...................................................................................10 3.8 Tööjõud...............................................................................................................................11 3.9 Kommunaalkulud (kuus).....................................................................................................11 3.10 Muud kulud.......................................................................................................................11 3.11 Stardikapital......................................................................................................................12 3.12 Laenukulud........................................................................................................................12 3.13 Omahind............................................................................................................................13 3.14 Konkurentsi analüüs.............................................................................
..............................................................10 3.5 Sidekulud.................................................................................................................................10 3.6 Reklaamikulud.........................................................................................................................11 3.7 Tööjõu kulud............................................................................................................................12 3.8 Kindlustus kulud......................................................................................................................12 3.9 Stardikapital.............................................................................................................................12 3.10 Laenukulu..............................................................................................................................13 3.11 Muud kulud.......................................................................
....................................................................12 Tabel 7 Ostetud teenused..............................................................................12 Tabel 8 Reklaamikulud................................................................................13 Tabel 9 Tööjõukulud...................................................................................14 Tabel 10 Kindlustuskulud.............................................................................15 Tabel 11 Stardikapital.................................................................................16 Tabel 12 Muud kulud..................................................................................17 Laenukulud..............................................................................................18 Omahind..............................................................................................19-20 Paranduskoefitsent.................................................................................
4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 8 4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Tootmisvõimsus 9 4.4.8. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 10 4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7
2. Sebe 29,77 23,61 14,99 3. Taisto 14,24 11,29 7,16 4. Muud 38,84 30,8 19,55 KOKKU 100 100 100 Müügimahtude arvutamisel on silmas peetud OÜ Fahre Miti potentsiaalseid kliente. Turustamine Ettevõtte edukuse tagamiseks on vajalik korralik reklaam juba enne reaalse tegevuse alustamist. Juuli lõpus 2003 pannakse üles reklaam internetti (Delfisse) üheks nädalaks. Delfi andmetel on kontakte kavandatud bannerile igal tööpäeval 35000 ning igal puhkepäeval 26000. Samal juuli viimasel reklaamitakse teenust ka SL Õhtulehe kui kõige populaarsema päevalehe telekava tagakaanel ühe nädala jooksul. Augustis kasutatakse reklaamikanalina ühe nädala jooksul sama telekava tagakaant. Septembris, kui kool algab, pannakse plakatitena
- viimase kolme aasta jooksul toimunud muutused majandusharus; - sisenemisbarjääri olemasolu ja mis selle põhjustab; - varustajate/ostjate võimu olemasolu; - mitu ettevõtete antud majandusharus konkureerib, nende iseloom (suured või väikesed, riiklikud või eraettevõtted, kodumaisel või väliskapitalil põhinevad jne); - kas viimastel aastatel on majandusharu käive ja kasum langenud või kasvanud, mis võivad olla sellise arengu põhjused; - hinna ja omahinna arengu tendentsid; - kas esineb mastaabiefekt; - kui palju majandusharus toodetavast toodetest/ teenustest eksporditakse; - kui suurt konkurentsi pakuvad importtooted/ teenused. - Kui tootmisprotsess on keskkonnale ohtlik, peab ettevõtja ära tooma sammud, mida kavatseb negatiivse mõju kõrvaldamiseks ette võtta. Firma sisemise analüüsi ja väliskeskkonna analüüsi baasil on võimalik kokku panna ettevõtte SWOT - analüüs. ÜLESANNE
- viimase kolme aasta jooksul toimunud muutused majandusharus; - sisenemisbarjääri olemasolu ja mis selle põhjustab; - varustajate/ostjate võimu olemasolu; - mitu ettevõtete antud majandusharus konkureerib, nende iseloom (suured või väikesed, riiklikud või eraettevõtted, kodumaisel või väliskapitalil põhinevad jne); - kas viimastel aastatel on majandusharu käive ja kasum langenud või kasvanud, mis võivad olla sellise arengu põhjused; - hinna ja omahinna arengu tendentsid; - kas esineb mastaabiefekt; - kui palju majandusharus toodetavast toodetest/ teenustest eksporditakse; 11 Äriplaan - kui suurt konkurentsi pakuvad importtooted/ teenused. - kui tootmisprotsess on keskkonnale ohtlik, peab ettevõtja ära tooma sammud, mida kavatseb negatiivse mõju kõrvaldamiseks ette võtta.
