sõstar meie aiamarjade seas kõige rohkem 66 kuni 258 mg 100 grammi marjade kohta. Eestis kasvatatavate sortide marjades on C-vitamiini keskmiselt 154 mg 100 grammi kohta. Musta sõstra marjades on vitamiinid püsivad, C-vitamiini säilib sordist olenevalt keedistes 52 60 %, kompotis 50 94 % ja mahlas 44 81 %. Väga palju on P-vitamiini, umbes 1,1 1,2 %. Inimese organismile kättesaadava P-vitamiini poolest on aroonia ja must sõstar peaaegu võrdsed. Musta sõstra marjad sisaldavad rohkesti kaaliumi, fosfori, magneesiumi, seleeni ning teisi mineraalaineid. Veel sisaldavad musta sõstra marjad 7,5
Dihapped tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. Bensoehape e. benseenkarboksüülhape kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks.Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. Aminohapped: Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest.
kehale erinev mõju. Lihtsüsivesikud on erinevate maitseomadustega magusamaitselised suhkrud, mida nimetatakse vastavalt keemilisele ehitusele kas mono- või disahhariidideks. Neist lihtsüsivesikutest eraldub seedimise käigus energia kiiresti. Glükoos ehk viinamarjasuhkur on paljude teiste süsivesikute ,,ehitusklots" ning aine, millest keharakud endale energiat ammutavad. Puhta glükoosina esineb seda looduses harva, näiteks puuviljade ja marjades 1-5g ning köögiviljades alla 1 g 100g toiduaine kohta. Puhas ehk apteegis müüdav glükoos on ravim organismi kiireks veresuhkrutaseme tõstmiseks. Seedimise käigus satub süsivesikute lagunemisel tekkiv glükoos vereringesse, mistõttu nimetatakse glükoosi ka veresuhkruks. Glükoosi tase peab vastama normile (normaalne glükoosisisaldus veres on 3,3-5,5mmol/l). Liiga madal ja liiga kõrge tase on ohustab organismi tervikut
Tähtsus: Leidumine: · organismi põhiliseks · suhkur, karamell, energiaallikaks mesi, küpsised, Kiudained: koogid, jt. · kiirendavad toidu · täisteraviljatooted, liikumist läbi kliid, leib, helbed, soolestiku, kaunviljades, puu- ja · vähendavad seedimata juurviljades ning · toidumassi. marjades jt. Vesi Tähtsus: Leidumine: · organismile · joogivesi hädavajalik (üle 50%), · mahlajoogid · toidu seedimine, · puu- ja köögivili · toitainete vedu, · supid · ainevahetus, · ... ·
Omadused · Valge kristalne aine · Vees ja alkoholis hästi lahustuv · Soolad on tartraadid kasutamine · Toiduainetööstuses (E334) · Meditsiinis · Tekstiilitööstuses- värvainena, naha parkimisel · Peeglitööstus- hõbedaga katmisel Sidrunhape 2-hüdrkosü-1,2,3-propaantrikarbkosüülhape HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH Leidumine · Sidrunites, apelsinides, laimides · Enamikes puuviljades ja marjades · Veres omadused · Valge kristalne aine · Puhta, meeldivalt hapu maitsega · Vees hästi lahustuv · Soolad on tsitraadid Kasutamine · Toiduainetööstus · Kosmeetikatööstus · Meditsiin · Pesuvahendites Aitäh kuulamast! Mariell Miilvee 12B
Kofeiin Kaia Teder K112 Leidumine kohvipuu ubades teepõõsas guaraana-pauliinia marjades kakaoubades koolapähklis C8H10N4O2 valem Nomeklatuurnimetus - 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiini head küljed Kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse Teadlaste sõnul laiendab hingamisteid Kiirendab ahjutegevust, parandab meeleolu Laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust Parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust. Kaitseb parkinsoni tõve eest Kofeiini halvad küljed
