Milleks on vaja õppida majandust? Iga eluvaldkonna puhul on paratamatu ka selle majandusliku tausta vaatlus. 1. Valusate tagasilöökide vältimiseks peame tundma majanduskeskkonda, mis meid õmbritseb ja millega puutume kokku iga päev. 2. Eesti on oma arengus jõudnud faasi, mil majanduse ja efektiivse majandamise alased teadmised saavad järjest tähtsamaks. Me oleme jõudnud turumajanduslike riikide hulka, kus valitsus ei sekku liigselt majandusse, hindadel lastakse vabalt kujuneda, eraomand on kuulutatud puutumatuks ja ettevõtetele luuakse turvaline õiguskeskkond ning stiimulid tegutsemiseks. 3. Majanduse algõpetuse konkreetseks ülesandeks on anda õpilastele majandusliku sõnavara oskus (kasum, kasumimäär, inflatsioon) 4. Aidata mõista ja arvutada majandusliku üksuse tulusid ja kulusid ning neid analüüsida. 5. Juurutada ratsionaalse tarbija käitumist 6
Sissejuhatus majandusse VII Ettevõtlus 2018 Ettevõtlikkuse test See test aitab sul otsustada, kas sul on piisavalt ettevõtlikku vaimu, et olla edukas ettevõtja. On kahte sorti inimesi: ettevõtjad nad kasutavad teiste inimeste arengut, et ise areneda ja muutuda paremaks kõiges, mida nad teevad; kuutõbised nad kritiseerivad teisi igal võimalikul viisil, sest neile meeldib teiste edu takistada. Hinda end alljärgnevate omaduste järgi ühest viieni: 1 = absoluutselt mitte mingil juhul 2 = mingil määral 3 = umbes nii jah 4 = kohe üsna väga 5 = 101% Oivalisus: Sa võrdled ennast parimatega: vaatad, õpid ja teed enese-hindamise (hindad oma tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte). Järgmised tegevused sõltuvad analüüsi tulemustest. Väledus: Hoiad oma silmad lahti uute võimaluste leidmiseks. Sa üritad igal pool leida inspiratsiooni. Sa oled uudishimulik ja sulle meeldib näha uusi asju ning kohtuda uute inimesteg...
19.02. Nõudmine ja pakkumine Nõudlus Nõutav kogus hüvise kogus mida tarbijad kavatsevad osta mingi perioodi jooksul mingi hinna eest P-hind D- nõudlus Q- kogus Nõudlusseadus: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus mida suurem hind seda väiksem nõudlus Kauba nõudlus väheneb kui: Kauba nõudlus suureneb kui: Asenduskauba hind langeb Asenduskauba hind tõuseb Kaaskauba hind tõuseb Kaaskauba hind langeb Sissetulek väheneb Sissetulek suureneb Rahvaarv väheneb Rahvaarv suureneb Eelistatakes vähem seda Eelistatakse r...
Riigi sekkumine majandusse & riigieelarve 1. Riigi sekkumine majandusse, miks & kuidas ? Riik Majanduslik sekkumine Sotsiaalne sekkumine Miks ? tõhustada turu toimetulekut hoolitsema keskkonna suurendada konkurentsi puhtuse ja targa tarbimise arendada ettevõtlust eest tasakaalustada nõudmised leevendada töö puudust
Sissejuhatus majandusse I osa Majanduse alused Viimsi Kool 10ml 2018 Majanduse alused. Majandusteadus • Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda kuidas INIMESED, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Näited: 1. Rihanna kontserdile mahub 100,000 inimest. Üks pilet maksab 100 EUR 2. Lõuna-Aafrika vabariigis Kaplinnas keeratakse varsti vesi kinni, kuna on põud 3. I-phone teeb teadlikult vanad telefonid aeglasemaks Vajduste rahuldamine Tootmine Ressursid •.Majandus otsib vastust kolmele põhiküsimusele – mida, millal ja kuidas Majanduse alused. Maslowi püramiid • Õpilasfirma, muusika • Head hinded, top scorer, lugupeetus • Sõbrad, klassikaaslased, hea auto • Rahulikkus, ohutus • Toit, vesi, kodu, Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Inimeste vajadused on alus Nõudlus...
