Seepärast keskendubki käesolev referaat just füüsilise isiku maksustamisele ja tulumaksu rollile. Referaadi teema uurimisel püstitati eesmärgiks uurida Eesti maksupoliitika praegust suunda füüsilise isiku tulumaksustamises ning pakkuda välja alternatiive. Referaadi valmimisele eelnes põhjalik Eesti maksupoliitika uurimine ning selle kõrvutamine teiste arenenud riikide maksupoliitikaga. Töö koosneb mitmest osast. Esimeses osas on kirjeldatud Eesti praegust maksupoliitikat tuginedes füüsilise isiku tulude maksustamisele, tuues välja selle plussid ja miinused. Teises osas arutletakse alternatiivsete variantide eeliste ja puuduste üle ning arutletakse, kas taoline variant Eesti piires sobiks. Kolmandas osas on välja toodud juba toimuvad muutused, mis on eelnõuna Riigikogus arutlemisel või juba vastu võetud. 3 1. Maksupoliitika praegu
Nad pidid reisima oma kaubakaravanidega kaugetesse maadesse ja liimuma võõraste rahvaste keskel. Kaupmehed kannatasid merel tormide ning maismaal teede läbimatuse tõttu. Kaupmeeste ühiskondlik maine oli küllaltki tagasihoidlik, aga erilist põlgust äratasid need rikkad, kes protsendiga raha välja laenutasid. Viha liigkasuvõtjate vastu oli piiritu. 13, ja 14. Saj. Esimene kolmandik oli kaupmeeskonna õitseaeg. Kaupmehed istusid raadides, ajasid endale kasulikku maksupoliitikat, kontrollisid kohalikku kohtusüsteemi ja seadusandlust. Kusagil mujal Euroopas ei saavutanud kaupmehed nii suurt majanduslikku ja poliitilist võimsust kui Itaalia linnades. 1344. A. Võeti Genovas koguni vastu sedaus, mis keelas kaupmeestel relvastamata Sitsiiliast ja Mallorcast kaugemale sõita. Kaubandusega tegelimine nõudis ettevalmistust ja haridust. Kirjaoskamatul kaupmehel oli rakse edukat äri ajada. Kaupmeeskonna vajadused aitasid kaasa üleminekule rooma numbritelt araabia
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, samas kaheastmeline. Riigi üheks ülesandeks on kontrollida maksupoliitikat nii, et majandus üle ei kuumeneks ega madalseisu vajuks. Majanduselu mõjutamine maksupoliitika kaudu on üks tõhusamaid meetodeid. Majanduselu ja indiviidi toimetuleku mõjutamiseks on mitmeid mooduseid. Pidevaid vaidlusi põhjustavad tulu- ja käibemaksu tõusud (või langused). Parempoolne ideoloogia pooldab pigem madalamat tulumaksu ja kõrgemat käibemaksu. See tagab riigile kindla sissetuleku ja annab võimaluse erinevate teenuste (toit, ravimid, ka luksuskaubad) näol lisatuluks
a, aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks). 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). Sotsiaalpoliitikas on nende ideaaliks mandriEuroopa sotsiaaldialoogi ja sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa
Eesti ühiskond on muutunud isekaks, mõeldakse oma rahast, majast, karjäärist.Samas sõna ,,oma" jääb kestma inimeste mõttemaailmas .Kas need asjad teevad siis inimesi õnnelikuks? Pigem tekitavad uusi probleeme, selle asemel võiks leppida vähesemaga ning aitada teistel saada õnnelikuks lubades neile vähe väärikamat äraelamist.Selleks tuleks õppida Skandinaaviamaadelt, kus valitseb sotsiaaldemokraatlik ühiskond.Eestis tuleks muuta maksupoliitikat, kus jõukamad panustaksid ühiskonna jaoks rohkem.Tehes seda, saaks maksta riik suuremaid pensione, oleks võimalik suurendada sotsiaaltoetusi, tervishoid muutuks kvaliteetsemaks ja ligipääsetavamaks ka tavainimesele ning muudaks inimesi võrdsemaks üksteise suhtes. Rahva seas tuntud klisee ,,Andmisrõõm on suurem kui saamisrõõm" peaks olema sellise ühiskonna aluseks.See fraas on olnud käibel aastakümneid , kuid inimesed ei koonda sellele tähelepanu ja püüeldakse ikka raha,
Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Eestimaa Rohelised: Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond. Roheliste eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Nad Pooldavad põhimõtet, et iga inimene ja põlvkond kannab ise oma kulud. Rohelised rakendavad maksupoliitikat, mis eelistab madalat tulumaksukoormust, stimuleerib ettevõtlust ja tagab ettevõtluseks vajalike ressursside kättesaadavuse. Rohelised Väärtustavad turvalist ühiskonda, võrdõiguslikkust, põlvkondadevahelist solidaarsust ja läheliolekut (kogukondlikkust). Rohelised toimivad sallivalt ja üksteist mõistvalt. Sotsiaaldemokraatid: Sotsiaaldemokraatlik Erakond on sotsiaaldemokraatlikke vaateid kaitsev erakond. Eesti
Teiseks, paljud inimesed vanas eas ei ole enam töövõimelised. Pensioniea tõstmine küll annaks riigile raha juurde, kuid tööturu efektiivsus langeks tunduvalt. Neljandaks tunnuseks on suure sissetulekuga inimeste maksude vähendamine. Seda tunnust Eesti majanduses näha pole. Vastupidi, suure sissetulekuga inimesed maksavad täpselt sama palju makse kui näiteks miinimumpalga saajad. Et vähendada riigis äärmuslikkust, ehk vähendada vaeste arvu ning ülirikaste arvu, on vaja muuta maksupoliitikat. Kui riik koguks makse inimeste maksevõime alusel, oleks riigis tunduvalt vähem vaeseid. Viiendaks tunnuseks on vaba ettevõtluse toetamine. On päris palju erakondi, mis selle tunnuse pooldajad on (näiteks Keskerakond ja IRL). Tallinna linnapea Edgar Savisaare vaatenurgast ei piisa vaba ettevõtluse säilitamiseks ja toetamiseks vaid erastamisest, kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamisest ega WTO põhimõtetele vastavate seaduste vastuvõtmisest
kulud kandma. Nad tahaksid teha eelarvet läbipaistmaks ja mõistetavamaks ning nad märgiksid kindlasti ära loodusressurssidele kuluvad rahasummad. Pooldavad madalaid makse. Madalat tulumaksu, mis muudetaks kaheks osaks. Üks osa laekuks riigile ja teine osa vallale. Ökoloogiline maks - tahavad teha nii, et saastaja maksab maksu. Ressursside kasutamine peab nende meelest muutuma mõistlikumaks. Tahavad kehtestada tervist kahjustavatele tarvetele maksupoliitikat. Sooviksid piiarata hasartmängude tegevust. Ma ise arvan, et kindlasti toetavad ERR-i inimesed, kes ise samuti hoolivad keskkonnast ning leiavad ühiseid jooni teiste ERR-i mõtetega. Kahjuks on aga näha, et nende toetus on kokku kuivanud. Tugevad küljed: siiski on keegi, kes üritavad inimestele sisendada keskkonna hoolivust. Ning panevad inimesi hoolima loodusest ja selle saadustest . Nõrgad küljed: ei suuda ennast paljudele kuuldavaks teha, sellest ka vähene toetus
Arutlus- üsikisiku, ettevõtja, riigi kui terviku vastuolu võimalused Üksikisik ehk indiviid, isik, kes on tavaliselt inimene või inimesesarnane psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olend, juriidilises tähenduses kas füüsiline isik ehk inimene või juriidiline isik. Üksikisiku huviks on vaesuse vähendamine, mis eeldab siis raha tagamist, õiglast maksupoliitikat ja riigitulude mõistlikku jaotamist. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud nagu riigi majanduse olukord (stabiilsus/ebastabiilsus), riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi püsivus või muutumine) ning kaupade ja teenuste hindade muutmine. Toimetulekuressurssideks on rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara. Üsikisiku jaoks ühiskond jaguneb: kõigile võrded võimalused, valikud ja otsused, rikaste valikud, vaeste valikud
