Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehituspuusepp EP-08 Andres Volt MAJAVAMM referaat/uurimustöö Pärnu 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID...............................................................................................................................4 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON...............................4 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED..........................................................6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK...................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus MAJAVAMM Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid........................
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau MAJAVAMM Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KASVUTINGIMUSED 4 3. MAJAVAMMI VÄLIMUS 5 4. MAJAVAMMI TUVASTAMINE 5 5. KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID 6 6. MAJAVAMMIST VABANEMINE 7 6.1. Kuumutamise meetod 8 6.2. Kemikaalid 8 7. KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 1. SISSEJUHATUS Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni.
Pärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Majavamm Autor: Kert Kongo Juhendaja: Andres Aruväli Võru 2015 Sissejuhatus Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi . Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000 m merepinnast . Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi vabariigis. (siia kirjandusviide) Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest (foto 1) ja hoone väliskonstruktsioonidel (foto 2). FOTO 1. Hariliku majavammi viljakeha väljaspool hoonet. FOTO 2. Hariliku majavammi viljakeha rõdu all. Puit mädaneb ainult seente elutegevuse tulemusena
Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist Kliki pilt suuremaks eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga. Eosed on idanemisvõimelised 5 6 aastat. Majavammi kasvuks vajalikud tingimused Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb, kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C
Majavamm (serpula lacrymans) Sinu Nimi Majavammist üldiselt Majavamm on kõige tuntum ja suuremat kahju tekitav seen hoonetes. Majavammil võib olla üsna erinevaid kujusid, värve ja vorme. Kasvab kuivanud puidul, tihti hoonete puitosades – näiteks põrandates. Majavamm lagundab energia saamiseks orgaanilist materjali. Majavammi viljakehad on valged, hiljem kollakad. Viljakeha on märk juba kaugele arenenud kahjustustest. Levimine Arenemiseks ja paljunemiseks, on olulised kaks tegurit: niiskus (vesi) ning toitaine olemasolu. Levib seeneniidistiku ja eostega. Eosed on hariliku majavammi kõige levinumad edasikandjad. Eoseid kannavad tuul, loomad- linnud ja ka inimesed kergesti suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires.
Biokahjustus põrandal Majavamm (Serpula lacrymans) http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/2015/11/vana-maamaja-paeva- kava.html Tegemist on majavammi viljakehaga, mis on kinnitunud põrandale ja seinale. Ökoloogilised tegurid Majavamm tekib niiskuse tagajärjel ning tekkimiseks vajalik niiskus peab olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur. Organism Majavamm on üsna levinud ning antud pildil esinev viljakeha annab märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha
Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske keldrid, põrandaalused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad. 2 Majavammi välimus Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist
ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mäsdanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine. 4 5
Igal majal peab olema ventilatsioon ja tuuldumus võimalus et saaks majast üleliigse niiskuse välja. Kui majas ventilatsioon puudub ja maja on seest koguaeg niiske ja aknad seest udused siis võib kindel olla et varsti tuleb hakata remonti tegema. Pole vahet kas on kivimaja või puumaja. Kui majas on palju niiskust on oht et võib tekkida hallitusi kui ka halvimal juhul majavamm. See on päris tõsine ehituse kahjustus. Niiskuskahjustuste likvideerimine aitab vältida majavammi. Majavammi saab vältida Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine. Majavamm. Kasutatud kirjandus: http://www.tapeedil.com/ehitushooldus/majavamm.htm
( ENE NR.6, 1992 ) Ehitusmükoloogia alla kuuluvad ka mikroseened ehk hallitusseened. Kõikide nende määratlusega tegelebki meil Eestis sihtasutus Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. Ehitusmükoloogias uuritakse peamiselt kand- ja kottseeni. Oma referaadis toon mõlemast valdkonnast näiteid seentest ja nende kahjulikkusest. 3 Harilik majavamm(joonis 1.) teda on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks jne. Hariliku majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või eostest. Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel korrustel, kuid on esinenud ka selliseid juhtumeid. Kahjustab esmajärjekorras okaspuupuidust konstruktsioone, tekitades pruunmädanikke.
