• Söömine oli populaarne egiptlaste, roomalaste ja kreeklaste seas • Levis edasi Europaase, Aasiasse, Indiasse • Eestis talupoegade menüüs tähtsal kohal (läätseleen) Iseloomustus • Üheaastane rohttaim (25-60 cm kõrge) • Liblikõieliste sugukonnast • Õied on tillukesed, helesinised • Vili lame kaun, milles 1-3 läätsjat seemet • Harilik lääts-ainus viljeldav liik • Peamiselt toiduteravili, enim Indias Toiteväärtus • Maitseomadustelt ja toiteväärtuselt esikohal kaunviljade seas • 24-35% valke, süsivesikuid 48-53%, rasvu 0,6-2%, mineraalaineid 2,3-4,4% • B rühma vitamiinide allikas • Soodustavad seedetegevust, aitavad kontrolli all hoida kolesteroolitaset, soovitav tarbida diabeedi korral ning veresuhkru taseme tasakaalustamiseks Kasvamine • Alustab kasvamist +3 kuni +5°С juures • Kui 10 cm paksune mullakiht on +7 kuni +10°С soe, ilmuvad tõusmed 7-10 päevaga
sealt ühe kõva luukestaga seemnekese. Oma ehituselt on see samasugune nagu ploomi või kirsi "kivi". Nii nimetatakse ka vaarikate ja murakate üksikuid viljakesi luuviljadeks, kogu "marja" aga koguluuviljaks. Põldmarja viljad on suuremad kui hariliku vaarika omad ja koosnevad ka rohkematest luuviljadest. Kuid siiski on vaarikamarjad neist palju väärtuslikumad. Esiteks on põldmarja viljade luukesed üpris suured. Ja teiseks pole viljad ka maitseomadustelt nii head. Põldmarja viljad on veidi hapukad. Kuid keedisteks ja moosideks, samuti marmelaadiks, sobivad üpris hästi. Põldmarja viljadest valmistatakse ka alkohoolseid jooke. Ja lõpetuseks põldmarja viljade kõige suurem erinevus hariliku vaarika omadest: need on valminult musta värvi. Huvitav lugu on ka põldmuraka tekkimise kohta. Nimelt saadud muiste kord põlluvaras kätte ja tapetud ära. Sooled olla aga jäänud põllunurgale ning neist hakanudki see taim kasvama.
paprikasortide viljad kaaluvad 10-200 g, tehnilises küpsuses on nad värvuselt hele-, tume- või kollakasrohelised. Füsioloogiliselt valminud viljad on aga punased, mõnedel sortidel ka kollased. Paprika on eriti kõrge dieetilise väärtusega. Kõige hinnatavam on kõrge C- vitamiini sisaldus (200-300mg%) ja karotiinisisaldus (10 mg%). Köögiviljadest on nii kõrge C- vitamiini sisaldusega ainult petersellilehed, kuid neid kasutatakse ainult väikestes kogustes maitseainena. Vastavalt maitseomadustelt jaotatakse punase pipra sordid kahte rühma: kibedaks vürtsipipraks ja magusaks pipraks ehk paprikaks. Seemned on kibedamaitselised. Tarvitatakse värskelt, konserveeritult ja pulbrina. Pese, lõika ära varrepoolne ots ja eemalda seemned. Kasutatakse täiesti iseseivatoiduna, salatina lihatoitude juurde, suppide lisandina, marineerimiseks, mahla ja pasta valmistamiseks. Säilitatakse konserveeritult või kuivatatult pulbrina. KOKKUVÕTE Sain teada, et hiina kapsast hapendatakse.
Seetõttu ei sobi sahhariin küpsetatavate toodete maitsestamiseks. Suur kogus sahhariini toidus annab ebameeldiva plekise kõrvalmaitse. Ohutu tarvitada 2,5 mg 1 kg kehakaalu kohta päevas. 1 gramm sahhariini on niisama magus kui 400 g suhkrut. On avastatud, et see tekitab katseloomadel vähki. Kasutamisse suhtutakse erinevalt, kuid enamikus Euroopa riikides on lubatud. TSÜKLAMAAT (E952) Maitseomadustelt parem kui sahhariin, puudub järelmaitse. Kuumutamist talub, kuid küpsetamiseks ei sobi. Võib tarvitada maksimaalselt 4 mg 1 kg kehakaalu kohta päevas Soovitav kasutada jookide magustamiseks. Raseduse ajal keelatud, lastele igapäevaseks kasutamiseks ei sobi keelatud USAs ja Inglismaal. ASPARTAAM (E951) Meenutab maitselt suhkrut, kuid on 200 korda magusam. Kasutatakse laialdaselt karastusjookides ja kondiitritoodetes.
