SÕIMERÜHM Kognitiivne areng Sotsiaalne Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng tase Teeb käega Ehitab Jäljendab Laskub kükki Luuakse alus ringi kujulisi kolmest täiskasvanut ja tõuseb kõrvu- ja liigutusi klotsist torni lihtsates püsti ühismängule Veeretab Paneb neli toimingutes Kasutab sõnu palli rõngast pulga ,,ära" ja
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline tegevus XXXX XXX Lapse mängu vaatlus:
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi: X (5 aastane) Vaatlusaeg: 5.11.13- 8.11.13 Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng X X X X X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng Tegevusetus/ Tegevused
Konkreetse kirjandusteose põhjal lavastatud, õpetaja oma looming, laste oma looming. Lavastusmängudes laps väljendab tundeid, tõlgendab kunstiliselt mõistet, õpib rollis käitumist, kasutab omapäraselt asju ja asendusliikmeid. Laps avastab tegelaskuju tõest minapilti, suudab tegevusi hinnata ja analüüsida (, 2008, 2009, 2009). Seega lavastusmängud soodustavad sotsiaaloskuste arengut. Laps saab teada, et igal muinasjutul on oma moraalne alus. Ehitusmaterjalidega mäng ehitusmäng selle peamine sisu on konstrueerimisoskuse arendamine. Ehitusmäng on sarnane rollimänguga, sest nendel on ühisallikaks keskkond. Mängu ajal ehitavad lapsed sildu, staadioneid, raudteid jne. Ehitusmängu mängides toovad lapsed kaasa ümbritsevaid esemeid, mis väljendavad nende loomingulisi ideid. Ehitusmängude eriomadus on see, et nad põhinevad projekteerimisoskustel. Ehitusmängud
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahenda...
Lapsed maadlevad, kähmlevad ja togivad teineteist. Mängus kasutatakse erinevaid näoilmeid, hääletoone, rollimuutusi ning mängul on nii algus kui ka lõpp. Rollimäng- Lapsed matkivad igapäevaseid tegevusi. Näiteks mängivad poodi- saab mängida müüjat, ostjat ja ka näiteks kauba väljapanijat. Tehakse järgi igapäevaselt nähtud olukordi. Esemeid nimetatakse ümber vastavalt situatsioonile. Lapsed soovivad mängima hakata iseseisvalt. Mängud on üldiselt üsna pealiskaudsed. Ehitusmäng- Lapsed kasutavad üsna palju vahendeid ja materjale. Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3
Lapsed maadlevad, kähmlevad ja togivad teineteist. Mängus kasutatakse erinevaid näoilmeid, hääletoone, rollimuutusi ning mängul on nii algus kui ka lõpp. Rollimäng- Lapsed matkivad igapäevaseid tegevusi. Näiteks mängivad poodi- saab mängida müüjat, ostjat ja ka näiteks kauba väljapanijat. Tehakse järgi igapäevaselt nähtud olukordi. Esemeid nimetatakse ümber vastavalt situatsioonile. Lapsed soovivad mängima hakata iseseisvalt. Mängud on üldiselt üsna pealiskaudsed. Ehitusmäng- Lapsed kasutavad üsna palju vahendeid ja materjale. Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi.