Seente kahjulikkus Seente kahjulikkus Hallitusseened rikuvad toiduaineid, raamatuid jne Mürgiseid kübarseened Seened põhjustavad haigusi inimestel Seened tekitavad ka loomade ja taimede haigusi Seened kahjustavad puid Seened lagundavad tarbepuitu Hallitusseente kahjulikkus Hallitusseened kahjustavad raamatuid, toiduaineid, Click to edit Master text styles riietusesemeid jne soojas ja Second level niiskes keskkonnas. Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab Fifth level mürkaineid, mis on inimesele kahjulikud. Hallitusseene õhus olevad eosed võivad põhjustada allergiaid. Mürgised kübarseened Eestis on umbes 200 Click to edit Master text styles mürgist seent Second lev...
nakkushaigused. Krüptokkoosi tekitav pärmseen satub inimese kopsudesse sissehingamisel. Kopsust võib seen vere kaudu kiiresti levida ajju ning põhjustada surma. See seen levib tuvi väljaheidete kaudu,mis võivad mitu aastat vanad olla. Krüptokkoosi esineb sagedasti AIDSi põdevatel inimestel. Lisaks inimese tervisele võivad seened kahjustad ka ehitusmaterjale. Üks ohtlikumaid puitkonstruktsioone lagundavaid seeni on majavamm. Euroopas võib looduses kohata majavammi lähimat sugulast metsavammi.Seda seent leitakse aga majadest üliharva ja ka siis on kahjustused tagasihoidlikud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. * konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse; * ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; 6 * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50 oC juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine * võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused – CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Levinud viga, mida puitseinte renoveerimistööde puhul tehakse, on seina alumise elemendi vahele hüdroisolatsioonikihi paigaldamata jätmine. Kuna
kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt. Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna puit omab niiskust, eriti aga piki puitu,tuleb vertikaalse laudvooderdise korral hoolikalt töödelda laua otsad jätkudes, soklisõlmes, rõdu kohal, kus veepritsmete sattumine puidule on kõige tõenäolisem. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olematagatud põrandaalune tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi. Puitmaterjali valikul tuleb kandvas konstruktsioonis kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kus ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik ehitaja ning kompetentne ehitusjärelvalve Niiskus võib rikkuda elamise 17.11.2004 Teet Reier
Küllaldane niiskus lainjas, võrdlemisi sile ja läikiv pind. on majaseene ja puidu lagunemise alguse Kübarad mitmekaupa liitunud. Osa viljakehi eeltingimuseks. Erinevalt metsamädanikest, resubinaatsed. Suhteliselt väikesed, suudavad mõned majaseente liigid tota õhukesed. Kübara serv poolringjas, karvase iseendale niiskust puidu lagundamise ülaküljega. Valkjashallist pruunikashallini. käigus. Majavamm värske majavammi Põhjustab lehtpuudele pruunikat mädanikku. viljakeha on kaetud veetilgakestega. Eestis sage. Haaval. Tammekakk kübarad Viljakeha on resubinaatne roostepruun, poolringjad või neerukujulised, peaaegu noorelt orantspruun, nahkjas, ebatasase konsoolja ülaküljega. Ülakülg ebatasane pinnaga, ümbritsetud laia värskelt märjana vahel ka vaoline. Seeneliha valkjaskollane, tunduva vatja valge mütseeliga. Tekke suhteliselt õhuke
