Skandinaavia riikides on maksukoormus märgatavalt kõrgem kui Eestis. See mõjutab suuresti pakutavade hüvede kvaliteeti ja suurust, seetõttu on Põhjamaades kõrgem pensioni-ja palgamäär kui ka kvaliteetne tasuta haridus ja meditsiiniabi. Eesti riigi majanduselu sõltub oluliselt välismajanduse arengust. Arvan, et meie riik peaks ennekõike panustama ettevõtlusesse. Soodne ärikeskkond meelitab investoreid piiritagant samuti kasvab kohalik ettevõttlikus, sest suureneb konkurents. Maksupoliitika mõjutab suuremal või vähemal määral majanduse käekäiku kui ka üksikisikuid. Riik püüab reguleerib seeläbi kuidas saavutada maksimaalne heaolutase, mis on kõigi huvis.
Skandinaavia riikides on maksukoormus märgatavalt kõrgem kui Eestis. See mõjutab suuresti pakutavade hüvede kvaliteeti ja suurust, seetõttu on Põhjamaades kõrgem pensioni-ja palgamäär kui ka kvaliteetne tasuta haridus ja meditsiiniabi. Eesti riigi majanduselu sõltub oluliselt välismajanduse arengust. Enne kõike peaks Eesti panustama ettevõtlusele. Soodne ärikeskkond meelitab investoreid piiritagant samuti kasvab kohalik ettevõttlikus, sest suureneb konkurents. Riiklik maksupoliitika mõjutab nii majanduselu kui ka üksikisiku toimetulekut. Ideaalset balansi, kui palju riik peaks sekkuma ning, millisest maailmavaatest olenevalt, pole suudetud veel välja mõelda, kuid iga riigi eesmaärk on ühine, et majandus kasvaks ning elanikud tuleksid eluga toime.
1. Majandusteadus on õpetus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada tooteid teenuseid, mida nad soovivad. 2. Turud võimaldavad ettevõtetel ja üksikisikutel, kes on ressursside omanikud, neid vabatahtlikult vahetada. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. 3. Neist iga mõiste aitab meil süsteemsemalt mõelda otsustest, mida teeme maailmas, kus elame. Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove. Igal valikul on alternatiivkulu parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et sa...
2.Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 3.Nimeta majandussüsteeme? 4.Mis on majanduse põhiküsimused? 5.Mis on eduka majandustegevuse aluseks? 6.Mis on makromajandus? 7.Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? 8.Mis on lisandväärtus? 9.Miks on kahjulik, et majandustegevus Eestis koondub Tallinna ja Harjumaale? 10. Mis on must turg? 11. Nimeta väliskaubanduse piirangud? 12. Mis on majanduse tsüklisus jne 1. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse aluseks on nii üksikisiku,ettevõtte kui ka riigi tasandil on Umbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lahtuvalt isikliku majanduskaitumise kavandaminekavandamine 2. Mis on majanduse põhiküsimused? MIDA JA KUI PALJU TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? 3. Nimeta majandussüsteeme? Natu...
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
kui puudub vanemate tugi või ülesanded liiga keerulised,tekivad kahtlused,kas suudab toime tulla,tähtis on vanemate kiitus ja toetus. 3.Initsatiiv(algatuslikkus)või süü 4-5 eluaastad;füüsiline katiivsus ja keeleline kasutamine;hakkab vanematelt küsima küsimusi;vanemad peaksid soodustama,kui peetakse küsimusi rumalaks võib tekkida süütunne. 4.Edukus või alaväärsus 6-11 eluaastad;last julgustatakse hästi tegema või asju lõpule viima,areneb töökus ja ettevõttlikus,kui koheldakse kui tüütajat,tekib süütunne,siis ei suuda lapsed tegevust nautida 5.Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga;füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks;otsitakse vastust küsimusele ,, Kes ma olen?"; kui ei oska ühendada elu eri külgi,jääb tema identsus ähmaseks. 6.Intiimsus või isolatsioon hiline noorkuiiga;eeldus,et noor loob lähedase sideme teise inimesega;kui ei suuda luua,areneb üksildus-ja iseleeritustunne 7
Supermoraalne. Põhiemotsioon on süütunne . Superego tõkestab naudingut, võitleb Id - ga. Struktuuride vahel valitseb dünaamika. Superego võivad forsseerida nii liiga head või liiga halvad vanemad. Psühhoseksuaalsed arenguastmed. Oraalne faas suu kaudu, lapsed topivad kõike suhu, 0-1 eluaastat Anaalne faas defekatsioon, 1-3 eluaastane, laps arvab, et saab ema e. oma maailma muuta õnnelikuks, kui potti kakab, sest tunnustati. Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas. Falliline faas Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed tunnevad kastratsiooniärevust, avastavad oma soolise erinevuse, tüdrukutel peenisekadedus, identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