- Liha kattunud õhukese kaitsekilega; lihaskude elastne; lõikepind niiske, kuid mahla ei eraldu - Pärast keetmist jääb õrnaks ja on meeldiva maitsega - Annab läbipaistva puljongi - Ei säili kaua (on vaja kiiresti realiseerida või termiliselt töödelda) 3. Jahutatud liha - Sisemine temperatuur 4oC - Liha pind kattunud kaitsekilega - Tal on samad omadused mis jahtunud lihal, kuid säilib paremini - Maitseomadustelt parim 4. Külmutatud liha - Sisemine temperatuur kuni -16oC - Liha ilma lõhnata ja lihaskude kahvaturoosa - Konsistentsilt kõva (koputades kostab puhas selge heli) Linnuliha Subproduktid ehk rupskid · On tapaloomade muu söödav osa peale liha Punased rupskid (süda, maks, keel, põrn, kopsud, neerud) Valged rupskid (aju, udar, munandid, pea, jalad, harknääre) · Enam kasutatakse sea kui veiserupskeid Olenevalt looma liigist jagunevad:
pandud munad, v.a keedetud munad; 3. haudemunad - tibude tootmiseks mõeldud munad, mis vastavad haudemunade jaoks ettenähtud normidele; 4. lekkivad munad kui ka kestapragudega munad, nii et nende sisu on näha; 5. koorepragudega munad - munad, millel on vigastatud, kuid pragudeta koor ning terved kestad; 6. hauduma pandud munad - munad, mis on asetatud inkubaatorisse; Toite-ja maitseomadustelt loomsetest toiduainetest esikohal ning on inimesele üheks täisväärtuslikumaks toiduaineks. Sisaldab elutegevuseks vajalikke vitamiine, eriti oluline laste ja vaimse töö tegijate toidus. Olenevalt linnuliigist liigitatakse kana-, pardi -,kalkuni- ,hane- , vuti- ja jaanalinnumunad. Muna sisaldab üsna palju kolesterooli, kuid seda leidub ainult munakollases. Muna ehitus. Koosneb kolmest põhiosast koor, munavalge ja munakollane ehk munarebu.
mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. Kohvisordid ei ole maitseomadustelt alati ühesugused. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust : näiteks Kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne.Neid võiks iseloomustada järgmiselt: ·Kolumbia: meeldiva pehme maitsega, tugeva aroomiga. ·Kostariika: nõrga aroomiga, hapuka maitsega, tugeva ekstraktiivsusega. ·Santos (Brasiilia): mõrkja maitsega, nõrga, kuid meeldiva aroomiga, keskmise ekstraktiivsusega, kasutatakse segudes.
aastast asub see uue perekonna Homarinus all. Merivähk on väiksem kui homaar. Selle koor on pehmem ja sõrad pikad ja krobelised. Merivähid on hele- või hallikasroosad, täiskasvanud merivähk on u 20 cm pikk ja kõige maitsvam septembrit detsembrini. Kuna merivähid säilivad halvasti, müüakse neid keedetult ja külmutatult. Merivähk on meredelikatesside tipp. Kulinaarses mõttes edestab homaar kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g homaar. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. Elusana sinakasmust homaar muutub keetes erepunaseks. On teada, et emase homaari liha on hõrgum kui isase oma. Lisaks sisaldab see marja, mida hinnatakse kõrgelt ning kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks.
