5. Seeneniidistik 6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17. Inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, närvi- ja ........kude 18. Eukarüoot 19. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 20. Kloroplastis leiduvad kotjad moodustised. 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht BIOSFÄÄR 2. Tuuma poolvedel sisu KARÜOPLASMA 3. Varustab rakku energiaga MITOKONDER 4
Tekstiilikeemia arvestus 2016 Proovitest (ka kaugõppele) 1. Leidke järgmiste ainete molekulide loetelust ainete valemid, millest võiks polümerisatsioonireaktsiooni abil saada pikki kiude – makromolekule: CH3CH2CH2CH=CH2 (Kordse sidemega ühendid annavad meile polümerisatsiooni teel makromolekule) , CH 3CH2CH3, C2H5OH. CH2=CHCl( kunstnahk) Põhjendage! Polümerisatsioonis on kordne side C=C 20% nõrgem. Tekib karboahelaline molekul. Küllastamata ühendites on üks side 20% nõrgem ja selle katkemisel ühendid liituvad ja tekib makromolekul. 2. Leidke ainete loetelust polüestrite tekkeks vajalikud ained (dioolid 2-OH rühmad, dihapped, hüdroksühapped): HOCH2CH2CH2CH2OH, NH2(CH3), HOOCCH2CH2COOH, C6H6; H2N(CH2)4NH2, CH3CH(NH2)COOH, HOOC(CH2)3COOH, CH3OH, CH4 ; CH3CHOHCOOH;
Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises.Füüsikaline evo-areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ja universumi kujunemiseni.uuritakse ka taevakehi nii.Keemiline evo-sesineb molekulide ja ainete tekkes ja arengus.Molekuli areng aatomiteks.Anorg->org, org ühendid liitusid ja moodustasid makromolekule ja siis koonudsid makrom membraani sisse, mis eraldas neid ümbritsevast keskkonnast.Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest
Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüsteem Tsentrosool Tsentrosoomi osa, mis koosneb mikrotuubulitest
ribosoomidega kaetud. · See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. Valkude muutmine endoplasmaatilises retiikulumis · Enne ,kui valgud jõuavad ER-ist sihtpunkti, neid muudetakse. · Muutused jagunevad neljaks. Golgi kompleks · Valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. · Eralduvad lüsosoomid (põiekesed, kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure), mis on täidetud valmis valgumolekuliga. · Valgud saavad oma kõrgemat järku struktuurid. · GK- valkudele lisatud teatud suhkru- ja fosfaatgrupid määravad valgu rakusisese asukoha. Tänan kuulamast!
sünt e es. Koosnevad suuremast ja väiksemast Neis toimub valkude süntees. allüksusest. Mõlemad osad sisaldavad rRNA ja valgu molekule. Ribosoomid Tsütoplasmas asuvad ühekordse Neis lõhustatakse mitmesuguseid aineid, membraaniga ümbritsetud organellid lagundatakse makromolekule ja põiekesed. rakustruktuure. Ühed sisaldavad üksnes ensüümvalke; Lüsosoomid teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme. Organell, mis koosneb üksteise kohal Seal jõuavad lõpule valkude tootmine ja asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja
Ekuarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad golgi kompleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuan lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine, sekreedi põikestesse ja lüsosoomidesse. Homoloogiline kromosoom-kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisus lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule lagundamine. Varustab rakku atp molekulidega polüsoom-ühe mrna molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke
Sile- membraanil ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariitide sünteesist moodustunud ained liiguvad mööda kanaleid ja tsiterne eri osadesse. · Ribosoom- 2-osaline ( mõlemad koosnevad rRNA-st ja valkudest). Rakus tuhaneid. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomis valgu süntees. Ribosoomid on kloroplastides, ja mitokondrites. · Lüsosoomid- ühekordne membraan. Põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Lagundatakse makromolekule, otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteeritud osakesi. Ühed sisaldavad ensüümvalke ja teised lagundatavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. · Golgi kompleks- koosneb kõrvuti olevatest tsiternidest, põitest ja kanalitest. ( kõik on ümbritsetud membraaniga ) . Taimerakus on rohkem. Jõuab lõpule valkude töötlemine ja pakkimine sekreedipõitesse ning lüsosoomidesse. Rakumemembraani uuendamine, taimerakus rakukesta moodustamine.