Erle Maido Kristiine Kört Riina Hermann Markus-Christopher Kitt Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille
Sissejuhatus majandusse XI osa Konkurents Viimsi Kool 10ml 2018 Konkurentsiamet http://www.konkurentsiamet.ee/?lang=ee https://www.riigiteataja.ee/akt/13316160?leiaKehtiv Konkurents ettevõtluses · Konkurentsi mõiste ja olemus · Konkurentsivormid ja nende tunnused · Täieliku konkurentsi positiivsed ja negatiivsed omadused · Monopoli positiivsed ja negatiivsed omadused · Kõlvatu konkurents · Patent, kasulik mudel, tööstusdisainilahendus, kaubamärk Konkurents ettevõtluses Konkurents (competition) on ettevõtete (müüjate) võitlus tarbijate (ostjate) pärast. Ka tarbijad (ostjad) võitlevad ettevõtete (müüjate) pärast! Konkurents ettevõtluses Konkurentsi iseloomustamisel ja liigitamisel lähtutakse turu (struktuuri) neljast olulisest tunnusest: · ettevõtete arv · ettevõtete poolt pakutava kauba või teenuse eripära · uute ettevõtete võimalused turule sisenemiseks Ettevõtete võime mõjutad...
Välismõjud Seminar I Välismõjudeks nimetatakse jõude, mis tekitavad kasu või kahju isikule mitte tema enda tegevusesest, vaid mõne teise isiku majandusliku tegevuse tagajärjel. Välismõjusid on kahte liiki: negatiivsed ja positiivseid. Negatiivseteks välismõjudeks nimetatakse isikule või firmale mõne teise organisatsiooni poolt tekitatud kulu, mis on jäetud hüvitamata. Positiivse välismõju korral aga tekitatakse kasu. Negatiivse välismõju näiteks võib tuua autode rohkuse Tallinna keskklinnas, mis aina suureneb. On küll mugavam ja kiirem lahendus omada autot punktist A punkti B jõudmiseks, kuid selle kõigega kaasnevad paljud probleemid. Kõige suurem mure, mis autodega kaasneb, on eelkõige suunatud meid ümbritsevale keskkonnale. Sellega kaasnevad ka seal piirkonnas elavate inimeste tervise probleemid riik peab tagama kodanikele tervisehoi...
Sissejuhatus majandusse VI osa Tarbijad ja säästjad Viimsi Kool 10ml 2018 Tarbijad ja säästjad • Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks • Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutada • Küsimus, mis kujul on inimestel säästud ja missugused säästud on kõige mõttekamad/kasulikumad? Tarbijad ja säästjad Likviidsu Tulusu Kuluku Keeruku s s Risk s s Sularaha 5 0 2 4 0 Krüptoraha 5 5 5 1 5 Arvelduskonto 5 1 1 1 0 Säästuhoius 4 2 1 0 1 Tähtajaline hoius 3 2 1 0 1 Investeerimishoi us 3 2 2 1 1 Võlakirjad ...
• 1776. aastal avaldati “Rahvaste rikkus”, mis on mõjutanud inimesi rohkem kui 200 aastat. Raamat valmis 30-aastase uurimistöö tulemusena. Raamatu autor Adam Smith sai endale “majandusteaduse isa” tiitli, kuna teda peetakse majandusteaduse rajajaks. • Ta astus vastu merkantilistidele ja füsiokraatidele. • Adam Smithi põhilised seisukohad olid: 1. rahva rikkus sõltub tootmisest, tootmine aga sellest, kuidas ühilduvad omavahel tootmistegurid; 2. valitsus ei tohi sekkuda majandusse; 3. “nähtamatu käe” metafoor (isereguleeruv turg); 4. tööjaotus ja masinate kasutamine suurendab tootmist Turumajandus. Majandussüsteemid TURUMAJANDUS • MIDA? - sellele küsimusele vastavad tarbijad. • KUIDAS? - võimalikult väikeste kulutustega, saades seejuures võimalikult suurt tulu. • KELLELE? - väärtustatakse tehtavat tööd. • Turumajandus toetub neljale alustalale: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus. • Turumajanduse käivitab kasumimotiiv
Sissejuhatus majandusse III & IV osa Nõudlus, pakkumine ja turuhind Viimsi Kool 10ml 2018 Nõudlus ja pakkumine Nõudlus https://www.youtube.com/watch?v=QRA5H3_zssU Pakkumine https://www.youtube.com/watch?v=qkOAv7I00tI Nõudlus ja pakkumine Leiame vastused küsimustele: · Mis on nõudlus? · Mis on nõudluselastsus? · Mis põhjustab nõudluse muutust? · Mis on pakkumine? · Mis on pakkumiselastsus? · Mis põhjustab pakkumise muutust? · Kuidas kujuneb välja turuhind? · Milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus NÕUDLUS on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega antud ajahetkel. NÕUDLUSSEADUS ütleb, et madalate hindadega ostavad inimesed rohkem kaupu ja teenuseid, kui kõrgete hindadega. Kolm tegurit selgitavad, miks inimesed nii käituvad: ostujõud, vähenev isiklik väärtus ja asenduskaubad. Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb ...
