Puskini poeemide süzeedes on kangelannad aktiivsed osalejad, nende tundemaailm väärib samuti autori tähelepanu. Poeem kui zanr dramatiseerub. Ta lõi värssromaani jaoks olulise värsistusega riimiskeemi. 4)Lermontov: Esitatakse loomingus kahte perioodi- varane noorukiea luule ning küpse loomingu periood.Varasem looming on tugevasti mõjutatud kirjanduslike eeskujude poolt. Teistelt autoritelt omandab tihti valmiskujundeid,... Tema luule keel on traditsiooniline. Noorusluule seostub väga oluliselt konkreetse filosoofia probleemidega nagu moraal, headus, kurjus ja tahtevabadus. Varasem armastusluule on sügavalt autobiograafiline, kindlate adressaatidega, moodustades lüürilise tsüklieid. Armastusluule eripäraks- mõtiskleb armastustunde, armastusmälestuse üle. Lermontovi loomingus omadas vene romantiline poeem uued jooned. Küpse loomingu perioodil Lermontovi romantiliste poeemide moraalsete väärtuste skaala osutu paradoksaalselt ümberpööratuks
Kersti Merilaas Põhifaktid eluloost · Sündis 7.detsember 1913 Narvas · Sünninimi oli Eugenia Moorberg · Oli luuletaja, laste- ja näiteajakirjanik · 1917.aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike-Maarja ümbruses · 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis · 1936. aastal abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama Millest kirjutas · Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi · Saksa okupatsiooni ajal kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet Põhiprobleemid luuletustes · Armastus · Hiljem aga kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega Millised kogud on ilmunud · "Maantee tuuled" ( 1938 ) ·
1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (19982003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Viivi Luige luulehuvi algus on koolieas. Saanud innustust Ridala, Suitsu, Enno, Underi jt. Luulest, jõudis ta looming esitrükina 1962 a. Viivi luige noorusluule vahendab maalapse poeetilisi tajusid ja meeleolusid. Neist on valdav aastaaegadest lähtuv loodustunnetus.luuletaja suhe loodusega on vahetu ja tundlik, tema maastikud täis liikumist, hääli ja värve. Nende taga aimub püüd mõtestada maailma ja elu. Seejuures iseloomustab luuletaja värssi liivilik ja haikulik lühidus ning täpsus. Viivi luige looduslüürika on napisõnaline ja kujundlikult täpne. Ta lasteluule on linnalapsekeskne
· ,,Tom ja Fluffy" (1997) · ,,Lotte reis lõunamaale" (2000) · ,,Lepatriinude jõulud" (2001) · ,,Leiutajateküla Lotte" (2006) loomisel. Tema lühiproosa paremik on ilmunud kogumikus: · ,,Pagari piparkook" (1999) Näidendid · ,,Vanamehed seitsmendalt" (1992) · ,,Eesti matus" (2002). 9. Doris Kareva Sündis Tallinnas 1958. Töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, 1992. aastast UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Noorusluule on nürimeelne, hilisem looming on hapram ja tundlikum. Kareva luulele on omane sisemine intensiivsus, napp sõnakasutus ja siseriimiline vabavärss. 10. Jürgen Rooste Sündis 1979, luuletaja. Esikkogu ,,Sonetid" ilmus 1999. aastal. Tema luule ulatub moralismist õrna tundelisuseni.
klassikat, nt Shakespeare’i „Suveöö unenägu“, Sophoklese „Kuningas Oidipus“, „Anderseni muinasjutud“. o 70- ja 80-aastaselt avaldas Anna luulekogud „Siiski on elu ilus“ ja „Laulan oma Eesti laulu“. o Eeltoodud fakt näitab, et kuni kõrge eani Anna oli terav ning võimeline kirjutama ning looma. o Teda autasustati Eesti NSV rahvakirjaniku nimetusega ning talle anti 1957.aastal orden „Austuse Märk“. o Sajandivahetusel oli Anna Haava noorusluule uue tee avajaks ning arengu edasiviijaks o Luuletaja toob välja temale areneva terava konflikti tegelikkuse ning ideaali vahel oma esimestes värsikogudes.