6- Lactobacillus casei 8- Lactobacillus casei shirota 3. Kokkuvõte Kõige kõrgema hinde sai jogurti variant number 2, mille puhul kasutati UHT töödeldud piima. Valminud jogurt maitses hästi ning meenutas maitsestamata jogurtit, mida võib leida ka poes. Nõrgima hinde sai variant number 1, kuna oli tunda kõrvalmaitset ning konsistents oli ebaühtlane ning vedel. Jogurt number 3 meenutas maitselt ja konsistentsilt rohkem jogurtit, mis oli valmistatud UHT töödeldud piimast, kuid maitseomadustelt jäi siiski veidi alla. Kõigil variantidel oli jogurtile iseloomulik veidi hapukas lõhn, teistest enam oli seda tunda toorpiimast tehtud jogurti korra. Teises osas uurisime mikroskoobi all erinevaid piimhappebaktereid. Eelnevalt valmistasime kuumfikseeritud preparaadid ning igale preparaadile kandsime võrdluseks E.Coli ja Sarcina tüved. See järel asusime preparaate mikroskopeerima ja pildistama. Preparaadid tulid välja ning uurimise käigus selgus, et tegu oli
12- Lactobacillus rhamnosus 2 10- Lactobacillus paracasei 4. Kokkuvõte Kõige kõrgema hinde sai jogurti variant number 2, mille puhul kasutati UHT töödeldud piima. Valminud jogurt maitses hästi ning meenutas maitsestamata jogurtit, mida võib leida ka poes. Nõrgima hinde sai variant number 1, kuna oli tunda kõrvalmaitset ning konsistents oli ebaühtlane ning vedel. Jogurt number 3 meenutas maitselt ja konsistentsilt rohkem jogurtit, mis oli valmistatud UHT töödeldud piimast, kuid maitseomadustelt jäi siiski veidi alla. Kõigil variantidel oli jogurtile iseloomulik veidi hapukas lõhn, teistest enam oli seda tunda toorpiimast tehtud jogurti korra. Teises osas uurisime mikroskoobi all erinevaid piimhappebaktereid. Eelnevalt valmistasime kuumfikseeritud preparaadid ning igale preparaadile kandsime võrdluseks E.Coli ja Sarcina tüved. See järel asusime preparaate mikroskopeerima ja pildistama. Preparaadid tulid välja ning uurimise käigus selgus, et tegu oli
tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. 2. Kohvisordid Kohvisordid ei ole maitseomadustelt alati ühesugused. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust : näiteks Kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Neid võiks iseloomustada järgmiselt: Kolumbia: meeldiva pehme maitsega, tugeva aroomiga. Kostariika: nõrga aroomiga, hapuka maitsega, tugeva ekstraktiivsusega. Santos (Brasiilia): mõrkja maitsega, nõrga, kuid meeldiva aroomiga, keskmise ekstraktiivsusega, kasutatakse segudes. Harari (Etioopia): meeldiva nõrgalt hapuka veinimaitsega, hea aroomiga
liikumismoodused, eluviis ja paljud teised tunnused. Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel ainult üks. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16 - 20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Kulinaarses mõttes edestab vähk kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g vähk. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 6 Teod Arvukad kojaga ja kojata teod kuuluvad tigude ehk kõhtjalgsete klassi. Kuigi me tunneme
ainult kultuurtaimena. Tema arvatav kodumaa on tõenoliselt Lõuna-Ameerika. Õied on roosad või violetsed, 5 cm pikkused, kuid taimed õitsevad harva. Bataat kasvab paremini soojadel liivastel muldadel. Kasutamine on mitmeti sarnane kartuli tarvitamisega. Kariloomad söövad meelsasti ka võsusid. Inimtoiduks sobib bataat keedetult, praetult, kuivatatult või konserveeritult. 3.5 FENGOL EHK APTEEGITILL Välimuselt sarnaneb meil laialt kasvatatava aedtilliga, kuid maitseomadustelt on ta erinev, aniisi lõhnaga. Värsemugul sisaldab hulganisti suhkruid, tärklist, valke, mineraalainetest enam kaltsiumi-, kaaliumi-, fosfori- ja rauasooli ning vitamiinidest provitamiini A, B1-, B2- ja C- ning E-vitamiini. Mõjub söögiisu tõstvalt ja seedimist soodustavalt. On tuntuks saanud köha, hingamisteede katarri ja seedehäirete korral. Eksootilised viljad