Konkurentsiameti sekkumine AS Tallinn Vesi ettevõttesse välismõjude esinemisel Tallinna linn loobus aastal 2000 oma veevärgist, veejuhtmetest ja veepuhastusjaamast; mis eelnevalt olid linna omandis. Nüüd tegeleb linna veevärgiga eraettevõte AS Tallinn Vesi. Erastamise eesmärgiks oli AS-i Tallinna Vesi poolt pakutava veeteenuste kvaliteedi oluline ja võimalikult kiire parendamine madalaima võimaliku hinnaga tarbijate jaoks. Erastamisel sõlmis Tallinn linn AS-iga Tallinna Vesi teenuslepingu, milles leppisid veevarustuse ja reovee ärajuhtimiste teenuste osutamiseks eriõiguse andmise tõttu muu hulgas kokku veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kujundamise ning kvaliteeditasemete alustes. Seega oli AS Tallinna Vesi tegevus ja hind määratletud. Siiski on viimastel aastatel veeteenuste hinnad märgatavalt suurenenud. 2011. aasta esitas Tallinna Vesi taas hinnataotlust, mis aga lükati tagasi. Eesti Vabariiki esindav Konkurentsiame...
1.Millistel majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel riik sekkub majandusse? Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine, konkurentsi soodustamine, maksude parem laekumine, oluliste tootmisalade toetamine. Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse vältimine, toiduainete turu kaitse, kahjulike välismõjude piiramine 2. Nimetage majandusse sekkumise viisid. Riik kehtestab sanitaarhügieeni, tervishoiu ja õhutusnõuded, kontrollib nende nõuete täitmist, maksude kujundamine, riik võib tegelda ise tootmisega, riik teeb rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 3. Millised on majandusse sekkumise vahendid ja instrumendid? - Seadusandluse kaudu (seadused ja määrused, load, litsentsid) - maksu ja hinnapoliitika - otsesed rahalised toetused e. Subsiidium - väliskaubanduse tõkked 4
loodusvarad usundid süsteemid maailma- majandusse Okeaania Austraalia, Mikroneesia Ühendriigid, Fiji, Loodusvarasid nagu plii, Põlisusundid, 2002. aasta seisuga Saartel kasvatatakse: Laevaehitus Levinud on Panus väike, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Marshalli vask, tsink, nikkel ja protestantlus, elab Okeaanias kohv, õlipalm, , vähesel meretransport. sest Okeaania
4. tulemuslikuks majandustegevuseks õigusliku aluse loomine 5. raha ja pangasüsteemi stabiilsuse hoidmine 6. majanduslikuks ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine 7. kontroll majandustegevuste tulemuste üle majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3. turumajandus majandust reguleerib turg 4. segamajandus turumajandus käsumajanduse joontega riik sekkub majandusse, et kõrvaldada turu tõkkeid. 1. riik võib reguleerida teatud kauba hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti 2. riik võib ise tegeleda tootmisega (rmk, estonian air) 3. riik võib mõjutada majanduskäitumist subsiidiumiga e juurdemaksuga 4. riik võib teha rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadusele (stipendiumid, pension) ühishüved on need kaubad ja teenused mida inimesed tarbivad kollektiivselt, turu vahenduseta
1) Reagani poliitika põhipunktid: 1. Maksude vähendamine 2. Vähendada riiigi sekkumist majandusse 3. Inflatsiooni vähendamine 4. Valitsuse kulude vähendamine 2) Hrutsovi sula mõju: · Ühiskonnaelu stabiliseerumine · NSVLis kaotati laiaultauslik vägivallapoliitika · Tarbimine kasvas · Linnastumine kiirenes · Baltimaad said nõukogude lääneks, kuhu inimsed reisisid, et sellega tutvuda. 3) konservatism: ei väärtusta üksikisiku õigust, inimene kuulub alati mingisse
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt
koguprodukti (SKP), rahvuslikku koguprodukti (RKP), kaubavahetusest, selle defitsiiti või ülejääki, laenusid-võlgasid, kulusid-tulusid. Riigi majandustegevuse lahutamatuteks osadeks on näiteks ka sellised suunad nagu haridus, teadus, riigikaitse, sotsiaalkindlustus, meditsiin. Turumajanduslikus ühiskonnas, niisuguses, nagu elame meie, toimib majandus üldiselt oma seaduste kohaselt. Valitsuse, seega ka peaministri, ülesandeks on riigi majandusse sekkuda vaid sellisel määral, et ära hoida majanduse isetoimimise tulemusena tekkivate turgu ja ühiskonna sotsiaalset korraldust takistavate nähtuste tekkimist. Loengumaterjalidest saab lugeda, et peamised majanduse ja ühiskonna sotsiaalse korralduse kiiret arengut ohustavad tegurid on: 1. mittetäiuslik konkurents; 2. tulude ebavõrdne jagunemine ühiskonna erinevate kihtide ja struktuuride vahel; 3
vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk siis ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on heaoluriigi ülesandeks tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kas Eesti vastab heaoluriigi tunnustele? Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid, näiteks tervishoid ja haridus. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed)
vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk siis ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on heaoluriigi ülesandeks tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kas Eesti vastab heaoluriigi tunnustele? Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid, näiteks tervishoid ja haridus. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed)
kaks kolmandikku ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Keskmiselt on arenenud riikides avalikus sektoris took umbes viiendik kogu tööjõust. Erasektori ja riigi suhted Ühiskonna sektorid ei eksisteeri isoleeritult, vaid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makes ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Majandusteadlased on palju vaielnud selle üle, kui ulatuslikult peaks valitsus majandusse sekkuma. Laias laastus eristatakse kahte vastandikku seisukohta – ühed pooldavad riigi jõulist sekkumist majandusse, teised on aga selle vastu. Viimased, vabaturumajanduse pooldajad, väidavad, et turg juhib majandust
Riigivõim peab olema tugev ja kindlustama füüsilise julgeoleku ja looma turvalise raamistiku inimlikule elule. Kaasaegne neokonservatism rõhutab, et riigi ülesandeks on: sise- ja välisjulgeoleku tugevdamine ja kodanike kaitsmine ohu ja vägivalla eest, tugeva kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine hoida ja säilitada traditsioone, mis põhinevad inimlikel põhiväärtustel mitte sekkuda riigi majandusse, kaitsta eraomandust ja olla madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt majanduspoliitika ja valitsemisstruktuur peavad olema selgelt eristatud sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide (suguvõsa, naabruskond, kirikukogudused, seltsid jt) rolli riik maksab abirahasid ja toetusi alles siis, kui eelnimetatud struktuurid seda ei suuda.
Euroopast ära tooma Börsikrahh ei olnud Suure Depressiooni põhjus. Majanduskriisi põhjused · Ületootmiskriis · Struktuurne kriis · Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine · Euroopa majanduse nõrkus · USA impordi-poliitika(sisse tuua kallis) · USA immigratsiooni-poliitika Suur ülemaailmne majanduskriis. Suur depressioon 1929-1933 Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: - riik teeb reforme st . sekkub osaliselt majandusse (USA) - riik sekkub täielikult: totalitaarsed riigid (Itaalia, Saksamaa) Uus kurss ehk New Deal · Uue presidendi Fr. D. Roosevelti kriisist väljumise kava · Oma poliitika kujundamisel lähtus president Roosevelt 1930. aastatel välja töötatud uuest majandusteooriast. Selle autroriks oli Briti majandusteadlane JOHN MAYNARD KEYNES (1883-1946), kelle Ameerika ajakiri Time valis 1999
USA 19201930. aastail USA sisepoliitiline elu: vabariiklased ja demokraadid USA riigikord vabariiklik kord, seadusi võttis vastu Kongress, president 4 aastaks Vabariiklased vabaturumajandus riigi sekkumiseta Demokraadid vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega Majanduslik liberalism riik sekkub majandusse minimaalselt Vaba turu võidukäik 1920. aastail võidutses USAs vabaturg Ettevõtjate vabaduse piirangud keelati Hulgitootmine, pilvelõhkujad, suurlinnad, lennundus, aspiriin, dzäss Empite State Building Ehitatud 193031 Esimene lend üle Atlandi Charles Lindebergh ja tema Spirit of St. Louise Al Capone on nüüdsest boss 1920. a keeluseadus alkoholi valmistamise, müümise, sisse ja väljaveo keeld Tekkisid sündikaadid maffia
Täielik konkurents- sel puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtteid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid, ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise-pakkumise põhjal. Monopol- turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna , või teenus, millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol- kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Miks peab riik sekkuma majandusse? Et ära hoida turutõrkeid. Suurendab konkurentsi, arendab ettevõtlust, tasakaalustab nõudlust ja pakkumist. Kuidas riik sekkub majandusse? Riik sekkub majandusse majanduslikult ja sotsiaalselt. Tänapäeval kasutab riik peamiselt poliitika instrumente. Era- ja ühishüvis. Toode mis on kellegi oma, kes on selle omale soetanud või ostnud, nim erahüviseks, nagu jäätis, ratas, mutrivõti. Ühishuvis on kõikide oma, seda kasutavad paljud inimesed, nagu valgusfoorid,
Ühiskond - sotsiaalne side KT Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension.
Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes rakendas majandusse New Deali
11) Monopol- Monopol on selline olukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda. 12) Mastaabisääst- Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. 13) Turutõrge- Turutõrge ehk turuhälve on turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Turutõrgete korrigeerimiseks sekkub valitsus, kehtestades reeglid või pakkudes ühishuvisid. 14) Milliste vahenditega sekkub riik majandusse?- Tänapäeva riik kasutab majandusse sekkumiseks peamiselt poliitika instrumente. See tähendab, et turgu reguleeritakse õigusaktide - seaduste ja määrustega. Samuti ka maksu -ja hinnapoliitika. 15) Millistel motiividel ehk miks sekkub riik majandusse?- Et vältida kauba halba kvaliteeti. Selle olukorra vältimiseks kehtestab riik paljudele kaupadele sanitarhügieen-, tervisehoiu -ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete toitmist. 16) Välismõju-
Sotsiaaldemokraatia Kristel Metsla G3L Mis on sotsiaaldemokraatia? Vasaktsentristlik ideoloogia, mis pooldab demokraatiat ja stabiilsuse huvides riigi sekkumist majandusse. Sümboliks punane roos või punane nelk Eesmärk Inimeste võrdsed võimalused sõltumata sotsiaal-majanduslikust olukorrast Progressiivne tulumaks (tulude ümberjaotumine) Heaoluriik "Kolm noolt" Click to edit Master text styles Second level Monarhia, Third level Fourth level fasismi ja
Siiski on maaneteid, millel on väga suur liiklus, on ülekoormatud ja millel on ummikuid. Heal tasemel on ka lennuteed (hulgaliselt lennuteid), kuid samas ka laevandus (mereteed). Euroopa transpordisüsteemid on pidevas arengus ning neid täiustatakse pidevalt. Panus maailma- Euroopa on üks kolmest maailmamajanduse keskmest. Kahjuks on Euroopa tähtsus ajapikku vähenenud. Loodetakse, et lähiajal toimuv Euroopa majandusse Liidu laienemine aitab säilitada regiooni tähtsat rolli maailmamajanduses. Euroopa sõltub vägagi ülejäänud maailmast energiaallikate osas, neid on rikkalikult venemaal. Regiooni kuuluvad Põhja-Ameerika regiooni kuuluvad: Ameerika Ühendriigid (jao- riigid tatud veel omakorda osariikideks), Kanada, Bermuda, Gröönimaa, Saint-Pierre ja Miquelon. Loodusolud, Domineerib vanade mägede ahelik Apalatšid
poliitilise segaduse ning tagab rahvale heaolu. 5. Mis iseloomustab sotsiaaldemokraatiat? Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Eesmärgiks sotsialism ehk ühiskond. Rikastele suuremaid maksud ning raha võrdselt ära jagada, et luua võrdsust. 6. Nimeta tähtsamad USA parteid ja iseloomusta neid Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. Mõlemad erakonnad pooldasid vabaturumajandust. Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. Demokraadid aga arvasid, et riik võib vajadusel majandusse sekkuda. 7. Miks kasvas USA-s hüppeliselt organiseeritud kuritegevus? Mis võimaldas kuritegelikel gruppidel edukalt tegutseda? Keeluseadus - Alkohoolsete jookide valmistamise keelamine. Sest nad ostsid riigi ametnikud ära ning said tänu sellele suhteliselt avalikult tegutseda. 8. Mida tähendab USA isolatsionistlik poliitika? Seda, et USA ei soovinud sekkuda Euroopa konfliktidesse. 9
majapidamiste või tegevuste toetamine teenuste osutamisega.Erasektori suhted riigiga: riik kehtestab reeglid, riik kogub makse, riik planeerib ühiskonna majanduslikku arengut. 3 sektor: loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele.Kodanikuühiskond: mitmepoliitilised vabatahtlikud kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Eesmärk edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet.Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väiike maksukoormus.Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlus sektor ning riiklik sotsiaalkindlustuse süsteem, suur maksukoormus.Modernismi põhijooned- tähistatakse märksõnadega nagu progress,areng ja vaimuvalgus, modernism on optimistlik elufilosoofia, modernism on globaalne filosoofia, modernism usub inimkonna
(valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kaasab inimesi avalikku ellu, et :saavutada ühiselt seatud eesmärke, esitada riigile konkreetseid nõudmiseid, väljendada oma ideid ja tahet. · Kodanikuühiskonda kuuluvad näiteks: seltsid, usuühingud, isetegutsevad kultuuriorganisatsioonid, mittetulundusühingud(MTÜ, SihtAsutus, seltsing)
ehk üks ettevõte ei saa hinda lõputut kõrgele tõsta. Samuti tagab konkurents selle, et kaup oleks kvaliteetne. 4) Mis vahenditega saab riik majandust mõjutada? Riik saab kehtestada piirnorme, nt kehtestab Euroopa Liit kalapüügi- ja lihatoodangu kvoote, et vältida ületootmist. Mitmed riigid teevad väikefirmadele maksusoodustusi, et aidata neil konkurentsis püsida. Samuti maksab riik subsiidiumi. 5) Miks on vajalik, et riik majandusse sekkuks? Riigi majandusse sekkumine on vajalik, sest siis riik võimaldab inimestele tarbijakaitset, tagades rahva tervise ja looduskeskkonna säästmise. Samuti võimaldab riik konkurentsi, soodustab ettevõtlust ning arendab riikidevahelisi majandussuhteid. 6) Kuidas mõjutab majanduskriis ettevõtete tööd? Majanduskriisi tõttu ei saa ettevõte enam kaupa müüa, sest pole kedagi, kes seda ostaks. Kuna ettevõttel pole kasumit, puudub ka raha töölistele palga maksmiseks - palju inimesi peab koondama.
föderaalvalitsuse vastu Rahvale soovis Roosevelt pakkuda kolme asja Kergendus, Taassünd ja Reform. Mõningased asutused, mis loodi. Alalhoiu Tsiviilteenus Ühiskondlike Tööde Administratsioon Sotsiaalkindlustuse seadus Roosvelti uue kursi poliitika üldjoontes oli edukas ja õigustas end John Maynard Keynes(1883-1946) 1930. aastatel loodud majandusteooria autor Keynesi sõnul, ei suuda majandus ise end reguleerida, et vältida kriise Riik peab majandusse sekkuma eesmärgil TURGUTADA TARBIMIST, et nii suurendada NÕUDLUST Keinsiaanluse olemuseks seisukoht, et kontrollitava inflatsiooni abil riigil võimalik majanduskriis ületada Miks oli suhtumine Roosevelti väga vastuoluline? Paljud inimesed arvasid, et kui Roosvelt on rikas, siis ta toetab ka neid. Ärimehed ei sallinud, et Roosvelti ajal Valge maja üha rohkem sekkus majandusse ja püüdis seda reguleerida. Ärimehed süüdistasid presidenti diktaatorlike meetodite
Et riik kontrollib kõike, eesotsas türanniga ja et inimestel ei ole liikumis- ja sõnavabadust. Näiliselt sellist korda enam pole, aga tegelikult maailm teab, mis Põhja- Koreas toimub. 3)Selgita Eesti erakondade ja nende poliitika näitel parem- ja vasakpoolsust . ( liberaalid, konservatiivid, sotsiaaldemokraadid ) Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Majanduspoliitikas on vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. 20. sajandi algusest alates on olnud konservatiivid, liberaalid ja sotsiaaldemokraadid. Nii parem- kui vasakpoolsed jagunesid meetodi järgi demokraatideks ja diktatuuri pooldavateks jõududeks. 1) 20. sajandil olid kõige mõjukamad konservatiivid. Neid iseloomustab:
-masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus ära -aja-töö asemel tuli tulemus-töö 6. Eesti kohta postindustriaal ingo ja teadmusühiskond -infoühiskond- kuna informatsioon on kättesaadav üle 80% rahvaste, aga kardan et seda ei osata ära kasutada. 7. Heaolu ühiskonna iseloomujooned -resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise -riigi sekkumine majandusse, sotsiaalsete hüvede suur oskakaal -riik on endale võtnud lisaks sotsiaalabi ja majandust reguleerivaid ülesandeid eesmärgiks sotsiaalne õigus. 8. Eesti heaoluriik? (See on arutlus. Siia paned mis ise arvad.) 9. Demokraatia tunnusjooned -kodaniku vabaduste tunnustamine -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja plurallistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjanuds, mis pakuvad
SOTSIAALNE SIDE Õhuke riik (ehk liberaalriik) – valitsuse võimalikult vähene sekkumine majandusse, riik peab tagama vaid avaliku korra ja seaduslikkuse ühiskonnas. Paks riik (ehk sotsiaalriik) – riigi jõuline sekkumine majandusse. Paksu riigi mudel tähendab suurt riigiettevõtlussektorit ning laiaulatuslikku riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne.