Nii sai Eugenia Moorbergist Kersti Merilaas. 1936. aastal abiellub ta kirjanik August Sangaga. Samal aastal hakkab vabakutseliseks kirjanikuks. Algab intensiivne kirjutamiseaeg. . II KERSTI MERILAASI LOOMING 2. 1 Kersti Merilaasi nooruslooming Kersti Merilaasi nooruslüürika on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust. 5 Kersti noorusluule ilme kujundavad ennekõike meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Kersti debüteeris 1935 luuletustega ,,Loomigus". Sinna saatis ta veel mitu tsüklit. Neist ilmub ridamisi ära viis luuletust veel sama aasta numbrites: juulis ,,Usutunnistus" ja ,,Õhtul", septembris ,,Sügise laul", ,,Kord enda ma päriseks ära annan" ja oktoobris ,,Jõuluöö laudas".
Saksa - Bernhard Kellermann IMPRESSIONISM EESTI KIRJANDUSES: Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses: rühmitus Noor-Eesti ( 1905 - 1916), rühmitus "Siuru" ( 1917-1919). o Friedebert Tuglas (1886-1971) - impressionistlikud novellid (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", (1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) o Marie Under (1883 1980) - impressionistlik noorusluule, (rühmituse "Siuru" aegne looming), luulekogud, "Sonetid"(1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (1918) Underi impressionistlik luule: teemad armastus ja loodus, rõhutatult naiselik, meelelise armastuse kujutamine sokeeris, palju lõhnu, värve, klassikaline vorm, eelkõige sonett, palju aialilli. o Villem Ridala (Wilhelm Grünthal) (1885-1936) Värsikogud "Villem Grünthali laulud" (1908), "Kauged rannad" (1914), Impressionistlikud looduspildid, rannamaastikud.
O l g e m e e s t l a s e d, a g a s a a g e m k a e u r o o p l a s t e k s!" NoorEesti albumid Kirjanduslik rühmitus "Siuru" Friedebert Tuglas (1886 1971) impressionistlikud novellid (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) Marie Under (1883 1980) Impressionistlik noorusluule (rühmituse "Siuru" aegne looming); luulekogud "Sonetid"(1917), "Sinine puri" ja "Eelõitseng"( 1918). M. Under "Aiad"2 See helge suvepäev läeb uhkelt looja ja roosaid helbeid heidab aiateile, kui punast viina üle käte meile, kes valgel trepil istume ja sooja ning õhetavat õhtut tervitame, mis sama vaimustav ning veetlev oli eile Ah, kaunid päevad, kaunimaile öile
II maailmasõja ajal elas kirjanikuna Tartus, sõjajärgsetel aastatel Pärnus, hiljem Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmekandidaat oli ta 1945-1950 aastatel , kodanlikus natsionalismis süüdistatuna 1950-1955 a. Kirjanike Liidust välja heidetud, sellega kaasnes avaldamiskeeld. Kui Kersti Merilaas Tartusse elama läks, liitus ta arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled" (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Saksa okupatsiooni ajal ja esimeste sõjajärgsete aastate surutises kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke"
eraldada põhiliselt kahte järku. Nende piir langeb ühte sajandi künnisega. Sinna poole jääb noore poetessi laulukevade ,,Luuletuste" kolme vihuga (1888-1897); uut ajajärku alustab pärast autori eludraamast tingitud vaikimist luuletuskogu ,,Lained" (1906). Vahejoone tõmbamist õigustavad muutused nii loomingus eneses kui ka selle mõjus eesti kirjanduse arengule. Möödunud sajandi lõpukümnendite olukorras oli Haava noorusluule uue tee avajaks ja arengu edasiviijaks. ,,Lainetest" alates tuleb Haava luules ilmsiks lähenemine objektiivsele kujutlusviisile, omandab kindla koha realistlik ühiskonnakriitika. Kui sotsiaalsete ülesannete arvestamise püüdest hoolimata ei suutnud Haava uuel ajajärgul säilitada sajandi lõpul omandatud kohta eesti luules. Romantilise tundelaulud. A. Haava noorusluule kõige olemuslikumaks elemendiks, mis määrab meetodi ja põhilised teemad, on tunglemine seletamatu vastuolude
