Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduse KT ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valige, lipuga, maksud, sektor, maksumäär, ekspansiivse, rahapoliitika, keskpank, lipp, rahvamajanduse, laffer, diskontomäära, eelarvepoliitika, hüvised, lõpptoodangu, punktisumma, muuhulgas, kogutoodang, rakendamise, lafferi, maksimeeriv, koguprodukt, turuhindades, kaudsete, meetmeks, osakaalu, lisareservideks, reserve, sularahareserv, reservistKüsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühishüvis on oma olemuselt konkureeriv, see tähendab et kui see kaup on turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine suurendab kulutusi ressurssidele. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Valige üks:
Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“
Alustatud kolmapäev, 20 detsember 2017, 16:14 Olek Lõpetatud Lõpetatud kolmapäev, 20 detsember 2017, 17:06 Aega kulus 52 min 27 sekundit Hinne 48.0, maksimaalne 60.0 (80%) Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3
territoriaalsest printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 11 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 15 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varimajandus on üks osa varjatud majandusest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 16 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 17 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö rahvuslikust printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 18 Vale Hinne 0,0 / 1,0
– Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. – Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. – Vale
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE Küsimus 1 Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP
maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär Hinne 1,0 / 1,0 kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Vastupidi! Proportsionaalse maksusüsteemi korral on erineva sissetulekuga isikutel ühesugune maksumäär, progressiivse maksusüsteemi puhul maksustatakse aga suuremaid sissetulekuid kõrgema maksumääraga. Regressiivse maksusüsteemi puhul oleks aga nii, et väiksema sissetulekuga isikutel oleks maksumäär kõrgem ning suurema sissetulekuga isikutel madalam. Küsimus 5 Mida suurem on kaudsete maksude osakaal kõikidest maksudest, seda Valmis regressiivsem on maksusüsteem.
Valmis kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks ning avaliku sektori töötajatele palga maksmiseks, Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid. Vali üks: Tõene Väär Esitatud väide peab paika. Küsimus 3 Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja Valmis maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimest poolt (põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale sissetulekule
elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT’st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT’st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 – kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel „importmiinus eksport”. Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5
elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT'st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT'st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5
kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17. Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse RKP ja SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. VALE, kogutoodangust arvestatakse maha vahetoodang 18. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele, peab kõigis
Tõene Arvestustest 6.2 1. Turu puudulikkused on: tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus ja ebaõiglane tulude jaotus. Tõene 2. Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. Väär 3. Milton Friedman tõestas, et turg kukub läbi ja John M. Keynes, et ka valitsus võib läbi kukkuda. Väär 4. A. Lafferi arvates (lafferi kõver) ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Tõene 5. Heaolumajanduse teooria arvestab lisaks pareto-efektiivsuse kriteeriumile ka ressursside paigutusega seonduvat tulude jaotust ühiskonnas. Tõene 6. Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Tõene 7. Otseste maksudega maksustatakse tulu teenimist. Tõene 8. Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Väär 9
Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Neoklassikalised majandusteadlased: 1.Majandus on põhiliselt stabiilne. 2. Valitsus ei suuda kuidagi majandus mõjutada. Väidavad, et ärimehed näevad läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning kasutavad selle oma huvides ära. 3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad arvestada olulisi faktoreid, mis nende arvates eeldatavasti majandust ei mõjuta. Lähtuda tuleks ratsionaalsusest ja loogikast (nn. ,,talupojamõistusest"). Peavad oluliseks hinnamehhanismi. Keinsialism - John Maynard Keynesi ideede pooldajad 1.Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 3
pitsade müüdud kogus 12. Paindlike hindade eeldus on mudelis siis hea, kui hindade muutumist mudelis uuritakse: pikal perioodil Teema 2 Hindelised testid 1. Kui kodumajapidamised soovivad säästa rohkem kui firma investeerida, siis klassikalise mudeli kohaselt: itressimäärad langevad 2. Suletud majanduses Y-C-G võrdub: rahvamajanduse säästuga 3. Olgu Cobb-Douglase tootmisfunktsioon Y=AK1/2L1/2 kus Y on SKP ning parameeter A=10. Eeldame et kapitali kogus K=100 ja töö(jõud) L=400 ja nii töötajatele kui ka kapitali omanikele makstakse vastavalt nende piirproduktile: reaalne rent = 10 4. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui: töötajate arv kasvab 5. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni:
rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) keskpank tõstab kohustusliku reservi määra Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik
c. Kaupade ja teenuste ostmist avaliku sektori poolt arvestatakse SKP arvutamisel kulutuste meetodil 1,00/1,00 Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: a. jaehinna-, turhinna- ja kokkuleppehinnaindeksit b. tarbijahinna-, ostjahinnaindeksit ja SKP deformaatorit c. tarbijahinna, tootjahinna indeksit ja SKP deflaatorit d. universaalset makroökonoomilist indeksit Mitmel eri meetodil arvutatakse Eestis SKP väärtust? a. ainult ühel ja selleks on rahvamajanduse arvepidamise süsteem SNA (The System of National Accounts) universaalne meetod b. kahel meetodil ja nendeks on tehtud kulutuste ja saadud tulu meetod c. kolmel meetodil ja nendeks on tootmise meetodil, mille aluseks on kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine, kulutuste ja saadud tulu meetod d. vastavalt võimalustele, niipalju kui lähteinformatsiooni saadakse niipalju ka meetodeid kasutatakse Kuidas leitakse SKP väärtust kulutuste meetodil? a
Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist
Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 6 Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valmistatud väärismetallist
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
defitsiitide summa; summa; d) suurus, mis näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid. 12. Eelarve puudujääk: p j a) näitab riigivõla suurust; b) näitab SKP lõhe suurust; c) c) näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid; d) näitab, et riigikogu ei oska arvutada. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 13. Avalik sektor: a) hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris registreeritud; b) hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume; c) hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente; d) hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure. 14. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a) a) maksud sissetulekutelt; b) maksud kulutustelt; b) c) maksud omandilt; c) d) eraettevõtete kasumid; e) avaliku sektori ettevõtete kasumid 15. Kaudne maks on:
odavamalt. See, kes on kaasaegsem, suudab toota odavamalt. (tehnoloogia mängib rolli) Selline mudel paneb piduri tootearendusele, huvi puudub (seega ei ole täiuslik konkurents, vaid täielik) Kirjeldab lühiperioodi MC Pikk periood Aeg Turutõrked · Asenduskaubad · Turuvormid (nt monopol) · Asümmeetria üldjuhul teab pakkuja rohkem kui tarbija · Avalik sektor ja erasektor on omavahel konkurendid Wagner mida rikkamaks inimene läheb, seda rohkem tahab ta avaliku sektori poolt pakutavat (19.saj) Vastand täielikule konkurentsile monopol Täis- ehk täielik monopol · 1 pakkuja · Palju ostjaid · Eksporti/importi ei ole · Asenduskaupu ei ole Monopol kruvib hinna nii kõrgeks, kui võimalik. Monopoli eesmärk on kasumi maksimeerimine. Monopol küsib hinda p1, sest nõudlus (D) nõuab seda. Hinna saab tõsta nii kõrgele, kui suur on nõudlus.
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
kaup või teenus müümata. Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina-Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? Kas me seadustame prostitutsiooni nagu Saksamaal või karistame teenuse ostjat kriminaalkorras nagu Rootsis? Kas me jätkame liberaalset alkoholipoliitikat, mis lubab müüa viina 24 tundi ööpäevas igas kioskis, või valime Soome ja Rootsi tee, kus linnas on vaid üks viinapood ja sealt millegi ostmiseks tuleb tund aega järjekorras seista? Või keelame viinamüügi hoopis nagu Saudi Araabias.
( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada
a) Õige b) Vale 6. Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud pangalaenude intressimäärad püsisid 2017. aastal ja 2018. aasta alguses endiselt rekordmadalal tasemel või selle lähedal. a) Õige b) Vale 7. 2014. aasta juunis kuulutati välja EKP krediidileevendusmeetmed. Selle aja jooksul on pankadelt mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude koondintresside määrad langenud üldiselt palju enam kui turuintressi viitemäärad, mis näitab, et rahapoliitika meetmete mõju ülekandumine pangalaenude intressidesse on paranenud. a) Õige b) Vale 8. EKP hinnangul avaldub euro kallinemine ettevaateperioodi jooksul alusinflatsioonile kasvusurvet, kuid osaliselt tasakaalustavad seda euroala sisenõudluse paranenud väljavaated, mis omakorda pidurdab inflatsiooni. a) Õige b) Vale 9. M1 tähistab kitsamat rahapakkumist. M1 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest. a) Õige b) Vale 10. M3 tähistab laia rahapakkumist
Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühishüviste tagamine. Joonis Valitsuse roll majandustegevuse ringkäigus. Ülesanne 22. Arutlege rühmatööna, milline valitsusüksus on tabelis esitatud tegevuste teostaja ja määratlege vajalikud ressursid. tegevus teostaja ressursid Riiklike õppekavade koostamine Koolide remont Teede korrashoid Tervishoiu teenuse tagamine RIIGIEELARVE, MAKSUD JA MAKSUSÜSTEEMID Missuguseid ühishüviseid peaks valitsus pakkuma, kellele ja kui suures koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid umber jaotama? Need on küsimused, mille üle vaieldakse igas ühiskonnas. Valitsuse tegevust ühishüviste struktuuri ja mahu kujundamisel ning rahastamisel nimetatakse eelarve- ehk fiskaalpoliitikaks. Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed.
· Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: o aja periood (mida pikem on ajaperiood, seda elastsem on pakkumine) o toote iseloom (nt säilivus) ja o ressursside kasutamise alternatiivsed võimalused · · Hinnast peaaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormust osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis väheelastsem o Teisisõnu, kui nõudlus on elastsem, kannab rohkem tootja. Kui pakkumine on elastsem, kannab rohkem tarbija. · Kaudsed maksud: o Käibemaks 20% o Aktsiisid o Elektriaktsiis o Kütuseaktsiis o Pakendiaktsiis o Tubakaaktsiis o Alkoholiaktsiis · Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi: o Hetkeperiood situatsioon, kus tootja pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud o Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu
A. 20 0% B. 10 100% C. 1,0 0% D. 0,1 0% 36. Eksogeenne pakkumine tähendab, et: Student Response Value Correct Answer A. keskpank pakkus raha välispankadesse hoiule 0% B. välisivestorid sisenesid suurte rahadega majandusse 0% C. keskpanga poolset rahapakkumist tehakse majanduse 100% elavdamiseks D. majandusarengu kiirenemine põhjustas keskpangapoolse 0% rahapakkumise kasvu 37. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: Student Response Value Correct Answer A
Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavand
Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika......................................................................................10-11 Rahanduspoliitika.........................................................................
annaabi.ee 
