toimimist ning võivad ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist. Häiremehhanismi aruandes tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle olukorda on vaja edasi uurida (põhjalike analüüside kujul), selleks et järeldada, kas poliitikameetmeid nõudev tasakaalustamatus eksisteerib või mitte. Selle eesmärgiks on tuvastada ennetada korrigeerida riske ja mittejätkusuutlike riikide makromajanduslikku arengut. Selleks et tagada menetluse täitmine, võib euroala liikmesriikidele määrata rahalisi karistusi. Euroopa Komisjoni häiremehhanismi aruandes määratakse kindlaks, millistes liikmesriikides võib makromajandusliku olukorra tõttu vajalikuks osutuda täiendava põhjaliku analüüsi läbiviimine. Nimetatud analüüs aitab kindlaks määrata võimaliku tasakaalustamatuse laadi ja ulatuse.
Selleks peame ise palju vaeva nägema ja hingega asja juures olema, et meie firma ei põruks. 3 Ülevaade Eesti makromajandusest Makromajanduse näitajateks on näiteks kokurentsivõime vähenemine, suur võlakoormus ja kinisvaramull. 2017. aasta seisuga oli makromajandus Eestis positiivne. Euroopa Komisjon ei pannud Eestit EL liikmesriikide hulka, kus võib esineda kahjulikku makromajanduslikku tasakaalustamarust. Edaspidiselt peaks majanduskasv tulema kiirem, sest eelmistel aastadel tagasilöögi saanud sektorid enam nii palju ei mõjuta. 2017. aastal kasvas majandus hinnanguliselt 2,4%. Sarnane kasvutempo peaks jätkuma 2018. ja 2019. aastal. Suured muutused maksudes toob head kaasa kaubandusele, sest suur hulk hakkab saama aastas 700 eurot rohkem ja kuhu see raha võib minna, näiteks toidule või hoopis sisustusele. Eesti SKP suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9%
valdkondades. Rahandusministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahandusministeeriumi missioon on hoida tugevat eelarvepoliitikat ja stabiilset, lihtsat maksusüsteemi, et toetada maksimaalselt makromajanduslikku stabiilsust, majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet, taastada finantskeskkonna konkurentsivõime ja usaldusväärsus. Samuti tagada tõhus koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Euroopa Liiduga, sest seal tehtud otsustel on majanduskeskkonnale järjest suurem mõju. Väljakutse on ka vananeva elanikkonnaga ravi- ja pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlik rahastamine. Järjest tähtsam on halduspoliitika, sest
tagada Minski kokkulepete kiire ja täielik rakendamine.
Osalesid peamiselt välisministrid ning riikide esindajad.
From
majandustsüklite mõju avaldub Eesti ettevõtetes enamasti teatud hilinemisega. Maailmamajanduse langus avaldab meie ekspordipartnerite kaudu meile mõju tavaliselt mõni kvartal hiljem. Eesti siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu Eesti majanduskasv, sissetulekute, keskmise palga ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eesti oluliseks tugevuseks võib lugeda stabiilset makromajanduslikku keskkonda. Seda iseloomustab valuutakomitee süsteem, samuti see, et valitsussektor järgib tasakaalustatud eelarve põhimõtteid ning tagab soodsa investeerimiskliima ja mõõdukad maksumäärad. Uue sajandi algul puutub ettevõtja kokku varasema ajaga võrreldes hoopis erinevate majanduslike võimalustega. Majanduses võib eraldada neli kõige kriitilisemat mõjutegurit: 1) informatsiooni roll, 2) tehnoloogia tormiline areng, 3) globaliseerumine, 4) kiiresti muutuv demograafiline situatsioon
2009. aastal seoses majanduskriisi mõjudega. Peamisteks põhjustajateks olid ekspordi kiire langus, II pensionisamba maksete peatamine ning kriisiaegsed maksutõusud. Alates 2010. aastast on Eesti maksukoormus langenud ning rahandusministeeriumi prognoosi järgi jõuab 31,4 protsendini SKPst 2017. aastaks. Aastal 2011 hakkas Eesti maksukoormus jällegi vähenema, seda täna ekspordi kasvule, mis tõi endada kaasa ka majanduse kasvu. Riigi eelarvestrateegia kohaselt on peamine eesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust. Samas ka, et eelarve kulutamisvõimalused oleksid stabiilsed ega sõltuks nii palju tarbimisest. Eesmärgiks on maksustada rohkem just tarbimist ja ressursikasutust ning vähem teenimist. Ka uuendatud konvergentsiprogramm näeb ette, et ligi pool maksutulust (vähemalt 46%) tuleks tarbimismaksudest. Tarbimise suurem maksustamine jälle seob eelarve kulutamisvõimalused just tarbimisega. Maksupoliitika peaks pigem kaasa aitama majandusarengule ja motiveerima ettevõtlusele.
