Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse. Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa siseneva vere hulk varieerub sõltuvalt söömisest möödunud ajast ja söödud toidu iseloomust. Maksast väljuva vere hulk on pidevalt stabiilne. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Maksa ülesanded: - vere glükoosisisalduse kontroll - aminohapete sisalduse kontroll o keha ei suuda hoida valkude varu. Tavaliselt saame toiduga rahkem valke kui organism vajab ja maks lagundab need aminohapped, mis üle jäävad - plasmavalkude süntees (näiteks verevalke albumiini ja fibrinigeeni, mis on olulised vere hüübimise puhul) - punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid vereliblesid luuüdi) - vere punaliblede lagundamine
Lõppeb CO2 ja H2O- ga. Jagub tundideks. Organismis toimub: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel. Maksa roll: Maks reguleerib veres sisalduvate ainete hulka. Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Maksa ülesanded on järgmised: Vere glükoosisisalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon.; Plasmavalkude, kolesterooli süntees.; Punaste vereliblede süntees lootel.; Kahjulike ainete lahundamine.; Sapi tootmine.; Vitamiinide varu säilitamine. Meeste ja naiste viljakus Meeste viljakus vananedes väheneb, kud selle , kui vanalt nad võivad veel isaks saada, määrab nende üldine tervislik seisund. Naised muutuvad tavaliselt viljatuks ligikaudu 50 aastaset. Seda nähtust tuntakse menopausi nime all. 4 5 aastat enne menopausi
omakorda ensüümid mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse. Maks kontrollib veres sialduvaid aineid- Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Vee ja soolade regulatsioon- Eritamisega tegelevad neerud, kops(veeaur ja CO2) ja nahk(vesi ja soolad). Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel- hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi, filtreerivad pidevalt verd. Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt. Neerude töö- verevarustus väga intensiivne. Esmauriin sisaldab algul kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad, ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemdaldatakse
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid
· Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 5. Maksa funktsioonid · Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll · Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine · Sapi tootmine · Kolesterooli, plasmavalkude süntees · Vitamiinidevaru säilitamine · Punaliblede süntees lootel 6. Eritamine ja veebilanss Neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust osmoregulatsioon. Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse
Glükoosi polümeerid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Suur roll on veresuhkrusisalduse regulatsioonil kõhunäärmel. Kõhunääre vabastab insuliini juhul, kui glükoosi tase muutub veres liiga suureks. 3,5-6,0 mmol/l glükagoon&adrenaliin GLÜKOOS ---------------------------- GLÜKOGEEN insulin Maksa funktsioonid: Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse mksaveeni kaudu kõigepealt maksa. vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, rasvade sisalduse regulatsioon, kahjulike ainete lagundamine. Eritamine ja veebulanss: veebilanss- veekoguste summa, mida organism saab, kasutab või akumuleerib. NÕUAB HEAD NEERUDE TÖÖD. osmoos- veemolekulide liikumine kõrgema konsentratsioonida lahuse suunas.
Maks kontrollib veres Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu sisalduvaid aineid kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes, samuti on seal eriti palju glükoosi metabolismiga seotud ensüüme. Maksa ülesanded: · vere glükoosisisalduse kontroll, · aminohapete sisalduse kontroll, · palsamvalkude süntees, · punaste vereliblede süntees lootel, · vere punaliblede lagundamine, · kahjulike ainete lagundamine, · sapi tootmine, · rasvade sisalduse kontroll, · vitamiinide varu säilitamine,
3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, seljaaju, infovahetus (töötleb, salvestab, närvid väljastab) 4. liikumis- ja tugielundkond skelett, lihased, liigesed toestus, liikumine, kehakuju, kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, kõhunääre, toodavad hormoone kilpnääre 9. sugu/sigimiselundkond munasarjad, munajuhad, paljunemine, hormonaalne
peensool, jämesool seedimine 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, infovahetus (töötleb, seljaaju, närvid salvestab, väljastab) 4. liikumis- ja skelett, lihased, toestus, liikumine, tugielundkond liigesed kehakuju, kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, toodavad hormoone kõhunääre, kilpnääre 9
*Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil:. Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma ...Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine. Sapi tootmine. Kolesterooli, plasmavalkude süntees. Vitamiinidevaru säilitamine. Punaliblede süntees lootel 5. Eritamine ja veebilanss Osmoregulatsioon- neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust. Ultrafiltratsioon: *Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse *Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbtsioonil
o Beeta rakud insuliini abiga toodetakse maksas glükoosist glükogeen ja tekib ere glükoostaseme langus Maks - Veres sisalduvate ainete kontroll o Glükogeeni tootmine o Üleliigsete aminohapete lagundamien o Plasmavalkude süntees: fibrinogeen, albumiin o Erütrotsüütide tootmine lootel o Vanade punaliblede lagundamine - Kahjulike ainete lagundamine - Sapi tootmine easvade lagundamine väiksemateks osadeks, sapi tootmise häirimisel kehakaal tõuseb - Rasvade sisalduse kontoll - Vitamiinivarude säilitamine - Kolesterooli süntees Eritumine ja veebilanss - Veesisaldus 65 kg inimene o Rakkudes 28l o Koemahlas 9-10l o Vereplasmas 2-3l - Tagatakse o Neerud o Higistamien o Hingamine - Regulatsioon o Sisse 2/3 joogiga ja 1/3 toiduga
Maks kontrollib veres sisalduvaid Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse aineid osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes, samuti on seal eriti palju glükoosi metabolismiga seotud ensüüme. Maksa ülesanded: · vere glükoosisisalduse kontroll, · aminohapete sisalduse kontroll, · palsamvalkude süntees, · punaste vereliblede süntees lootel, · vere punaliblede lagundamine, · kahjulike ainete lagundamine, · sapi tootmine,
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Sugunäärmed eritavad suguhormoone, mis põhjustavad teiseste sootunnuste väljakujunemist ja sugurakkude küpsemist. Meessuguhormoon e testosteroon tekib munandites, naissuguhormoon östrogeen moodustub munasarjades, 7. Erituselundkond Erituselundkonna moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti e ureetra. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud. Funktsioonid: Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina. Osa jääkaineid eritatakse higiga ja kopsudest väljahingatava õhuga. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmo- regulatsiooniks
trombotsüütide kleepuvust. Vingugaasi toime takistab hapniku edasikandmist. Tõrva toime halvab ripsmed hingamisteedes, stimuleerib lima eritavaid rakke. Veresuhkrusisalduse kontroll Glükoosi hulk suur, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Aktiveerib rakumembraanis transpordivalgud, glükoos siseneb rakku. Glükoosi hulk väike, kõhunääre sünteesib glükogooni. Aktiveerib ensüümid, mis lagundavad glükogeeni, glükoos verre, tõstab glc. sisaldust. Maksa ülesanded - Vere glükoosisisalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon; plasmavalkude, kolesterooli süntees; punaste vereliblede süntees lootel; kahjulike ainete lahundamine; sapi tootmine; vitamiinide varu säilitamine. Eritamine ja veebilanss- kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis põhiline roll neerudel. Saame veest joogiga ja toiduga. Asub hüpotalamuses, osmoretseptorid veresoontes. Vee kadu: janu, käbikeha toodab antidiureetilist hormooni.
Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid. · Seedeelundkond: suu, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, (maks, kõhunääre) · Hingamiselundkond: nina, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises olekus vaid üksnes vees lahustunult! · Ringeelundkond: veri, veresooned, süda. Transpordib kehas aineid. · Erituselundkond: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti. Eritavad ka kopsud ja nahk. · Närvisüsteem: peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Jaguneb kesknärvisüsteem (pea-ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimbud) · Sisenõresüsteem e. endokriinnäärmete süsteem: käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealsed, kõhunääe, munasari, munandid.
· ... hormoonide transpordis · ... jõu edasikandmisel mõne organi liikumisel · Tema kaudu toimib ka immuunsüsteem Eemaldab kehast aineid: · Ainevahetuse käigus tekkinud jääkprodukte Neerud, kusejuhad, kusepõis, Erituselundkond · Liigsed soolad ja vee kusiti · Kehavõõrad ained · Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast · Töötleb ja salvestab informatsiooni
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust.
lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees 8. Seedeelundkonna ül: toidu purustamine, toitainete lagundamine seedeensüümide abil, toitainete lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi 9. Veres leiduvaid aineid, mille sisaldust reguleerib maks: veresuhkur, aminohapped, rasvad, kolesterool, kahjulikud ained 10. Vereringe elundkonna ül: hingamisgaaside transport hingamiselunditest teistesse
See hormoon aktiveerib rakkudes ensüümid, mia hakkavad glükogeeni lagundama. Tekkinud glükoos läheb verre ja tõstab selle glükoosisisaldust. (NB! Vaata ka Tokko antud suurt lehte) Maks reguleerib veres sisalduvate ainete hulka. Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Maksa ülesanded on järgmised: - Vere glükoosisisalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon. - Plasmavalkude, kolesterooli süntees. - Punaste vereliblede süntees lootel. - Kahjulike ainete lahundamine. - Sapi tootmine. - Vitamiinide varu säilitamine. Bioloogia kontrolltöö Villu Eritamine ja veebilanss Inimese keha koosneb põhiliselt veest.