2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80 4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000 5 Põhitööliste tükitasu 30 6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000
aktuaalseks alati kuna riigi sekkumiseta ei ole võimalik vältida konflikte: · on ressursse millega eraomand ei saa hakkama · on vaja tagada mittetoimetulejate kaitse Ehitussektoril on olulisi erinevusi muudest tootmis-(majandus-)sektoritest, mis vajab arvestamist nii konstruktorite kui ka ehitusjuhtide ettevalmistamisel: · iga ehitis on unikaalne, seega on iga projekti juures vaja teha majanduslikud arvutused, st. iga insener ja arhitekt peab tundma ökonoomikat, · ehitused reeglina kaugel oma kodukontorist, seega ehitusjuht peab teadma tehnilisi lahendusi. Nimelt sellepärast on ehitustehnika õppesuunal TTÜs ettenähtud majandus ja tehnikaainete tasakaalustatud vahekord. 2. MAJANDUSTEOORIA seletab mudelite abil majanduslike subjektide käitumist Majanduslik käitumine - piiramata vajaduste rahuldamine piiratud ressursside tingimustes. Võimaldab ette arvata majanduslike subjektide käitumist.
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Maamajanduse mehhaniseerimine Siim Jaansoo AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE Lõputöö Juhendaja: Ants Siitan 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING..........................................................4 1.1 Asukoha ja suuruse valik.................................................................................................4 1.2 Plaanitava tegevuse visioon............................................................................
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se
Kulud tuleb arvutustesse võtta mahuliselt eraldatud osast, tuleb koostada kuluarvutused iga osa kohta eraldi. Kuluarvutuse koostamisel arvestada kulude ja hindade momenditeest märkides aine koostamise ajas. Kui kulud on prognoositud ehituse viimistluse ajal mingil muul tasemel tuleb sellele viidata. Tellija võib mõnda pakkumise kutse dokumentides järgmiste kuluartiklite väljatoomist: 1.töötasu 2. Materjalid 3. Masinad 4. Sots- ja ravikindlustusmaks 5. Ehituse üldkulud ja kasum 6. Kindlustus ja tagatiskulud 7. Käibemaks Ehitustööde liigitus (Erinevalt ELE-st ei ole seotud tööliikidega mõõtühikut) 000 eh.plaani ettevalmistamine 001 tellingutööd Lk 12. esimene pool 002 mullatööd 040 eritööd kütteseadmed 082 eh. tööde raudtee ülesseadmine Liigitus ei ole lõplik, edasine liigitamine eh. tööde liikide kvaliteedi ja koguse järgi. Iga projektis osaleja soovib teha endale vajalikke arvutusi läbi viia suvalisel viisil, ent tuleb
................................................................................................7 3.2. Väikevahendid............................................................................................................8 3.3. Materjalid....................................................................................................................8 3.4. Side- ja reklaamikulud..............................................................................................10 3.5. Stardikapital ja tegevuskapital..................................................................................10 4. TOOTED/TEENUSED....................................................................................................12 5. KONKURENTSI ANALÜÜS..........................................................................................13 6. PERSONAL.....................................................................................................................14 7. HINNAKUJUNDUS.............