Mis on juust? Käärimisel eralduvad gaasid kogunevad ja moodustavad auke Et augud paikneksid juustus ühtlaselt, keeratakse seda valmimise ajal pidevalt Aukude järgi saab otsustada juustu kvaliteedi üle Lõpuks mikroobide elutegevus soikub, kuna toitained lõpevad otsa ja jääkained kuhjuvad Juustulaadne toode ametliku nimega juustulaadne toode taime- ja piimarasvaga poolkõva rasvane valminud juust, mille tootmises on kasutatud hüdrogeenitud taimset rasva Maitseomadustelt ei erine juustulaadne toode oluliselt tavalisest juustust Juustu tootmise etapid 1. Juustupiimamassile lisatakse: Juuretise bakterkultuurid CaCl2 Laapferment (laabijuustud) Juustu tootmise etapid 2. Kalgend Teradeks lõikamine Kuumutamine ja järelsoojendamine vastavalt juustu liigile Juustu tootmise etapid 3. Tera Eelpressimine Vormimine Pressimine Soolamine Juustu tootmise etapid 4. Valmimine ettenähtud aeg
Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt Jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Läänemeres homaare ei elutse. Meredelikatesside tipp. Kulinaarses mõttes edestab homaar kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g homaar. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 7 4.2 LANGUST kümnejalaliste seltsi kuuluv merivähk, on Homaari kõrval üks nõutavamaid meredelikatesse. Erinevalt homaarist ei ole langustil sõrgu
kokkuliitunud silindrilise tupe. kasutatakse lehti ja juureosa, viimane on mahedam kui sibul murulauk- toiduks peenikesi pealseid, varajane köögivili küüslauk erineb sibulast teravama ja kibedama maitse ning lõhna poolest. sibul koosneb üksikutest tütarsibulatest ( küüntest). iga küüs kaetud nahkse soomusega, kõik küüned koos kaetud ühtse soomusega koorega. On liitsibul salottsibul prantsuse kööki. Kujult ümmargune, alt veidi paksenenud. maitseomadustelt aromaatsem, õrnem, ei ole nii terav kui harilik sibul. pärlsibul gurmaanide poolt hinnatud, sibulatest kõige väiksem. korjatakse pärast nende moodustumist, hea koorida, kui kasta eelnevalt natukeseks keeva vette. fenkol ehk apteegitill nim. ka mahedamaiseliseks tilliks. kergelt magus, meeldivalt mahe aroom, meenutab aniisi või lagritsat. koosneb kahvaturohelisest või valkjast lihavast mugulast, millest kasvavad välja lehed. Need katavad üksteist
nimesid: prantslased kutsuvad teda hellitavalt suureks valgeks (gros blanc) või Burgundia teoks, ta on tuntud ka kui Rooma tigu, kuutigu või õunatigu. Viinamäeteo koda on kuni viie (isegi seitsme) sentimeetri kõrgune ja ühe looma kaal ulatub 30 grammini. Lõunapoolsetes maades õigustab kõnealune liik igati oma nime, sest ta toitub peamiselt viinapuuväätidest ja -võrsetest. Paljud gurmaanid leiavad, et harilik viinamäetigu ongi lõhna- ja maitseomadustelt kõige parem. Ent söögikõlbulikuks peetakse ka tema väiksemat sugulast karedat viinamäetigu. Ka teda kutsuvad prantslased mitmeti: väike hall (petit gris), agrääntigu jne. Selle teo kõrgus ei ületa tavaliselt 4,5 cm ning kaal küünib 15 grammini. Nende kahega söödavate viinamäetigude loend ei lõpe, sest maailma eri piirkondades süüakse veel teisigi selle perekonna liike. Näiteks Hispaanias hinnatakse väärtusliku
Enim kasutatakse sügavkülmutamist. Säilitamisele minevad lihatükid peavad olema optimaalse suurusega ning külmutamine peab toimuma maksimaalselt kiiresti. Ulukiliha säilivus on suhteliselt pikk, kuna liha on pea-aegu rasvavaba. Peale sügavkülmutamist tuleb liha aeglaselt sulatada, soovitatavalt külmikus, 2-4 kraadi juures. Kiire sulatamine muudab liha tuimaks ja kuivaks. Toiduks valmistamine Ulukilihast võib valmistada igasuguseid lihatoite. Põdraliha sarnaneb oma maitseomadustelt paljuski veiselihale ning seetõttu võib toiduks valmistamisel kasutada samu võtteid ja soovitusi. Väga levinud on mitmesugused ahjupraed. Lisaks sobib metsloomalihast valmistada suppe, pajaroogasid, ja hakklihatoite. Kuna ulukiliha sisaldab loomulikult vähem rasva, siis võib hakkliharoogade paremaks sidumiseks juurde lisada seapekki. Hakklihatoitude valmistamiseks on lõputuid võimalusi. Võid lisada nt, oliive,
mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett. Astelpaju. Astelpaju õitseb aprillis-mais. Viljad küpsevad augustis-septembris. Astelpaju viljad on