3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele Oluline: I. Raha roll lähedal. · ebameeldivused majanduses sunnivad kokkuhoiule · signaal firmale tootmise vähendamiseks · töötajaid vallandatakse · saabubki majanduslangus. 4. Riik ei sekku majandusse. (Kuidas saab Oluline: II Tööjõuturg riik majandusse sekkuda?) 4. Tööjõuturg ei toimi ise: · töötajale on oluline reaalpalk · reaalpalk on nõudluse allikas · reaalpalga vähenemine toob kaasa müügi languse.
26 probleemidega osa valdkondi on antud üle avalik-õiguslikele asutustele, mis ei 27 allu otse riigile 28 Avalik õiguslikud asutused: o Ülikoolid o Raviasutused o Ringhääling TV, raadio 29 Erasektor majandus+turg(jaotamine) o Eesmärk on kasumi teenimine, ettevõtted OÜ, AS jne. 30 Kas riik peab sekkuma majandusse? o Reguleerimis teooria J.M.Keynes(1929a majanduskriis FDR) pooldab riigi jõulist sekkumist kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne. Nõudlust tuleb reguleerida et tõsta tööhõivet. Peamine eesmärk on täistööhõive 31 Riigi ülesanne on: o leevendada turutõrkeid o maksudest saadud tulu jaotada ühiskonnas
Inglismaa Valitsemine: · Riigikord parlamentaarne monarhia o Ülemkoda lordid o Alamkoda III seisus · Troonil Elisabeth II (Riiki juhib tegelikult peaminister parlamendiga) · 2 parteilisus o Leiboristid Tööerakond; sekkuvad majandusse (sotsiaalprogrammid, tööstusettevõtete natsionaliseerimine) o Konservatiivid ei sekku majandusse Majandus: · Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati kahjumiga ettevõtetesse raha) · Kahjumiga ettevõtete sulgemise tõttu tööpuudus · Majandus hakkas taas tõusma tänu kõrgtehnoloogia arendamisele töökohad tulevad tagasi Sisepoliitika · Probleem Iirimaa (Põhja) Usulised vastuolud katoliiklaste ja protestantide vahel o Iirlane katoliiklane (vähemus)
Turumajanduse puudused ehk turutõrked täiskonkurentsi esineb tegelikkuses harva vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib ettevõtjaid loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. Selleks et maksimaalselt kasutada turumajanduse plusse ja vähendada miinuseid, tulebki riigil majandusse sekkuda. Riik ja turumajandus Majandusse sekkumisel on riigil mitmeid vahendeid. Kõige rohkem kasutatakse turu reguleerimist õigusaktide seaduste ja määrustega. Olulisimad seadused on maksuseadused, mis on maksu- ja hinnapoliitika tuum. Teine riigipoolne majanduse mõjutamise vahend on teatud äritegevuse litsentsimine või piirnormide kehtestamine. Lisaks majandustegevuse reglementeerimisele on
SSist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat. 1933 – luuakse SA raames Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks. Samal aastal peatati Weimari konstitutsiooni toimimine. Hitler saab omale suure võimu. Keelustati parteid, hakatakse juhte taga kiusama. Sisepoliitilised muudatused Hitleri poolt: Riik sekkus majandusse rohkem. Loodi majanduse Peanõukogu, mille alluvusse loodi hulgaliselt väikseid ministeeriume, kelle ülesandeks oli relvastuse tootmine ja agressiivse välispoliitika elluviimine. Riigi sekkumine majandusse tõi kaasa tööstustoodangu kümnekordistumine. Samuti kadus täielikult tööpuudus. Rahvale meeldis. AGRESSORITE BLOKI VÄLJAKUJUNEMINE • 1936 - Berliin-Rooma telje leping (Itaalia ja Saksamaa vahel) Seatakse ühised eesmärgid:
Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel. Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse. Turumajanduse puudused ehk turutõrked loovad olukorra, kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud.
