MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 5 Variant nr. A -2 Töö nimetus: Pressliide B -9 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: M=280Nm b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon ...
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Pressliide A -6 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.2010 1.Ülesande püstitus Projekteerida pressliide tiguratta hammasvöö ja rummu vahel. Andmed: rummu materjal teras C45E; hammasvöö materjal tinapronks. T= 420 Nm = 42 mm mm mm = 40 mm 2. Lahendus Leian keskmise kontaktsurve k- sidestustegur, k= 1,3 l- liitepikkus f- hõõrdetegur, f= 0,08 mm Detailide deformatsioon E- materjali elastsusmoodul Teras , pronks Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus Deformatsioon temperatuuri muutmisest : kus materjali joonpaisumistegur, ; ; t1 = t2 on detaili keskmine töötemperatuur, t1 = t2 = 50°C Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalse pingu leiame maksimaalsest võimalikust...
Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel Score: 3/3 2. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response Feedback A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Tõmbe- ja survediagram...
Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist C. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 71 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed m1 = 1000 N*m m2 = 1200 N*m m3 = 800 N*m a = 60 cm = 0.6 m b = 50 cm = 0.5 m c = 70 cm = 0.7 m [] = 2° G = 8,1 * 104 MPa Kõigepealt koostan väändemomendi epüüri. Maksimaalne deformatsioon = c + b + a [ ] = 2° = 0,035 rad Ristlõike mõõtmed 1. Ristlõikeks täisvarras T1 * l1 +T2 * l 2 +T3 * l 3 800 * 0,7 + 400 * 0,5 + 600 * 0,6 = = [] = 0,035 GI p d 4 8,1 * 1010 * ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodune töö nr.1 Õppeaines: METALLIÕPETUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilane: Marko Karlson Juhendaja: D. Arensburger Tallinn 2008 METALLIÕPETUS Kodutöö 1 "Metallide mehaaniliste omaduste määramine" Tabel 1 Ülesannete variandid A. Tõmbeteim Variant, teimik I II III IV V VI VII VIII IX X Teras sile d0, mm 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 5,9 6,0 l0, mm 42,0 44,0 46,0 48,0 50,0 52,0 54,0 56,0 58,0 60,0 Teras konts. d0, mm 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 4,9 5,0 l0, mm 42,0 44,0 46,0 48,0 50,0 52,0 54,0 56,0 58,0 60,0 Malm...
Mehaanika kordamine 1. Mida näitab jõud ja mis on selle ühik? V: Jõud näitab, kui tugevasti keha osaleb vastastikmõjus. Ühik on 1N 2. Mida näitab kaal ja millest see sõltub? V: Kaal näitab, kui suure jõuga mõjutab keha enda all olevat pinda või riputusvahendit. Kaal sõltub keha massist, gravitatsioonijõust ja keha kiirendusest. 3. Mis on kaalutus? V: Kaalutus e. kaaluta olek kui keha liigub Maa poole kiirendusega g või kui keha ei mõjuta ei alust ega riputusvahendit. 4. Mis on raskusjõud? V: Raskusjõud on gravittsiooni jõud, millega mis tahes taevakeha tõmbab enda poole enda läheduses asuvid kehi. 5. Newtoni seadused. V: 1. Seadus: vastastikmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtalselt ja sirgjooneliselt. (F=0, siis a=0) 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga. (a=F/m) 3. seadus: Kaks keha mõjuta...
Tallinna Polütehnikum Materjaliõpetus Õppematerjalide mapp Rühm: Nimi: 2010/2011 Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse loetelu: 1. Tahkeid ehk õhumaterjale(metallid, tehnoplastid jne.) 2. Vedelaid (õhk, õli, mitmesugused lahustid) 3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 pol...
I. MEHAANI KA I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus s Ühtlane sirgjooneline liikumine x x 0 vt s vt v a0 t ...
1.Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid. 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallidon tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suu...
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED.
1. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid.