RIBOSOOMIDES TOIMUB VALKUDE SÜNTEES; RIBOSOOME SISALDAVATES RAKUORGANELLIDES SÜNTEESITAKSE NEILE VAJALIKKE VALKE; RIBOSOOMID PANNAKSE KOKKU RAKUTUUMAS OLEVATES TUUMAKESTES. LÜSOSOOMID: EHITUS ÜMBRITSETUD ÜHEKORDSE MEMBRAANIGA; ÜHED LÜSOSOOMID SISALDAVAD ENSÜÜMVALKE, TEISED LAGUNDAVAD AINEID JA NEID LÕHUSTAVAID ENSÜÜME; TALITLUS LÜSOSOOMIDES LÕHUSTATAKSE AINEID ; LÜSOSOOMIDES LAGUNDATAKSE MAKROMOLEKULE JA OTSTARBE KAOTANUD RAKUSTRUKTUURE, KA FAGOTSÜTEERITUD AINEOSAKESI. GOLGI KOMPLEKS: EHITUS KOOSNEB ÜKSTEISE KOHAL ASUVATEST PLAATJATEST TSISTERNIKESTEST, PÕEIKESTEST JA NEID ÜHENDAVATEST KANALIKESTEST; ÜMBRITSETUD MEMBRAANIGA; TALITLUS SEAL JÕUAB LÕPULE VALKUDE TÖÖTLEMINE NING NENDE PAKKIMINE SEKREEDIPÕEIKESTESSE JA LÜSOSOOMIDESSE; GOLGI KOMPLEKS OSALEB RAKUMEMBRAANI UUENDAMISES JA TAIMERAKKUDES KA RAKUKESTA MOODUSTAMISES
1. selgita mõisteid: eukarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja memraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, (kareda-siledapinnalised) tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mmitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. polüsoom-ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. 2.kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamat. iga rakk on ümbritsetud rakukestaga. (õige-rakumembraaniga) mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine ensüümidega. (energiaga) 3. leia kõige õigem vastusevariant
5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Seob kõik raku organellid tervikuks. 11. RAKUTUUM kahemembraanne organell. Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma ja sealt välja. 12. KARÜOPLASMA sisaldab pärilikku ainet, asub rakutuuma sees (RNA ja DNA molekule) 13. KROMOSOOM koosneb ühest DNA molekulist ja valkudest. Olulisim
ainevahetuslike protsessidega. ensüümid. Ribosoom Iga ribosoom on 2-osaline.Mõlemad osad koos- Ribosoomides toimub rakkude nevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. süntees. Ribosoomi suurus on vahemikus18-23nm Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke- Lõhustatakse mitmeid aineid nt. sed. Mõõtmed jäävad mõne mikrom. piiresse. makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. Golgi komp- Koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatja- lõuab lõpule valkude töötlemine leks test tsisternikestest, põiekestest ja neid ühen- ja nende pakkimine sekreedipõie- davatest kanalitest.Ümbritsetud membraaniga kestesse ja lüsosoomidesse. Mitokonder Kujult ümar või pulkjas, läbimõõt vahemikus
kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid välispinnal.Ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, rakumembraani vahendusel toimub: ainevahetus,infovahetus, energiavahetus. 7. Kirjelda järgmiste rakuorganellide ülesannet : · Ribosoomid- valkude süntees · Tsütoplasmavõrgustik- Ülesandeks rakusiseste ainete transport. · Lüsosoomid- lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule · Golgi kompleks- pakib,sorteerib,väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. · Mitokondrid- Raku varustamine energiaga 8. Millise ehitusega on tsütoskelett ning kuidas see talitleb? Päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik,mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks.