Otstarbekas on jagada neid ülesndeid avalik-õiguslike asutustega, asutused mis ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd ise. Näiteks raviasutused, ülikoolid, ringhääling ja TV. Kõik on riigile vajalikud ja saavad riigilt toetust, samas aga korraldavad oma asju ise. 11. Erasektori ja riigi suhted; peamised teooriad ning nende teooriate peamised erinevused Peamised teooriad on Keynes'i teooria, pooldab riigi jõulist sekkumist majandusse ja Friedmani teooria, mis pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks üldse sekkuma majandusse. 1)enamik majandusprobleeme on seotud Keynesi arust mitteküllaldase nõudlusega-Friedmani arust aga pakkumisega. 2)majanduspliitika peamine eesmärk on Keynesi arust täistööhõive-Friedmani arust isereguleerivad hinnad. 3)majandustsükleid põhjustavad Keynesi arust tarbimise ja investeerimise kõikumised- Friedmani arust aga rahamassi kasvutempo kõikumine.
viljavarumisega, Stalin hakkas vilja kogumiseks vägivalda kasutama, mis viis suure nälja tekkimiseni. Olukord muutus aina halvemaks, ning muutis inimesed meeleheitel metslasteks, kes viimases hädas ka üksteist sõid. Nendega Stalini teod veel ei piirdnud, ta alustas terrorit ka teiste eluvaldkondade esindajate suhtes, mida nimetatakse punaseks terroriks. Ka Saksamaal kehtestatud üheparteisüsteem tõi kaasa riigi majandusse sekkumise kasvamise. Riik sekkus majandusse juhul kui ettevõte kuulus juudile või eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama.Kehtestati Sarnaselt NSV Liidule kehtestas Hitler agressiivse poliitika, mis keskendus rasketööstuse arendamisele ning rahvuse puhastamisele, mille üheks jubedaks näiteks on juutide tagakiusamine. Lisaks hukati ka Hitleri konkurente. Teistes riikides kehtestatud diktatuurid ei olnud nii jubedad ja karmid. Näiteks
Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi. Tähtis on, et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt, nimelt ei tuleks eesmärgiks seada vaid majanduslikke vajadusi, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka keskkonnakaitsele ja kultuuri säilitamisele. Milline majanduspoliitika suudab selle kindlustada? Riigi sekkumine majandusse aitab parandada keskkonnakaitset. Eesti riik kuulub ülemaailmsesse säästva arengu programmi Agenda 21. Niisuguse organisatsiooni eeskujul võttis Riigikogu vastu Säästva arengu seaduse. Sellele tuginedes koostati Eesti keskkonnastrateegia 2010, mille eesmärk on majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et see ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Niisuguste seaduste vastuvõtmisel ja järgimisel on lootus paremale elukeskkonnale.
Ühiskonna riigieksam 1. Nüüdisühiskonna tunnused: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Muutused ühiskonnas: agraar industriaal postindustriaal info teadmusühiskond 2. Heaoluriigi tunnused: 1)ressursside ülekandmine rikastelt vaesematele (riigi sekkumine majandusse, maksud) 2)umbes pool tuludest läheb sotsiaalvaldkonna vajadusteks 3)pakutakse ühishüvesid Heaoluühiskonna mudelid: 1)konservatism vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia sots. Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende
· Sotsiaalnekapital (tutvused, usaldus) 9. Nimeta vähemalt 4 riigivõimule omast tunnust. · Kehtestada seadusi · Koguda makse · Kasutada vägivalda · Riigivõimu otsused on kohustuslikud 10. Iseloomusta sotsiaaldemokraatlikku ideoloogiat. (4) · Võrdsus inimeste vahel · Kõigil õigus saada tasuta arstiabi, haridust · Kõigil väärikas elatustase · Suurema tulu saaja maksab kõrgemaid makse · Valitsus sekkub majandusse maksusüsteemi alusel 11. Iseloomusta konservatiivset ideoloogiat. (4) · Ühiskond tugineb traditsioonidel · Madalad maksud · Kollektiiv on tähtsam kui üksik isik · Pooldatakse sotsiaalsete erisuste säilimist · Riik ei sekku 12. Leia 4 erinevust liberaalse ja konservatiivse ideoloogia vahel. LIBERALISM KONSERVATISM
abi. Teise muutuse tingisid kodanlikud revolutsioonid, milel tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaal-majanduslik ning poliitiline olukord tingis heaoluriigi kujunemise. Heoluriigi olemus ja ülesanded 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasidki Lääne-Euroopa riigid tegelema ka sotsiaal majanduslike probleemidega. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Ta pakub teenuseid (nt. haridus ja tervishoid), millest turg pole huvitatud, ning pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske. Heaoluriik täidab niisii lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust, sekkudes aktiivselt majandusse, jagades maksupoliitike abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ning perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust
annaabi.ee 
