Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Majandusteooria eksam Moodles - sarnased materjalid

nõudlus, sääst, tarbimiskulutused, keynesi, kogutulu, hinnast, produkti, teooriale, piirkulu, miinus, nõudluskõver, kasutatava, investeeringud, inflatsioonimäär, säästud, töötasu, amortisatsioon, nominaalne, piirkuluga, intressimäär, pakkumiskõver, mitteelastne, alanes, klassikud, kaudsed, 1818, alternatiivkulu, tarbimiseks, piirtulu
thumbnail
22
pdf

Majandusteooria arvestustestid

Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14

Mikro-makroökonoomika
900 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Majandusteooria

Optimaalne tarbimiskomplekt ­ punkt eelarvejoonel, mis on 0-punktist võimalikult kaugel samakasulikkuskõveral. Selles punktis on eelarvejoon samaväärsuskõvera puutujaks, samaväärsuskõvera puutuja ja eelarvejoone tõusud on võrdsed. Optimaalse komplekti puhul hindade suhe võrdub hüviste poolt lisatud kasulikkuste suhtega. Rahaühiku piirkasulikkus ­ (MU/p) näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1kr Hüvise individuaalne nõudlus ­ konkreetse hüvise kogus, mida üks MP mingi perioodi jooksul soovib ja peab kasulikuks tarbida, nõudluse põhilsed mõjutajad on hüviste hinnad on sissetulek. Individuaalne nõudluskõver ­ selle kõik punktid näitavad, kui palju tarbija antud hinna juures hüvist ostaks (hüvise koguse ja selle hinna seos) Normaalhüvis ­ eelarvejoon nihkub nullist kaugemale (tõus jääb samaks) ja tarbijale on nüüd kättesaadav osa neist kaupadest, mis varem polnud

Õigus
578 allalaadimist
thumbnail
58
docx

MAJANDUSTEOORIA

Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud hinnatasemel Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse tootmisalade lõikes Hind (P) (kogus Q, nõudlus D, pakkumine S) Ostjate tulutase (Y) Täiend- ja asenduskaubad Tulevikuootused Tarbija maitse Nõudluskõver (D) nihkumine paremale:  Tarbija sissetuleku suurenemine  Muude hüviste hindade langus  Tarbijate eelistuste muutumine Neg langusega Seos koguse ja hinna vahel C.p. – kõik muud nõudlust mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu 5 4 3 Hind 2 1 0

Sissejuhatus...
31 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Mikro-makro eksam 2012 moodles

a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata "ostukorvi" maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka

Majandus (mikro ja...
484 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Majandusteooria alused

nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus. Nõudluse mõjuriteks on: • Tarbijate sissetulek:

Majandusteooria alused
89 allalaadimist
thumbnail
38
pdf

Majandusteooria

Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14

Majandus
281 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Majandusteooria

käsitlus majandusest baseerub mitmetel eeldustel mida täna tuntakse ka kui Ricardo eelduseid. Üheks olulisemaks eelduseks on see, et muutused suhtelistes hindades on põhjustatud muutustest tööjõukulus. Seega võetakse aluseks tööväärtusteooria, mille kohaselt kauba väärtuse määrab tema valmistamiseks kulutatud töö. Ricardo käsitluses on olulisel kohal ka põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond

Majandus
210 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Majandusteooria eksamiks

kogumisest ; John Mainor Keyness ­ pakkus majandustegevuse uurimiseks välja uue lähenemise. Erinevalt klassikalise koolkonna esindajatest, kes uskusid, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne, väitis Keynes et kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. 9. Mis kujutas endast merkantinism? (seotud isikud) - esimesene turumajanduslik tootmisviis teoreetiliseks töötluseks; vabaturumajanduse pooldamine, valitsus peab vähe sekkuma majandusse - Thomas Mun (1571-1641) ­ kaubandusbilansiteooria looja ; Antoine de Montchretien (1575-1622) ­ kuld on võimsam kui raud. Kaubandus on kõige kindlam kulla hankimise viis; samas väidab, et kuld ei tee söönuks

Majandusteooria alused
31 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Majandus teooria eksam

Tagasiside Õige vastus on: kartulite nõudluse kahanemist. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist b. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist Tagasiside Õige vastus on: kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. Kui piirkulu on võrdne keskmise muutuvkuluga, siis vastab tõele, et: Vali üks: a. Keskmine muutuvkulu on kahanev b. Keskmine muutuvkulu on kasvav c. Piirkulu on kasvav d. Piirkulu on kahanev e. Keskmine muutuvkulu ei muutu Tagasiside Õige vastus on: Keskmine muutuvkulu ei muutu. Kui majandus toimib seespool tootmisvõimaluste kõverat, siis on tegemist: Vali üks: a. täishõivega b. majandusliku kasvuga c. piiramatute ressurssidega d. töötusega e. majandusliku efektiivsusega Tagasiside