Ülesandeks on erinevate ainete rakusisene transport. Ribosoom-Koosneb rRNA ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgu süntees. Golgi komleks- Membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine ekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lüsosüüm- Ühekorde membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule ja rakustruktuure. Mitokonder- Membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse ATP-d. Plastiid- Membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmntide sisalduse alusel eristatakse kloo-, kromo-, leikoplaste. Vakuool- Peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraanidega ümbritsetud põiekestest. Eelkõige taimeraku veemahutid, täidab ka seedeorgani ülesandeid.
seened, taimed, loomad) Golgi komleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma-rakutuuma poolevedel sisu Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, sisaldab plastiide Leukoplast------///-------------------------------------------------,milles pingmendid puuduvad Lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugused makromolekule Mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse Mitokonder-membraanidest kkoosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagnudamine. Varustab ATP molekulidega Mükotoksiin-(seenetoksiin)mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNArõngasmolekul, milles sidalduvad geenid on vajalikud kasvukekskonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks
1. Ontogenees Vananemine: · Põhjused: - välised tegurid: haigused, organismi kogunevad mürkained, päike, erinevate toitainete puudus - Organismisisesed: telomeerid lühenevad, vabad radikaalid mis kahjustavad makromolekule, muutused DNAs · Organismi kaitse selle vastu: - Bioloogiline: immuunsüsteem (antikehad); naha limaskestad; erinevad regulatsiooni mehhanismid(ph, temperatuur); vigade parandamine DNAs; kehavõõraste ühendite lagundamine - Organismi teadlik kaitse: tervislikud eluviisid; antioksüdantide rikas toit Surm: · Etapid: - Agoonia surmaeelne seisund, kus organism mobiliseerib kõik oma varud elu säilitamiseks
välismõjutuste eest 2. Membraani vahendusel toimub aine, energia ja info vahetus, raku ning väliskeskkonna vahel. Aktiivne transport vajab alati lisaenergiat, passiivne transport rakk ei kuluta ainetranspordiks energiat. Fagotsütoosi teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid JOONIS 10. vastupidine protsess on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Ta on pidevas liikumises ning seob kõik raku organellid tervikuks. Rakutuum kahemembraanne organell. Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma sees on karüoplasma. Sisaldab pärilikkuse ainet (DNA, RNA molekule). Rakutuumas on üks või mitu tuuma, mis osalevad rRNA sünteesis ja ribosoomide moodustamisel.
SEENERAKK Vakuoolid väikesed ja väga palju, sisaldavad varulipiide Eukarüoot (tuum ümbritsetud tuumamembraaniga); heterotroofne (kasutavad teiste organismide poolt toodetud aineid); hüüfid ehk seeneniidid; ühes rakus võib olla mitu tuuma; hulkraksete seente hüüfides esinevad vaheseinad; jagunevad kottseenteks, ikkeseenteks ja kandseenteks; organeliid on tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid ja lüsosoom (ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure) BAKTERIRAKK Kõige väiksemad üherakulised organismid, kelle on kõik elutunnused. Eeltuumsed ehk prokarioodid (puudub rahutuum); kromosoom on otse tsütoplasmas; haploidne ja pole tuumamembraani; mitokondreid ei ole, neid asendavad ribosoomid; on kerakujulised, jätketega ja niitjad Limakapsel säilitab niiskust; võimaldab moodustada kolooniaid; sisaldab tihti mürkaineid; osa baktereid liigub lima abil
põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse). Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga. Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke.
Golgi kompleks + + + - töötlemine ning pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. (e. sünteesitud valkude sorteerimine) Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid Lüsosoomid + + + - makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Karedapinnaline Karedus tuleneb arvukatest ribosoomidest - + + - mis selle peal paiknevad. tsütoplasmavõrgustik Siledapinnaline Sellel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa - + + - lipiidide ning sahhariidide sünteesist.