Glükoos on organismi esmane energiaallikas 22. Millised on veres oleva glükoosi allikad inimese organismis. Süsiveskud, glükoosi sünteesimine, glükogeeni lagundamine 23. Millised organid ja millised hormoonid ning mil viisil reguleerivad inimese veresuhkru sisaldust. Kõhunääre eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verre suhkur, glükogooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama 24. Maksa ülesanded organismis (õp lk. 79). a) vere glükoosisisalduse regulatsioon b) aminohapete sisalduse regulatsioon c) plasmavalkude süntees d) vere punaliblede lagundamine e) kahjulike ainete lagundamine f) sapi tootmine g) rasvade sisalduse regulatsioon h) vitamiinide varu säilitamine i) kolesterooli süntees 25. Milliste tegurite mõjul muutub inimese hingamissagedus selgitage protsessi (mille alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust
organite tegevuse koordineerimine. Seedeelundkond -- Suuõõs, kurk neel, söögitoru, magu. Peensool, pimesool, ussripik. Seedenäärmed: sülje, mao ja soolenäärmed, kõhunääre, sapipõis, neerupealsed - Ülesanne on toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine- energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus; ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda. Erituselundkond Elundid - neerud, kusejuhad, kusepõis, kusekanal e. kusiti. ülesanne on vere püsiva koostise säilitamine. Suguelundkond -- Meessuguelundid; seemnesarjad, seemnejuhad, munandid, eesnääre, väline suguliige (suguti). Ülesanne on spermatosoidide moodustamine. Naissuguelundid: munasarjad, munajuhad (emakatõri), emakas, tupp, häbememokad, kliitor. Ülesanne on munaraku moodustamine, loote kandmine. Hingamiselundkond -- Ninaõõs, ninaneel, kõri, hingetoru, kopsud, kaks peamist bronhi. Ülesanne on
Kaitsefunktsioon (rasvkude- hoiab sooja, leevendab lööke; valged verelibled- kaitsevad haiguste eest) Lihaskude: Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon : 1) Silelihaskude- siseelundite seintel, arterite seintel (igal pool),käärjad rakud 2) Vöötlihaskude 3) Südamelihaskude moodustab võrgustikke 4) Närvikude- erutuse vastuvõtmine, selle analüüsimine ja edasijuhtumine Vereringeelundkond ja glükoosisisalduse kontroll Vereringeelundkond= süda+veri+veresooned Väike vereringe-kopsude ja südame vahel Suur vereringe-südame ja kogu keha vahel Südame tööd mõjutavad: Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel
Kõhunääre ehk pankreas eritab: insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur; glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükageeni lagundama. Koos reguleerivad need vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis? Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A;B), suhkruvalgud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigsed aminohappeid ja hormoone. 9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Mida noorem on organism, seda
rasvade sünteesi. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. MADAL Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks algab glükagooni süntees. See jõuab vere kaudu maksa ning aktiveerib seal ensüüme, mis hakkavad gülkogeeni lagundama, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glpkoos jõuab verre ja veresuhkrusisaldus normaliseerub. Maks- reguleerib veres sisalduvate ainete hulka. *aminohapete glükoosisisalduse regulatsioon-inimese keha ei suuda hoida valkude varu. Iga päev peame saama piisava kogude valke, et organism saaks kasutada neid rakkude parandamisel ja uute rakkude kasvamisel. Enamik inimesi saab toiduga rohkem valke, kui vajatakse ja maks lagundab need aminohapped, mis 'üle jäävad' *kahjulike ainete lagundamine-paljud kahjulikud ained kogunevad maksa ja lagundatakse seal. Samas lagundab ka hormoone. Hormoonid on vaja verest eemaldada, sest nad peavad mõjuma ainult kindla aja jooksul
Vereringe Südame tööd mõjutab: Hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. Noradrenaliin tekitab viha. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja sejaaju. Peaaju: suuraju, väikeaju, vaheaju, keskaju, piklikaju Suurajul on kaks poolkera, mille pindmine kiht on ajukoor. (Ajukoor koosneb hallainest, mille all on valgeaine) Väikeaju reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklik aju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus)