Tootjate esindusorganisatsioonidvõivad ärgitada tootjaid asutama ühistulisi turundus- ja teenindusettevõtteid. c) Poliitiliste ühenduste initsiatiiv: poliitiliste ühenduste loomisel tõusevad esile need, kes soovivad oma poliitilisi eesmärke realiseerida ühistegevue toetamise kaudu. Need ühendused on kahtlematult ühed enim informeeritud kodanikuühendused. Eriti puudutab see riigi makromajanduslikku poliitikat. Kui mõni poliitiline ühendus saab aru, et ühistegevuse arendamise kaudu on võimalik oma poliitilisi eesmärke paremini realiseerida, siis algatatakse seaduseelnõusid, mis võivad soodustada ühistegevuse arengut üldiselt või siis soodustatakse spetsiifiliste ühistute asutamist ja arengut. d) Sünergiat loovad ajurünnakud, mõttetalgud, seminarid, nõupäeva: sageli korraldatakse mitmesuguseid ettevõtlust arendavaid koolitusi, seminare ja õppusi
keskmisega samuti kiirem. Reaalse tööjõu ühikukulu kasv näitab palgafondi ja kogu nominaalse toodangu (jooksevhindades) kasvu suhet. Kui pikemas vaates ei ületanud palgafondi kasv nominaalse toodangu kasvu kuigi palju ning 2013. aasta teise kvartali reaalne tööjõuühiku kulu tase ületas 2003. aasta lõpu tasetvaid 2,3%-ga, siis lühikese aja jooksul kiiresti kerkivad tööjõu ühikukulud avaldavad hindadele survet ja vähendavad Eesti kulude konkurentsivõimet liiga kiiresti. Sellist makromajanduslikku arengut peetakse tavaliselt jätkusuutmatuks. Kriisile eelnenud majandusbuumi aastatel oli Eesti majandus samuti ülekuumenenud ja makromajanduslik tasakaalustamatus oli suurenenud, mistõttu kujunes majanduslangus sügavaks ning sellest taastumine vaevarikkaks. Nafta ja mitme muu toorme hinnatõusu pidurdumise või isegi mõnede hindade languse toel on Eesti hinnakasvu tempo viimastel kuudel alanenud. Märkamatuks on aga jäänud asjaolu, et
Eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud ja teisel poolel on kulutused Riigieelarve ülejääk -tekib, kui avaliku sektori jooksvad (antud perioodi) tulud on suuremad kui jooksvad kulud, puudujääk aga siis, kui kulud on suuremad kui tulud. Eelnevatel perioodidel kogunenud puudujääkide summat nimetatakse riigivõlaks. Fiskaalpoliitika - avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. Automaatsed stabilisaatorid maksud ja sotsiaaltoetused, mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist. - astmeline tulumaks - sotsiaaltoetused - netoeksport. Situatsioonikohane (aktiivne) fiskaalpoliitika avaliku sektori kulutuste, maksude ja tulusiirete muutumine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile.
a. 13,4% SKP-st. EL riikides keskmiselt süsteemsõltuvusmäär otsese piirväärtuse graafiliselt näitab kahe hüvise või toote arusaamadele õigest ja õiglasest jaotamisest. oli see näitaja 2003.a. 28,3% SKP-st. keskmise pensioni suurusele, mida reaalselt on erinevaid kombinatsioone, mida majanduses Stabiliseerimispoliitika all mõistetakse Makromajanduslikku efektiivsust iseloomustab võimalik saavutada. võib toota, kui kasutada kõiki kättesaadavaid eelarve- ja maksupoliitika kasutamist ka näitaja, kui palju kulutatakse riigis Süsteemsõltuvusmäär on ressursse ja antud tehnoloogiat. majanduse tsüklilise arengu tasandamiseks. sotsiaalkindlustusele 1 elaniku kohta. vanadussõltuvusmäärast madalam
• Saksamaal Frankfurdis asuv Euroopa Kindlustus ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) keskendub kindlustus- ja pensioniskeemidele; • Pariisis asuv Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) keskendub finantsturgude toimimisele ning • Euroopa Keskpanga ruumides tegutsev ja Euroopa Keskpanga poolt toetatav Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostab finantssüsteemi kui terviku üldist makromajanduslikku järelevalvet. Stabiilsusmehhanismid Alates 2010. aastast on mõnel euroala riigil olnud raskusi oma võlgade finantseerimi- sega. Finantsturgudelt laenamisel muutusid nende riikide intressimäärad liiga kõrgeks, et hoida üldist valitsemissektori võlga jätkusuutlikul ja taskukohasel tasemel. Seetõttu loodi ajutised mehhanismid stabiilsuse kiireks taastamiseks euroalal, millele järgnes hiljem alaline Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM).