Fruktoos Üldiseloomustus Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6. Nagu ka teised monosahhariidid, imendub see seedimise käigus otse vereringesse. Fruktoos on kõige magusam looduslikult esinev süsivesinik.On 1,73 korda magusam kui sahharoos. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Fruktoosi lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse tugevdamiseks ja ka pruunistamiseks mõne toidu puhul, näiteks pagaritoodete juures. Suhkrute segud nagu kommid, mis sisaldavad fruktoosi, on pehmemad kui need, mis ei sisalda fruktoosi. Majanduslik tootmine Seal tehakse fruktoosi suhkruroost,
CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3) 5) Reageerivad alkoholidega CH3COOH+C2H5OH->CH3COOC2H5+H2O (ester) Füüsikalised omadused: kõrge keemistemp, mürgised, moodustavad vesikiksidemeid vee ja iseendaga, väikse C-ahelaga lahustuvad vees hästi, vees mittelahustuvad ohutud, vedelad või tahked Kasutamine:HCOOH- sipelghape, CH4COOH- äädikhape, rasvhapped- plastide lisand, korrosiooniinhibiitor, polümeeride valmistamine, puuviljades, marjades(õun- ja sidrunhape) Karboksüülhapete derivaadid: Funktsionaalsed: Estrid: CH3COOC2H5 (metüületanaat) Amiidid: Asendus derivaadid: 1) Hüdroksühapped 2 hüdroksü propaanhape 2) Halogeen happed 2 kloro propaanhape 3) Aminohapped 2 amino propaanhape
Saamine 3 4. Omadused 5 5. Ühendid 5 6. Kasutamine 5 7. Kahjulikkus 6 8. Kastutatud kirjandus 7 9. Lisa 8 2 Leidumine Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (2) Tekkimine Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikkudeta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. (3) Saamine 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub
puuviljade nagu naiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru kaarmisel. Veel tekib piimhapet lihastes suure koormusega tootamisel ilma hapniku juurdepaasuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud, kuid pikkamooda kantakse see valja ja oksudeeritakse ning valulikkus kaob. Leiab kasutamist kupsetuspulbrite, ravimite ja tekstiilkiu varvide valmistamisel. 3) Sidrunhape - leidub sidrunites, apelsinides ja teistes tsitrustes, puuviljades, marjades. Ta on valge kristalne aine, mis on puhta ja meeldivalt hapu maitsega. Seeparast teda kasutatakse karastusjookide ja kondiitritoostuses toitude valmistamiseks. E330 4) Viinhape - Teda leidub paljudes puuviljades. On vees ja alkoholis hasti lahutuv kristalne aine. Tekib viinamarjamahla kaarimisel, kus ta settib kaaliumsooladena (kaaliumtartraadina) valja. Viinhapet ja tema sooli kasutatakse toiduainetoostuses, meditsiinis ja
Harilik vaarikas Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid. Kuid vaarikamarjad pole vaid hea suutäis, need on ka väga kasulikud. Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka
Keemiline valem on C6H12O6. Fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6. Fruktoos on glükoosi isomeeriks. Fruktoos, nagu ka teised monosahhariidid, imendub seedimise käigus otse vereringesse. Fruktoos on suhkrutest kõige magusam. Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Kuna fruktoos avastati esimest korda puuviljades, siis sellest on ka tekkinud nimetus "puuviljasuhkur". Monosahhariidid molekulis 1. Üks karbonüülrühm 2. Mitu hüdroksüülrühma 3. Süsinikahel on tavaliselt hargnemata 4. Nimetuse lõpus liide: -oos. Sellepärast nim. neid ka monoosideks Monosahhariidid Lisaks veel nukleiinhapete koostisesse kuuluvad riboos ja desoksüriboos. Pilt monosahhariididest Aitäh musid!