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Koristamist teostavad disinerid ise, kordamööda, iga päeva lõpus. Disainerid saavad omavahel nõu pidada ja arutada, kuidas riideid kaunimaks muuta. Nad kujundavad rõivad ümber, lisades neile nt. pitsi, paelu, tikandeid jms. Riideedemete kujundamise võimalusi on veelgi: värvi muutmine (kangavärvidega), kahe eriva rõiva kombineerimine kokku üheks, kohendamine (lõike, suuruse, pikkuse muutmine), nööpide väljavahetamine, muude tehnikate kasutamine (nt. batika, tüll, viltimine) Reklaam? Tallinna koolides, Tasutareklaam.com ( tehakse koduleht), tänaval, poe ees kolmnurk püsti akendel poekleebised, Facebook Põhivahendid Nr. Nimetus Arv Hind Maksumus AM% AM summa aastas 1. Heavy Duty 4423, 1 332 332 14,3 % 47,4 singer(õmblusmasin) 2. Singer 14T968 1 800 800 10 % 80 Professional (overlok) 3
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
eelarve- ja aruandlussüsteemide liigne eraldatus ei võimalda kasutada arvestus- informatsiooni süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt; tegevustulemusi jälgitakse enamikes ettevõtetes funktsioonide ja tootegruppide lõikes, vähemal määral kliendigruppide ja müügipiirkondade lõikes. liiga laialt määratletud kulukohad tekitavad raskusi erinevate kuluelementide (kululiikide)seostamisel kuluobjektide ehk toodetega ning seega teatud määramatust toodete omahinna kalkuleerimisel; peamiselt kasutatakse mahupõhiseid üldkulude jaotusbaase; erinevate tehnoloogiatega ettevõtete arvestussüsteemide ülesehitus on küllalt sarnane. Seega ei avalda tehnoloogilised muudatused ettevõtetes veel piisavat mõju arvestussüsteemide arengule. Analüüsi tulemused näitasid, et Eesti ettevõtete kulu- ja juhtimisarvestussüsteemid ei peegelda veel piisavalt detailsel tasemel ettevõtetes asetleidvaid tegevusi ja protsesse
* Rahvusvaheline kullerpost käibemaksuvaba käive - käibemaksuga ei maksustata: * universaalne postiteenus (pension koju) * tervishoiu teenuse korraldamise seaduse ja sotsiaalministri määrusega kinnitatud nimekirjas (inimorgani, -koe, -vere, veretoote, rinnapiim ) * turvakodu teenus laste ja noorukite kaitsega seotud. Alus kesk- ja põhi- kesk- kõrgharidus koolitus * haige vigastatu või puudega isiku vedu * kindlustus teenus * kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine ning eluruumi hooldus teenuse osutamine eluruumi omanikule * EV kehtiv postimakse vahend nominaal väärtuses * teenus krediidi asutuses * tehingud väärtpaberitega * hasartmäng seal hulgas ka loterii korraldamine ja loteriipilet * investeeringu kuld (kaelas on ehtekuld, invest. kuld on pulgakesed!! kui neid müün on vaba)
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
. 6. TÄPSUSTA, KES ON SINU ETTEVÕTTE HANKIJAD EHK TARNIJAD. Ettevõte Tooraine/ Aadress Telefon Meiliaadress tarnija materjal Autokaubad Varuosad Ädala tn.1a, Tel. 6587018 [email protected] 24 OÜ Tallinn 10614 Helly Tööriided ja Mustamäe tee Tel: +372 [email protected] Hansen kindad 29, Talinn 682 5143 Workwear 10616 Telia Eesti Internet ja TV Valge 16 [email protected] AS (Arvuti ja Tallinn (laua)telefon) Saku Läte Veeautomaat Saale, Saku +372 614 [email protected] ja joogivesi vald, 75501 0808 Joogiekspert Kuumajoogi- Pae 1 Pärnu 44 60 424 [email protected] OÜ keskus klientide ooteruumi
- Kohupiimakook 35.- · Lastele Grillitud kanalõigud magushapus kastmes riisi ja salatiga 60.- Nuudlid valikuliste lisanditega 40.- Riis valikuliste lisanditega 40.- · Joogid Mahlad 15.- / 25.- Coca Cola joogid 12.- / 20.- Lisanduvad teenused: Toitlustuskoht pakub võimalust ruumides korraldada sünnipäevasid ja pidustusi. Selleks on ruumis võimalus paigutada lauad ühte suuremasse gruppi. 9. TURUSTAMINE Reklaam: Hea ja läbimõeldud reklaam on firma edukuse üheks aluseks. Reklaam loob eelised konkurentide ees, tõstab ettevõtte käivet, loob ettevõttele hea maine. Samal ajal ei ole mõtet teha reklaami peale liigseid kulutusi ja see pole ka võimalik, kuna algaval ettevõttel pole lihtsal ressursse. Täiesti asjatu on näiteks nn. reklaam posti teel, sest inimesed on tüdinenud sellest pahnast, mida neile postkasti topitakse ja keegi seda ei loe. Samuti ei tule kõne alla (vähemalt esialgu) raadio- ja telereklaam,