Majandus
69 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Majandusteooria kordamisküsimused

17. Mida näitab samakasulikkuskõvera tõus? Mida kaugemal on samakasulikkuse kõver,seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. 18. Kuidas kujuneb majapidamise tarbimiseelarve? Mida näitab graafikul eelarvejoone tõus? Hüviste hankimiseks kasutada olev raha moodustub tarbimiseelarve. Eelarvejoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra tingimusel, et tarbimiskulutused ei muutuks. 19. Kuidas leitakse optimaalne tarbimiskomplekt? Kirjeldage vastava otsustusprotsessi erinevaid etappe. Kas ühe ja sama hüvise korral on optimaalne komplekt kõigile tarbijatele ühesugune? Põhjendage! Majapidamine soovib saada oma sissetuleku juures maksimaalse kasulikkuse. Seega otsib ta eelarvejoonelt punkti, mis annaks talle maksimaalse kasulikkuse ehk mis asuks nullpunktist võimalikult kaugel samakasulikkusekõveral.

Majandus
251 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Majanduse alused eksam

on nõudmine kauba järele. Nõudmise kõvera olemust selgitada vabalt valitud kauba puhul Nõudmise kõver langeb reeglina vertikaaltelje suhtes paremale, aga on ka mõningaid erand variante: kui iga järgnev kaubaühik omab suuremat kasulikkust, kui eelmine, on võimalik selline situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse üha rohkem (N.: moe või luksuskaup, antiikesemed): Hind tõuseb, nõudlus ikka tõuseb. Kui tarbijale ei lähe korda hinnatõus, ta vajab seda kaupa iga hinna juures; laeks on muidugi sissetulekud (N.: ravimid) NÕUDMIST MÕJUTAVAD TEGURID tarbija sissetulek; teiste toodete hinnad; tarbijate ootused (toote tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); tarbijate maitse ja eelistused. Pakkumiste kõvera olemust selgitada vabalt valitud kauba puhul Pakkumine on kauba ja teenuse hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja

Majandus
22 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Majandusteooria alused

Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Nii fiskaal- kui monetaarpoliitika saavad majandust kitsendada ja laiendada. Fiskaalpoliitikat teostab valitsust, monetaarpoliitikat teostab keskpank. Mõlema eesmärk on riigi majandust edendada ja kontrollida. Eesmärgid on sarnased, ettepanekuid on lihtne teha, kuid teostada raske. 4. Olgu meil mingi kauba nõudlus väljendatud valemiga p=100-10x, kus p on kauba hind ja x on kauba kogus tükkides. Milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt kui: a) kogupakkumine kujuneb täieliku konkurentsi tulemusena ning seda väljendab valem p=10+5x b) illustreeri eelnevat lahendust graafiliselt c) milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt, kui (sama valemiga väljendatav) pakkumine tehakse ühe, monopoolses seisus oleva firma poolt? NÕUDLUS p=100-10x p= kauba hind(euro)

Majandusteooria alused
32 allalaadimist
thumbnail
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine. · Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). · Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. o Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad

Mikro- ja makroökonoomika
504 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Majanduse eksam

3. a ja c Question 3 Olgu meil teada järgmised andmed riigi rahvamajanduse statistika kohta I= 1000 C=2000 G=1000 Eksport=500 Import=1000 I * - investeerimine C * -erasektori tarbimine G * -valitsussektori tarbimine Vali üks või enam vastust. a. siis nominaalne SKP = 3500 Õige b. siis nominaalne SKP = 5500 Väär c. kui eelmisel aastal oli SKP 3200, siis majandus nominaalselt kasvas 9,4 % Õige d. siis erasektori nõudlus on väiksem kui valitsemissektori nõudlus Väär Lisaks toodetud kaupade ja teenuste väärtusele peegeldab SKP ka loodud väärtuste kasutamist. SKP jaguneb neljaks osaks: • Eratarbimine (Eestis ~56%) - igapäevased ostud ehk tarbekaubad. •Investeeringud (Eestis ~28%) - kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jms. •Valitsuse lõpptarbimine (Eestis ~20%) - valitsuse kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jms.

