,,Luikede järv" Pjotr Tsaikovski Elamused 17. veebruaril nähtud balletist on vahvad. Koreograaf/lavastaja oli Tiit Härm, kes oli suutnud luua Pjotr Tsaikovski loodud balletist teha meeldejääva etenduse. Lisaks sellele oli veel Eldor Renter, kujundaja ja disainer välja mõelnud väga huvitava lava ja silmapaistvad kostüümid. Lisaks sai oma tööga suurepäraselt hakkama Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kelle suurepärane mänguoskus tõi etendusse veel põnevust ja ilu. Enne etendust olin loomulikult kogu selle tüki suhtes vähe skeptiline, kuna eelmine kord, kui ma käisin balletti vaatamas, olles umbes 7 aastane, jäin ma poole etenduse pealt magama. Aga mida lugu edasi, seda põnevamaks läks lugu. Pinget hoidis üleval teadmine, et kolmandas vaatuses esitab Must Luik, mis on üks raskemaid partiisi baleriinide klassikalisest repertuaarist, soolotantsu, kus sooritas 32 tiiru ümber iseenda. Kahjuks pidin tema esituses
Mõned ajad tagasi oli brasside põhiliseks eesmärgiks esitada klassikalist muusikat, tänapäeval proovivad nad hoopis tuntust koguda komöödiliste lavaliikumiste või stiililiste muutumistega. Kahjuks on puhkpilli muusika unustuste hõlma ununenud ja levik ei ole kuigi suur. Maailma nimed brassmuusikas on Mnozil brass, Daniel Speer brass jne. arvatavasti jõudis brassmuusika meieni mustanahalistelt. Tihti võib kohata ansambleid, kus seguneb mustanahaliste "Fiiling" ja valgete mänguoskus. Olemata päritolust võib julgelt väita, et valgenahaliste brassbändid on levinumad, kui mustanahaliste omad. Vaskpuhkpilli ansambli juures on hea see, et suudetakse mängida üsna valjult, st. tavaliselt ei ole vaja migrofone ja ei teki probleeme õues mängimiste ja marssimistega. Lisaks on vaskpuhkpillid veekindlad., nii, et võite julgelt kutsuda mõne noortest kuttidest koosneva brassi oma peole mängima (olgu see siis pulm, matus, sünnipäev vms.) saate
IVPõlvkond tegevusaeg 1520-1560, Euroopa kultuuris kriisiaeg, Habsburgide Dünastia(võimuvõitlus) ja kirikureformatsioon. Kultuur hakkas lagunema. 16. saj muusikas läks järjest rohkem hinda tugev isikupära individiuaalsus. Mitte grupistiili järgimine. Vahe heliloojate vahel ei olnud suur. J.Desprezi loomingus oli häälte võrdsus ja tasakaalustus tähtis vorm, see jätkub IV põlvkonnas. 3ndas oli 4häälne komposisatsioon, 4ndas põlvkonnas tuleb 5-es hääl juurde. Seda perioodi käsitlevad muusikud kui maneristlikkut käitumist. 16.saj II poolele on iseloomulik muusika reservata väikesele muusikaringile reserveeritud muusika. Meistrid *Nicolas Combert *Adriant Willaert Vpõlvkond sündinud 1520, tegevusaeg 1570-1600, itaallased tõusevad väga kiiresti esile, jätkati vana asja, aegamisi sulas see kokku Itaalia modernistliku muusikaga, tolle aja muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke isikupära väljendus, selle eesmärgiga, et saavutada suuremat t...