strateegilise analüüsi või turu-uuringute ettevalmistamise käigus. Analüüs annab ülevaate erinevatest väliskeskkonda kirjeldavatest teguritest, millega ettevõte peab arvestama. Analüüs on töövahend mõistmaks muutusi turul, hindamaks ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning kavandamaks ettevõtte tegevust. Poliitiline analüüs kirjeldab kuidas ja millises ulatuses sekkub keskvalitsus majandusse. Poliitiline analüüsi kirjeldab kindlasti maksupoliitikat, tööseadusandlust, keskkonna-seadusandlust, kaubanduspiiranguid, tariife ja poliitilist stabiilsust. Poliitiline analüüs võib kirjeldada kaupu ja teenuseid, mille osutamist/müüki valitsus soodustab või piirab. Lisaks sellele omavad keskvalitsused suurt mõju tervishoiukorraldusele, haridussüsteemile ja infrastruktuuri arengule. Majanduslik analüüs kirjeldab majanduse arengut, intressimäärasid, valuutakursse ja inflatsioonimäära
ja sotsiaalarengu üheks oluliseks eeltingimuseks. Efektiivne transpordisüsteem tähendab korrasolevaid ja rahvusvahelistele normidele vastavaid teid, ummikuteta ja ohutut liikluskorraldust, kiireid ja efektiivseid transpordivahendeid, tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. See tähendab liikumisvajaduse vähendamist ja hajutamist, aga ka efektiivset logistikat ja iga kaubaliigi veoks kõige sobivamate veovahendite kasutamist. Olulisteks märksõnadeks on erinevate veoliikide vaheline koostöö
Mis on valuutakomitee süsteem ja kuidas see toimib? Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. Valuutakomitee süsteemi tunnused: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes; 2. kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt emiteeritud raha peab olema tagatud välisvaluutareservidega; 3. valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehingutes. Kas te pooldate Eestis teostatavat maksupoliitikat (pean silmas kõigepealt seda, et üksikisiku tulumaksu määra on viimaste aastate jooksul vähendatud ja on plaanid veelgi vähendada)? Põhjendage oma arvamust! Usaldan riigi tegevust piisavalt, et olen nõus nende otsustega tulumaksu määra vähendada või mitte. Muidugi, eks raske on, aga tuleb hakkama saada kõigega. Kuidas inflatsioon mõjutab erinevaid ühiskonnakihte? Kas kõiki ühesuguselt? Põhjendage oma arvamust! Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus
Kuna tegu on väga olulise seadusega siis menetletakse riigieelarvet parlamendis pikalt ja põhjalikult, vastava eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm. Eelarveaasta algab Eestis 1. jaanuaril ning lõppeb 31 detsembril. Seda perioodi nim. ka rahandusaastaks, kuna tulud ja kulutused on just selleks perioodiks planeeritud. Eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused moodustavad eelarve poliitika, mis koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikat nim. ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve koosneb alati kahest poolest- tuludest ja kuludest. Parem on, kui eelarve on tasakaalus. Kui planeeritud kulud ületavad tulusid, siis nim. seda olukorda eelarvedefitsiidiks. Kui planeeritud tulud ületavad kulusid, siis nim. seda olukorda eelarve ülejäägiks.