Majandus
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Majandusteadus

Netoprodukt mõõdab seda osa loodud väärtusest, mida antud ajaperioodil pakkuda (c.p.). Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on võimalik kasutada tarbimiseks ja netoinvesteeringuteks näitab, kui palju muutub protsentuaalselt kauba nõutav kogus, kui kauba Eratarbimine tähendab resident-kodumajandite kulutusi uutele hind muutub ühe protsendi võrra. Turg üldmõistena tähistab kaupadele ja teenustele miinus pruugitud kaupade, jäätmete ja utiili institutsiooni, mille kaudu suhtlevad omavahel ning kus vahetavad netomüük nende poolt teistele sektoritele ning residentide neto-otseostud vastastikku kaupu-teenuseid ostjad (st tarbijad ehk nõudjad) ja müüjad teistes riikides. Kapitali kogumahutus ­ bruto-kapitalimahutused (st tootjad ehk pakkujad). Turu ehk konkurentsi vormid on: täielik põhivarasse pluss laoiive arvestusperioodi jooksul. Laoiive on vahe

Majandus
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mikro-makro eksam

a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b. hinnata “ostukorvi” maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka

Mikro ja makroökonoomika
110 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Majandusteadus

Majandusteadus Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vaj

Majandus
5 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Põllumajandusökonoomika eksam 1

5. Millised eeldused püstitatakse tarbijate käitumise kohta, kui uuritakse nõudluse kujunemise seaduspärasusi. (2tk.) 6. Mida uuritakse majandusmudelite koostamisel tasakaaluseisundite staatilise, võrdlev- staatilise ja dünaamilise analüüsi korral? 7. Tootmine kui süsteem. Taastootmise (lihtsa ja laiendatud) olemus ja eristamise alus 8. Selgitage kuidas mõjub ettevõtte tuludele toote müügihinna alandamine, kui nõudlus on üleelastne või alaelastne. Joonised Üleelastne Alaelastne 9. Kirjeldage ettevõtte käibevarade struktuuri ja märkige ära, millised kaks fondi need moodustavad. 10. Kapitali tunnused ja kapitali hinna alus turumajandusteoorias. 11. Teha joonised, mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist kogukuluna Lühiperioodil Pikal perioodil 12. Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus. 13

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
167 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Majandusmatemaatika I eksam

П(Q) = R(Q) – C(Q) Keskmine kasum – AП(Q) = П(Q) / Q Mis on tasuvuspunkt? Tasuvuspunkt - müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed Mis on nõudlusfunktsioon ja Nõudlusfunktsioon - funktsionaalne seos nõudlus, pakkumisfunktsioon ja nõutava koguse ja hinna vahel pakkumine? Nõudlus - seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldavad perioodil soovivad ja suudavad osta Pakkumisfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni p =g(x) x≥0, p≥0, kus p on pakutava kauba ühikuhind ja x toote ühikute arv

Töökeskkond ja ergonoomika
73 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Majanduseksami mõisted

Ettevõtlikkus Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Loobumis- ehk Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest alternatiivkulu loobutakse valiku tegemisel. Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või ­kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või ­kulu. Otsus Kompromiss ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja ­tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid.

Majandus
93 allalaadimist
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) 25%- ni; e) 30%- ni. ni 5. Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a) uusklassikalise koolkonna esindajad; b) keynsliku koolkonna esindajad;

Makroökonoomika
195 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt

PT 2 Asendusefekt ­ kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis ­ sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind ­ minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind ­ maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis ­ tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus ­ seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus ­ hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver ­ nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine ­ on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver ­ kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus ­ pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind ­ nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus ­ nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.

Micro_macro ökonoomika
871 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Mikro-Makro test, Rahvamajanduse koguarvestus

Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 Üks õige vastus 1. Isiklik tulu (PI) - see on: A. aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus B. majapidamiste poolt aastas saadud tulu C. isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist D. antud maal erasäästude arvel kujunenud summa E. SKP miinus amortisatsioon ANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP ­ sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E

Mikro-Makro ökonoomika
417 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi

antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS. Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.

Micro_macro ökonoomika
204 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

võimalik ellu viia, sest mitte kõiki majanduslikke muutujaid ei saa otseselt mõõta. Näiteks on ettevõtte tegevuse eesmärk kasumi maksimeerimine. Kasumi suurust on võimalik mõõta. Samal ajal on aga kodumajapidamiste eesmärgiks rahulolu maksimeerimine. Rahulolu mõõtmiseks aga täpne kriteerium puudub. Rahulolu saab muuta ainult kaudsete meetoditega. Majandusmudeleid võib väljendada verbaalselt, matemaatiliselt või graafiliselt. Kui me räägime, et hüvise nõudlus väljendab pöördvõrdelist seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel, siis on meil tegemist nõudlusmudeli verbaalse väljendusega. Nõudlusmudelit võime me kirjeldada ka matemaatilist aparatuuri kasutades, võttes aluseks, et meil on tegemist kahe hulgaga : hind ja kogus, saame me funktsiooni x=f(p) (kus x on hüvise nõutav kogus ja p on hüvise hind). Majandusteoorias kasutatakse väga sageli ka graafilist

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................