VITAMIIN B Leidumine: pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted, maks, kala. Miks vaja? Oluline roll raku ainevahetuses. Puudusel: Seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Üledoseerimisel: nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C Leidumine: mustsõstra ja kibuvitsa marjades, jõhvikas, kapsas, paprikas, pähklites, tsitruselistes. Miks vaja? Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele. Puudusel: organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine, stress. Üledoseerimisel: üledoosi ei saa tekkida. VITAMIIN D Leidumine: enamik D-vitamiinist omandame päikeselt. Toidust saamiseks on vajalik A-vitamiini olemasolek. Miks vaja? Kaltsiumit siduva valgu sünteesi ergutamiseks.
otsesele antioksüdantsele toimele, osaleb ka oksüdatsioonivastases protsessis kaudselt mitmete ensüümide aktiveerimise teel. C-vitamiin on redutseerivate omadustega tugev hape ning tema keemiline valem on C6H8O6. Tema välisteks omadusteks on valge või kollakas värvus, lõhnatu, hapukas maitse ja hea lahustuvus vees. Kõige suurem C-vitamiini vaegus kimbutab veebruarist maini. 1.2 C-vitamiini leidumine C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades, eriti marjades. Põhilisteks allikateks on kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, kiivi, tsitruselised, maasikad, mustikas, ananass, punane sõstar, kaalikas, astelpaju, karusmari, paprika, petersell, till ja erinevad kapsad(keedetult). 2. C-vitamiini aladoseerimine ja üledoseerimine 2.1 C-vitamiini defitsiit Defitsiit tekib, kui inimene ei toitu tervislikult ja normaalselt (ei tarbi tooteid, mis sisaldavad C- vitaiini). Tekib ta kergesti ka alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide manustamisel
sorbiithape, aspartaam ja naatriumglutamaat) rohket tarbimist, kuna need võivad põhjustada toiduallergia sarnaseid sümptomeid. Eelistage värskeid ja töötlemata toiduaineid ning tutuvuge pakendil oleva koostisainete loeteluga. Mille poolest erinevad äädikas ja sidrunhape omavahel? Äädikhape on asendamata karboksüülhape, sidrunhape on asendatud. Äädikhapet leidub nõgestes ja siplelgates, sidrunhapet leidub puuviljades (tsitruspuuviljades eriti) ja ka marjades. Mida peaks allergiahaige teadma pohladest ja jõhvikatest? Pohlad ja jõhvikad sisaldavad bensoe-ja sorbiinhapet, mis võivad tekitada reaktsiooni, võib allergiahaigetel põhjustada ülitundlikust. Kõrvenõges sisaldab METAANHAPET? Võihappe valem ja tema teine nimetus. C3H7COOH e. butaanhape. Tee 2-jodopentaanhappe tasapinnaline struktuurvalem. O c c c c c
1. Võrdle elus- ja eluta looduse keemilist koostist. -Elusloodus: H-vesinik N-lämmastik O-hapnik P-fosfor C-süsinik S-väävel -Elutaloodus: Fe-raud O-hapnik Si-räni Mg-magneesium S-väävel Ni-nikkel Ca-kaltsium Al-alumiinium 2. Nimeta 6 tähtsamat makroelementi biomolekulides. -VESINIK -SÜSINIK -LÄMMASTIK -HAPNIK -FOSFOR -VÄÄVEL 3. Mikroelementide ülesanded organismis. -KALTSIUM-Osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel. -RAUD-Kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku trantspordis. -FLUOR-Kaitsebhambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse. -JOOD-Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis. -NAATRIUM JA KAALIUM-Osaleb ainete trantspordis rakku ja rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljun...