Variante leidubki ainult kaks: esimene on kahjulik eelarvele ja teine tervisele. Samas ei saa milleski süüdistada piirikaubandust korraldavaid ettevõtjaid, kes näevad piirikaubanduses kuldvasikat. Poliitilist viga tuleks tunnistada kasvõi sellepärast, et mitte teha edaspidi lühiajalist kasu silmas pidades tähtsaid otsuseid, millel puudub mõjuanalüüs. Asjaolud, mida saanuks arvestada, on lihtsad ja inimlikud ning erilist makromajanduslikku kõrgpilotaazi polegi vaja. Kasvõi kaubanduskettide sooduskampaaniaid jälgides nähtub, et tegus eesti inimene ei pelga väiksemagi kokkuhoiu terendades ära logistilisi ebamugavusi, isegi kui tegelikult jäädakse miinusesse. Mida siis veel arvata kindla peale minekust kaubagruppide puhul, mis teisel pool piiri on kaks korda odavamad, ning üleveo niigi liberaalsete reeglite jõustamiseks pole riigil ressurssi. Inimeste terviseteadlikkuse paranedes on alkoholitarbimine elaniku kohta
turundustegevused; Tuleviku võimaluste ja ohtude analüüs.( 1 lk 48) 2.1 Äri ja majanduskeskkonna analüüs Äri- ja majanduskeskkonna analüüsil enim kasutatav mudel on PEST (political, economical, social and technological factors). Mudeli abil on vüimalik näidata, millised poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja tehnoloogilised tegurid mõjutavad ettevõtte tegevust. PEST- mudel aitab panna ettevõtte üldisesse makromajanduslikku konteksti ning annab hea aluse edaspidiste turundustegevuste planeerimisel. Lisaks kvalitatiivsetele turuanalüüsile tuleb väliskeskkonna analüüsis välja selgitada ka turunduskeskkonna kvantitatiivne hetkeolukord. Peamised turunduskeskkonda iseloomustavad agregeeritud näitajad on järgmised: Turu maht. Seda on võimalik mõõta nii absoluuttühikutes kui ka osakaaluna( turuosa). Suurem turuosa tähendab suuremat tulusust.
määravad ära tööturule sisenemise (vaata Joonis 2 Hariduse ja tööturu seosed). Kuid hariduse ja tööturu vaheline suhe on siiski palju keerulisem, sest see kõik toimub mitmete tasandite vahel. Üks olulisemaid tasandeid on mikrotasand, mis hõlmad heaolusüsteeme, näiteks tasuta haridus, hariduse eri taseme stiimulid, sotsiaalkaitse ning töötute jaoks tööturu toetus. Samuti on väga vajalik teada üldist makromajanduslikku konteksti. Nõudlust mõjutavad nii laps kui ka perekonna omadused ja ka kogukonna ning ühiskonna omadused. Pakkumise poole pealt kuuluvad nad kooli omaduste ja muude sisendite alla. (Fasih, 2008, 11) Väga oluline on õpetada kognitiivseid ja tehnilisi oskusi, üldisi ja spetsiifilisi teadmisi ja väärtuseid, mis aitavad hiljem elada täisväärtuslikku elu (Ibid., 12). Tööhõive tulemusteks on nii ametlik kui ka mitteamatlik töötamine, praktikavõimalused ja
Töös sisalduva turu-uuringule ning teistele uuringutele toetudes teame, milliseid puhkamis- ja lõõgastumissoovid ning teenuste tarbimisvajadused on erinevatel kliendigruppidel ja kuidas need mõjutavad Hanso turismitalu. Hanso turismitalu rajamiseks on olemas kõik väga soodsad tingimused. Maa looduskaunis kohas ning ettevõtlikud inimesed. Turismitalu edendamiseks on olulised mitmed väliskeskkonna aspektid. Olulisemateks võib pidada turismi edendavaid toetusi, stabiilset makromajanduslikku keskkonda ja elanike vanuselist koosseisu. Turismitaluga alustades on vaja teha palju rahalisi investeeringuid. On oluline korralikult läbi mõelda investeeringute suurused ning vajalikkuse. Antud piirkonnas, kuhu tulevane turismitalu rajatud saab, on kõige otsesemaks konkurendiks Tigete Puhkekeskuse puhkemaja. Meie konkurentsieelis põhineb asukohal, tänu millele saame pakkuda erinevaid lisateenuseid. Meil on head eeldused aastaringse turismi arendamiseks.
