Skandinaavia riikides on maksukoormus märgatavalt kõrgem kui Eestis. See mõjutab suuresti pakutavade hüvede kvaliteeti ja suurust, seetõttu on Põhjamaades kõrgem pensioni-ja palgamäär kui ka kvaliteetne tasuta haridus ja meditsiiniabi. Eesti riigi majanduselu sõltub oluliselt välismajanduse arengust. Arvan, et meie riik peaks ennekõike panustama ettevõtlusesse. Soodne ärikeskkond meelitab investoreid piiritagant samuti kasvab kohalik ettevõttlikus, sest suureneb konkurents. Maksupoliitika mõjutab suuremal või vähemal määral majanduse käekäiku kui ka üksikisikuid. Riik püüab reguleerib seeläbi kuidas saavutada maksimaalne heaolutase, mis on kõigi huvis.
Skandinaavia riikides on maksukoormus märgatavalt kõrgem kui Eestis. See mõjutab suuresti pakutavade hüvede kvaliteeti ja suurust, seetõttu on Põhjamaades kõrgem pensioni-ja palgamäär kui ka kvaliteetne tasuta haridus ja meditsiiniabi. Eesti riigi majanduselu sõltub oluliselt välismajanduse arengust. Enne kõike peaks Eesti panustama ettevõtlusele. Soodne ärikeskkond meelitab investoreid piiritagant samuti kasvab kohalik ettevõttlikus, sest suureneb konkurents. Riiklik maksupoliitika mõjutab nii majanduselu kui ka üksikisiku toimetulekut. Ideaalset balansi, kui palju riik peaks sekkuma ning, millisest maailmavaatest olenevalt, pole suudetud veel välja mõelda, kuid iga riigi eesmaärk on ühine, et majandus kasvaks ning elanikud tuleksid eluga toime.
(autoparandus..) Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Loodusvarad on see osa keskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.näiteks: maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõttlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on ültse võimalik toota kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nimetavad majandusteadlased kompromissi otsimist piiritulude ja
INFLATSIOON on raha väärtuse ehk ostujöu langus DEFLATSIOON on keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujöu töus DEVALVEERIMINE on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes 21. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A.) Loodusressursid(maa,maavarad,mets,veevarud) B.) Inimressursid(tööjõud) C.) Kapitaliressursid(tööriistad,hooned,rahalised vahendid) D.) Ettevõttlikus(oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida) 23. Kuidas toimib pangandus? Keskpanga ja kommertspanga õigused. susteemi ulemise tasandi moodustab riigi keskpank ja alumise kommerts ehk erapangad. riigi keskpanga peamine ulesanne on hinnastabiilsuse ning pankadevahelise arveldussusteemi toimimise tagamine. Keskpank omab ainuoigust raha kaibele lasta. Erapangad osutavad eraisikutele ja ettevotetele vajalikke pangateenuseid nagu nt
a bürokraatia ja riik sekkub mitmetasandiliselt kodaniku igapäevaellu. Tootmistegurid jagunevad: kohustuslikud kindlustusmaksud)) Kaudsed maksud:käibemaks,aktsiisid,tollimaks.Tulumaks-fi Maa(loodusressursid,kliima,maa), maksavad tulumaksu kogu tulult.maksuperiood aasta.Maksuvaba tulu on 2012.a Kapital(reaalkapital,finantskapital),Inimkapital(tööjõud,ettevõttlikus). SKP 14.4kuus.tulumaksumäär 21%. Äriühingud maksavad kasumi jaotamisel. Kui kasumit ei jaotata, koosneb:eratarbimine,investeeringud,valitsuse lõpptarbimine,puhaseksport(eksport-import, kui on maksukohustust ei teki.Äriühingul tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali neg, siis->osa SKP-st kasutatakse väljaspool koduriiki loodud väärtuste vähendamisel ja aktsiate osade tagasiostmisel
kogunetakse 4 korda aastas) Euroopa kohus EL-i kõrgeim kohtuvõim, mis valvab EL-i õigusaktide järgimise üle Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad II kursus ,,Majandus ja maailmapoliitika" Ühiskonna majandamine Riik ja majandus Majandus- ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb ostan, müün, toodab, vahetab. Majandusressursid ehk tootmistegurid 1.) loodusressursid (põlevkivi, puit, savi) 2.) inimressursid (töövõimelised elanikud) 3.) kapitaliressursid (raha, tööriistad) 4.) ettevõttlikus- loov mõtlemine, julge algatus, arukalt tegutsemine) Majandussüsteemid 1.) Naturaalmajandus 2.) Käsumajandus/plaanimajandus 3.) Turumajandus/vabaturumajandus (Eestis turumajandus) Majandussektorid 1.) primaarne (esmane) u 4% (nt Tootsi turvas) 2.) sekundaarne (teisene) u 25% (nt Toftan) 3.) tertsiaalne (teenindav) u 71% (nt Daily) 4.) kvaternaarne (eriti arenenud tehnoloogia) nt pangandus, mikroelektroonika Riigi roll majanduse korraldamises: 1
Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
kui puudub vanemate tugi või ülesanded liiga keerulised,tekivad kahtlused,kas suudab toime tulla,tähtis on vanemate kiitus ja toetus. 3.Initsatiiv(algatuslikkus)või süü 4-5 eluaastad;füüsiline katiivsus ja keeleline kasutamine;hakkab vanematelt küsima küsimusi;vanemad peaksid soodustama,kui peetakse küsimusi rumalaks võib tekkida süütunne. 4.Edukus või alaväärsus 6-11 eluaastad;last julgustatakse hästi tegema või asju lõpule viima,areneb töökus ja ettevõttlikus,kui koheldakse kui tüütajat,tekib süütunne,siis ei suuda lapsed tegevust nautida 5.Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga;füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks;otsitakse vastust küsimusele ,, Kes ma olen?"; kui ei oska ühendada elu eri külgi,jääb tema identsus ähmaseks. 6.Intiimsus või isolatsioon hiline noorkuiiga;eeldus,et noor loob lähedase sideme teise inimesega;kui ei suuda luua,areneb üksildus-ja iseleeritustunne 7
Supermoraalne. Põhiemotsioon on süütunne . Superego tõkestab naudingut, võitleb Id - ga. Struktuuride vahel valitseb dünaamika. Superego võivad forsseerida nii liiga head või liiga halvad vanemad. Psühhoseksuaalsed arenguastmed. Oraalne faas suu kaudu, lapsed topivad kõike suhu, 0-1 eluaastat Anaalne faas defekatsioon, 1-3 eluaastane, laps arvab, et saab ema e. oma maailma muuta õnnelikuks, kui potti kakab, sest tunnustati. Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas. Falliline faas Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed tunnevad kastratsiooniärevust, avastavad oma soolise erinevuse, tüdrukutel peenisekadedus, identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse
annaabi.ee 