· Sündmus, juhuslik suurus.
o Sündmus- mingi fakt, mingi juhtum, mis võib toimuda, aga võib ka mitte
toimuda. Kindel sündmus (toimub kindlasti), võimatu sündmus (ei toimu
kindlasti), juhuslik sündmus (võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda).
o Juhuslik suurus on mingi arv. Diskreetne e mittepidev (1,2,3), mittediskreetne
e pidev (2
5. Millel põhineb ja kuidas leitakse E<5 Mpa Pinnasekihid ehitise ulatuses ühtlase elastsusteoorias vundamendi vajum? · s0 algvajum paksusega Süvendid ei ulatu pinnasevee tasemini Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks on Kategooria 2 tuleb teha uuringud pinnase enamasti kasutatavad lihtsa pinnase like korral - · s1 konsolidatsioonist põhjustatud omaduste määramiseks, tavalised, standardsed juhul kui vundamendi all suure sügavuseni on vajum meetodid tavalised üksik-, lint- ja ühtlane pinnas või kui talla alune kiht on plaatvundamendid; - va...
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 3 PUIDU SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1.2 Katsekeha survetugevus pikikiudu 2 Fmax 180∗103 f c, 0= = =46,5 MPa A 43∗90 1.3 Koormus-deformatsioonikõver katsetulemuste alusel 200 180 160 140 ...
1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjali 1)Valdav osa tahkeid aineid on polükritalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallides. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kritsallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2)Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokritallid on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Anisotroopia on nähtus, kus monokritall omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kritall. Omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükritalne meterjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükrital...
Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. Kahe punktmassi vahel mõjuva gravitatsioonijõu moodul avaldub valemist Gm1 m2 Fg = . (4.1) r2 Siin m1 ja m 2 on vaadeldavate punktmasside massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant, mille arvuline väärtus on N m2 m3 G = 6,69 10 -11 = 6,69 10 -11 . kg 2 kg s 2 Gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad teineteise poole kaks teineteisest ühe meetri kaugusel paiknevat ühekilogrammilist punktmassi. Märkus. Kui kehad ei ole punktmassid, siis valemit (4.1) võib nende suhte...
Amplituud- tasakaalu asendist kaugemail asuv koht. Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöö...
KT2 Energia Mehaaniline töö ja võimsus meh tööd tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja keha sooritab jõu mõjul nihke, tööd teeb alati jõu liikumissihiline komponent. Energia muutmise protsessi jõudude toimel nim tööprotsessiks. Energia muutust sellel protsessil nim jõudude poolt tehtud tööks. dA=Fdr. Võimsus f.s. mis näitab kui suur töö tehakse ühes ajaühikus P=dw/dt= dA/dt=Fdr/dt=Fv. Kineetiline energia kulgliikumisel mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada. dWk= dA=Fdr=dmv *dr/dt=dmv * vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv || keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused dWk=c2dm; Wk=mc2 m0c2 Gravitatsiooniseadus jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravi võlja isel suurused väli on ainest erinev mateeria eksisteerimise vorm, mille kaudu aine osakesed mõjutavad teineteist. Välja isel välj...
Anne Visnapuu DEFORMATSIOONIVUUGID REFERAAT Õppeaines: TEERAJATISED I Ehitusteaduskond Õpperühm: KTEI 62 Juhendaja: Prof. Priit Vilba Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 DEFORMATSIOONIVUUKIDE ARVUTAMINE .................................................................. 5 DEFORMATSIOONIVUUKIDE RAJAMINE ......................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 16 ...
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse tau...
Füüsikalised üldmudelid On kasutatavad kogu füüsikas Näide: keha, füüsikalised suurused Punktmass on selline kahe mudel, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Idealiseeritud objekt. Kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks. Füüsikaline objekt Keha, väli või loodusnähtus Eksisteerib inimesest sõltumata e, on objektiivsed Väli Mitteaineline objekt Mõjutavad kehi ja omavad energiat Keha Aineline objekt Koosneb aatomitest Liigub Säilitab liikumisolekut Osaleb vastastikmõjudes. Nähtus Aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel mis on 1. Tabel- tähelepanu üksikule väärtuste paarile 2. Graafik- tähelepanu joonele, mis kirjeldab füüsikaliste suuruste omavahelist sõltuvust tervikuna 3. Valem- kirjeldab vaadeldavat sõltuvust mistahes samal...
