omale kodanikunime Marie Hacker. Nad laulatati 10. veebruaril 1902 Tallinnas Oleviste kirikus. Peale abiellumist kolisid nad elama Moskvasse. Moskvas sündisid perre kaks tütart: 1902. aastal Dagmar ja 1905. aastal Hedda, kelle ristiisaks sai Ants Laikmaa. (1, 95-99, 104) 1906. aastal kolis Marie perekonnaga tagasi Tallinnasse. "1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist." (1, 107; 5) Marie Underi teiseks abikaasaks sai Artur Adson, kes pühendas oma elu armastatud naisele, olles tema loomingu esimene lugeja, toimetaja, toetaja ja imetleja. Peale Arturiga abiellumist sai Marie omale uueks kodaniku nimeks Marie Adson. (1, 149) 1944. aasta septembris põgenes Marie perekonnaga Rootsi, Stockholmi, kus tema töötas poolekohaga teatrimuuseumis ja Artur arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus. (1, 621)
M. Underi sõnul oli Carl Hacker mees, kes pruukis tema kallal füüsilist vägivalda ja oli vaimselt madalamal tasandil. Tütred ja sugulased aga suhtusid Carli hästi, ka Underi isa ja ema austasid Carli ning asusid lahutuse puhul mehe poolele......................................................8 Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. ..............................................................................................................................................8 Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.................................
Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Ilmunud on ka Paul Rummo poolt koostatud tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". Luulekogud: 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 5 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
Under pärast kooliaastaid iseseisvalt oma teadmisi pidevalt väljendas. Ta õppis keeli Toussaint-Langenscheidti iseõppimismeetodil, tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ja käis segakooris laulmas. Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles, Goethest ja Schillerist innustatult ja mõnikord nende motiividelgi, nagu sellele osutavad kaks säilinud vihikut saksaakeelsete luulekatsetega. Esimene luuletus sündis 13-aastaselt. Saksa koolis õppivale tütarlapsele tundus loomulikuna ka selles keeles värsiseadmine. Kuid Marie Unedrist sai siiski eesti luuletaja tema elu kohal sirasid juba uue aja tähed. Suured vabadusliikumised ja nende eellained sajandivahetusel kujundasid ühiskondlikke tingimusi, millesse langes Marie Underi kirjandussetulek. 1905.-1907. aasta revolutsioon kergitas esile demokraatlikud ideed, emakeelse rahvusliku kirjanduse lootused
loomingus on kristalliseerunud inimolemuse sügavam põhi: rõõmu ja mure kaksikvendlus, elamuste nägemuslik intensiivsus, tõetunnetus, õnneigatsus. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942). Pagulasperioodil Rootsis veetis Under koos oma abikaasa luuletaja Artur Adsoniga elu pikad viimased kümnendid Stockholmis, avaldades kaks luulekogu "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lermontov, A. Ahmatova jpt). Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust.
Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust.
Carl Hacker, Marie Marie Under Hedda Hacker, Marie Underi Underi abikaasa tütar Dagmariga Marie Underi tütar tütar Hedda esimeses abielus Moskvas 1903 Hacker Hedda Hacker , Marie Under ja Dagmar (Dagy) Hacker Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav
tasumiseks raha Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja, vahel ka viieklassiline, saksakeelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinn a. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988) Esimene luuletus Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie
● Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. ● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. ● Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Neil oli kaks last. ● 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". ● 1913. aastal kohtus Marie Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. ● 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. ● Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. LOOMING Luulekogud : ● 1917 – "Sonetid". ● 1918 – "Eelõitseng". ● 1918 – "Sinine puri".
Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (19021994) ja Hedda (19051988). 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Marie Under suri Varbergi haiglas Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. Tema matustel mängiti Ludwig van Beethoveni 9. sümfoonia lõpukoori, mille sõnad, "Oodi Rõõmule", oli kirjutanud tema üks lemmikkirjanikke, Friedrich Schiller. Loomingud: Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl
temaga 1924.aastal. Karl Arthur adsoniga kohtus Under Estonia avamisõhtul 1913. Esimesed luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusajal, ning tõid luuletajale tuntuse. Seejärel tegi luuletaja pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning hakkas tegutsema Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. 1933.aastal Under ja Adson uude majja elama Nõmmel. 1940.aastatel Saksa okupatsiooni ajal, ilmus luulekogu Mureliku suuga. 1944,aastal lahkusid Adson ja Under Eestist, mindi Rootsi. 1957.aastani teatrtimuuseumis töötas., ning avaldas mitu uut luulekogu. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. M. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Gustab Suits inspireeris Underit. Siuru Printsess ja ajalaulik. August Gailit nimetab Underit Noor-Eesti puhkema läinud õieks tänus tema pamfletile Sinises tualetis daam
võimalusi Noore Underi luulemaailm on puhtalt minakeskne, nii küllastatud armastusest ja looduselamustest, et muud motiivid sellesse ei pääse. Suhteliselt kitsas ainepiir korvab tundesiirus ja vallutav eluhoog, millesse seguneb vaid harva nukraid toone. ,,Eelõitsengus" ütleb luuletaja: ,, Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö: ta on aastate hool ja valude töö"- Õnne ootel. Ent samas on luuletus ,, Tujud" milles käsitleb Under naiselikust veetlust ja igatsust võita vastaspoole tähelepanu. ,,Sonette" kandvat armastusele avanemist ja pühendumist iseloomustab ,,Ekstaas" ,, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Sarjadesse ,, Helged sonetid", ,, Ehtides" ja ,, Sina ütled ,, on koondunud Underi kõige väljendusjulgem ning moralistlikku võltshäbi vahest õrritavatki hülgav armastusluule.
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878– 1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Underi ja Adsoni hauakivi. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdenikalmistule. 3 LUULEKOGUD Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928).
Seal sündisid ka nende kaks last. Venemaal elasid nad kuni 1906. aastani. 1904ndal aastal oli Marie armunud eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse, kes tahtis, et Marie tõlgiks oma luuletused emakeelde. Seejärel tahtis Laikmaa need kohalikus ajalehes avaldada. 1906. pöördus ta tagasi Tallinna. Siin kohtus ta 1913. aastal kirjatoimetaja Artur Adsoniga, kes hakkas ka Underi kirjatoimetajaks. Adson kogus kokku Marie luulematerjali ning avaldas sellest Underi esimese luulekogu. Pärast 1924 aasta lahutust Carl Hackerist, abiellus naine oma kirjatoimetaja Artur Adsoniga, kes kirjutas ka hiljem Underist autobiograafia. Underi esimene luuletus oli avaldatud ajalehes Postimees, kui ta oli kõigest 21-aastane. 1917 ilmus tema esimene sonettide kogumik ,,Sonetid". See kogumik tõstis kõvasti tema luuletajamainet. Tema teine kogumik ,,Eelõitseng" sisaldas luuletusi 1904.-1912. aastaist ning avaldus ise 1918. aastal.
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja
Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes". "Siuru" kirjastusel jõudsid trükki kolm esimest lüürikakogu: "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja
Said 2 last, nimedeks Dagmar ja Hedda Elukäik Aastal 1906 kolis perega Tallinna tagasi Artur Adsoninst sai Marie kirjastaja 1924 abiellus A. Adsoniga 1944 põgenes perega Rootsi Siuru 191719 Liitus 1917 Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Tarapita 192122 Liitusid: August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Johannes Semper Looming 1904 avaldus esimene luuletus "Kuidas juhtus..." Postimehes 1917 esimene luulekogu Sonetid (Siuru kirjastus) Looming 192335 aastal oli tema loomingu kõrgperiood · Nooruse ekstaas, hüüded, rõõm Alates 1935 aastast esines palju kurva alatooniga luulet · Kahtlemine, mured, küsimused ja depressioon ema surmast Inspiratsioon 1617 aastaselt mõjutused klassikalisest saksa kirjandusest Ants Laikmaa veenis poetessi eesikeelseid luuletusi kirjutama Eduard Vilde õhutusel kirjutas ka proosat