ja tsiternikeste süsteemi erinevatesse raku osadesse. Karedapinnaline ER- kanalitel paiknevad ribosoomid, mis sünteesivad valke. -Ribosoomid Iga ribosoom on kaheosaline, koosnevad väiksemast ja suuremast allüksusest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Nendes toimub valgu süntees. Polüsoomid- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud. -Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Nendes lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine), tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil. -Golgi kompleks Koosneb tsiternikestest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse, toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine. -Mitokonder On ümbritsetud kahe membraaniga, kujult ümar või pulkjas
Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse). Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga. Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid - bakteri tsütoplasmas esinevad väikesed rõngad
Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste Lüsosoomid (T, L) kaudu aineid. Seal Lüsosoomid on ühekordse moodustavad ka lüsosoomid. membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse Ühed lüsosoomid sisaldavad makromolekule ja oma üksnes ensüümvalke, teised otstarbe kaotanud lagundatavaid aineid ja neid rakustruktuure, samuti lõhustuvaid ensüüme. fagotsüteeritud aineosakesi. Mitokonder (T, L) Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi,
Mitokondris lõppeb ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Tsütoskelett võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani, ER-i ja rakuorganelle raku tugi- ja liikumissüsteem.Igas loomarakus on üks tsentrosoom tuuma läheduses Annab rakule vormi ja osaleb organellide liikumises. Lüsoom ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene. Tähtsus:lõhustatakse aineid,lagudatakse ka makromolekule Taimerakk Iseärasusedrakukest(tselluloosist) kui läheb kakti siis ei taastu. On taimedele toeks ja kaitseb nii mehaanilise vigastuste kui ka kliimategurite eest(taimerakkudel! loomrakkudel on ainult membraanplastiidid ( 3 liiki) kloroplast-sisaldavad klorofülle.Klorofüll reageerib põiekesega. Kloroplastis toimub fotosüntees. (nt porgandil ja kartulil lehed mis mullast väljas on) Kromoplast-Plastiid mis sisaldab kollakat,oranzikat vms värvust, annavad taimedele värvuse
veesisaldus sureneb) b) aktiivne transport vajab alati lisaenergiat, mis saadakse ATP molekulidest Fagotsütoosi teel satuvad rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid (nt. amööbi toitumine, ,,keerab" ennast ümber bakteri), seda nim. ka endotsütoosiks. Vastupidine protsess, kus ained viiakse rakust välja, on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikest lahustunud makromolekule. Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Rakutuum rakutuum on kahemembraanne organell. Membraanides olevate pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma ülesandeks on kogu raku elu juhtimine. Rakutuuma osad: 1
Kapsiid viiruse genoomi ümbritseb valguline kate Kontraktsioonivalk Liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustav vähkkasvaja teket Karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus. Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekändjana. Nt ATP UTP jne Metabolism- org kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assi ja dissi jaguneb) Mutageen mutatsioone tekitav tegur Mikrotuubul Päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse.
energiat rakk vajab, seda rohkem on mitokondreid. 20. Kuidas muudab võõtlihasrakk oma mõõtmeid? V: Vöötlihasrakk muudab oma mõõtmeid, närviimpulsidest lähtuvalt 21. Miks on rakkudel vaja muuta oma väliskuju? V: Rakkudel on vaja muuta väliskuju, et liikuda edasi. Lüsosoom Ühekordse membraaniga Lagundatakse ümbritsetud põieke, mille makromolekule, oma sees paiknevad ensüümid otstarbe kaotanud aineosakesi. Lagundavad surnud rakuorganelle Mitokonder Membraanidest koosnev Glükoosi lagundamine, päristuumne raku organell. Varustab valku ATP Sile välismembraan ja molekuliga. Raku
Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Seal toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Tsütoplasma moodustab enamuselt vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Mõlemal rakul on rakutuum. Rakutuum juhib rakus kõiki raku talitlusi. Rakk on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Tuumamembraanile võivad kinnituda ribosoomid. Rakutuuma membraanis on poorid, mille kaudu transporidakse rakutuumas sünteesitud makromolekule tuumast välja ja tsütoplasmas moodustunud valke rakutuuma sisse. Tuumapoor on võimeline transportima mõlemasuunaliselt. Imetajatel on tuumapoore umbes 3000-4000. Tuumakesi võib olla rakutuumas üks või rohkem. Tuumake on tihke moodustis, kus sünteesitakse ribosoomide RNA-d. Rakutuumas on ka kromatiin, mis on DNA ja sellega seondunud valkude kompleks, millest moodustuvad päristuumsete kromosoomid. Sammuti kaitseb kromatiin DNA-d kahjuste eest nagu UV-kiirgus.
kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Lüsosoom- ühekordse membraamiga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse.