detailidelt ja seina alumisest osast. Looduses kasvab okas- ja lehtpuukändudel, lamavatel tüvedel. Kahjustab sageli hoonete puitkonstruktsioone, puitsildu, poste. Tekitab pruunmädanikku: see on tume-punakaspruun või kahvatu-kollakaspruun, lõhestub kergesti pudenevateks kuubikuteks. Lõhed kulgevad rööbiti puu aastarõngastega, ühtaegu tekivad 12- sentimeetrised lõhed ja sügavamad pikisuunalised lõhed. Puu mädaneb aeglasemalt kui majavammi korral, tihti säilib puidu välispind ka siis, kui sisemine osa on juba tugevalt kahjustatud. Majanääts: Näätskorgik, majakorgik, majanääts (Antrodia sinuosa). Viljakehaon substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne (poorid ümmargused kuni nurgelised), mõnikord hambulise servaga. Eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud, 45,5 x 11,5 µm. Majanääts vajab arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm
muutuvad kiiresti puidu värvus ja vorm. Ka puidu tugevusomadused kahjustuvad oluliselt. Selliste seente arenemiseks on kõige sobivam umbes 60% õhuniiskus. Pruunmädanikku põhjustavad seened on majavamm, majamädik, majavääts, kollane hamblehik ning mustjas kõrbik. 12 Valgemädanikku tekitav enim levim seen on tuletael. 3.2.1 Harilik majavamm Harilikku majavammi on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks. Hariliku majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või eostest. Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel korrustel, kuid on esinenud ka selliseid juhtumeid.
Eosed võivad levida ka saneerija riietuse kaudu. Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Pärast saneerimist peab olema võimalik konstruktsioone jälgida ja kontrollida üsna pika aja jooksul veendumaks, et majavamm on hävinud. Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine. Majavamm hakkab enamasti kasvama keldritest või esimese korruse puitpõrandast.
lapiga, et tolm ei jääks seintele 5. Pahteldamine Kõigepealt tuleb segada segu kokku, seejärel kannad väiksema pahtlilabidaga krohvi suuremale pahtlilabidale ja seejärel kannad selle 45° nuraga all seinale , alustades alt äärest, liikudes ülesse poole nii palju kuni ulatud ja seejärel tuled ülevalt alla nii palju, kuni tuleb vastu tehtud osa. 6. Hallituskaitse Boracol special on toode mis on uus ja turavlisem majavammi ja hallituste tõrjevahend, kus on pandud suurt rõhku tervise- ja keskkonnaohutusele, andmata seejuures järele toote efektiivsuses. Vastab täielikult Terviseameti ohutusnõuetele. 7. Värvi või tapeedi valik Sinna tuppa valiksin tapeedid, mis olid ülemises tekstis juba välja toodus. Pildi mille valisn on võimalik teha tapeediks, mis muidugi on üsna kulukas ja velge tapeedi valisin sellepärast teise seina, et tuba liiga kirjuks ei läheks. Tapeete on erinevaid:
3.2. Mükoosid Seened põhjustavad ka nakkushaigusi nn mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused. Nahahaigusi põhjustavad seened nakatavad inimesi tihti ujulates, spordisaalidesjt. Ühiskondlikes hoonetes. ( Hein: 2000) 3.3. Majavamm Majavamm ( joon. 3 ) on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Eestis võib looduses kohata-metsavammi. Majavammi vältimiseks peavad ruumid olema hästi ventileeritud ja puitkonstruktsioonidesse ei tohi koguneda niiskust. Majavamm hakkab enamasti kasvama keldritest või esimese korruse puitpõrandast. (http://alorents.googlepages.com/seened) Joonis 3. Majavamm 7 4. SEENTE KOOSELU TEISTE ORGANISMIDEGA
a) Rohelise kärbseseene b) Kevadkogritsa c) Sooriisika d) Tungaltera Milline seeneliik tunnistati peale Tsernobõli tuumakatastroofi kõige enam saastunuks igal pool ning seda hakati kasutama indikaatorina? a) Oliivpilvik b) Võitatikas c) Tavavahelik d) Kukeseen "Majavamm"- Merili Paulus Harilik majavamm kuulub milliste seente seltsi? - kukeseenelised - puravikulaadsed - pilvikulised - murumunalised Looduses leidub majavammi kõige enam - Himaalaja kõrgmäestikus - Hiinas - Lõuna-Rootsis - Lätis Majavammi seeneniidistik ja viljakehad hävivad mis temperatuuril? - +20 kraadi - -20 kraadi - +45 kraadi - -45 kraadi Majavammi arenguks vajalikud tingimused? - miinuskraadid - päikesevalgus - niiskus - kuumus "Seeneallergia"-Kaisa Kamenik 1. Milline alljärgnevatest seentest põhjustab inimestel vereliblede kokkukleepumist ja hävimist? a) Kühmvöödik b) Valge kärbseseen c) Tavavahelik
