5. Ostujõud-raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste hulgas. 6. THI- tarbjajahi indeks. 7. Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline tulu, vaime vara. 8. Sotsiaalne tõrjutus on see kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks. 9. Leibkond- 10. Vaesusvastane poliitika eesmärgid on parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikat niimoodi, et ennetada vaesumist. 11. Vaesuse leevendamise meetmed: abiraha, toetused, vältimatu kulu kompenseerimine. 12. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir on niisugune arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla. Seda liiku abiraha nimetatakse toimetulekutoetuseks. 13. Palgatöö- niisugune töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas. 14. Vabatahtlik ehk ühiskonlik töö on see kui on soov ennast teostada ka kohaliku elu või
reaalset ostujõudu 5. Elukallidus elatusmaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul 6. Tarbijahinnaindeks (THI) indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust 7. Toimetulekuressursid rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara, millest oleneb inimese toimetulek. Ressursid, mis aitavad inimesel toime tulla. 8. Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset 9. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde; nt. võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele; ka infotehnoloogiale 10. Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased 11
Ühiskonnaõpetus lk 152-183 va. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus 1. Mõisted: 1) Tööturg- turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu. 2) Brutopalk- inimese väljateenitud palk ilma maksusid maha arvestamata (enne tulumaksu ja maksete maksmist) 3) Netopalk- palk, mis laekub töötaja pangaarvele ja millelt on maksud maha arvestatud. 4) Miinimum palk- ehk alampalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus. 5) Tulemuspalk- töötasu, mida saadakse lisaks põhipalgale ja mille suurus oleneb töö headusest. 6) Preemia- Ühekordne väljamakse, mida makstakse lisaks põhipalgale, mille suuruse määrab tööandja ja mis ei pruugi olla seotud tööalase edukusega.
olevaid töökohti/ tekib majanduse langusfaasis, esineb riigi mõnedes piirkondades, ebaõnnestunud hariduspoliitika, tööta on mõned kindlad elanikkonna grupid, hooajalise hõive vähenemise tõttu mõnedes majandusharudes Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia tööd Heitunu- mittetöötav isik, kes oleks valmis töö olemasolu korral tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida Tööleping- töötaja ja tööandja kokkulepe, milles on märgitud töö sisu, töö-ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused Töövaidluskomisjon- pöördudakse kuu aja jooksul, kui töötaja leiab et tema vallandamine on ebaseaduslik Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika- aktiivne: valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega passiivne: valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede
Euroopa Liit loodi peale teist maailmasõda 1957. aastal, et majandusliku koostööga suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. Lisaks rahu hoidmisele on eesmärgiks ka elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades. EL on kaubandusliit, kus ka sotsiaalse kaitse ja inimõiguste küsimusi lahendatakse tööturu vaatevinklist. Tähtsal kohal on liikumisvabadus, normaalseks äraelamiseks piisav töötasu. Sotsiaalturva väljamaksed on seotud palgatasemega. Oluliseks peetakse tervisehoiu ja ohutuse nõuetele vastamist töökohtadel ja soolist võrdsust. Eesti asus Euroopa Liitu 1. Mail 2004. Kokku on 27 liikmesriiki. + Eesti majandus on tihedamalt seotud teiste - Eesti peab maksma liikmemaksu ja fondidesse euroopa riikide majandusega (majanduslik koostöö) - EL-i seadused on Eesti seadustest tähtsamad (peab
Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud
kujunemine tervikuks Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest Hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja hagi esitaja Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Hõive, tööhõive rahvastiku hõlmatus tööga; hõivatu vastand on töötu Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel Identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine Integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide ja riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil
1. Essee. 2. Küsimused: Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda toimetulekuraskustest. · Heino (42): töötu poissmees, taluomanik, 20 hektarit maad, põhiharidus. · Matilde (77): üksik pensionär, kellele on jäänud Nõukogude ajast 100- ruutmeetrine korter Tallinna kesklinnas. · Kärt (29): abielus, kolme väikelapse ema, kodune, elab vanematelt päranduseks saadud eramus Pärnus, hariduselt pedagoog. · Siiri (45): lahutatud, töötab müüjana, elab 2-toalises korteris Tartus; poeg
margad[1]. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1941. Kroon võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 31.detsembrini 2010. 1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. Pankades vahetatakse kroone eurodeks 2013. aasta lõpuni, pärast seda vahetab neid ainult Eesti Pank. Palk Palk on rahaline või aineline tasu, mida töö andja maksab töö tegijale töö eest
a. Hõivatud eraettevõtetes 59% b. Hõivatud avalikus sektoris 29% c. Füüsiliselt isikust ettevõtjad 12% 57) Majandussüsteemid: a. Tavamajandus ehk naturaalmajandus · toodetakse lihtsate tööriistadega · kõik eluks vajalik toodetakse enda jaoks ise · raha praktiliselt ei kasutata · väike kaubavahetus välismaailmaga b. Turumajandus · Määrab vaba konkurents · Hinna kujundab turg · Kaupade ja teenuste valik on lai · Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest · Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid c. Plaanimajandus ehk käsumajandus · Määrab riigi kehtestatud plaan · Hinnad kehtestab valitsus · Kaupade või teenuste valik on väike või puudub · Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist Valdavalt on riiklik omand ja suurettevõtted
OTSESED KAUDSED *üksikisiku tulumaks 21 % *aktsiis 20 % tubakalt, volikogu võib kehtestada- *töötuskindlustus 2,8 % alkoholilt, mootori- *paadimaks *pensionikindlustuse II kütuselt *lõbustusmaks sammas 2 % *käibemaks 20 % kau- *maamaks *sotsiaalmaks 33 % - pade ja teenuste hinna- *reklaamimaks jne. maksab tööandja lisana *maamaks *hasartmängumaks Tulumaksu erinevad süsteemid: Proportsionaalne (nagu Eestis) kõigil võrdne % tuludelt meil 2010.a. 21 % Progresseruv e. astmeline mida suurem tulu, seda suurem % maha läheb. Tulumaksuvaba miinimum 2010.a. 2250.- - see on summa, millelt tulumaksu maha ei lähe. Alampalk e. miinimumpalk- summa, alla mille tööandja maksta ei tohi. (4350.- ) Rahandus 1992.a.-st Eesti kroon
2.Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine....................................................................... 14 2.1.Erisoodustuse andmise aeg......................................................................................... 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu.....................................................................................
kohtus süüdi mõistetud c) õigus saada advokaat d) mõlema poole ärakuulamine e) Enesesüüdistuse vältimine (inimest ei tohi sundida tunnistama iseenese ja oma lähedaste vastu) 3) Kohtujärgne staadium a) Ühe ja sama süüteo eest saab ainult korra süüdi mõista MAJANDUS Eesti rahanduse üle valvab valitsusest sõltumatu Eesti Pank. Eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, tav aastaks. See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus – kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö – suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart – nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart – saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud.
süüdi mõistetud c) õigus saada advokaat d) mõlema poole ärakuulamine e) Enesesüüdistuse vältimine (inimest ei tohi sundida tunnistama iseenese ja oma lähedaste vastu) 3) Kohtujärgne staadium a) Ühe ja sama süüteo eest saab ainult korra süüdi mõista MAJANDUS Eesti rahanduse üle valvab valitsusest sõltumatu Eesti Pank. Eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, tav aastaks. See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud.