4 Disinflatsioon ja deflatsioon: Vali üks: a. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse väljaselgitamise pole mingeid probleeme b. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust c. on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu “siin ja praegu” neid eristada on suhteliselt keeruline d. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha 5 Fiskaalpoliitika hõlmab: Vali üks: a. keskpanga maksupoliitikat b. valitsuse eelarvepoliitikat, riiklike maksumäärade ja kulutuste optimeerimist c. kommertspankade laenupoliitikat d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 6 Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: Vali üks: a. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni b. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d
suured jõed ning siin-seal Rooma impeeriumilt pärandiks saadud teed. 13.sajand ja 14.sajandi esimene kolmandik oli kaupmeeskonna õitseaeg. Paljudes Euroopa linnades moodustas kaupmeeste ladvik, kes oli enda kätte koondanud tohutud rikkused, linna valitseva kihi, patritsiaadi, kellel oli linna käekäigule otsustav mõju. Kuigi nad moodustasid tähtsusetu osa linna elanikkonnast, oli nende käes kogu võim linnas. Kaupmehed istusid raadides, ajasid endale kasulikku maksupoliitikat, kontrollisid kohalikku kohtusüsteemi ja seadusandlust. Kusagil mujal Euroopas ei saavutanud kaupmehed nii suurt majanduslikku ja poliitilist võimsust kui Itaalia linnades ning kusagil mujal ei olnud kaubandustegevusse haaratud nii lai elanikkonnakiht. Üks veidi enne 1348.aasta suurt katku Veneetsiast läbi sõitnud rändur jõudis seal huvitavale järeldusele:"Kõik inimesed Veneetsias on kaupmehed" Genovalaste kohta aga öeldi:"Genovalane, järelikult kaupmees
· Loomapidamismaks · Paadimaks · Lõbustusmaks · Teede ja tänavate sulgemiseks · Reklaami ja kuulutuste maks · Mootorisõidukimaks · Müügimaks (Haapsalu, Rapla? Tallinn 2010 1 juulist KOV tuludesse laekub 55% KOV territooriumil sisseregistreeritud inimese tulumaksust) Selle aasta riigieelarve oli 89,4 miljardit krooni (2,4% vähem raha) 21% tulumaksust läheb 45% riigi eelarvesse ja 55% KOV. Millised võimalused on riigil teostada maksupoliitikat: EU maksupoliitika põhineb kaudsetel maksudel. Meil on tööjõud õrgelt maksustatud, kapital on vähe maksustatud, Leedus ka. Käibemaks Euroopas: nt Küprosel toiduainetel käibemaksu pole, tarbekaubad on maksustatud 15%. Meil käibemaksu tõstmine toiduainetele, mõjub kõige halvemini vaesele inimesele. Soome langetas majanduskriisi tingimustes käibemaksu, et tarbimine suureneks. Maksupoliitika rakendamine · Maksuda laekumise peab kindlustama tugev riigipoolne kontroll
trükise väljaandmist finantseerida (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 39). 13 3. Hetkeolukord Eestis Eesti ametiühingud on kümne aastaga muutunud nõukogulikust hüvede jagamise kontorist moodsaks, töötajate vabal tahtel põhinevaks ühenduseks. Praegused ametiühingud seisavad õiguse eest tööle ja paremale palgale, taotlevad oma liikmetele kasulikku sotsiaalkindlustust ning maksupoliitikat, uute töökohtade loomist ja nõuavad tervislikku töökeskkonda. Selleks peavad ametiühingud kahe- ja kolme- poolseid läbirääkimisi ning osalevad seaduste tegemisel. Viimasel ajal on kõige aktuaalsemalt esile kerkinud ametiühingud seoses uue töölepingu seaduse eelnõuga. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ei kooskõlasta uue töölepingu seaduse eelnõu, sest peab seda täiesti kõlbmatuks. Eelnõu jätab reguleerimata paljud