maailmasõja ajal, kui Hackerid pöördusid tagasi Tallinnasse oma kahe lapsega. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka abiellus. Laikmaa soovitas Underil hakata kirjutama Eesti keelseid luuletusi, põhinedes Underi poolt kingitud luulel. Underi poolt Laikmaale usaldatud luuletused jõudsid autori teadmata toimetustesse ning 2. augustil avaldas “Postimees” tema armastusluuletuse “Kuidas juhtus”, millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all “Postimehes”. See väljendab Underi rõõmu andeka sõbra, Ants Laikmaa, leidmise üle. Underi esimese luulekogu “Sonetid” avaldas “Siuru” kirjastus aastal 1917. Hiljem tekkinud rühmitusest kerkis esile “Tarapita”, mille liikmeteks said mitmed endised siurulased. 20. septembril 1944 lahkus Under perega Eestist ning asus elama Stockholmi lähistele. aastal.Eduard Vilde õhutusel kirjutas ta ka proosat. 20
Roosikrantsi tänaval Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. Looming
tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aastate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik ,,Valik saksa uuemat lüürikat"(1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi kelle vahendusel jätkus kuni hilis eani (nt Fr. Sciller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lemontov, A. Ahmatova jpt.). Underi loomingut on inspireerinud eesti kirjanduse parimaid tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Luuletus Õhtud 3 Ju päike jätnud ammu linna halli, Sääl hämaruses tukuvad kõik majad Ning uulitsad on inimesed sajad Nüüd minetanud nagu lõppenud balli. Ja seda kõrget lahutuse-valli Nüüd kui ei olegi: kõik teed ja rajad
http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle on iseloomulikud teostes "Lageda
isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Rootsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". See töö lõppes 2. veebruaril 1902. aastal, kui Marie abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. 1902. aastal sündis tütar Dagmar. Kahjuks ei kodunenud Under kinnise loomuga Hackeri kõrval. 1904. aastal kinkis ta Laikmaale tänutäheks oma portree maalimise eest saksakeelse luuletuse ning too soovitas tal hakata kirjutama eesti keeles. Underi poolt Laikmaale usaldatud luuletused jõudsid autori teadmata toimetustesse ning 2. augustil avaldas "Postimees" tema armastusluuletuse "Kuidas juhtus", millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. 1906. aasta viimasel veerandil pöördusid Hackerid tagasid Tallinnasse koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal. Peale seda tutvus Under Arthur
a sündis teine tütar ( Hedda) · 1906. a kolis Marie koos perekonnaga tagasi Tallinnasse. · 1913. a kohtus Marie Artur Adsoniga · 1924. a lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga MARIE UNDER KUI LUULETAJA · 14-aastaselt kirjutas Under oma esimesed luuletused (saksa keeles) · 20ndatel eluaastatel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. · Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all "Postimehes". · Ta saavutas luuletajamaine esikoguga ,,Sonetid" (1917a) · Marie kuulus rühmitusse ,,Siuru" · ,,Siuru" liikmed olid August Gailit (asutaja), Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. · ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Under ja Adson lahkusid ,,Siurust" · Under kuulus ka Tarapitasse
Test Marie Under Nimi: Violetta Fjodorova 1. Kus ja millal sündis Marie Under? .....Marie Under sündis 27.märtsil 1883 Tallinnas. 2. Kus ta õppis? .....4.9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis 3. Mis keeles kirjutas ta oma esimesed luuletused? ...Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles. 4. Kus töötas M. Under pärast kooli lõpetamist? ...Töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina 5. Kellega abiellus M. Under 1902. aastal? .... Aastal 1902 abiellus Marie Under hiidlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ............ 6. Kuhu siirdus vastne abielupaar elama? .....Moskvas 7. Mis aastal tuli Under tagasi Eestisse? ..........1906. aasta lõpus 8. Kellega ja millal abiellus M. Under pärast esimese abielu puru
Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi ning on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Luulekogud · 1917 - SONETID. · 1918 - EELÕITSENG. · 1918 - SININE PURI. · 1920 - VERIVALLA. · 1923 - PÄRISOSA. · 1928 - HÄÄL VARJUST. · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. · 1935 - KIVI SÜDAMELT. · 1943 - MURELIKU SUUGA. · 1954 - SÄDEMED TUHAS. · 1963 - ÄÄREMAIL. · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Kevad Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest.