Tihti toimusid võistlused ja kambakesel oli traditsiooniks peale igat edukat mängu seda kuidagi täistada, oli see siis lihtsalt väike filmiõhtu krõpsude ja mahlaga või siis suurem pidu, mida peeti harva. Shelby oli üksiklaps ja vanematele väga kallis, mõnikord käisid ema-isa talle närvidele oma muretsemisega, aga muidu oli läbisaamine täiesti hea. Tüdrukul oli suur tutvusringkond, sinna kuulus ka vaenlaseid. Tema küllaltki hea mänguoskus ja ilu panid nii mõnelgi vastassoo esindajal südamed põksuma ja see tekitas teistes tüdrukutes pahameelt. Suurim viha Shelby vastu kuulus Tennessee kooli õpilasele Alexale, kes tegeles samuti korvpalliga ja nägi Shelbys suurt vastast. Nimelt oli tulemas Westminster'i ja Tennessee koolide vaheline korvpalli võistlus. Selleks harjutati koolipäev. Peagi saabus tähtis päev. Mõlemasse võistkonda kuulus 15 mängijat. Westminster'id kandsid
16. Tüdinedes sellest üsna kiirest, jalutan Markkus sihitult rühmaruumis ringi ja vaatleb teisi: MITTEMÄNGULINE TEGEVUSETUS. 17. Peale õhtuoodet võtab Markkus puzzle ja hakkab seda üksi laua ääres kokku panema: ÜKSIK/REEGLIMÄNG. 18. Mõne aja pärast istub tema kõrvale üks tüdruk ja hakkab ka puzzlet kokku panema. Lapsed omavahel ei suhtle: KÕRVU/ REEGLIMÄNG. Ja ongi märkamatult kätte jõdnud kojumineku aeg! Vaatlusest selgub, et Markkusel on keskpärane mänguoskus. Ta on julge ja avatud poiss, ning suhtleb aktiivselt nii rühmakaaslastega kui ka täiskasvanutega. Markkus tuleb lasteaeda rõõmuga ja võtab osa kõikidest tegevustest, eriti meeldib talle mängida autodega ja ehitada klotsidega(enamasti konstrueerib autosid). Keeleliselt on markkus natuke mahajäänud, ag see ei takista tal teistega suhtlemist. Ta on väga seltsiv ja hea mängukaaslane, kes leiab endale alati tegevust ja on samti võimeline üksinda keskendunult mängima
Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahendama probleeme. Laps hakkab väljendama oma mõtteid sõnades. Laps atsub teise positsioonile. Laps elab läbi tundeid. Laps suhtleb eakaaslastega, ka täiskasvanutega. Tekib üksteisemõistmine. 6 – 7 aastane oskab mängida, tunneb rõõmu. Rakendab mängus loovalt oma kogemusi ja teadmisimänguoskus. Algatab mängu ja arendab mängu. 2. Mängu liigid ja juhendamine.
1-2 aastase lapse areng Õppekavas eristatavate üldoskuste rühmad · Mänguoskused · Tunnetus- ja õpioskused · Sotsiaalsed oskused · Enesekohased oskused Mänguoskused · Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade arengu alus. · Eelkooliealiste laste põhitegevus. · Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema ning omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni).
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Loovmäng Juhendaja: Katrin Saluvee Rakvere 2016 Loovmäng Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilis...
kaitsemängu ning sobival positsioonil olles saada kaaslaselt õigeaegne sööt. Selle taktikaga võib küll võita aga see limiteerib mängu kõige olulisemad aspektid tegevuse ja tulemuse. Soovitus laste tegevuse suurendamiseks on kõige parem lihtsustada reegleid, vähendad mänguala ja suurendada eesmärke. Suurendada isiklikku osalust mängus mitteformaalsetes mängudes aktiivset tegevust vähendavaks teguriks on mänguoskus ja formaalselt organiseeritud spordis piirab osalust konkreetne positsioon mänguväljakul. Soovitus treenerid ja teised liidrid saavad osalust suurendada mängijate sagedase positsiooni muutmisega ja meeskondade komplekteerimise kaudu. 93 Kindlustada võrdväärsed meeskonnad huvitavad mängud mitteformaalselt organiseeritud tegevustes on need, kus lõpptulemus selgub alles viimastel sekunditel
aste ei lange kõlaliselt päris täpselt kokku tempereeritud helirea madala 3. astmega, jäädes tegelikkuses euroopalikule kõrvale ebamäärasele kõrgusele suure ja väikese tertsi vahele. Tekkinud intervalli kutsuti meie muusikute hulgas “käotertsiks”, Leo Normet kasutab analoogilise nähtuse kohta määratlust “neutraalne terts” (Normet 2004: 117). 22 Kogu varase džässi instrumentaarium ja mänguoskus oli pärit euroopalikust puhkpilli- orkestrist. Ka džässikriitika sündis Euroopas – esimese arvestatava džässiapoloogia kirjutas šveitsi diri- gent Ernest Ansermet 1919 20 , esimese džässiraamatu “Aux frontières du jazz” avaldas 1929 belglane Robert Goffin, 21 esimese džässiajakirja (Hot Club of France bülletäänid 22 ) asutas 1929 prantslane Hughes Panassié 23 , esimene džässiajaleht Jazzgossen ilmus 1923 Rootsis, esimese džässi diskograafia koostas 1930
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