Tugev närvimürk. Kolme paki sigarettide suitsetamine - surmav Algajal tekitab iiveldust ja oksendamist. Ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, ahandab veresooni. Soodustab erinevate vähkide teket. Raske sõltuvusest lahti saada. Peale lõpetamist toibuvad natuke ka kopsud ja vereringe. Kahjulik ka teistele, mitte ainult tarvitajale- passiivne suitsetamine. Kofeiin Leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliina marjades. Kasutatakse koos ravimitega, et paremini mõjuksid. (migreeni ravis) Meditsiiniliselt saab seda kasutada südametegevuse stimulaatorina. Kofeiin aitab tähelepanu säilitada. Ei ole tõestatud, et kofeiini suur tarbimine mõjutaks tervist. Kasutatakse ka energiajookides ( 32 mg 100 ml kohta) Reg. Kohvi joomise lõpetamisel võivad ilmneda võõrutusnähud peavalu, uimasus, iiveldus. Võivad tekkida ka mürgistused suur ületarbimine. Eestis leiduvad
Fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6. Nagu ka teised monosahhariidid, imendub see seedimise käigus otse vereringesse. Fruktoos on kõige magusam looduslikult esinev süsivesinik.On 1,73 korda magusam kui sahharoos. Seda sisaldub palju mees, puuviljades( õun,aprikoos,banaan, pirn, ananass, ploom jmt) , õites, marjades ja enamikus juurviljades (Punane peet, porgand, magus mais, maguskartul, magussibul jmt). Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Fruktoosi lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse tugevdamiseks ja ka pruunistamiseks mõne toidu puhul, näiteks pagaritoodete juures. Suhkrute segud nagu kommid, mis sisaldavad fruktoosi, on pehmemad kui need, mis ei sisalda fruktoosi. Nt KUKU batoonikesed >
isomeeri: alfa-glükoos (36%) ja beeta-glükoos (64%). Glükoos · Glükoosi vesilahuses esineb ka lisaks veel glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos · Kõige magusam süsivesik magusus 170 · Rahvapärane nimetus · Leidumine · Ka fruktoosil esinevad nii alfa- kui ka beetavormid ning lisaks ahelisomeer, milles esineb karbonüülrühm. · Palju lisainfot http://et.wikipedia.org/wiki/Fruktoos Galaktoos · Magusus 60
· Organismi kudede taastootmiseks · Vereloomadele Sisaldub: paprikas, hautatud maksas, porgandis. E-vitamiin: · Rakkude vananemise pidurdamiseks. · Järglaste saaniseks · Vere kollesterooli vähendamiseks Sisaldub: pähklites, idantites, seemnetes, taimsetes õlides. C- vitamiin: · Foolhappe ja B12- vitamiini ainevahetuseks · Aju normaalseks funkisioneerimiseks · Luude vastupidavus, tervete hammaste ja igemete tagamiseks Sisaldub: marjades, puu- ja köögiviljades, kiivis, paprikas, kaalikas. B- vitamiin: · Lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks · Õppevõime parandamiseks · Närvisüsteemi, lihate ning südame normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: päevalilleseemnetes, nisudes, pärmis, seafilees, hernestes. Mineraalained Kaltsium (Ca): · Kudede ainevahetuseks · Lihaste normaalse töö tagamiseks · Vere hüübimisvõime aktiviseerimiseks
võime kultuuriliselt adapteeruda, mis annab talle laiema tähenduse, kui see tuleneb tema farmakoloogilisest rakendusest Kofeiin on ksantiini alkaloid Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad taimsed ühendid taimede biokeemilise ainevahetuse jäägid, mis mõjutavad tugevalt loomorganismide elutegevust Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond tarvitanud juba ammustest aegadest kas erguti, mürgi või ravimina Kofeiin Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos Kofeiini on leitud rohkem kui 60 taimes ja arvatakse, et see toimib kui looduslik pestitsiid Peale kofeiini sisaldavad paljud taimed ka teisi meditsiiniliselt olulisi ksantiini alkaloide nagu teofülliin ja teobromiin Nii teofülliin kui teobromiin on struktuurilt ja toimelt sarnased kofeiinile ning neid aineid tekib ka organismis kofeiini lammutamise käigus Kofeiin
moodustamise protsessi, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes nimetatakse fotosünteesiks. Fotosünteesil toodetakse elututest ainetest (vesi, süsihappegaas) elusainet (glükoos). Kui ei oleks fotosünteesi, ei oleks sealt saadavat õhuhapniku, ning õhuhapniku on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. Glükoos on üks sahhariididest, mida leidub paljudes puuviljades ja marjades, eriti viinamarjades. Ta tekib fotosünteesil ning on vähem magus kui tavaline suhkur. Glükoos on peamine organism energia allikas. Inimeste veresuhkur näitab glükoosi sisaldust veres. Kui ei toimuks fotosünteesi, ei oleks glükoosi, ning siis ei oleks inimesel täisväärtuslikku elu. Keemiliste protsesside roll meie elus on suur- kui ei oleks ained, ainete segusi ning muundumisi ei oleks inimestel sellist elu nagu praegu on. Keemilised protsessid on vaja
Siivo-Sandre Tänavots Mida see tähendab A-Vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin Kust kohast me seda saame? Saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi viljastusvõime tagamiseks
Puhtal kujul on morfiin valge kristalne aine, mis on tugeva valuvaigistavate omadustega, kuid tekitab kiiresti sõltuvuse. Morfiini kasutatakse meditsiinilistel näidustustel peamiselt selle valuvaigistava toime tõttu. See põhineb morfiini võimel osaleda organismi valuregulatsiooniprotsessis. Kofeiin Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül- 1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja
KOFEIIN Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaoubades, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini nimetatakse mateiiniks ja teest saadavat kofeiini nimetatakse teiiniks. Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse.