Majandus (mikro ja...
590 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

................................. 19 3.1. ELASTSUSE OLEMUS ............................................................................................................... 19 3.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ................................................................................................... 19 3.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ......................................................................... 22 3.4. ELASTSUSE JA KOGUTULU VAHELINE SEOS .............................................................................. 22 3.5. NÕUDLUSE RISTELASTSUS JA SISSETULEKUELASTSUS .............................................................. 23 3.6. PAKKUMISE ELASTSUS ............................................................................................................ 24 4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE......................................................................................

Micro_macro ökonoomika
92 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-

Mikro ja makroökonoomika
171 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse

pöörati selle, kuidas leiab aset vahetus turul, kuidas kujunevad hüviste ja tootmistegurite hinnad. Neoklassikaline majanduskäsitlus püüab selgitada, kuidas kujuneb välja iga hind müüja ja ostja vahel ja kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus, vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust. Majandusteoorias tunneme me neid mõisteid kui piirtulu, piirkulu ja piirkasulikkus. Uued analüüsimeetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni

Majandus (mikro ja...
146 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Majanduse eksami küsimused koos vastustega

c. Avalikus sektoris d. Hulgi ja jaekaubanduses Keda neist kategooriatest ei loeta väljaspool aktiivset tööjõudu asuvaks a. Vabakutselisi näitlejaid b. Tööealisi pensionäre c. Täisõppeajaga tudengeid d. Riigikogu poliitikuid Kui riigis kuulub aktiivse rahvastiku hulka 1 miljonit inimest ja 60 000 neist on töötud, siis tööpuuduse määr on a. 6% pluss see elanikkonna osa, kes ei kuulu aktiivse rahvastiku hulka b. 6% c. 6% pluss ajutiselt töölt eemal viibijad d. 6% miinus ettevõtjad, ke teenivad kasumit Missugune tööpuuduse vorm on ühiskonna jaoks kõige vähem probleeme tekitav a. Tsükkliline tööpuududs b. Struktuurne tööpuudus c. Pikaajaline tööpuudus d. Siirdetööpuudus Tööga hõivatu staatuses saab olla inimene, kes a. On ilma tööta, ega otsi tööd b. Ei saa rahapalka, kuid töötab täiskohaga pereettevõttes c. Teenib aega Kaitseväes d. On üle 75 aasta vana

Makroökonoomika
30 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Majandus

Kapitalist saab ainult siis hästi elada kui tarbija elab hästi s.t. et suuremat tulu saavad need ettevõtted, mis parimal viisil teenivad tarbija huve. Tootmise eesmärk. Firma eesmärk, mis määrab ära tema käitumise, on kasumi maksimeerimine. Firma peab keskenduma nende tingimuste väljaselgitamisele, kus vahe MÜÜGITULUDE JA TOOTMISKULUDE vahel on maksimaalne. Majandusteadlased ja raamatupidajad aga käsitlevad kasumit erinevalt: · kogutulu arvestavad ühtemoodi; · kogukulu käsitlus on erinev. Vaatleme siinkohal esimest kulude liigitusvõimalust: 1. OTSESED KULUD ­ tegelikud rahalised väljamaksed, N.: tooraine, palgakulu 2. KAUDSED KULUD ­ s.o. alternatiivkulu, mis mõõdab seda, mida firma oleks teeninud oma ressursse kasutades parima alternatiivse kasutusviisi korral. N.: kui firma kasutab tootmiseks oma ressursse (maa või hooned), loobub ta sissetulekust, mille ta oleks

Micro_macro ökonoomika
425 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Makroökonoomise teoria küsimused (konspekt)

5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav

Makroökonoomika
126 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurenemist või vähenemist. Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudluskõver paremale, nõudluse vähenedes aga vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid on järgmised: *tarbijate sissetulek – tarbijate sissetuleku muutust arvestades tuleb vaadata tarbijate käitumise erinevust normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike) hüviste puhul. Normaalhüviste alla kuulub enamik kaupadest ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus kasvab. Inferioorsed on tarbija hinnangust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. *teiste hüviste hinnad – mingi kauba nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad võivad olla üksteise suhtes asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. Nii näiteks võivad asenduskaupadeks olla erinevad mahlad, joogid, teenused jne.

Majandusõpe
172 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun