kohanemisvõimet. Suurem osa neist oskustest omandatakse mängu käigus. Lisaks on mäng loomulikult ka hea viis käeliste ja muude füüsiliste oskuste arendamiseks. Täiskasvanud on võib- olla unustanud mängu olulisuse ja see on ka loomulik, päriselu asendab mängu. Samas ei tohi kunagi unustada või alahinnata mängu olulisust lapsepõlves. Soodsa mängukeskkonna loomine on lapse jaoks sama oluline kui soojus, turvalisus ja täiskõhutunne. Mängukeskkond ei pruugi tunduda elementaarse esmavajadusena lapse ellujäämiseks lapseeas, ülioluline on selle olemasolu või puudumine aga hilisema toimetuleku seisukohalt. Mida noorem on laps, seda rohkem on vaja tema mängukeskkonda kujundada. Imik sõltub selles meist täielikult lihtsad lelud, mis liiguvad ise või mida on lihtne puudutusega liigutada või häält tegema panna, tuleb tema jaoks turvaliselt kättesadaavasse kaugusesse asetada. See pakub pisikesele huvi ja vaheldust. Pisut
Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ÕPETAJA ROLL MÄNGUKESKKONNA LOOMISEL Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Mängukeskkonna mõju lastele ............................................................................................ 4 2. Hea mängukeskkond siseruumides ..................................................................................... 5 3. Hea mängukeskkond õues................................................................................................... 7 4. Õpetaja roll .......................................................................................................................... 8 Kokkuvõte .........................................................................................................
Algatab mängu ja arendab mängu. 2. Mängu liigid ja juhendamine. MÄNGU LIIGID JA JUHENDAMINE. 1. LOOVMÄNG- teema sisu ja vahendid vabad. Sisuline motiveeritus algatus. 2. ROLLIMÄNGUD – Laps võtab kellegi rolli. Roll määrab kuidas tuleb tegutseda. Juhendamine: Kaudne – Kasvataja annab teadmisimänguoskus. Otsene : Kasvataja on juhtiv. Piisav kogemuste teadmiste ja muljete võimaldamine. Vaatlused, vestlused, esemeline mängukeskkond. 3. EHITUSMÄNG – ümbritseva elu kajastamine ehituses. Ehitus- ja rollimäng tihedas seoses. Juhendamine: Keskkonna loomine; ehitusmaterjalide valik; vestlus; tähelepanu juhtimine ümbritsevale. 4. LAVASTUSMÄNG – aluseks on žüzee ( muinasjutt); kindlad rollid kindlas järjekorras. Juhendamine: Loo valmimine, tutvustamine; mänguvahendite meisterdamine; dekoratsioonide meisterdamine; ettevalmistamise aeg; Õpetajate roll; loovus. 5
elus leiavad kohese kajastamise ka laste mängudes. Mäng on tegelikkuse tunnetamise vormiks. Mängus läbimängitu saab lapse jaoks hoopis selgemaks ja mõistetavamaks. Et lapsel üldse saaks sündida oma mõte või idee vajab laps vaikust ja igavust. See võimalus aga võetakse tihti lapselt ära pideva kiirustamise ja tulemustele orienteeritusega. Lapsel on loovmängu mängimiseks vaja ruumi, aega ja mänguasju. Antud juhul on rühmaõpetaja see, kes hoolitseb, et vastav mängukeskkond oleks loodud. Samuti peab õpetaja arvestama, et mäng on lapse iseseisev vaba tegevus ja juhendamine peab olema suunatud sellel, et säiliks lapse omaalgatus ja iseseisvus. Õpetaja peab juhendama taktitundeliselt, läbimõeldult ja mängusituatsiooni tundes. Loovmängud on eriti tundlikud täiskasvanu sekkumise suhtes. Olulisem on lapse ja täiskasvanu vaheline usaldus. Õpetaja sekkub mängu vaid juhul kui tekib konflikt või probleem. Liikumismängude jaoks on vaja vaba ruumi,