otstarbeks; käibemaks 18% kauba või teenuse hinnast; kaudne maks moodustavad 40% riigi eelarve tulust; otsene maks see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult; tulumaksuvaba miinimum kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma; inflatsioon üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine; tööturg süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti; tööleping tööandja ja töövõtja poolt alla kirjutatud leping, millesse on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused; tööandja pakub tööd; töövõtja teeb tööd; töötu tööealine ja töövõimeline inimene, kes soovib tööd teha, kuid ei leia seda; brutopalk väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist; netopalk palk pärast neid mahaarvamisi; alampalk miinimumpalk, tasu
kontrollida. kas töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldus ettevõttes (asutuses) vastab järgmistele nõuetele ning rakendada konkreetsed abinõud avastatud puuduste kõrvaldamiseks. 1. Kas on määratud ametisse töökeskkonnaspetsialist ning korraldatud tema täiendõpe ja töö? Kas määratud töökeskkonnaspetsialistist on kirjalikult teavitatud tööinspektsiooni kohalikku asutust? Kui tööandja (äriühingu juhatus, asutuse juht) ei ole määranud töökeskkonnaspetsialisti. vaid on otsustanud ise täita töökeskkonna- spetsialisti ülesandeid, peab korraldusliku dokumendiga määrama, kes juhatuse liikmetest või tegevjuhtidest täidab neid ülesandeid, ning veenduma, et neid ülesandeid ka tegelikult täidetakse. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid
Võibki öelda, et füsiokraatide üheks peamiseks panuseks majandusteaduse edasisse arengusse oli majandusliku ringkäigu mudeli arendamine. Nägemus sellest, et majanduse erinevad sektorid on omavahel seotud. Klassikaline majandusteadus Klassikaline majandusteadus seab esikohale inimese töö. Vaid inimese töö muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Esindaja Adam Smith, kelle nägemuses on ideaalseks majandussüsteemiks isereguleeruv turg, mis automaatselt rahuldab kõik rahvastiku majanduslikud vajadused. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel.
hulka, samuti pensionär ja koduperenaine, kes ei soovi palgatööga tegeleda ja kes seetõttu on majanduslikult mitteaktiivne. Töötute hulka ei kuulu ka need inimesed, kes on väga pikaajalise tööotsimise tulemusena kaotanud lootuse tööd leida ning on seetõttu tööotsimisest Tööandja on ettevõte, asutus või üksikisik, kellele töövõtja teeb tasu eest tööd. Tööandja on huvitatud võimalikult suure kasumi teenimisest ja tööjõu kulude ohjes hoidmisest. Palk Palk on töötaja tehtud töö tasu tööandja käest. Turumajanduses (v.a riigisektoris) pole otsest ettekirjutust palga suuruse kohta. Tööandja ja töötaja vahel lepitakse palga suurus kokku enne tööle asumist, motiveerides sellega töötajat. Küll aga oleneb palk turul valitsevast tööjõupuudusest või tööpuudusest ning inimeste kvalifikatsioonist. Tööjõupuuduse olukorras, kus tööandjal on järjest väiksem
- riiklikud toetused - kohalikud toetused 6) Raha ja pangandus - Mõiste: deebetkäive, kreeditkäive, hoiuarve, intress, aktsia, deebetkaart, krediitkaart. - raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon 8) Eesti tööturg ja tööturupoliitika 7. Indiviid ja majandus 1) Rikkus ja vaesus (õpik lk 145-151, TV ül 120-123) - mõisted: sisemajanduse koguprodukt, inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, ostujõud, tarbijahinna indeks, toimetulekuressurss, absoluutne vaesus, sotsiaalne tõrjutus, leibkond, vaesuspiir, toimetulekutoetus, elustandard. - Üksikisiku majandusliku olukorra mõjutajad - Leibkonna suurus ja struktuur kui majandusliku olukorra mõjutajad
(saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Euroopa lõiming ehk integratsioon Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Hõive, tööhõive rahvastiku hõlmatus tööga; hõivatu vastand on töötu Identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine Integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide ja riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. N: Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära
olema 25000 eurot. 6. Osaühing – OÜ on äriühing, mille osakapital on 2500(ei ole kohustuslik kohe maksta), osanik ei vastuta oma varaga, osaühing vastutab. 7. Mittetulundusorganisatsioon – MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, eesmärgiks ega põhitegevuseks ei ole tulu saamine. 8. Aktsiisimaks – kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarvele tulu saamiseks. 9. Alampalk – miinimumpalk, mida tööandja võib oma töötajale tema tehtud töö eest maksta. (430eurot) 10. Ametiühing – organisatsioon, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja soovide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjatega. Eestis demokraatlikul põhimõttel. 11. Amortisatsioon – osa põhivahenditest, mis on järkjärgult väärtuse kaotanud(kulunud). 12. Börs – organiseeritud turg väärtpaberitega, kus kaubeldakse nendega. 13
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping
perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitseõigusena, sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemaks pooleks. Töö õigus kujunes välja koos
.................................................................49 2 5.1.3 Töötuskindlustushüvitise taotlemine, määramine ja maksmine.......................................................49 5.2 KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL ......................................................................49 5.3 Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral ..........................................................................................50 5.4 Töötuskindlustusmakse objekt ...........................................................................................................51 5.5 Töötuskindlustusmakse määr...............................................................................................................51 5.6 Töötuskindlustusmakse maksmise kord ............................................
omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude mitte tähtajaks täitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sund enampakkumise või sund valitsemise kaudu. Tööõigus Mõiste allikad ja tööleping. Järelvalvet teostab tööinspektsioon(sotsiaalministeeriumi all tegutsev asutus, mis teostab riikliku järelvalvet töötervise, ohutuse jne nõuete üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi). Tema üheks tegevusaspektiks on lahendada individuaalseid töövaidlusi. Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete
kirjeldus koos finantsprognoosidega. Äriühing – Õiguslik vorm ettevõtlusega tegelemiseks. B Bilanss – Raamatupidamisaruanne, milles kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital mingil ajahetkel. Bilansipäev – Aruandeperioodi lõppkuupäev. Bioloogilised varad – Taimed, loomad ja muud elusorganismid. Brutomüügihind – Hinnakirjahind miinus kaubanduslikud mahahindlused. Brutopalk – Töötasu, mille ettevõte arvestab töötajale tehtud töö eest. Sellest peetakse kinni üksikisiku tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse. D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub. Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb.
Perekonnanormid (abielu ainult mehe ja naise vahel) Asjaõigusenormid o Dispositiivsed e kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a kui see on otseselt seadusega keelatud Lapsele nime valimine o Suhteliselt määratletud kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Töölepingu seaduse järgi saata töötaja lähetusse ainult tema nõusolekul. IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi o Regulatiivsed määravad isikute õigused ja kohustused, kuidas isik peab käituma teatud situatsioonis. Abiellumiseks on vaja teha kindlad sammud (jah ütlemine, allkirjastamine, prudi sammud) o Kaitsvad õigusnormid (millised karistused on ette nähtud) Tähtaega ajavahemik (kevadest suveni)
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust
kõrgemad ametikohad ja pikaajalised töötajad vastavalt tööstaažile ja keskmisele töötasule. Hüvitise arvutamine käib sarnaselt Eestile: esimese 3 kuu jooksul saab 75% töötaja keskmisest palgast, järgmised 4 kuud saab 50% keskmisest palgast ja edasi 45%. Esmaskordsed töötud ja pikaajalisd töötud(üle 12 kuu) saavad hüvitise miinimummäära ulatuses. (Размер… 2015) Töösuhted on Venemaal reguleeritud kollektiivsete töölepingutega. Lepingus on kajastatud tööandja ja töövõtja andmed, kohustused ja tasud. Töölepingu võib tööandja lõpetada igal ajal vastvalt ilmnenud vajadustele või töötaja poolt rikitud punktidele. Venemaa on endiselt kasutusel ka tööraamatud, kuhu tehakse sissekandeid töökogemuste kohta. Riigieelarvesse laekuvad maksud pole suuresti erinevad teiste riikidega võrreldes. Peaksime arvesse võtma Venemaa kui riigi võimekust ja suurust, kõikide maksude
maksudega jmt Tootmiskulud Tootmise üldkulud: Muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuid ei saa otseselt seostada konkreetse tootega (nt tootmishoone kulum, remondikulud, tootmisjuhi töötasu jmt) Tootmiskulud arvestatakse bilansis kui vara ja kuludeks kasumi(kahjumi) selgitamisel arvatakse alles peale müüki. Tootmiskulud lülitatakse varude soetusmaksumusse (moodustavad valmistoodangu omahinna) (RTJ 4). Perioodikulud: Üldhalduskulud Perioodikulud Turustuskulud Arengu- ja uurimiskulud
Osaühingut reguleerib Äriseadustik Mittetulundusorganisatsioon- Mittetulundusühing (lühend MTÜ) on isikute vabatahtlik mittetulundusühendus, mis on registreeritud vastavalt mittetulundusühingute seadusele ja mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Aktsiisimaks - Kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. Alampalk - Alampalk on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajaletema töö eest maksta. Ametiühing - Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. Amortisatsioon - Amortisatsioon ehk amortiseerimine on põhivahendite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