Etanool Etanool (CH3CH2OH) on tavakeeles alkohol ehk piiritus. Etanooli valmistatkse kahel viisil: 1) etüleeni katalüütilisel hüdraatimisel: CH=CH + HO CHCHOH Etüleen on nafta töötlemise saadus ja sellest valmistatud etanool ei ole mõeldud kasutamiseks inimesele ei seest ega väljastpoolt. 2) sahhariidide (taimsete materjalide) kääritamisel: C6H12O6 2CHCHOH + 2CO Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Kogu inimesega vahetult kokkupuutuv
· varaseim teadaolev kakaoubade kasutusest oli leitud iidsete maajade pottidest enne kuutesada aastat enne kristust . · kofeiin kaitseb parkinsoni tõve eest. · kofeiini peamine tootja on kohviuba, coffea arabica seeme. · kofeiin suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis. · kofeiini tarbimisel suurenevad dopamiini ja adrenaliini kogused. · Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos. · Peale kofeiini sisaldavad paljud taimed ka teisi meditsiiniliselt olulisi ksantiini alkaloide nagu teofülliin ja teobromiin. (teofüliin esineb tees) · Nii teofülliin kui teobromiin on struktuurilt ja toimelt sarnased kofeiinile ning neid aineid tekib ka organismis kofeiini lammutamise käigus. · kofeiin on maailma kõige populaarem psühhoaktiivne aine
õlides ja ka loomses rasvas, nt seapekis ja veiserasvas. Linoolhape Cis-oktadets-9,12- dieenhape, C17H31COOH, leidub mitmetes taimeõlides. Oblikhape (etaandihape) HOOC-COOH, oblikates, tomatites, spinatites, rabarbrites, jänesekapsastes. Piimhape 2- hüdroksü-propaanhape,CH3CH(OH)COOH, tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Bensoehape (benseenkarboksüülhape), leidub paljudes marjades nagu näiteks jõhvikates ja pohlades. C6H5COOH.
annavad organismile energiat · Loomsed rasvad searasv lambarasv veiserasv · Taimsed rasvad oliivõli päevalilleõli Valgud: on organismile ehitusmaterjaliks · Liha · Piim · Piimatooted · Kala · Muna Vitamiinid: reguleerivad elutegevust · A-kalamaksaõlis,munakollases · D-loomse päritoluga toiduainetes · E-taimeõlides · C-puuviljades,marjades,köögiviljades · B-teraviljade kestades,idudes,maksas, munades Mineraalained: reguleerivad elutegevust · Ca-piimas,piimasaadustes · Na-keedusoolas · K-paljudes taimedes · P-loomsetes toiduainetes · Fe-enamikes toiduainetes · S-küüslaugus,sibulas · J-merekalades Toit on väärtuslik, kui sisaldab vajalikul hulgal: · Energiat · Valke · Rasvu · Sahhariide · Vitamiine · Mineraalaineid · lisaaineid
glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos · Kõige magusam süsivesik magusus 170 · Rahvapärane nimetus · Leidumine · Ka fruktoosil esinevad nii alfa- kui ka beetavormid ning lisaks ahelisomeer, milles esineb karbonüülrühm. · Fruktoosi leidub toidus palju modifitseeritud maisisiirupis (ehk glükoosi-fruktoosisiirupis ehk GFS), mis on odavam kui sahharoos.