Seened on aga efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad, tuues niimoodi suure hulga orgaanilisi ühendeid uuesti aineringesse. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seendel ka negatiivseid külgi. Hoonete puitosadele tekitab suurt kahju majavamm, mis seenele soodsatel tingimustel võib toa põranda hävitada mõne kuuga. Peale majavammi ohustavad hoonete puitosi ka teised puidulagundajad seened. Seened on ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Seente elutegevuse tulemusena omandavad toiduained ebameeldiva maitse ja lõhna ning moodustavad mürgised ühendid ehk mükotoksiinid. Juhul, kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada. Tihtipeale ei ole aga seen palja silmaga eristatav. Kui
inimesega seotud tegurid: füüsiline aktiivsus, riietus, metabolismi kiirus, verevarustuse tase · Temperatuuristress Kuumastress: soojusvahetus väliskeskkonnaga on takistatud või ei toimi piisaval määral; külmastress lokaalne või üldisne soojusenergia väljavoog kehast · Optimaalne relatiivne niiskus ruumis on 40-60% · Liigniiskus põhjustab hallitust ja majavammi, hoone konstruktsioonide hävimist, tervisehäireid Liigkuivus põhjustab limaskestade probleeme, allergilisi reaktsioone, sarvkesta põletikku, staatilist elektrit · Normaalsed meteoroloogilised tingimused tagatakse planeerimis- ja konstruktiivsete abinõudega, mehhaniseerimise/automatiseerimisega, distantsjuhtimisega, ventilatsiooniga Need määratakse EV standardiga: EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete
inimesega seotud tegurid: füüsiline aktiivsus, riietus, metabolismi kiirus, verevarustuse tase Temperatuuristress – Kuumastress: soojusvahetus väliskeskkonnaga on takistatud või ei toimi piisaval määral; külmastress – lokaalne või üldisne soojusenergia väljavoog kehast Optimaalne relatiivne niiskus ruumis on 40-60% Liigniiskus põhjustab hallitust ja majavammi, hoone konstruktsioonide hävimist, tervisehäireid Liigkuivus põhjustab limaskestade probleeme, allergilisi reaktsioone, sarvkesta põletikku, staatilist elektrit Normaalsed meteoroloogilised tingimused tagatakse planeerimis- ja konstruktiivsete abinõudega, mehhaniseerimise/automatiseerimisega, distantsjuhtimisega, ventilatsiooniga
niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb, kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste 4 tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Majavamm hävitab puidu täielikult. MAJAVAMM Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine. Hoolikas tuleb olla puitmaterjali valikul. Kandvas konstruktsioonis võib kasutada ainult kvaliteetset puitu
Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid. Samas ei tohi unustada veeauru mitteläbilaskvaid kilesid maha võtta. Näiteks ühe elamu ehitusel unustas ehitaja PVC-kile mittekäidava pööningu vahelaele ning seetõttu muutus suurem osa laetaladest puiduseente vohamise tõttu mustaks. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi. 4 PUIDU OMADUSED Kasvavate puude omadusi mõjutavad nii kasvupinnas kui geograafiline asukoht ja kohalikud tingimused. Nimetatud põhjustel erinevad puidu looduslikud omadused ja seega ka puittoodete struktuur. Osa omadustest või nende vaheldumine võib ilmneda valmis puitoote defektina. Defektsete omaduste tähtsus oleneb suures osas toodete kasu-tuskohast ja seetõttu püütakse nende tegurite mõju