auliige. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ja hakkas 13-aastaselt luuletama. Tema esimesed luuletused olid saksakeelsed. Aastal 1906 pöördus Marie Under tagasi Eestisse ja tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. Aastast 1904 avaldas ta luuletusi ajakirjanduses. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ''Siuru''. Marie oli rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks. LUULEKOGU ''Sädemed tuhas'' Lemmik luuletus ''Aasta kauneimal õhtul'' Aasta kauneimal õhtul Mõte käib kaugeid kaotatud teid, Peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: Täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, Otsin palvused neid, Neid, keda keegi ei kuule, Neid, keda keegi ei näe, Keegi, ei keegi. Neile ma läidan küünalde leegi, Neile ulatan käe. Valisin just selle luuletuse, kuna selles on palju tõde ja on hästi sügavamõtteline. Sügavus tekitab huvi ning paneb mõtlema ja üldse ilus luuletus. LUULEKOGU TEEMAD
auliige. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ja hakkas 13-aastaselt luuletama. Tema esimesed luuletused olid saksakeelsed. Aastal 1906 pöördus Marie Under tagasi Eestisse ja tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. Aastast 1904 avaldas ta luuletusi ajakirjanduses. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ’’Siuru’’. Marie oli rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks. LUULEKOGU ’’Sädemed tuhas’’ Lemmik luuletus ’’Aasta kauneimal õhtul’’ Aasta kauneimal õhtul Mõte käib kaugeid kaotatud teid, Peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: Täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, Otsin palvused neid, Neid, keda keegi ei kuule, Neid, keda keegi ei näe, Keegi, ei keegi. Neile ma läidan küünalde leegi, Neile ulatan käe. Valisin just selle luuletuse, kuna selles on palju tõde ja on hästi sügavamõtteline. Sügavus tekitab huvi ning paneb mõtlema ja üldse ilus luuletus.
1901. -1902. Aasta vahetusel ,,Teataja" toimetuses. LUULEKOGUD: Abielu: 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 *Carl Hackeriga, 1902-1906 Moskvas 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 1906 tagasi Tallinnas, abielu purunes 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 * 1924.a. A. Adson 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 1944.a. põgenesid Rootsi 1023 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 1904.a. esimesed luuletused Mutti varjunime all 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 ,,Postimehes" ja ,,Uudised", ,,Ema laul" aga ,,Noor-Eesti" 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi albumis 1905.a. 1923-1927
Laulatus toimus 10.veebruaril 1902.aastal Liivalaia tänavas Hackerite kodus. Kevadel lahkus Maria ,,Teataja" talitusest töölt ja sõitis mehega Moskva lähedale kus neil sama aasta sügisel sündis esimene tütar Dagmar.1904 aasta suvel tutvus Under kunstnik Ants Laikmaaga. Ta julgustas teda oma kirjutusi eesti keeles kirjutama ja saatis Maria esimesed eestikeelsed värsid avaldamiseks kolmele toimetusele. Ajalehes ,,Postimees" ilmus 2.augustil 1904. aastal Maria Underi esimene trükitud luuletus ,,Kuidas juhtus ,,. 4.oktoobril 1905.aastal sündis Krutsonis Maria Underi teine tütar Helda . Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse " Siuru " . 1905.aastal kolis perekond Moskvast tagasi Tallinna. Algul üürisid nad korteri Allika tänaval, mis aga sai tulerooaks.1907.aastal kolis perekond Suure-Tartu maanteele. Estonia avamispeol kohtus Maria Under Artur Adsoniga. Arturi ja Maria vahel tekkis armastus.1915.aastal lõppes Marial kooselu Carl Hackeriga
"Kivi südamelt" (1935) markeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus "Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942). Pagulasperioodil Rootsis veetis Under koos oma abikaasa luuletaja Artur Adsoniga elu pikad viimased kümnendid Stockholmis, avaldades kaks luulekogu "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lermontov, A. Ahmatova jpt). Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse
tunnete kirjeldamisel. Samas on meesautor kirjutanud tunduvalt süngemat armastusluulet, kui Under. Visnapuu pettumus armastuses on ka põhjendatud, sest pärast 20 aastast väga õnnelikku abielu tema abikaasa Ing suri. Under püsis seevastu oma abikaasaga elu lõpuni koos. Luuletajakarjääri algusaastatel mõlemad autorid viibisid armastuse otsinguil. Läbivaks teemaks on kaaslase ootamine. ,,Ma tahan sind oodata, kuni ma jõvvan..." on Visnapuu ühes oma luuletuses õelnud. Ega tal kaua oodata tulnudki, juba 2 aasta pärast ta abiellus. Sarnaselt meesautoriga ootas ka Under oma armastust. Puude külge põimin paela, et sa teaksid tulla, tulla läbi õhtukulla otse minu kaela. Viimases salmis võib näha, et naisautor on toonud kiindumuse väljendamisel võrdlueks looduse ilu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