glükoosi ahelvorm, milles esineb aldehüüdrühm, seetõttu on glükoos aldoos. Glükoos • Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. • Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos • Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat – on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos • Kõige magusam süsivesik – magusus 170 • Rahvapärane nimetus • Leidumine • Ka fruktoosil esinevad nii alfa- kui ka beetavormid ning lisaks ahelisomeer, milles esineb karbonüülrühm. • Fruktoosi leidub toidus palju modifitseeritud maisisiirupis (ehk glükoosi-fruktoosisiirupis ehk
tagamiseks,mis on kasvuperioodil eriti oluline. • D-vitamiini on palju tavatoitudes. • Väga palju on seda kalamaksaõlis ja seda tekib nahas päikesekiirguse toimel. • Juba 30 min päikese käes olek annab vajaliku päevase D-vitamiini koguse. C-vitamiin • C-vitamiin on vajalik veresoonte normaalse läbilaskvuse tagamiseks, orgasmi vastupanuvõime suurendamiseks, haavade paranemiseks. • C-vitamiini on palju värsketes köögi- ja puuviljades ning marjades. B-vitamiin • B-vitamiine on vaja küünte,naha ja juuste normaalseks arenguks ja normaalseks närvitegevuseks. • B-vitamiini on palju täisteratoodetes,ubades, hernestes,piimas,kalas ja lihas. Tähtsad teadmised • Kiudainet soovitatakse süüa 20-25 g päevas. • 20 g kiudainet on näiteks: – 400 grammis täisteraleivas – 1 kilogrammis õuntes – 900 grammis kartulites – 800 grammis kapsas – 1400 grammis porgandites TÄNAN KUULAMAST
Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu puitosa Floeem- taimede juhtkimpude niinosa Puidukuid- puidus kiududena paiknevad puitunud seintega tugikoe rakud
vereringesse. Kõige magusam suhkrutest ongi just fruktoos, selle avastas prantsuse keemik Augustin-Pierre Dubrunfaut 1847.aastal. Kuna Augustin avastas esimest korda fruktoosi puuviljadest, siis sellest on ka tekkinud nimetus „puuviljasuhkur”. Puhas, kuiv fruktoos on kristalne tahke aine, valge värvusega, magus ja lõhnatu. Ta on lisaks kõige magusamale suhkrule ka kõige paremini vees lahustuv. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises. Viimasel juhul on see sahharoosi (glükoosi ja fruktoosi monomeeridest koosnev disahhariid) koostises. Sahharoosis on need monomeerid aga omavahel seotud glükosiidsideme abil. Majanduslikus tootmises tehakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupeedist või maisist ning on olemas kolm majanduslikult tähtsat vormi. 1
süsinikuaatomit Monosahhariidid: Glükoos e viinamarjasuhkur (taimne) kuusüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine nt glükogeen ja tärklis,tselluloos ja kitiin Fruktoos e puuviljasuhkur(taimne) paljudes taimedes olev lihtsuhkur, molekulivalem on sama, mis glükoosil. Esineb rohkesti puuviljades, mees, õites, marjades ja paljudes juurviljades. Riboos viiesüsinikuline lihtsuhkur Desoriboos viiesüsinikuline lihtsuhkur Suuremad süsivesikud on liitmolekulid, mis koosnevad kas mõnest või paljudest omavahel keemiliste sidemetega ühendatud lihtsuhkrutest. Väiksemad, 2-10 süsinikuaatomilist koosnevad oligosahhariidid lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti ja on kergesti omastatavad. Oligosahhariidid:
