ja teenuste tootmiseks Ettevõtlikkus hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtumine. Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivsuse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel Tootmisvõimaluste piir kaupade tootmiskominatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursside omavahel kombineerides Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud Piirprintsiip Majandusteadlased nimetavad kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist,et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarvijate, töötajate, ettevõtete, juhtide ja riigiametnikena Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või eraettevõte, mitte aga riik
KOKKUVÕTE arvestust, aga mis tahes vormi raha ka ei võtaks, teeb ta vahetuse ikkagi üsna lihtsaks. Majandusteadus on õpetus inimestest nende tava - lises elutegevuses. Inimestel on vajadused, millest osa pidevalt kordub. Vajadusrahulolu protsess nõudlus tootmine, jaotus ja tarbimine aitab inimestel vajadusi Majandusteaduses peegeldab nõudlus toodete ja rahuldada. Vajaduste rahuldamise protsessis teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab kasutatakse kolme tootmistegurit: loodusvara - osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inime - sid, töö jõudu ja kapitali. Vahel lisatakse neile neljandana sed ostavad mingit kaupa rohkem madalamate kui ka ettevõtlikkus. kõrgemate hindadega. Majandusteadlased nime -
tootmiseks loovad ja kasutavad. Tootmisteguriteks loetakse loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali Ettevõtlikus koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. Oskuste ja võimete kogum, kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskusel Nappus tähendab, et vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti Loobmuiskulu saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamatta jäänud võimalusest Stiimulid on positiivsed tasud mingi valiku tegemise või kindlal viisil käitumise eest Negatiivsed stiimulid on sageli seotud trahvide või karistustega Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on võimalik üldse toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse
majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikkus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Majandusteaduse esimene võib-olla kõige tähtsam väide meie ressursid on piiratud tähendab, et kõigi soovitud asjade tootmiseks ei jätku meil ei seadmeid, materjale ega inimesi. Alternatiiv ehk loobumiskulu - tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel KÄSUMAJANDUS - riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikuid. TAVAMAJANDUS üks vanimaid majandussüsteeme. Nagu nimigi näitab, sõltuvad
KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud),
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja
Majandusõppe kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus?Sotsiaalteadus, mis uurib kuidas nappide ressurside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. 2. Mis on majandus?Riigi (ettevõtte, majapidamise jm. Üksuse) ressursside juhtimine, pidades silmas nende tootlikkust. VÕI valikute/otsuste protsess. 3. Mis on rikkus?Teatud ajahetkel omatav kaupade hulk. 4. Mis on turg?Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. 5. Mis on kauba ja teenuse vahe?Kaup on füüsiline toode, mida tarbitakse peale toote valmimist. Teenust ei saa katsuda ja tarbitakse tootmise käigus. Teenus on tasu eest tehtav töö. 6. Nimeta tootmisressursid.Loodusvarad, inimressurss, kapital (ja ettevõtlikkus) 7. Mida tähendab nappus?NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID 8. milised on majanduse põhivalikud?Mida, kuidas ja kellele toota. 9
eluks ja majandustegevuseks kasutavad. Mis on inimressurss? · Tööjõud Mis on kapital? · Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad vahendid. · Nt. hooned, tööriistad, masinad Millised on 4 tootmistegurit? · Tööjõud · Kapital · Loodusvarad · Ettevõtlikkus Mis on nappus ja mis on selle valem? · Nappus on ebakõla vajaduste ja nende tarbeks kasutatavate ressursside vahel. · NAPPUS= vajadused > saadavad ressursid Mis on alternatiivkulu? · Alternatiiv ehk loobumiskulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti. Mis on stiimul? · Stiimul on positiivne tasu mingi valiku tegemise või mingil kindlal viisil käitumise eest. Mis on negatiivne stiimul? · Negatiivsed stiimul on tihti seotud trahvide/ karistustega. Mis on kaubavahetus? · Millegi vahetamine millegi uue/muu vastu. Mis on piirprintsiip?
valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.
Kaup Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed
kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Piiriprintsiip- kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiibi mõte on võimalike muutuste analüüs(mitte hetkeseisiundi) Makroökonoomika uurib majandust tervikuna.-kogunõudlus ja kogupakkumine, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle
toodete ja teenuste loomiseks. Sageli lülitavad majandusteadlased tootmisressursside loetellu ka ettevõtlikkuse. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Ettevõtja isik, kes võtab endale äririski, lootes saada kasumit. Nappus on suhteline mõiste. Nappus kujutab endast olemasolevate ressursside hulga ja inimeste soovide suhet. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu e. loobumiskulu on parim teine võimalus, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Tootmisvõimaluste piir peegeldab otsuste alternatiivkulusid. Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist.
Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest
3.peatükk Nõudlus Majanduses peegeldab NÕUDLUS toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalamate kui kõrgemate hindadega. Seda nimetatakse HINNAMÕJUKS ehk NÕUDLUSSEADUSEKS. Kui inimesed turul kaupu ja teenuseid ostavad, siis ühinevad nende nõudmised TURUNÕUDLUSEKS. Nagu iga üksikisiku nõudmine, näitab ka turunõudlus alati hinnamõju. Hinnamuutusemõju kogusele, mida tarbijad ostavad, on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse muutuse, on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogutulu. Kui hinnamõju on väike, on nõudlus jäik, sellisel juhul suurendab kõrgem hind kogutulu. 4.peatükk Pakkumine Ettevõtted puutuvad kokku alternatiivkuludega, mil tahes nad tooteid ja teenuseid toodavad
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand.......................................................................................................................... 5 2.1.1 Nõudlus...................................................................................................................... 5 2.2 Hinnasüsteem....................................................................................................................6 2.3 Konkurents........................................................................................................................6 2.4 Ettevõtlikkus..................................................................................
Muutuvkulud on kulu, mis muutub tootmismahu muutumisel. Näiteks: tükitööliste palgakulu, toodangu pakkekulud, müügi komisjonitasu jne. 15. Kuidas jagunevad majandussüsteemid? Nimeta ja too välja olemus (4+1) Tavamajandus – tegeletakse käsitööga ja põllumajandusega. Käsumajandus – enamik omandiõigust riigi käes. Turumajandus – majandussüsteem, mis kasutab vabatahtlikku vahetust. Segamajandus – riigile kuuluvad ettevõtted kui ka inimestele. 16. Mis on nõudlus? Nõudlusseadus? Nõudlus on teatud kauba/teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus - inimesed ostavad tooteid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga. 17. Mis on pakkumine? Pakkumisseadus? Pakkumine on kaupade/teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel.
oodatuna. Oligopolile on iseloomulik firmade tootmisotsuste vastastikune sõltuvus: ühe tootja otsused võivad suure tõenäosusega mõjutada konkurentide otsuseid ja tegevusi. Monopol on tootmisharus ainuke toodangu pakkuja. Monopoli olemasolu eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumin Asenduskaubaks loetakse kaupa, mis rahuldab sarnaseid vajadusi. Monopol on täiusliku konkurentsi vastand. 3. nõudlus on teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 4. Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel 5. Hinnamõju: inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. 6. Nõudluse mõjurid (mõjutavad tegurid): tarbijate (ostjate) sissetulek (ostu
Majandus: Tund 5 10.klass NÕUDLUS 1.Mis on nõudlus ja milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 2.Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalama hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? 1.Raha kulutus on väiksem. 2.Madalama hinnaga saab rohkem, kui kõrgema hinnaga. 3.Kui midagi maksab liiga palju, siis läheb inimene sinna kust on võimalik odavamatl osta. 4.Ja kui raha on vähe, siis ostad odavama toote. 3.Kuidas kujuneb turuhind?
Mikro- ja makromajandus Majandus ühiskonna toimimise alg süsteem mis tuleb valikustest mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtude ja riigiametnikena. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud Scarcity - because of scarcity a rationing device is needed whatever the rationing device, people will compete for it. Scarcity and competition are linked. Scarcity because of scarcity people must make choices. When choices are made opportunity costs are incurred. Changes in opportunity cost affect behavior. Alternatiiv kulud- ehk loobumiskulu parim alternatiiv võimaluse maksumus millest loobutakse valiku tegemisel.
Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Samas on ta ka ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk jne.). Tootmisressursid on loodus- ja maavarad, inimressursid on inimene. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme, kui tarbijad, töötajad,
igapäevaelust". Otsustamine on inimeste igapäevane tegevus. Inimesed otsustavad iga päev , kuidas oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteguriteks. MASLOW ` VAJADUSTE HIERARHIA
Turvalisus Füsioloogilised 5.Vajaduste rahuldaminise ahel: 5. . Vajadused ressursid tootmine tootmise tulemus.kau- . . . bad ja teenusd vahetusprotsess kaubad kättesaadavad vajaduste rahuldamine 5.1.Tootmine on protsess, mis ühendab tootmisressursid, mille 5.1. tulemusena toodetakse kaupu ja teenuseid , - ( ) 5.2.Jaotusprotsess (vahetus) toodete ja teenuste viimine 5.2. ()
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja alternatiivkulu
Teenused on immateroaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutav. Näiteks maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse töödete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks.