Konkurendi SWOT SWOT Lustila OÜ kohta. Tugevused Nõrkused Noor kollektiiv Õuesõppe puudus Olemas oma ala spetsialistid Erinevate spetsialistide tugiteenused (liikumis- ja muusikaõpetaja) puuduvad Tihe kontakt vanematega Ühised ettevõtmised väljaspool lastehoidu Kaasaaegne õpi- ja mängukeskkond Turvalisus Võimalused Ohud Vanemate kaasamine erinevatesse Noor kollektiiv suundub ettevõtmistesse ja lasteaia arengusse lapsehoolduspuhkusele Koostöö erinevate spetsialistidega Haiged lapsed tuuakse lastehoidu tugiteenuse pakkumiseks ja Liiga noorte laste toomine lastehoidu
(M.Maser & L.Varava, 2003) Mänguasjad Tervist edendava lasteaia õpetajad loovad lastele oskuslikud ja head mängimistingimused. Eelkõige aga vajavad lapsed piisavalt erinevaid arendavaid mänguasju. Need peavad olema stimuleerivad, esteetilised ja eakohased. Kui lastele antakse liiga raskeid ülesandeid või erioskusi vajavaid materjale, siis tegevused ei õnnestu ja laste huvi nende vastu kaob. Asju peab olema piisavalt, sest see innustab tegutsema. (M.Maser & L.Varava, 2003) Mängukeskkond Mängimiseks on vaja piisavalt ruumi. Kui ruumi on liiga vähe ja lapsed peavad olema tihedasti koos, tekib rohkem konflikte, mäng muutub agressiivsemaks.Arendav keskkond on selline, kus lastel on ka võimalus vahel olla üksinda või ainult koos ühe sõbraga. Igal lapsel on vahel vajadus rahulikuma situatsiooni järele. Seda tuleb tallevõimaldada. Tervist edendava lasteaia eesmärgiks on saavutada laste arengu stimuleerimine lapsekeskse
mängudeks. Mäng on elukestva õppe alus ja võimalus luua side iseenda, teiste inimeste ja kogu maailmaga. Mäng on tegevus, milles lapse ühendavad varasemate kogemuste ja teadmiste kaudu õppimisoskused ja mõistmise.[5] Lapsed rakendavad mängus oma identiteeti ja otsivad vastust küsimustele: kes ja missugune mina olen? Just nimelt mängukogemus ja rikas kujutlusvõime on väga oluliseks edasiseks õppimiseks. Arendav mängukeskkond on oluline ka õppimisekeskkonna seisukohalt. [3] Üks olulisemaid punkte lapse kui isiksuse arengus on see, et laps saavutab mängides teatud sotsiaalse kompetentsuse. Mängus asuvad lapsed omal algatusel mängukaaslasega mitmesugustesse suhetesse. Mängus kujunevad lastevahelised suhted ühelt poolt laste huvi põhjal mängu teema ja sisu vastu, teiselt poolt kujunevad suhted mängus laste igapäevasuhete alusel
tulema. Mäng annab lapsele võimaluse suhelda ümbritseva maailmaga. Esimesel kahel eluaastal on raske eristada lapse mängu uurimistegevusest. Laps uurib talle kätte juhtuvaid mänguasju ja esemeid, et teha kindlaks algul nende omadusi. Kolmandal eluaastal hakkab ta uurima ja katsetama, mida nendega teha saab. Tõelisest mängueast saab laste puhul rääkida 3.6. eluaastani. Sellele eale on omane mänguline treening, mänguasjade maailm, mängukeskkond jne. Laps õpib läbi mängu. Ta omandab täiskasvanute toel eluks vajalikke teadmisi, oskusi ja vilumusi. Lapsel on kaasasündinud arengupürgimus, vastu võttev ja uuriv suhtumine ning vajadus luua ja tegutseda. Lapse areng toimub aste-astmelt ümbritsevast keskkonnast saadud kogemuse kaudu. Lapse keeleline ja sotsiaalne areng on tihedas seoses keskkonna võimalustega, edenedes sedamööda, kuidas need pakuvad impulsse tema uudishimule ja avastamistungile.