E 464- Hüdroksüpropüülmetüültselluloos Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad. Sisaldub ka saiakestes ja maiustustes. Mõju tervisele: suurel hulgal võib tekitada gaase ja soolestikuprobleeme. E 500- Naatriumkarbonaadid Happesuse regulaatorid, kergitusained, paakumisvastased ained. Sisaldub ka võis, margariinis, küpsetuspulbris, kakaojahus, karastusjookides, maiustustes. Mõju tervisele ei teata. E903- Karnaubavaha Glaseeraine. Sisaldub ka puuviljades, taimedes, marjades, maiustustes. E950- Atsesulfaamkaalium (ka atsesulfaam K) Magusaine. Sisaldub ka karasutsjookides, mahlas, jäätises, marmelaadis, šokolaadis, saiakestes. Kuna on üks uuematest suhkruasendajatest, siis mõju tervisele ei teata. E951- Aspartaam Magusaine, lõhna- ja maitsetugevdaja. Sisaldub ka karastusjookides, mahlades, jäätises. Mõju tervisele: Võib tekitada peavalu, Loomkatsetes on tekitanud epilepsiat. Aspartaami kõrvalmõjudest
Leidumine Glükoosi leidub rohkesti viinamarjades Fruktoosi leidub rohkesti puu-ja Sahharoosi leidub rohkesti Leidub siis taimeriigis Vatt, puuvillane ja linane riie looduses juurviljades, marjades, õites ning ka suhkrupeedis, vahtramahlas, seemnetes nagu(rukis, koosenvad põhiliselt mees. Sisaldub veres, kudedes ning maisis, suhkruroos jne. nisu, riis, mais) ja ka tselluloosist. Looduses kõikides rakkudes. mugulates (kartul)
Lasanje Itaaliast pärit pastaroog, mis koosneb lasanjeplaatidest, lihakastmest ning juustukastmest. Kõik need komponendid valmistatakse enne eraldi valmis ning laotakse siis kihiliselt vormi, millega see roog läheb ahju küpsema. Lasanje tegemiseks on väga mitmeid variante ja koostisosi. Kiudained taimse päritoluga aine, mida leidub kõige enam teraviljatoodetes, puuviljades, aedviljades, seentes, marjades ja pähklites. Kiudained on head hammastele ja igemetele, kuna nende koostis nõuab palju närimist. Kiudained on head ka peen ja jämesoolele, kuna hoiavad sooled mürkidest puhtana. Nad tekitavad täiskõhutunde ja kannavad endas vett. Siiski ei ole kiudainetel energiaväärtust. Kartulipüree valmistamine kooritud ning väiksemateks tükkideks lõigatud kartulid tuleb panna juba keevasse soolaga maitsestatud vette
Tuleb meele pidada, et D vitamiinist on kasu vaid siis, kui inimene viibib piisavalt päikese käes. E vitamiini sisaldavad taimsed õlid, seemned, pähklid ja oliivid. E vitamiin kaitseb vereringeelundeid ja lihaseid. K vitamiini leidub põhiliselt taimedes: kapsas, hernestes ja spinatis. Vesilahustuvaid vitamiine on palju rohkem kui rasvlahustuvaid. Peamised neist on C, B1, B2, B5, B6 ja B12 vitamiinid. Tuntuim neist on C vitamiin, mida leidub puu- ja köögiviljades, marjades ja teistes taimedes. C vitamiin reguleerib igemete, hammaste, luude, kapillaaride ja sidekoe talitust, isaks tugevdab immuunsüsteemi ja tagab haavade paranemise. C vitamiini puuduse käes kannatavad paljud inimesed, kellel on väsimus, valusad liigesed, veritsevad igemed ja kes jäävad tihti haigeks. Seda põhjustab tavaliselt ühekülgne toitumine, alkoholi tarbimine ja suitsetamine. B1 ja B2 vitamiine sisaldavad põhiliselt teraviljatooted ja maks. B1
annaabi.ee 
