loodusvarad, inimressursid ja kapital. 2.Loodusvarad On see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma ekuks ja majandustegevuseks kasutab. Näiteks maavarad, mets, õhk. 3.Tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toote ja teenuste loomiseks. 4.Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete/teenuste loomiseks. 5.Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. 6.Majandusjõud on üldised ressursid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. 7.Teenused on immertsiaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt nagu autoparandus. 8.Tooted on materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad nagu arvutid, pitsa, rõivad jne. 9.Turg on majanduse alus, kus inimesedteevad igal ajal/igal pool üksteisega vabatahtlike vahetustehinguid. 10.Nappus tähendab, et kõigi soovitud asjade tootmiseks ei jätku meil seadmeid, materjale ning inimesi.
Uurinud rahvastiku vananemise ja vähenemise tagajärgi Euroopa majandusele, poliitikale ja keskkonnale, tutvustab Coleman demograafilisi lahendusi rahvastiku vananemise probleemile. Vaatluse all on ka mittedemograafiliste, nagu majanduslike, rahanduslike jmt. lahenduste võimalik mõju. Euroopa Liidul on mitu võimalikku tulevikku. Üks võimalikest, on see, et Euroopa on 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisem majandusjõud. Selline eesmärk seati Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel. Seniste suundumuste järgi pöörab Euroopa pigem põhitähelepanu sotsiaalsele kaitsele ja õigustele kui tootmisele ja mõjuvõimule. Demograafilistel protsessidel pole sealjuures kindlaksmääratud rolli. Kõrgema sündimusega maades peaks elanikkonna vananemisest tingitud probleemidega toime tulema tööjõu, pensioniea jms. reguleerimisega, ehkki majanduskasv võib seetõttu mingil määral aeglustuda
Marxi teooria järgi on kaupadel ja teenustel väärtus tööjõu pingutuste tõttu. Marx väitis, et kapitalistliku süsteemi puhul saavad rikkad rikkamaks nja vaesed vaesemaks. Suurim teos "Kapital". A. Marshall - Tema raamat oli majandusest oli kasutusel kaua Inglismaal.Ta on üks majandus teaduse asutajatest. 25. M. Friedman - Arutles, milline osa peaks olema valitsusel majanduses. Pakkumine ja nõudlus kui kõige suuremad majandusjõud. Pooldas vaestele lisaraha andmist, et oma probleeme lahendada aga mitte riigi otsest sekkumist majandusse. Negatiivse tulumaksu pooldaja. 26. J. M. Keynes - Keynes väitis, et kogupakkumise ja -nõudluse tasakaal on võimalik samaaegselt tööpuudusega. Tõõpuudus on majandussüsteemile omane ja saab parandada juhul, kui sekkuda turule. Valitsus peaks kulutama ressursse, et luua töökohti, mis suurendab kogunõudlust ja majanduslikku aktiivsust. Ülesanne 5.
Ressursid on loodusvarad, inimressursid, capital Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. N: maavarad, mets, õhk..... Tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikus hoiak mida iseloomustevad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Majandusjõud üldised ressursid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Teenused on immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt. N: torulukksepatööd ja autoparandus Tooted materiaalsed hüvitised, mida ettevõttedvalmistavad. N: arvutid, pizza, jne. Turg majanduse alus, kus inimesed teevad igal ajal, igal poole üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Nappus suutmatus rahuldada kõikide soove kuna ressursid on piiratud