Question 29 (1 point) Eesti range eelarvepoliitika üheks peamiseks tagatiseks on a. valuutakomitee süsteem, mis võimaldab keskpangal valitsusele soodsalt raha laenata b. *valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata c. maksumaksjad, keda loetakse maailma kõige vähem ümbrikupalku vastuvõtvateks töötajateks d. Eesti mets, mis on Eesti krooni tagatiseks Question 30 (1 point) Fiskaalpoliitika hõlmab a. keskpanga maksupoliitikat b. *valitsuse eelarvepoliitikat, riiklike maksumäärade ja kulutuste optimeerimist c. kommertspankade laenupoliitikat d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle Question 31 (1 point) Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? a. * 0,5% b. 1,0% c. 2,0% d. 5,0% Question 32 (1 point) Firma tõstab oma kauba müügihinda 20%
aastal alanud Põhjasõda, mis algas Venemaale kaotusega ja seega pidi tsaar midagi ette võtma, ja ta otsustas luua uue sõjaväe, millel oleks senisest olnud parem relvastus ja väljaõpe. Loodavale alalisele sõjaväele sai aluseks 1699. aastal loodud kohustuslik nekrutivõtmine. See ümberkorraldus kandis ka vilja, sest Venemaa sai Põhjasõjast endale suure saagi. Kehtestati ka aadlike sundteenistus, mõisate ainupärimisõigus, töötati välja kindel teenistushierarhia, muudeti maksupoliitikat, avardus sotsiaalne mobiilsus ja viidi läbi palju-palju muid reforme. Peetri reformid kiirendasid Venemaa arengut, tõstes ta ka majandusnäitajatelt Euroopa suurriikide hulka: 1740. aastatel sulatati Venemaal rauda 1½ korda rohkem, kui Euroopa arenenumais riigis Inglismaal.6 Samuti oli tsaaril probleeme streletsidega. Nende töö, kaubandus ja tööndus, eeldas nende viibimist Moskvas. Peetrile oli see aga vastuvõetamatu ja ta nõudis nende eemalolekut pealinnast
Millal tuleks väga suure tõenäosusega tagasi maksta ja millal on teoreetiliselt ka muid võimalusi? Defitsiidi katmiseks on kaks võimalust: välislaen ja siselaen. Juhul kui siselaenu andjaks on keskpank siis oleks laenuga opereerimine raha ühest taskust teise paigutamine. Välislaenuga on keerulisem. See tuleb suure tõenäosusega tagasi maksta. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 6. Miks peetakse maksupoliitikat tavaliselt lühiajalise stabiliseerimise eelistatavamaks vahendiks kui kulutuste suurendamise (eelarve kaudu) poliitikat? · Maksude kehtestamine on kiirem. · Kulutuste tegemine eelarve kaudu võib toimuda sihtprogrammide abil, paraku on vajalike sihtprogrammide väljatöötamise aeg tihtipeale ääretult pikk. ·Kaitsekulutuste vähendamine võib tekitada aga g hoopis p majanduslikku
b) Kõik maad ei saa edukalt kasutada seda, ühe maa eksport on teise maa import; c) Maad, kes kannatavad piirangute tõttu, rakendavad vastumeetmeid; 9 d) Pikaajaliselt on selline poliitika edutu püüe - impordi tõkestamisega stimuleerida tööhõivet. Majanduse languse pidurdamisel on palju efektiivsem kasutada raha- ja maksupoliitikat, mitte aga tolli ja kvoote. 3) Sageli arvatakse, et tollidega saab ja tuleb kaitsta tekkivaid, noori tootmisharusid välismaise konkurentsi eest. 4) Väidetakse ka, et tarfiide ja tollidega on tarvis kaitsta end välisfirmade eest, kes püüavad dumping-hindadega (hinnad madalamad kui toote keskmised kulud) realiseerida oma liigset toodangut. Dumpingu eesmärk on konkurendi laostamine ja järgnev monopoolselt kõrge hinna kehtestamine
19. sajandil lõdveneb isikuaadli ja pärusaadli side veelgi. Aadlikud jagati eri kihtidesse ka sissetuleku alusel. Kriteeriumiks oli meeshingede arv, mis oli aadliku arvel. Siin oli tegemist kolme eristusega: · aadlikud, kellel oli alla 20 meeshinge (alamkiht). · aadlikud, kellel oli 21 kuni 100 meeshinge (keskkiht). · aadlikud, kellel oli üle 100 meeshinge (ülemkiht). Meeshingede järgi jaotus polnud aadlike enda jaotus, vaid riigi oma, sest selle järgi teostati maksupoliitikat. Vaimulikuseisus: Vaimulikud jagunesid kaheks: mustaks ja valgeks vaimulikkonnas. Musta vaimulikkonna moodustasid mungad ja kloostrivaimulikud. Nende käes oli õigeusukirikus juhtroll. Oluline on see, et tegemist ei olnud päritava ametiga. Valge vaimulikkonna moodustasid kogudusevaimulikud, nad moodustasid tuumiku. Valge vaimulikkonna seisus oli päritav. Vaimuliku seisuskonna korporatsiooniks oli sinodid ja vaimulike konsistooriumid.