mis hoiab ära putukatega nakatumise. Parim vahend on aga sügavimmutus. 20. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse; * ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50C juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine * võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused – CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. 21
immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. Parim vahend on aga sügavimmutus. 18. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse; * ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi puhul kuumutamine 50C juures umbes 15 tunni jooksul); * keemiline töötlemine * võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. 19
läbivajunud kujusse. Täite asendamine kergemaga (näiteks mineraalvill, tselluvill), mida sageli tehakse, vähendab vahelagede helipidavust ning omavõnkesagedust, mis omakorda tekitab ebamugavustunnet. Uuritud hoonete vahelaed olid kandevõime poolest üldiselt heas korras. Vahel esines kasutusmugavusest tulenevaid probleeme, mis olid seotud läbivajumisega, helipidavusega ja madala omavõnkesagedusega, nn ”klirisevate klaaside” efekt. Kahes elamus olid puitlaed ning keldri betoonsein majavammi poolt kahjustatud. 75 Keldrilae probleemiks võib kujuneda armatuuri või terastalade liiga väike kaitsekiht. Väikse kaitsekihi puhul hakkab armatuur roostetama ning lõpuks avaldab mõju vahelae kandevõimele. Kütmata keldrite puhul on paremal esitatud vahelae soojusjuhtuvus liiga suur: vahelagi vajab täiendavat soojustamist. Puitkorterelamute algsed vahelaed ei taga üldiselt tänapäevaseid nõudeid helipidavusele (EVS 842), vt
Pehmemädanik Tekib, kui puit on kokkupuutes maapinna või veega. Mädanemise n.ö. lõppstaadium. Kasvavatel puudel on pehmemädanik väga märg, kõrge pH väärtusega ja esineb peamiselt lehtpuude tüves, eritades koorepragude vahelt vett ja lima. 24 Majavamm Ennetav tõrje nt. Boracol. Nakatatud ehitiseosad on soovitav välja vahetada. Kui terve ehitis nakatatud tuleb maha põletada, et eosed ei leviks. Hariliku majavammi niidistik levib puidult edasi kivipindadele, kuna vajab enda poolt toodetud happe neutraliseerimiseks aluselist materjali krohv, paas, betoon. Ta suudab levida ka kuivale puidule. Mitte kõik majades leiduvad puiduseened pole veel majavamm! Muid huvitavaid saprotroofe Roheline tiksik: viljakehi näeb harva, kuid seenehüüfidega nakatatud puit värvub roheliseks. Sobiva temperatuuri ja niiskuse puhul pidavat helendama (väga pimedas)!
kondenseerumiseks. Omanikud soovivad elamu soojustada seestpoolt osade kaupa (välispidine soojustus eeldab terve elamu soojustuse tegemist korraga), kuid sageli ei teadvustata endale eelmainitud ohtusid. Seinte hallitus-, mädanik- ja mardikakahjustused Nähtavat hallitust ja mardikakahjustusi esines uuritud elamutes vähe. Hallitust välisseina pinnal esines kahes renoveeritud elamu köögis välisseinte alumistes nurkades (Joonis 2.17). Ühes renoveeritud elamus tuli majavammi kahjustuste tõttu asendada pool ühe ruumi seinast ja terve põrand. Joonis 2.17 Hallitus seina sisepinnal. Nähtavaid mardikakahjustusi leiti kahes elamus. Esimese elamu sein oli enne renoveerimist seisnud mõned aastad sademete käes ja seal oli seina nurk kahjustatud (Joonis 2.18 paremal). Teises uuritud elamus olid mardikad kahjustanud laetalasid ja osa seinapalke (Joonis 2.18 vasakul). Kui kahjustuse põhjus on likvideeritud ja kahjustuse ulatus on talutav, siis ei ole
annaabi.ee 