arv majandusaastal; 5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. (3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule: 1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele; 2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; 3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid; 4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske; 5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat
· Eesti piimandussektori makro-ökonomeetriline mudel. · Eesti taimekasvatussektori makro-ökonomeetriline mudel; · Eesti lihasektori makro-ökonomeetriline mudel. Makromajanduslikke ökonoomilisi mudeleid kasutatakse makromajanduses protsesside analüüsimiseks ja prognoosimiseks ning riigi makromajanduspoliitika .kvantitatiivseks hindamiseks. A) Kleini mudelid- Kleini peamine mudel koosneb 3 struktuursest võrrandist e. käitumisvõrrandist ja 3 makromajanduslikku tasakaalu kirjeldavast samasusest e. seosevõrrandist Struktuursed võrrandid on tarbimisvõrrand, investeeringute võrrand ja erasektori palgavõrrand. Seosevõrrand: rahvatulu jaguneb tarbimiseks, investeeringuteks, valitsemiskuludeks. Kleini sõdadevaelised mudelid on saanud kõrge hinnangu eelkõige kui metodoloogilist ja pedagoogilist tähtsust omavad mudelid. B) Ratsionaalsete ootuste mudel selle all mõistetakse eriliigilisi ökonomeetrilisi mudeleid. Koostamisel eeldatakse, et
olulisemad otsused peavad olema kooskõlastatud Tartu Linnavalitsusega. Lisaks tuleb järgida Euroopa Liidu õigusakte (nt. ,,Elukestva õppe programm"). Kõige enam muudatusi seadusandluses ongi ette tulnud seoses Euroopa Liidu ühinemisega. Sellest tulenevalt on paljud projektid ja koolitused saanud rahastamist EL-i poolt. Tänuväärse panuse TKHK arengusse on oma tegevusega andnud ka SA Innove. Majanduskeskkond Eesti tugevuseks võib pidada stabiilset makromajanduslikku keskkonda, mida eelkõige iseloomustavad valitsussektori tasakaalustatud eelarve põhimõtete järgimine, soodsa investeeringutekliima loomine ning mõõdukas maksutase. Statistikaameti andmetel on Eesti majandus tõusuteel ja toimub SKT kasvu järk-järguline taastumine ning kasumid on suurenenud enamikul tegevusaladel. Seoses mõned aastad tagasi eset leidnud globaalse majanduslangusega, on tulnud kohaneda muutustega enamik ettevõtetel. Sellest johtuvalt on
a) Kleini mudelid b) ----------------;what-if----------------; (mis siis,kui-;) mudelid c) if-only (----------------;kui-;.----------------;) mudelid d) ----------------;rational expectations----------------; (ratsionaalsete ootuste) mudelid e) NAIRU mudelid f) HERMES mudelid g) Üleminekumajanduse makromajanduslikud mudelid h) Eestis koostatud makromajanduslikud mudelid Kleini mudel-Kleini peamine mudel koosneb kolmest struktuursest võrrandist e. Käitumisvõrrandist ja kolmest makromajanduslikku tasakaalu kirjeldavast samasusest e. seosevõrrandist.Struktuursed võrrandid on tarbimisvõrrand, investeeringute võrrand ja erasektori palgavõrrand.Tarbimisvörrand -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;. .Wp -; erasektori palgad Wg - riigisektori palgad P -; kasum Pt-1 - eelmise perioodi kasum -;-;-; juhuslik liidetav Investeeringute võrrand -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;. .K -; kapital -;.. -; juhuslik liidetav(komponent)
antud hinnatasemel (ceteris paribus). Kogupakkumine on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad soovivad ja suudavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel (ceteris paribus). Kogunõudlus ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt määrab tasakaalu hinnataseme ja rahvamajanduse reaalse kogutoodangu tasakaalukoguse. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. Fiskaalpoliitika peamiseks eesmärgiks on tagada riigi jätkusuutlik majandusareng ja majanduse tasakaal. Majanduse tasakaalutase võib kogutoodangu täishõivetasemest olla väiksem või suurem. Esimesel juhul tegu languslõhe, teisel juhul inflatsioonilõhega. Languslõhe vältimiseks tuleks kogukulutusi suurendada. Inflatsioonilõhe kaotamiseks tuleks kogukulutusi vähendada. Üheks abinõuks majandustegevuse mõjutamisel on FISKAALPOLIITIKA.
aastatel; 5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule: 1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele; 2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; 3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid; 4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske; 5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat.