Eestis Euroopa Liidu abiga on selge programm väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks. Eelkõige toetakse infovahetust, näiteks messidel osalemist. Eesti mõju rahvusvahelisele poliitikale ja globaalsetele protsessidele suurenes, sest heakskiit Euroopa Liidu institutsioonides annab Eesti arvamusele kaalu. Euroopa Liidu seisukoht on paljudele ettevõtetele ja organisatsioonidele tähtis, sest Euroopa liit on maailma suurim majandusjõud. Eestil on läbi Euroopa liidu enam võimalusi oma algatuste tulemuslikuks edastamiseks. Eesti seisukoht muutus olulisemaks teistele riikidele. Möödunud 3 aasta miinused Eestil EL liikmena. Osa küsimusi tuleb otsustada koostöös teiste liikmesriikidega ning kui Eesti soovib, et teised liikmesriigid austavad Eesti huve ja toetavad Eesti olulisi algatusi , siis tuleb ka Eestil endal teha järeleandmisi teiste liikmesmaade kasuks. Ahenevad Eesti valikuvõimalused mitmes
mõjusfäärideks. Suurriikide mõjukuses tominub muutus: 1. USA muutub maailma suurimaks majandusjõuks. 2. Saksamaa on Euroopas esikohal. 3. Inglismaa majandus on kinni jooksnud, aga ta on kolmas tänu rahandusele, merendusele jms. 4. Prantsusmaa on arengus peatunud, aga tänu oma pangandusele ja luksuskaupadele neljas. 5. Venemaa püsib heal positsioonil tänu laiale siseturule ja odavale tööjõule. · Kaug-Idas on uus tõusev majandusjõud Jaapan. 1867. a. viiakse Jaapanis õnnestunult läbi Meiji reformid, mis tagavad riigi moderniseerumise. · Hiina avaneb ja Euroopa suurriigid hakkavd dikteerima Hiina tegevust : rendivad linnu, dikteerivad kaubandust. Hiina majandus allutatakse lääne huvidele. Hiinas hakkab kodusõdade ajajärk. (2009-11-02) JAAPAN Jaapani tõusu põhjuseks on Meiji reformid alates aastast 1867. Jaapanit hakatakse moderniseerima ja nad suudavad säilitada ka oma traditsioonid
soodsat kaubandusbilanssi. Nende ideed väljendusid loosungis: ,,Laissez faire, laissez passer" ehk ,,laske teha, laske minna". Vaidlus nende vahel, kes toetavad majanduse reguleerimist, ja nende vahel, kes tahavad majandusel vabalt kulgeda lasta, on ikka veel aktuaalne ka tänapäeval. Mis tahes majandusprobleemide puhul leiab ikka osa inimesi, et valitsus peaks sekkuma, aga teised eelistavad majandusvabadust ja soovivad, et majandusjõud võtaksid vabalt oma kursi. Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust (vaba ettevõtlust) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted e
majanduslike ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks riikidevahelistes organisatsioonides koostööd tegema. Regionaalsete kaubanduslepete 2 traditsioonilist tulemust kaubanduse lahknemine (endise partneriga väljaspool blokki) ja kaubanduse loomine (endise partneri või kodumaise toodangu asendamiseks). Alates teise maailmasõja lõppemisest on eristatavad 2 suuremat regionaalsete kaubanduslepete sõlmimise lainet: varastel 1950.-tel (EEC) ja 1980.-te lõpus. Suured majandusjõud on sellest viimasest ajast teinud ka tihedamat koostööd GATT/WTO raames. Regionaalse majandusintegratsiooni tüübid: vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, majandusliit. Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Majanduslikud organisatsioonid :Reguleerivad ja finantstuge andvad organisatsioonid – IMF, WTO, WCO Rahvusvahelist statistikat koondavad ja nõu andvad organisatsioonid – Maailmapank (WB), Maailma Majandusfoorum (WEF)
Sajab u. 1200 mm/aastas, sellest 75% suvel, keskmine temp. u. 14,5oC. Sügisel on taifuune. Jõed on lühikesed ja vaid suvel veerohked. Riisipõldude veestamiseks on neile rajatud palju tamme ja paise. Tasandikud ja orud on põllustatud. 64% territooriumist katavad metsad ja põõsastikud. Maavaradest leidub kivisütt ja ligniiti (varu 17 miljardit tonni), raua-, plii-, tsingi-, vase- ja molübdeenimaaki, kulda, hõbedat, grafiiti, talki, fluoriiti jalubjakivi. Põhilised majandusjõud on finantstööstusgrupid: Samsung Group, Hyundai Group, Daewoo Group ja LG Group. 1996.a. võeti OECD liikmeks. SKT 1 el. kohta 21 900 USD. Elektrienergiast saadakse 63,4% soojuselektrijaamades, 35,8% tuumajaamades ja 0,8% hüdroelektrijaamades. Terasetoodangult (2002.a. 45 mln t) maailmas 8. kohal. Imporditakse kivisütt ja kogu vajatav nafta, gaas ja tuumkütus. Tegeletakse nafta- ja keemiatööstusega ning musta metallurgiaga (peam. sadamalinnades)