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi ......................................................... Vaatlusaeg ....................................................... Lapse vanus (aastat, kuud) .......................................................... Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng (funktsiooni- mäng) Laps põrgatab Laps ehitab Üksinda palli põrandal. ehitusklotsidest. mängides Mitu last on Ühtki teist last kujutleb laps
(Rollimäng, üksikmäng) Pärast teda kutsub teine poiss vaatama raamatut dinosaurustest. Lapsed vaaatavad pilte ja üksteisega ei suhte. (Mittemänguline tegevus, tegevus) Kell 9.35 läheb Sebastian mängima legodega teiste lastega. Suhtleb teiste poistega ja küsib mida nad olid ehitanud. Pakkub ehitada super parklat autode jaoks. Poisid hakkavad ehitama, nendel ei tule välja aga nad ei anna alla ja kasutades ühist jõudu saavad hakkama. (Ehitusmäng, koosmäng) Mäng lõpeb kell 9.50 ja lapsed panevad mänguasju tagasi kohta. 2 Mängu analüüs Vaadeldaval lapsel oli tegemist koosmänguga. Laps mängis koos teiste lapsega ja nendel oli ühine eesmärk või kavatsus selle tegevuse juures. Mängudes arenes meeskonnatööoskus, sest lapsed toimetasid koos. Lapsed õpivad ise mänge organiseerima, 2–4-liikmelistesse rühmadesse
vaatlusega ( omavahelise suhtlemiseta), vastastikku täiendav sotsiaalmäng. Iga lapse jaoks täidetakse eraldi leht. Lapse vaatlust alustatakse 15 sek., kui kõiki lapsi 9. vaadeldud, jälgitakse esimest last uuesti. Informatsioon on kasulik selleks, et aktiviseerida ja paremaks muuta laste mängu, arendada sotsiaalset teadlikkust ja sotsiaalset kommunikatsiooni või siis võimet koordineerida oma tegevust teiste lastega. 9. Mängu liigid- õppemäng, ehitusmäng, õue-, vee ja liivamängud, liikumismäng, loovmängutehnikad- rollimäng, lavastusmäng. Jaotatakse 2 rühma: · Reeglitega ehk valmismängud · Loovmängud ehk vabamängud Reeglitega mängud- siin valitseb kindel kord ja sisu ning reegleid täita on kõigile kohustus. Selles mängus on iseloomulik täpsus ja eesmärgipärasus. Loovmängud- siia kuuluvad rolli, ehitus, lavastusmängud. Rollimängu mängija võtab kellegi teise rolli ja vastavalt sellele käitub
karjumine) II Reeglitega mäng A. Tegelikkusega seotud a)kujundimängud: 3-10 aastat mängud 1.Matkimismäng (ema- isamäng) 2.Illusioonimäng (mäng saviga) b)objektimängud: 3-10 aastat 1.Ehitusmäng (klotsidega) 2.Töömäng (keetmine) c)abstraktsed mängud: 3-10 aastat 1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste
karjumine) II Reeglitega mäng A. Tegelikkusega seotud a)kujundimängud: 3-10 aastat mängud 1.Matkimismäng (ema- isamäng) 2.Illusioonimäng (mäng saviga) b)objektimängud: 3-10 aastat 1.Ehitusmäng (klotsidega) 2.Töömäng (keetmine) c)abstraktsed mängud: 3-10 aastat 1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste
seotud mäng b)maandamismäng (valjusti karjumine) II Reeglitega mäng a)kujundimängud: 3-10 aastat A. Tegelikkusega seotud 1.Matkimismäng (ema- mängud isamäng) 2.Illusioonimäng (mäng saviga) 3-10 aastat b)objektimängud: 1.Ehitusmäng (klotsidega) 3-10 aastat 2.Töömäng (keetmine) c)abstraktsed mängud: 1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine
sotsiaalset rollimängu, on nii eakaaslaste kui ka õpetajate poolt kõrgelt hinnatud. Rubini uurimus kattub teatud määral mitme varasema uurimusega, mis tuvastasid, et lapsed, kes on pigem orienteeritud asjadele kui inimestele, veedavad suurema osa oma mänguajast mitmesuguste konstrueerimistegevustega. Johnseni ja Christie töö näitas, et eelkooliealiste laste sotsiaalses arengus pole oluline niivõrd lollimäng, kuivõrd ehitusmäng. Samuti juhivad Johnsen ja Christie õpetajate jalastevanemate tähelepanu sellele, et ei tohi lihtsustatult läheneda laste mängu sotsiaalsetele aspektidele. Samuti peaksid Johnsen-Christie järeldused panema mõtlema keskkonna mõju ja täiskasvanu osa üle laste sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Sotsiaalne kompetentsus mängus Sotsiaalse kompetentsuse moodustavad oskused, mis omandatakse sotsialiseerumis protsessis. Saksa psühholoogiaprofessor R
katkitegemine) seotud mäng b)maandamismäng (valjusti karjumine) II Reeglitega mäng a)kujundimängud: 3-10 aastat A. Tegelikkusega 1.Matkimismäng (ema- seotud mängud isamäng) 2.Illusioonimäng (mäng saviga) 3-10 aastat b)objektimängud: 1.Ehitusmäng (klotsidega) 3-10 aastat 2.Töömäng (keetmine) c)abstraktsed mängud: 1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste
annaabi.ee 