Viimasel paaril aastal on Eesti väga tagasihoidlikku tulu saanud ka tolli- ja hasartmängumaksudest. Eesti riigi erinevad strateegiad, arengukavad ja tegevuskavad annavad meile päris hea pildi Eesti maksusüsteemi peamiste eesmärkide kohta. Riigi 2010-2013 eelarvestrateegia kohaselt on Eesti eelarvepoliitika peamine eesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust. Mida suuremad on inimeste sissetulekud, seda suuremad on ka maksud. Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Soomes maksud küllaltki kõrged. Soome elama asuja peaks endale varakult selgeks tegema Soome maksusüsteemi, ELi seadusaktid ja muud tähtsad küsimused, näiteks välismaal oleva vara ja kapitalitulude haldamisega seotud asjaolud. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Tulumaksu makstakse Soomes
Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks, tehes põhjendatud juhul ettepaneku muuta kehtestatud tulevaste kalendriaastate määrasid. Ettepanekuga koos esitatakse analüüs, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide saavutamiseks järgmise nelja aasta jooksul, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi. (TkindlS § 41 lg 3) 70. Millal tuleb töötuskindlustusmakset deklareerida ja tasuda? Tööandja on kohustatud: (TkindlS § 42 lg 1) - arvestama ja kinni pidama TkindlS § 40 lg 1 p-s 1 nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu 33
Viimasteks on: 1) Võimalus osaleda mitmesugustes EL-i meetmetes tihedama poliitilise, majandusliku, julgeolekualase ja kultuurilise koostöö kaudu. 2) ENP pakub temas osalejaile majanduse valdkonnas sooduskaubandussuhteid, osalust EL-i siseturul, täiustatud taristuühendusi EL-iga ja võimalust osaleda erinevais EL-i programmides. Ka on võimalik saada suuremat rahalist ja tehnilist abi. 3) Maksebilansikriisis ENP riikidel on võimalik saada Brüsselilt makromajanduslikku finantsabi. (näiteks on eraldatud sealt suuri summasid Ukrainale Venemaale gaasivõla tasumiseks). ENP tuumaks on partnerriikide tegevuskavad. Neis poliitikadokumentides määratakse kindlaks EL-i ja selle iga naaberriigi vahelise koostöö strateegilised eesmärgid. Tegevuskavades on sätestatud kõikehõlmav loetelu ühiselt kokkulepitud prioriteetidest, mida iga EL-i naaberriik ja EL peavad rakendama. Väga oluline prioriteet ENP-s on majanduskasvu
· Eelarve tasakaalustamatuse põhjused: o äritsüklid: languse korral on eelarve tavaliselt puudujäägiga, tõusu ajal aga ülejäägiga; o poliitilised põhjused, sh poliitiline tsükkel; o majandusstruktuuri ümberkorraldused (nt globaalse konkurentsi tõttu või demograafiliste protsesside tõttu) tekib struktuurne puudujääk. · Fiskaalpoliitika - avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. o Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne (passiivne) kui ka situatsioonikohane (aktiivne). · Automaatsed stabilisaatorid maksud ja sotsiaaltoetused, mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist. o astmeline tulumaks o sotsiaaltoetused o netoeksport.
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Ø Ei näita tulude jaotust Võib esineda olukord, kus riigi SKP on küll väga kõrge, kuid tulud on koondunud väga väikese inimeste grupi kätte. Seega kõrge SKP ei näita automaatselt, et selles riigis oleks kõigil väga hea elada. 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP Nagu eespool juba mainiti, kasutatakse SKP näitajat selleks, et analüüsida makromajanduslikku olukorda. Teades, et SKP on aastal 2002 500 kr ja aastal 2003 660 kr, siis esmapilgul jääb mulje, et SKP on kasvanud. Teisisõnu, selles riigis on tootmine oluliselt kasvanud, koguni 32%. Tegelikkuses, vaadates üksnes SKP näitajat jooksvates hindades, pole võimalik eristada kahte efekti: Ø kas kasvas tootmiskogus? Ø kas kasvasid toodete hinnad?
annaabi.ee 