tootmisvahendite omanikele. http://beta.wikiversity.org/wiki/Strateegilise_planeerimise_konspekt#Carlota_Perez_ja_Nikol ai_Kondratjev Analüüsi konkreetse majandussektori ja ettevõtte tegevusala näitel revolutsiooniliste tehnoloogiate (nt IKT/biotehnoloogia/materjalitehnoloogia jne) mõju ettevõtte tehnoloogia juhtimisstrateegiale. Poliitiline analüüs kirjeldab kuidas ja millises ulatuses sekkub keskvalitsus majandusse. Poliitiline analüüsi kirjeldab kindlasti maksupoliitikat, tööseadusandlust, keskkonna- seadusandlust, kaubanduspiiranguid, tariife ja poliitilist stabiilsust. Poliitiline analüüs võib kirjeldada kaupu ja teenuseid, mille osutamist/müüki valitsus soodustab või piirab. Lisaks 9 sellele omavad keskvalitsused suurt mõju tervishoiukorraldusele, haridussüsteemile ja infrastruktuuri arengule.
Hiliskeskaja kaubandus 13. sajand ja 14. sajand esimene kolmandik oli kaupmeeskonna õitseaeg. Paljudes Euroopa linnades moodustas kaupmeeste ladvik, kes oli enda kätte koondanud tohutud rikkused, linna valitseva kihi ehk patritsiaadi, kellel oli linna käekäigule otsustav mõju. Kuigi moodustasid arvuliselt tähtsusetu osa linnaelanikkonnast, oli nende käes kogu võim linnas. Kaupmehed istusid raadides, ajasid endale kasulikku maksupoliitikat, kontrollisid kohalikku kohtusüsteemi ja seadusandlust. Neist sõltusid palgatöölised, sulased, väikekäsitöölised ja kaupmehed. Kaubandus muutub ühe süsteemsemaks ja seetõttu muutub oluliseks ka kaupmeeste haridus ja teadmised. Peavad oskama arvutada, suur tähelepanu võõrkeelte õppimisele ja raamatute lugemisele. Kaubanduses kohtas peagi konjuktuuri halvenemist (arvatavasti seoses 14. saj ,,kriisiaastatega"), siis hakkasid kaupmehed riske maandama ja ostsid endale tihti maad.
Kui proportsionaalne maksusüsteem on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt siis progressiivne ehk astmeline maksusüsteem on süsteem mille järgi maksu makstakse tulude suuruse järgi. Eelarveaastat nimetatakse ka rahandusaastaks, kuna tulud ja kulutused on just selleks perioodiks planeeritud Eelarvepoliitika moodustavad eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Eelarve poliitika koosneb kahest valdkonnast, maksu ja kulupoliitikast. Maksupoliitikat nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks , sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused , millele laekunud raha jagada. Maksupoliitikal on majanduslik aspekt ( kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse) ja sotsiaalne aspekt ( maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada.)
poollt oma aktsiisid, tulumaksud, hasartmängumaksud, kinke- ja pärandimaks, käibemaks, maamaks. Sotsiaalmaks ja tollimaks. See seadus oluliselt Maksuameti töö, kuna pani aluse täpsemale ja rangemale maksumaksja ja maksuhalduri (tänapäeval Maksu- ja Tollimaet ja nende kohalikud talitused) vaheliste suhete seadusandlikule reguleerimisele. Täiuslikust süsteemist ollakse aga veel kaugemal. Maksuamet moodustati 1990 aastal viimaks ellu Eesti maksupoliitikat. Maksuameti ülesanneteks on: · Juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt maksuseaduste ning nende alusel kehtestatud õigustloovate aktide täitmise kontrollimine. · Juriidiliste ja füüsiliste isikute maksustamisel nende õiguste tagamine ja õigustega arvestamine · Riiklike maksude õige arvutamise kontrollimine ning nende täieliku ja õigeaegse laekumise tagamine riigieelarvesse ja riiklikesse eelarvevälistesse fonfidesse.