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samal ajal saavutada ka ettevõtte enda eesmärke. Oluline on turundustegevuse eri komponentide omavaheline kokkusobivus. Turundus koosneb turundusmeetmestikust, mis omakorda jaguneb toodangu-, hinna-, turustus-, ning müügitoetuspoliitikaks. 10. Turu segmenteerimine ja sihtturu valik. Turu segmeteerimisel jaotatakse turg erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Peamiseks eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Segmenteerida võib ühe (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi (nt. vanus, sissetulek ja haridus). Turu segmentimine võimaldab: (1) Täpselt määratleda oma turgu; (2) Õigeaegselt kohaneda muutuvate
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms).
Turumajandus - Ressursse jaotavad eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal - Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism - Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada Kas tegemis on efektiivse majandusega? Pareto efektiivsus? - Eelduseks on ressursside piiratus - Efektiivne on majandus, kus kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne - Sooviga suurendada mingi kauba või teenuse hulka, tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähendada mingi teise kauba või teenuse hulka Ressursid või tootmistegurid – kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade või teenuste) valmistamiseks - Inimressurss ehk töö - Loodusressurss ehk maa - Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital
Pakkumine IV peatükk Mis on pakkumine ja kuidas see illustreerib hinnamõju? Miks soovivad tootjad müüa mis tahes kaupa rohkem kõrgema ja vähem madalama hinnaga? Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? Mis on pakkumise hinnaelastsus ja mis seda määrab? Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüa enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete
Majandus: Tund 6 10.klass NÕUDLUS II 1.Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? Turunõudlus ja koos sellega ka hind peaks (teor.) kasvama kui üksikisiku nõuded mingi kauba järele suurenevad järsult. Turunõudlus peegeldab enamasti keskmist üksikisiku nõudluste summat ja kaudselt majanduse ,,tervislikku" seisu. 2.Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab Hinnamuutuse mõju kogusele mida tarbijad ostavad on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse muutuse, siis on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogutulu. Kui hinnamõju on väike, on nõudlus jäik ehk mitte elastne. Viimane kehtib enamasti esmatarbe kaupade grupi suhtes. 3.Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutuse vahel?
ostavad laias ulatuses tooteid ja turumajanduse tingimustes teeb see barteritehingud praktiliselt võimatuks. Raha mistahes kaup, mida vahetuses tunnustavad nii ostjad kui ka müüjad paneb turu toimima. Raha on " kütuseks turumajanduse mootorile". " Üksnes raha on see, mis paneb maailmas kõik liikuma." Publius Syrus ( 1. saj. e. Kr.) PAKKUMINE. Pakkumine on seotud eelkõige tootmisega. Pakkuja võib olla kes iganes - tootja, müüja, kaupade vahendaja. Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad, nende müügisoovid kokku moodustavad turupakkumise. Kui tarbija on huvitatud kauba ostmisest võimalikult madala hinnaga, siis pakkuja tahab vastupidi seda kaupa müüa võimalikult kallilt. Enne aga, kui üldse saab midagi müüa, peab tootja olema võimeline müügiks mõeldud kaupa valmistama.
Pakkumine IV peatükk · Mis on pakkumine ja kuidas see illustreerib hinnamõju? · Miks soovivad tootjad müüa mis tahes kaupa rohkem kõrgema ja vähem madalama hinnaga? · Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? · Mis on pakkumise hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete
Majandus: Tund 7 10.klass PAKKUMINE 1.Mis on pakkumine ja kuidas selles väljendub hinnamõju? Erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. 2.Miks soovivad tootjad müüa kaupa rohkem kõrgema ja vähem madalama hinnaga? Kui tootja müüb kaupa kõrgemate hindadega, siis on tal võimalik ka katta kulutusi paremini. Kui aga müüdakse madamala hinnaga rohkem, siis võib tootja jääda miinustesse, kuna tulu puudub. 3.Selgita oma sõnadega, milles seisneb pakkumisseadus?