Referaat etanool (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Tabasalu Ühisgümnaasium
Etanool
referaat
Koostaja :
Juhendaja :
Tabasalu, 2012
Sisukord

Leidumine 3

Tekkimine 3

Saamine 3

Omadused 5

Ühendid 5

Kasutamine 5

Kahjulikkus 6

Kastutatud kirjandus 7

Lisa 8
Leidumine
Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (2)
Tekkimine
Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikkudeta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. (3)
Saamine

Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel.
Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks.
C6H12O6  2CH3CH2OH + 2CO2
Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev suhkur, mistõttu kefiiris ja hapupiimas on umbes 0,5 % etanooli, kaljas on seda 1%.
Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks.
Puuvilja- või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse vein, milles etanooli on tavaliselt 10-15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli.

Puidutöötlemisjääkide töötlemisel
Selleks töödeldakse puidujäätmeid suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool . Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks.
Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast.
3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel
Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul ning fosforhape manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks.
CH2=CH2 + H2O  CH3-CH2-OH
Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks.
Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid ( formaliin , püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. (2)
Omadused
Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi.
Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O (1)
Etanool on värvuseta, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. (2)
Ühendid:

Etanolaadid (naatriumetanolaat CH3-CH2ONa)
Etaani halogeenterivaadid (bromoeteen CH2Br)
Eteen
Dietüüleeter
Etanaal (etüületanaat CH3-COO-CH2-CH3) (4)

Kasutamine:

Alkohoolsed joogid
Hea lahusti ( lahustab rasvu, valke, bensiini, aga ka näiteks joodi)
Värvi- ja lakitööstus
Parfümeeriatööstus (odekolonnid, lõhnaõlid)
Ravimid (tinktuurid, eeter )
Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin )
Sünteetiline kautšuk (kummitööstus)
Lõhkeained (suitsuta püssirohi)
Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape , estrid jt)
Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid)
Piiritustermomeetrid
Kütus (tõstab mootori võimsust)

Konserveerimisvahendid (2)
Kahjulikkus
Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus umbes üks tund pärast etanooli sissevõtmist.
Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele : suu, mao ja soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. (2)
Kasutatud materjal:

http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool

http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&sqi=2&ved=0CC8QFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.kristiine.tln.edu.ee%2Fdoku%2Fkeemia%2FAlkoholid%25201.doc&ei=e0a-UMy-A-z14QSdwYGQDg&usg=AFQjCNHzr79DBHXt9j-nQzsNFPl-Ze4iVg&sig2=LzlvdsH0mrmhL8bXdcpaHw

http://www.annaabi.com/Etanooli-saadused-%C3%BChendid-tekkimine-keemilised-ja-f%C3%BC%C3%BCsikalised-omadused-m83805.html

„Üldine keemia“, Hergi Karik, 1991
Lisa 1
Etanooli molekul (1)
Lisa 2
H H
H — C — C —O — H
H H
Etanooli struktuurvalem (1)

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aiki96 Õppematerjali autor

etanooli saamine, leidmine, tootmine, kasutamine, kahjulikkus ,palju reaktsiooni võrrandeid

etanool alkohol piiritus pärmseente eteen suhkruid

Kasutatud allikad

odt

Etanool

Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O

Keemia

Rohkem sarnaseid