Rasvhappd ja glütserool lünfiringesse ja sealt siis verre. · Jämesooles toimub vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel. Osa baktereid toodab oma elutegevuse tulemusena inimorganismile vajalikke vitamiine K ja B 12, mis siis imeduvad verre. Seal toimub seedimata toidujääkidest väljaheite moodustumine. defekatsioon seedimata toidujääkide eemaldamine organismist. Erituselundkond ja veebilanss Erituselundid on neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti e. ureetra. Eritusfunktsiooni täidava inimese organismis ka nahk, mis eritab higiga vett ja soolasid. Kopsud, mis eritavad väljahingatava õhuga CO2 ja veeauru. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina. Neerude töö Neerude verevarustus on väga intensiivne. Uhes minutis läbib neere u. 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri on kõrge rõhu all. Tänu sellele on neerud võimelised verd filtreerima
– Kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis Kestusadaptsioonil tekkivad muutused sõltuvad: 1)Põhitreeningu iseloomust – Kiirustreening – Vastupidavustreening – Kiirusliku vastupidavuse treening – Vastupidavusetreening 2)Vajaminevate aminohapete olemasolust organismis 2) Superkompensatsiooniseadus: Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi. NB! Mida suuremad on kulutused töö ajal, seda tugevamini on väljendunud superkompensatsioon. Superkompensatsioon ei kesta kaua Juhuslikud koormused ei too kaasa kehaliste võimete tõusu. Treening peab olema pidev. 3) Spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine. • Uute liigutusvilumuste kujundamine • Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele
Rakuline Rakk, organell Rakuõoetus ehk tsütoloogia, Miktobioloogia bakterioloogia rakendusalad Molekulaarne Molekul, viirused Molekulaarbioloogia, viroloogia Biokeemia rakendusalad Bioloogia Page 2 Anorgaanilised ained ekh keemiline koostis 7. september 2009. a. 13:51 Muud ained: · Kaltsium · Magneesium · Raud · Fosfor · Tsink · Naatrium · Kaalium · Fluor · Seleen Keemiline element Ülesanded organismis Süsinik Keskne eluelement- kuulub kõikide biomolekulide koostisse CO2 - hingamise lõppprodukt, fotosüntees Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises Osaleb vesiniksidemete moodustamisel Mida enam vesinikku, seda energiarikkem
TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homoiotermne Kõigusoojased poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust.
Prosteetiline rühm – vaja ensüümi aktiivsuse regulatsioonis Ensüümi spetsiifilisus: Reaktsioonispetsiifilisus – ensüüm viib läbi ainult kindla reaktsioon Substraadi spetsiifilisus – ensüüm moodustab katalüüsi jaoks vajaliku komplekti ainult kindlate ainetega. Treenitus ja valgusüntees: Kohanemisreaktsioon e. stressreaktsioon e. adaptsioon – treeningu järel vaja sisse viia muutused. Kohanemine uute tingimustega. Taastumine sõltub valgusünteesist (mis toodab „masinaid“ mille abil toimub kohanemine ja kiirem taastumine). Töö tulemusest tekkinud kahjustused võtavad geenidelt repressorid, mis võimaldab valgusünteesi. Valgusüntees toimub lokaalselt. Ensüümid. Treeningu reaktsioonid: 1) Reaktsioon koormusele – suure koormuse mõjul lagundatakse olemasolevad lihasrakud mingis piirkonnas 2) Kohanemine – viiakse sisse muutused, valgusünteesi abil toodetakse rohkem lihasrakke, mis
kidnlad refleksid, millega kindlustatakse terviklik tegevus. P kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Kui erutusega kaasneb alati depolarisatsioon, siis P on seotud vastuüpidise protsessiga rakumembraani hüperpolarisatsiooniga (s.o mebraani sisepinna negatiivse laengu suurenemisega). Ülepiiriline pidurdus ei ole seotud spetsiaalsete pidurdussünapsitega, vaid tekib liiga sagedase või liiga kestva erutuse tagajärjel. Seejuures langeb närvuirakkude labiilsus, nende erutuvu taastumine pärast igat erutustsüklit pikendeb ning lõpuks kujuneb pidurdus. Otsene pidurdus on seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Sünapsi ehitusest sõltuvalt eristatakse: PRESÜNAPTILISE PIDURDUSE puhul moodustavad pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu
. oluline koht meie energiabilansis, lipiidide arvel ~30% ööpäevases energiakulust. Ööpäevane lipiidide vajadus on 80-90 g (toiduga omastab 95%). Toit peab sisaldama nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Seedetraktis lõhustutakse toiduga saadud lipiidid rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensoolest osaliselt verre, peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ja lümfiga vereringesse kantakse. Maksa peamised funktsioonid lipiidide ainevahetuses: kaudne toime sapi produtseerimise kaudu, rasvhapete sünteesimine glükoosist lähtudes, kolesterooli sünteesimine, lipoproteiinide töötlemine, rasvlahustuvate vit deponeerimine, steroidhormoonide inaktiveerimine. Sapp sisaldab vett, elektrolüüte, lima, lipiide, kolesterooli ja letsitiini, sapihappeid, billirubiini. Sapphapped on vajalikud rasvade emulgeerimiseks ja seedimiseks. Sapp muudab peensoole seina rasvhapetele läbitavaks. (maksa sekreet on sapp). Insuliin stim maksas ja
Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