6 (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Haridus. 2. Kindlustus. 3. Ametiühingukoondised. 4. Kultuur, inimeste elukvaliteet. 5. Ajakirjandus ja muud infovahendid. 6. Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz. 7. Elanikkonna demograafiline struktuur. 8. Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused. 9. Mood. Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit
keskkonna elemendiks on kultuur. Tunnustest, mille alusel saab eristada ühtesid või teisi elanike informaalseid gruppe, võiks näitena nimetada kutsealaseid, demograafilisi (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Haridus. 2. Kindlustus. 3. Ametiühingukoondised. 4. Kultuur, inimeste elukvaliteet. 5. Ajakirjandus ja muud infovahendid. 6. Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz. 7. Elanikkonna demograafiline struktuur. 8. Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused. 9. Mood. Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit ühiskonna ülesehituse,
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse
nõudlust ja asenduskauba hinna langus vähendab antud kauba nõudlust. *tarbijate ootused – kauba nõudlust mõjutavad ka tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. *tarbijate arv – tarbijate arv mõjutab turunõudlust ja seega tarbijate arvu kasv suurendab nõudlust ja vähenemine surub nõudluse alla. *tarbijate maitse ja eelistused – eelistuste ja maitse muutused mõjutavad tugevasti nõudlust ja sellele aitab tihti kaasa reklaam. 4.Pakkumisseadus Pakkumisseadus – väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad (pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus). Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos. Pakkumisseadust iseloomustavad põhimõisted: 1)Pakutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma). 2)Pakkumine on seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollakse võimelised
.......................................................................... 17 10. ASUKOHA VALIK............................................................................................................................... 18 11. JUHTKOND, PERSONAL, MEESKOND ............................................................................................... 21 12. VAJAMINEVAD VAHENDID .............................................................................................................. 26 13. STARDIKAPITAL, INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE.................................................................... 33 14. LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK ................................................................................................ 40 15. TURUNDUS- JA JAOTUSKANALID ..................................................................................................... 42 16. HINNAPOLIITIKA ...............................................................................................................
väärtus on 30000 EUR. Koostetehase vajadus on 100 konteinerit kuus. Hankijal on valida õhutranspordi ja maanteetranspordi kasutamise vahel. Õhutranspordi kasutamise puhul on transütaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5 konteinerit veohilmaga 100 EUR konteiner. Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes R veokulu kaubaühiku kohta Ci = teel olevate varudega seonduvad kulud P * 1 * ta P = Kaubaühiku rahaline väärtus I = Säilituskulu, % aastas
3.4. Agendil ei ole lubatud teostada kaupade reklaami ja tegutseda käsundiandja agendina väljaspool lisas nr.2 nimetatud territooriumi. 35. Agent võtab vastu ostutellimusi lisas nr.1 sätestatud kaupadele ning edastab saadud tellimused hiljemalt ..... (.......) kalendripäeva jooksul käsundiandjale. 31. Agent peab läbirääkimisi ostjatega ning teavitab läbirääkimiste tulemustest viivitamatult käsundiandjat. 32. Agent organiseerib kaupade reklaami käsundiandja kulul. Reklaam ja sellega seotud kulud kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult käsundiandjaga. 33. Agent organiseerib ja vajadusel teostab iseseisvalt käsundiandja kulul kaupade transporti, vastuvõtmist ja ladustamist territooriumil. 34. Esindab käsundiandjat vaidlustes ostjatega kauba kvaliteedist, puudujäägist või riknemisest tulenevates vaidlustes. 35. Teostab muid toiminguid, mis on eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud käsundiandjaga. 36
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