karikrakk) Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel sõrmenahas (basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, sarvkiht) Mitmerealine ripsepiteel trahheas (basaalrakkude, vaherakkude ja ripsrakkude tuumad, karikrakk) 7. Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil Näärmeepiteel- rakud, mis toodavad palju nõret o Toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule o Kõige lihtsam nääre on karikrakk, mis toodab lima ja esineb mitmetes epiteelides (seedesüst.) o Närmerakud moodustavad epiteeli rakkudest, mis on lahkunud pinnalt, kus nad tekkisid ja liikunud allaasuvasse sidekoesse, ümbritsedes end basaalmembraaniga o Näärmeepiteel toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule, mis pakitakse põiekestesse (nim. sekretoorne põieke)
8. Kirjelda rakumembraani ehitust! Koosneb fosfolipiitidest ja valkudest. 9. Nimeta transpordiviise, kuidas saab aineid transportida rakku ja rakust välja? Aktiivne, passiivne, difusioon, osmoos . 10. Milline on ribosoomide ehitus? Millised ülesanded on ribosoomidel? A)Ribosoom on kaheosaline, mõlemad osad koosnevad ribosoomi RNA ja valgu molekulidest. B) ribosoomides toimub valkude süntees. 11. Miks on rakus olulised lüsosoomid? Neis lõhustatakse mitmesuguseid aineid, makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. 12. Milline tähtsus on Golgi kompleksil rakus? Seal jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes taimekesta moodustamisel. 13. Millest sõltub mitokondrite arv rakus? Mis on mitokondrite põhiülesanne rakus? Arv sõltub sellest, mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid.
karedapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Osa ribosoome on ka vabalt tsütoplasmas laiali. Ribosoomide ülesandeks on valgu süntees. Mitokondrid on raku jõujaamaks. Mitokondrites toimub toitainete energia muundamine raku jaoks sobivaks energialiigiks. Lüsosoom on ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka
Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos RNA- ga moodustab kromosoomi. VÄÄR, sest DNA koos valkudega ja vähese RNA-ga moodustab kromosoomi. 2. Tsentriool koosneb kahest tsentrosoomist. VÄÄR, sest tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. 3. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. ÕIGE. 4. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. ÕIGE. 5. Lüsosoom varustab rakku energiaga. VÄÄR, sest lüsosoom lagundab makromolekule ja otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Uued kromosoomid tekivad DNA replikatsiooni tulemusena. ÕIGE. 7. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. ÕIGE. 8. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: c) 46-st, d) 48-st kromosoomist 9. Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: b) valkude süntees 10. Hapnik ja teised gaasid pääsevad rakku: d) difusiooniga. 11. Tsütoplasma koostises on kõige enam: a) vee molekule 12
orgaaniline aine. Insuliin- pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Kantserogeen- vähki tekitav tegur Kitiin- lülijalgsete kesta materjal Klorofüll- taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi Lipiid- estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega Vakuool- taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid.
fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse). Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga. Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum.
.......................... 4 2.1Spetsiaalliimid..................................................................................................................... 4 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 6 SISSEJUHATUS Paljud meid igapäevaselt ümbritsevad esemed on valmistatud polümeeridest ühenditest, kus suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad moodustavad suuri (pikki) ühikud makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid. Nimetus polümeer viitab sellele, et molekul koosneb paljudest lihtsatest korduvatest osadest, mida nimetataksegi korduvateks ühikuteks. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad
· Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nim. polüsoomideks · Ribosoome sisaldavad ka suuremad rakuorganellid, mitokondrid ja kloroplastid(sünteesitakse nendele vajalikke valke) · Tsütoplasmas leidub veel lüsosoome · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid(nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure , samuti fagotsüteeritud aineosakesi) · Golgi kompleksis (koosneb plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest)toimub valkude töötlemine ja seal moodustuvad ka lüsosoomid · Loomarakkudes on Golgi komplekse kuni kümmekond, taimerakus võib ulatuda nende arv ulatuda mõnesajani · Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine
valkesünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. 2. Ribosoomides tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub valkude süntees. 3. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita. 5. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Mitokonder on kujult ümar või pulkjas. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. 7. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. 8. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid
Kloroplast on kaetud kahe membraaniga. Selle ülesanne on fotosüntees(org. aine tootmine). Kromoplastid sarnanevad oma ehituselt kloroplastiga. Põhiline erinevus tukeneb stroomast paiknevate membraanidest ja pigmentide (karotinoidide) sisaldusest. Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi. Seal on tal madalamolekulaarseid orgaanilisi ülesandeid, ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Lüsosoom on ühe membraaniga ümbritsetud, mis hoiab endas erinevaid makromolekule. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees) Vakuoolid võivad olla vee talletajateks. Sinna saavad koguneda ka varuained, mis on kasutatavad raku hilisematel elujärgedel. Vahel leidub vakuoolides ka mürgiseid aineid. Oopium ja kautsuk. Noores rakus on mitu vakuooli, vananedes rakus need ühinevad ja moodustavad ühe suure
Bakteriraku ehitus Bakteri koostisosad Bakteriraku keemiline koostis: Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus . · 70% vett, Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus · 26% makromolekule, Omadused Eukarüoot Prokarüoot · 4% väikeseid molekule ja ioone. Suurus >5 m 0,3-20 m Tuumamembraa Olemas Ei ole n Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatilin Olemas Ei ole
Samuti säilitatakse ja transporditakse seal edasi vedelikke. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid, milles sünteesitakse valke. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik on ilma ribosoomideta ja seal sünteesitakse rasvu ja süsivesikuid. 11.) Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure. 12.) Golgi kompleks (GK), samuti ka Golgi keha ning Golgi aparaat, on enamikes eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Golgi kompleksis toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. 13.) Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid. Mitokondrites viiakse lõpule
Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskonna vahel. Passiivne transport ained tuuakse rakku energiat kulutumata. Aktiivne transport ained tuuakse rakku energia abil. Kui aine on liiga suur, et läbi transportvalgu minna, siis aitab fagotsütoos. Selle käigus omastab rakk suuremaid aineosakesi ja makromolkule. Rakk tekitab lohu, kuhu lähevad ained sisse ning pärast läheb kaas peale. Pinotsütoos omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule. Tsütoplasma on poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest milles on lahustunud, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik raku organellid omavaheliseks tervikuks. Rakutuum on kahemembraanne organell. Rakutuuma membraanides on poorid. Rakutuuma sees olevat plasmat nimetatakse karüoplasma (seal sees on üks või mitu tuumakest).Tuumakestes toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine
Eristatakse sileda- (paiknevad ensüümid, mis võtavad osa sahhariidide ja lipiidide sünteesist) ja karedapinnalist (paiknevad valke sünteesivad ribosoomid (kaheosalised, koosnevad rRNA ja valgu molekulidest, rakus tuhandeid, pannakse kokku tuumas olevates tuumakestes, kust nad tsütoplasmasse liiguvad)). Polüsoomideks nimetatakse ühe mRNA molekulidega seotud ribosoome. Lüsosüümid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid, makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteeritud aineosakesi. Ühed lüsosüümid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundatavaid aineid ja neid lahustavaid ensüüme. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest., mis on ümbritsetud membraaniga. Seal jõuab lõpuni valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse, osaleb ka
Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik karedapinnaliseks muudavad sele ribosoomid, milles toimub valkude süntees. 13.Ribosoomide ülesanne. Valke sünteesivad organellid 14.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. (makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteeritud aineosakesi) 15. Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. Kompleks kosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest,põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Kõik osad on ümbritsetud membraaniga. Ülesandeks valkude töötlemine.Siin moodustuvad ka lüsosoomid. 16.Mitokondri ehitus ja ülesanded. Organell on kujult ümar või pulkjas. Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga.