visata. Laps hoiab mänguasja käes, kompab ja viskab. Erinevad spordivahendid (pallid, batuudid, kiiged) õpetavad last oma keha kontrollima, arendama koordinatsiooni ( . 2004). Tähtis pole mitte mänguasjade rohkus, vaid see, kui palju ja kuidas laps nendega mängib. Õige mänguasja valimisel peab vanem teadma, et mänguasi peab olema lapsele eakohane, soodustama lapse edasist arengut. Mänguasjal peaks olema mitu otstarvet. Mängimiseks on vaja luua õige mängukeskkond. Mänguasi peab sealjuures olema ainult abimaterjaliks, mille abil lapsel oleks võimalik matkida täiskasvanute tegevusi ja käitumist, loomade häälitsusi ja liikumist, andma võimaluse oma mänguideede teostamiseks ning pakkuma esteetilist naudingut. Et kõike seda saavutada, peab laste mängumaailmas olema nii valmismänguasju, mis kopeerivad tegelikke esemeid, kui ka tinglikke mänguasju, mis kujutavad päriselt, üldisemalt ja tinglikumalt
3. tinglikuse järgi (realistlikud asendus lelud) Asenduslelu pole sarnane, lap peab ise kujutlema, et see asi on just see. Need lelud on lapse arengus väga tähtsad. 4.materjali lärgi (metallist, puidust, plastmassist) 5. eesmärgi järgi ( õetuslikud ja harivad) Novosjolova liigitus mänguasjadest: 1.süseelis- kujunduslikud nukud, loomad, loomamängud, karnevalikostüümid, lõbustusvahendis. 2. didaktilised-lauamängud - konstruktorid, ehitusmaterjalid jne. 23. Mängukeskkond eelkoolieas. 24.Laste mängu uhendamise põhimõtted. Otsesed ja kaudsed võtted. Mängima õpetamine tähendab koos täiskasvanuga või kogenenuma partneriga koos mängimist. õpetaja peab tundma mängu iseärasusi, last ja mängu keskkonda. Kuidas täiskasvanu juhendab? aeg täpsemalt 45 min . aega mängimiseks, et lapsd saaksid rahulikult mängda. ruum arendab, hea ja sobilik keskkond materjalid erinevad mänguasjad.
Ärge iialgi tehke mingit õmblus- või teisi torkavaid või teravaid abivahendeid vajavaid töid, kui laps on süles või püüab parajasti teiega mängida! Ärge jätke hetkekski teravaid töövahendeid lapse käeulatusse! Lapse kasvades tuleb talle õpetada nõela, kääride ja teiste riistade ohutut kasutamist. Esimesed käärid ja nuga peaksid olema ümarate otstega. Need muretsege mänguasjade kauplusest! 4. OHUD KODUÜMBRUSES 4.1 Laps kui mängija Ohutu mängukeskkond vähendab tunduvalt vigastuste saamise riski. Koduõu või korterelamu ümbrus, mis on väikelapsele mängumaaks, on vaja turvalisuse suhtes üle vaadata ning ohutegurid kõrvaldada. Maja küljes ei tohiks näiteks olla maani ulatuvat tuletõrjeredelit, mida mööda saab laps üles ronida, varisemisohtlikku puuriita või teisi ohtusid. Uute elamute planeerimisel tuleks alles jätta looduslikku metsa ja rohumaad. Küllaldaselt ruumi peaks jääma ka turvalisuse nõuetele
Uudsuse momenti aitavad säilitada ka lapsele juba teada-tuntud mänguasjad, mis aeg-ajalt lapse käeulatusest kõrvale pannakse. Keerukus. Keskkonnas võiksid olla asjad, mille kaudu laps saab erinevat teavet (erinevad aistingud). Asjad, millega tegutsedes laps mõtleks, analüüsiks ning arutleks. Keskkond peab looma lapsele võimaluse uuel tasemel tegutseda/mängida (Võgotski lähima arengu tsoon). Mängides saavutab laps teatud sotsiaalse kompetentsuse ja arendav mängukeskkond on oluline ka õppimise seisukohast. (Mängu olulisust rõhutab ka alushariduse raamõppekava § 19 ning lastekaitse seaduse § 12 lg 2 kohaselt tuleb lastele tagada võimalused ja tingimused mänguks.) Kultuurilised erinevused – erinevatel kultuuridel on privaatsuse vajadus erinev (näiteks kas igal pereliikmel on oma tuba või elatakse kõik koos ühes suuremas ruumis). Taustatingimused. Siia kuuluvad kõik asjad, mis ei ole fookuses. Tausta võib jagada kaheks: müra ja tegevused
planeerimisega Tuleb tagada avalikkuse juurdepääs, võimalused puhkamiseks ning hooldatus. Otstarbeta aladele tuleb leida kasutus, mis säilitaks need rohelistena. Haljasmaadeks mõeldud alasid mitte täis ehitada või rajada neile tehnovõrkusid. Elamumaade planeerimisel jälgida sotsiaalse keskkonna kvaliteeti, tagada lühiajalise puhkuse võimalused puhke- ja virgestusalade sobiva jaotusega ning turvaline mängukeskkond lastele õuealade piiritlemise võimalustega. Planeerimisel ja ehitamisel näha ette majadevahelised haljasalad, mille kogusuurus peab moodustama vähemalt 2,5 m2 ühe hoonealuse ruutmeetri kohta. Haljasala peab olema vähemalt 10–20% ulatuses kaetud kõrghaljastusega (täiskasvanud puude võrade pindala järgi), mis oleksid ühenduses omavahel ning naabruses olevate haljasmaadega, et tagada