Ravi lõppedes läks ta Berliini lähedale majapidamisosakonda tööle, kuid tuli peale õe haigestumist tagasi ja varsti suri ka õde, kellega suhted paranenud olid. Kohe järgnesid mured emaga, kellele tuli elukoht leida. Kuna Eestis oli tööleidmisega raske, läks ta Venemaale Novgorodi (sünnikoht luuletusele ,,kesk sügavat venemaa metsa".). Iidne maastik ja musikaalse hingega rahvas andis talle loomingulisi elamusi. Sel ajajärgul oli surnud ja maetud ka Anna ema. Noorusluule on maailmavaluline tundtegelikkuse vastuoludest ilu ja harmoonia poole. Protestis maailma kalkuse vastu. Näiteks sügissadu meenutab talle lakkamatuid inimpisaraid. Kevadel jõudis ta oma luuletuste perioodi kõige valdavama teema juurde armastusluule. Neis on tükike nõmme ja laant. ,,nõmmelilledest" on tema laulude eredaim näide, samuti ,,ei saa mitte vaiki olla". Teise vihiku teema ongi maailmaõndsusest. Kolmandas vihikus on ühiskonnakriitilised pilkesalmid
kunstilistes tõekspidamistes. 1990. aastast alates antake välja iga-aastast Betti Alvri nimelist kirjandusauhinda aasta parima esikteose eest. Igal aastal luuletaja sünnipäeval Tähetunni luulepäevad. Luule. Betti Alveri luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega, kannab kõrgeid ideaale, kuid rõhutab ka maise, igapäevase elu väärtusi. Alver on eesti luule meiserlikumaid sõna-ja vormikasutajaid. Arbujalik noorusluule. 1930.aastate algul hakkas ta kirjutama luulet, esialgu rohkem lüroeepikat. Raamatuna ilmus kõigepealt poeem Lugu valgest varesest(1931). Poeemi eeskujuks oli Jevgeni Onegin. Lugu valgest varesesr on kirjutatud hoogsalt, vaimukalt, vabalt voolavas värsis ja tabava sõnastusega. Tema 1930. aastate luules paistavad eriti silma kaks väga erinevat värsslugu: Pirnipuu(1937) ja sümbolistlik, luuletaja varasema lüürikaga suguluses olev Pähklikoor(1938).
Marie Underi luuletuses ,,Lapsed" esimest osa iseloomustab elurõõm. Luuletaja väljendab kirjapandut kohati erootiliselt. Ta võrdleb pruune alasti lapsi pronksist nümfidega. Marie Underile on omapärane helge ja isikupärane suhtumine maailma. Ta kirjeldab mängivaid lapsi helgelt, tundeliselt, avameelselt kuid samas on ta ümbritsevale ilule vastuvõtlik. 3) 1918 - SININE PURI Marie Underi kolmandas luulekogus ,,Sinine Puri" jätkab ta noorusluule kirjutamist ning selles väljendub tundelõõm. Luuletuses ,,Öö" on seda näha kohe esimeses salmis. Luuletused on minakesised. Luuletaja paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast, seevastu kujutab ta luuletusi siiralt ning silma paistavad mõtisklevad toonid. Väljatoodud luuletuses on näha autori ärevus ja hirm nagu kardaks ta elu haprust ja kiirust. Luule ei ole kindlalt piiritletud seda kujutatakse vabalt. AnnaAbi.com [Mi
Kirjutas valdavalt ühiskonnaprobleemidest aint saanud luulet. H.Runnel – Pärit järvamaalt. Ta oli viljakas lastekirjanik, kes seab eesmärgiks laste silmaringi ja mõttemaailma arendamise. Luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. D.Kareva(1958) – On õppinud Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat. Ta on UNESCo Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Esikkogu „Päevapildid“. Noorusluule on sotsiaalselt kriitlilne, kuid hilisem looming on hapram ja tundelisem. Luulelet onb omane sisemine pingestus, napp sõnakasutus ja siseriimiline vabavärss. Johann Viiding (1948-1995) – sündis Tallinnas, on õppinud lavakunsti. Töötas ka näitlejana Tallinna draamateatris. Tema esimese luuletused jõudsid trükki 1972. aastal. Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi. Maailma kujutas ta iroonia ja kroonika kaudu, kuigi oli ka aimata elu valulist taju.
annaabi.ee 