Tootear endus ja tootmistehnika õppetool REFERAAT Õppeaines Tootmiskeskne projekteerimine MATM20 Üliõpilane: Juhendaja: Toivo Tähemaa Tallinn 2016 Sisukord 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Protsessist.................................................................................................................................4 4.Eelised ja puudused..................................................................................................................5 5.Kokkuvõte................................................................................................................................6 6.Kasutatud allikad.................
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kun...
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikku...
12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi jagatakse termoplastideks ja termoaktiivseteks. 1) Termoplastid on lineaarsed või väheargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel vedelduvad ja jahtudes tahkestuvad. Nii amorfsed kui poolkristallilised. Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester). 2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad: ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus on näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. 3) Termoaktiivsed polümeerid kõvastuvad kuumenemisel, kuid ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumut...
Füüsikalised üldmudelid On kasutatavad kogu füüsikas Näide: keha, füüsikalised suurused Punktmass on selline kahe mudel, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Idealiseeritud objekt. Kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks. Füüsikaline objekt Keha, väli või loodusnähtus Eksisteerib inimesest sõltumata e, on objektiivsed Väli Mitteaineline objekt Mõjutavad kehi ja omavad energiat Keha Aineline objekt Koosneb aatomitest Liigub Säilitab liikumisolekut Osaleb vastastikmõjudes. Nähtus Aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel mis on 1. Tabel- tähelepanu üksikule väärtuste paarile 2. Graafik- tähelepanu joonele, mis kirjeldab füüsikaliste suuruste omavahelist sõltuvust tervikuna 3. Valem- kirjeldab vaadeldavat sõltuvust mistahes samal...
Pidurisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto kiirust vähendada ja vajadusel seisata. Pidurisüsteem muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks. Pidurisüsteemi moodustavad: pidurdusmehanism(tagab auto rataste pidurdamise), piduriajam(vähendab pidurdamiseks vajalikku jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi-...
Küsimusi kordamiseks aines "Füüsikalised materjalitehnoloogiad". 1. Kuidas defineerite materjaliteadust ja -tehnoloogiat? materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadus füüsikast ja keemiast, mis uurib seoseid materjalide struktuuri ja omaduste vahel. materjalitehnoloogias lisanduvad ka inseneriteadused, uurib materjalide valmistamist, töötlemist ja kasutamist. 2. Kuidas materjaliteaduses ja -tehnoloogias materjale liigitatakse? Nimetage põhilised materjalide klassid. Materjale liigitatakse koostise, keemiliste ja füüsiliste omaduste põhjal. Nende alusel jagunevad materjalid nelja põhilisse klassi: metallid, keraamika, polümeerid, komposiitmaterjalid. Peale selle võib materjale liigitada veel tootmisprotsessi ja struktuuri järgi. 3. Mis on faas? Mis on binaarne faasidiagramm? Joonistage binaarne isomorfne faasidiagramm ja bihaar-eutektilist süsteemi kirjeldav faasidiagramm. faas on materjali osa, millel on ühtlased füüsikalised ja keemi...
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 4...
1.3.3 Funktsionaalsete ja kõrgsuutlike materjalide klassifikatsioon Funktsionaalsete materjalide jaoks on kõige sobivam mitmekihiline jaotus: ühes iseloomustatakse nende füüsikalist käitumist ja teises fenomenoloogilist käitumist (tulemust). Tulemuseks võib olla otsene keskkonna energeetiline mõjutamine (valgus, soojus, heli) või kaudsed efektid (energia genereerimine ja muundamine, mehaanilised efektid jne). Selle klassifikatsiooni järgi võib materjalid jaotada kõigepealt järgmiselt: 1) traditsioonilised materjalid; 2) kõrgsuutlikud materjalid; 3) esimest tüüpi funktsionaalsed materjalid (muudavad omadusi); 4) teist tüüpi funktsionaalsed materjalid ( muundavad energiat); 5) funktsionaalsed seadised ja süsteemid. Traditsioonilised ja kõrgsuutlikud materjalid reageerivad küll välistele mõjudele, kuid nende omadused sellest ei muutu. Funktsionaalsed seadised ja süsteemid koosnevad mitmetest funktsionaalsetest ja muudest materjalidest ning...