Mida selle heaolu/jõukuse all mõista? Kuidas seda mõõta, kuidas maksukoormuse erinevad jaotused mõjutavad jõukuse jaotust? Konstitutsiooniline lähenemine: millised maksupoliitikad on tulemuseks läänelike demokraatiate poliitiliste institutsioonide raames? Kuidas mõjutaksid teatud institutsiooniliste elementide muutmine maksupoliitikaid? Millised on erinevate institutsionaalsete korralduste tagajärjed maksudele ja eelarvele ning kuidas neid arvestada maksupoliitikat puudutavate ettepanekute koostamisel? Halcombe: Ramseylik maksusüsteem suurendaks poliitilisi kulusid ja renditaotlemist. Maksustamisega seotud kulud: ühiskonna heaolukadu, valitsuse administratiivkulud, maksumaksjate kulud, poliitilised kulud. Optimaalne maksusüsteem peaks püüdma kõiki neid minimeerida. Fiskaalse konstitutsiooni idee: osa üldisest põhiseadusest või laiapõhjaline kokkulepe. Buchanan&Tullock: konstitutsioonilised vs post-konstitutsioonilised reeglid
Miks? h) Mis võiks juhtuda Eesti maksupoliitikaga Eesti liitumisel EL-ga? Kas nõustud H. Hololei arvamusega allikas B? Põhjenda vastust. i) Mida tähendab ettevõtte tulumaksu puudumine Eestis - siinse ettevõtja jaoks, - Eesti riigi jaoks, - teiste riikide ettevõtjate jaoks, - teiste riikide jaoks? j) S. Kallas väidab, et maksud sõltuvad võimulolijast (vt. allikas C). Millised on Eesti erakondade seisukohad üksikisiku tulumaksu osas? k) Missugust maksupoliitikat pooldad sina? Miks? l) Kes kehtestab maksud? Too kaks näidet. ÜLESANNE 2 A Eesti Päevaleht, 11. november 2002 B Aga see, mis toimub võimasel ajal Tallinna vanalinnas, on ennekuulmatu. Keset vanalinna Viru tänaval peksti läbi auväärses eas poliitik, keset päeva rünnati Bremeni käigus lapseootel naist. (Politseinikud sai
prantsusmaa majandusele - Kat. riigikiriku allut. kuningale 3. Sisepoliitika - Valis endale Häid nõuandjaid ja ametnik. tõstis tippu kodanl. päritoluga mehi (Vab.aadlist) - Provints. riigihalduses kõrvuti: I Vana feidaalne kord II Tsentraliseeritud riigihaldus (intendantid) - Uus alam teenisaadel (kod.päritolu): Ostis endale riigiameti, sai maksuvabaduse - Kehtib vana seisuslik korraldus, vaid pol. õigused puuduvad. - Nõrkus: Maksupoliitikat ei reform. I Aadel ja vaimulik seisus maksudest vabad II Kodanlus kosus (merkantilism) III Talupoegade tuludest maksudeks 60-70%, - Toimetulekuraskused! · Maksudekogumine efektiivsemaks PUUDUV OSA ! -Riik juhtis ja valvas väliskaubandust!Manuf. ja kompaniide riiklik subsideerimine - Colbert kahekordistas riigi sissetulekud ilma maksureform. - Sissetulekud vaja: sõjaväe,halduse ja õukonna jaoks 5.Sõjaväereformid - Tulemus: Prantsusmaa sõjavägi on suurim Euroopas
tamine eelarvepoliitika teostajate poolt, lisaks aeg kuni mingit eelarvepoliitika hooba tegelikult rakendatakse (maksumäära tõstmise/ alandamise ettepanek seadusandjale). Selle aja möödudes on majanduslik situatsioon täielikult muutunud ja soovitud muutused on uues olukorras täiesti kõlbmatud. Kulub aega seadusandja otsuse langetamisest kuni eelarvepoliitika otsused hakkaksid mõjutama tootmise taset, tööhõivet ja hindade taset. Kiiresti saab muuta maksupoliitikat (maksumäärasid, maksude struktuuri). . Poliitilised probleemid, mis teevad keerukaks eelarve kasutamise majanduse stabiliseerimise eesmärgil. Keskvalitsusel ja omavalitsuste eesmärgid vastandlikud: keskvalitsuse eesmärk ja ülesanne: majandusliku tõusu olukorras pidurdada kulutusi maksude tõstmisega; omavalitsused suurendavad kulutusi majandusliku tõusu perioodil. Seadusandjad-poliitikutel on kasulik lubada valijatele maksude alandamist ka siis kui
annaabi.ee 