gaaside segu moodustavate anorgaaniliste elementide ja ühendite omavahelistes reaktsioonides. Meredes hakkas kogunema süsiniku-, vesiniku- ja lämmastikuüheneid, tekkisid valkude struktuuriosad ja nukleiinhapped. 6.) Elu teke on tavaliselt jagatud kolmeks etapiks. Kõigepealt tekkisid anorgaanililised lämmastiku sisaldavad ühendid, mid olid nukleiinhapete ja valkude koostisosadeks. Teises etapis orgaanilised ühendid liitusid ning moodustasid suuri makromolekule: nukleiinhapeid, mida vajatakse raku elutegevuse juhtimiseks, ja valke, mida vajatakse raku ülesehituseks. Erinevate hüpoteeside kohaselt tekkisid kõigepealt kas valgud või nukleiinhapped. Kolmandaks etapis koondusid makromolekulid lipiidse membraani sisse, mis eraldas nad keskonnast. On täheldatud, et suured orgaanilised molekulid jäävad üksteise külge kinni, nii moodustuvad nn tilgad. Tilga välispind on justkui rakumembraan, mis suudab kontrollida ainete liikumist sisse ja välja
põhjustatud paisumis- ja kahanemisomadused, kuid tugevus üldjuhul säilib. Puitu võivad kahjustada ka anaeroobsed bakterid, mis tekitavad ebameeldivat lõhna. * Hallitus ja puidusine puidurakke üldjuhul ei kahjusta, küll aga välisilmet, hallitusseeneeosed võivad tekitada ka allergiat. * Mädanikuseenete kahjustused tekivad kahes etapis. Esimeses etapis tükeldavad seeneniitidest eralduvad happelised fermendid tselluloosi makromolekule, mille tulemusena tekib madalmolekulaarne glükoos. Teises etapis oksüdeeruvad vees lahustunud glükoosi molekulid õhuhapnikus ning eralduvad süsihappegaas, vesi ja soojus (soojuse hulk on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav). Putukakahjustused (loomsed kahjurid) Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi
Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ainut taimedest ja teistest autotroofidest Karnivoorid on kiskjad ehk loomtoidulised loomad 37. Rakku ehitus,organellide funktsioonid(lüsosoom,tsentrosoom,.ribosoom,mitokonder,kloropast,rakutuum) Rakkutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust,säilitab infot organismi pärilike tunnuste kohta,kloroplastis toimub fotosüntees,mitokondre varustab rakku energiaga,lüsosoom on 1kordse membraaniga ümbritsetud põieke,kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure, tsentrosoom on raku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, ribosoomides toimub valkude süntees 38.Looteline areng ehk embrüogenees algab munaraku viljasamisega,viljastunud munarakk ei võimalda enam teistel seemnerskkudel tungida munarakku , Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustab loode ehk embrüo 39
Siledapinnalist endoplastilist retiikulumi ei kata ribosoomid, seal toimub lipiidide ja süsivesikutse süntees. Lisaks veel bioaktiivsete ainete (steroidhormoonide) süntees ning on Ca2+ ioonide depoo lihasrakkudes. Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Samuti osaleb rakumembraani moodustumisel. Lüsosoom Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis moodustavad Golgi kompleksist. Sisaldavad ensüüme ning nendes lagundatakse makromolekule, otsetarbe kaotanud rakustruktuure, samuti fagotsüteeritud aineosakesi. Rakutuum Asub tsütoplasmas ja on ümbritsetud kahekihilise tuumamembraaniga, milles on poorid, mis võimaldavad mitmesuguste ainete liikumist tuuma ja sealt välja. Tuum on täidetud karüoplasmaga ehk tuumasisese plasmaga, mis siseldab DNA-d, RNA-d, valke ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige tähtsamad osad, nendesse on talletunud organismi geneetiline info. Funktsioonid:
Hiljem lisandub moodustunud põiekesse veel ensüüme, mis lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned ainuraksed organismid. RIBOSOOMIDE EHTUS JA ÜLESANNE. -iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda ribosoomi- RNA ja valgu molekulidest. -Ribosoomid moodustuvad rakutuuma olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees. LÜSOSÜÜMID .. on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed , kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. Primaarsed lüsosüümid sisaldavad vaid ensüümvalke. Sekundaarsed lüsosüümid lagundavad aineid ning lõhustavad ensüüme. GOLGI KOMPLEKS. -koosneb üksteise kohal ümbritsevatest plaatjatest tsinternikestest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Gülgi kompleksis toimub valkude ümbertöötlemine ning lüsosoomide moodustamumine. Lisaks: Osaleb see rakumembraani ja taimerakudes ka rakukesta moodustamises. MITOKONDRID
spetsialiseerituse astmest, mitoosi faasist, funktsionaalsest aktiivsusest ja varuainete sisaldusest rakus. 8.Rakuorganellid on tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, ribosoomid nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest, lüsosoomid ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi, Golgi kompleks membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse, mitokondrid membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine, varustab rakku ATP molekulidega. 9.Seene-, taime ja loomaraku võrdlus ( TABEL ).
annaabi.ee 