1. Materjali käitumine koormamisel (reoloogilised mudelid, konstruktsioonimaterjalide mudelid, materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada. Viskoossus on materjalis tekkiva pinge sõltuvus deformeerumiskiirusest. Põhiomaduste kombinatsioonidek...
Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei v...
Sepistamine Sepistamine e. vabasepistamine on tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Eristatakse: - käsitsi sepistamine ehk käsisepistamine väikesed sepised, peamiselt remonditöödel; - masinsepistamine suured sepised, mille mass ulatub sadade tonnideni: a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sep...
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...
1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) ...
1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla erisuunalised. ...
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. 1. TERMOTÖÖTLUSE TEOORIA Temperatuur ja aeg Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli k...
PUITMATERJALID Puit kui toormaterjal on naturaalsetest ainetest kolmandal kohal maailmas süsi ja nafta järel. Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikal...
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 ...
1. Mehaanika- füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega. 2. Kinemaatika- mehaanika osa, milles käsitletakse erinevaid võimalusi keha asukoha määramiseks suvalisel ajahetkel suvalises trajektoori punktis. 3. Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. 4. Mehaanika põhiülesanne- määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Kulgliikumine- liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. 6. Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. 7. Taustkeha- keha, mille suhtes vaadeldakse/kirjeldatakse meid huvitava keha liikumist. Vabalt valitav, soovitatav valida paigalseisvana. 8. Taustsüsteem- taustkehaga seotud koordinaatteljestik ja kell aja määramiseks. 9. Nihe- suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. 10. Trajektoor- mõtteline joon, mi...
Staatika 1. Mida nimetatakse jõuks? jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus(deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? jõu mõjusirge on sirge, millel asub jõud. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? absoluutselt jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) ( P 1, P 2, ..., P k) 5. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks...
Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.......................................................................................................7 1.4. Ühtlane liikumine.............................................................................................................9 1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus............................
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
1. Eesti teede arengu lühiajalugu ja teehoolde ajalugu, 1928 välja antud maanteeseadus; 1669 Rootslased kaardistasid1816 pandi teekohustus talupoegadele,1918 loodi maanteeamet, 1928 kehtestatakse maanteeseadus, 1958 hakati TIPis õpetama , alates 2011 neli regionaalset asutust 2. Teeseaduse punktid, mis on seotud teehooldega; Teehoid, Tee ehitamine, Te remontimine, tee hooldamine Tee suhtes esitatavad nõuded(Tee seisund), Teehoid (tee remontimine, teehoiu järelvalve, tegevusluba,), 3. Tegevusloa väljastamine, nõuded; luba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoitöö tegemiseks luba on vaja ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põh...
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund............................................................................................
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendi...
Test Type Tension Method Name C:Documents and SettingsAll UsersDocumentsInstronBluehillTemplatesInstron Example Sample name C:Documents and SettingsAndres KrummeDesktopAlina,Olga,Inga,wool_1,is_tens User Sample note 1 Sample note 2 Sample note 3 Geometry Fiber Specimen 1 Specimen label Width 10,000000000 mm Thickness 1,000000000 mm Length 20,000000000 mm Diameter 10,000000000 mm Inner diameter 8,000000000 mm Outer diameter 10,000000000 mm Wall thickness 1,000000000 mm Area 0,100000000 cm^2 Linear density 22,200000000 dtex Sled weight 10,000000000 N Loading span 10,000000000 mm Support span 100,000000000 mm Span ratio 2 Fixture type 4-point Included Final...
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
annaabi.ee 