6.3 Tulemus Katsetest järeldus, et nii 2% kui ka 5% sulfideeritud kooritud kartul omandas parema säilimise kui sulfideerimata sama kogus kooritud kartulit. Erinevusi võis eristada juba 15 minuti möödumisel sulfideerimata portsjon tõmbus halliks ning jätkas protsessi kuni katseaja lõpuni. Õhu käes reageerisid kõik portsjonid ühtemoodi kartulikuubikute ääred olid kuivanud. Lõhna muutumine testitud portsjonitel ei olnud märgatav, kuid maitseomadustelt olid sulfideeritud kartulid rohkem soolasemad ning veidra järelmaitsega. Selgus ka, et sort Andi on säilitamiseks sobilikum, kui Maret. Mareti sulfideerimata portsjon tõmbus hallimaks ja Maret kuivas rohkem. Pilt 3: Kartulisort Maret 2 tundi peale sulfideerimist. Pilt 4: Kartulisort Andi 2 tundi peale sulfideerimist. Pilt 5: Kartulisort Andi 10 tundi peale sulfideerimist. 6.4 Katse kokkuvõte Toorkartuli tumenemine on oluline aspekt kartuli kvaliteedi hindamisel. Sordid, mis
Muidu leidub põldmurakal ebameeldivaid väikeseid ogakesi nii varrel kui ka leherootsudel. Põldmarja viljad on suuremad kui hariliku vaarika omad ja koosnevad ka rohkematest luuviljadest. Kuid siiski on vaarikamarjad neist palju väärtuslikumad. Esiteks on põldmarja viljade luukesed üpris suured. Ja teiseks pole viljad ka maitseomadustelt nii head. Põldmarja viljad on veidi hapukad. Kuid keedisteks ja moosideks, samuti marmelaadiks, sobivad üpris hästi. Põldmarja viljadest valmistatakse ka alkohoolseid jooke. Ja lõpetuseks põldmarja viljade kõige suurem erinevus hariliku vaarika omadest: need on valminult musta värvi. Huvitav lugu on ka põldmuraka tekkimise kohta. Nimelt saadud muiste kord põlluvaras kätte ja tapetud ära. Sooled olla aga jäänud põllunurgale ning neist hakanudki see taim kasvama.
toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt intensiivsemaks. 32 9.4 Austrid Austrid on erinevat liiki, peamiselt austerkarplaste hulka kuuluvad söödavad limused. 9.5 Homaar Merivähk. Meredelikatesside tipp. Kulinaarses mõttes edestab homaar kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500- 600 g homaar. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 9.6 Kalmaar Söödav mereelukas peajalgsete klassist. Nende pehme keha on kaetud nahaga. Kui nahk eemaldada, paljastub valge liha. Peale kere on söödavad ka haarmed. Kalmaare võib nii praadida, grillida kui ka
Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett. · Õietolm Rahvameditsiin kiidab õietolmu kui nooruse säilitajat ja tervise tugevdajat.
Viski puhul on teatav tõenäosus, et spetsialist tunneb ära, kas tegemist on näiteks Iirimaal või Koreas toodetud viskiga. Aga kindlasti tunneb ta ära selle, kas tegemist on Iiri või Bourboni viskiga, mõne supermarketi seguviski või rukkiviskiga, samuti selle, kas see on Islay või Speyside'i linnaseviski. Suure hulga viskide puhul on need piirid aga hägusad ja mitte nii kindlalt mingi regiooniga seotud. Mõnele Põhja-Highlands'i linnaseviskile võib lõhna- ja maitseomadustelt olla lähedane pigem mingi Lowlands'i linnase- viski kui naaberkülas tehtu. Suhteliselt kindlamini, aga muidugi kogemusele toetudes, on võimalik ära tunda kvaliteetseid ja traditsioonidega viskimarke, sest neid hoiavad nende tootjad kiivalt: nii nende omapärast maitset kui ka lõhna. Regioonideks jagamine on kena mäng, kuid reaalne elu on ikkagi palju mitmekesisem ja läbipõimunum. Pilti hägustavad ka laialt levinud seguviskid, mis on
0,3%, siis on muld halvasti õhustatud. Mullas võib olla gaase, mida atmosfääris pole (metaan, ammoniaak). Mullad võivad olla väga erineva õustatusega. Ka taimed on õhustatuse suhtes erineva nõudlusega. Kõige nõudlikumad mulla õhustatuse suhtes on rühvelkultuurid ehk vaheltharitavad kultuurid (kartul), nende kasvuks peab olem aõhuga täidetud osatähtsus kogu pooride mahust 40%. Raskel mulla, savimullal on raske kartulit kasvatada. Liivade ja saviliivadel kasvanud kartul on maitseomadustelt parem. Teraviljade puhul peab õhku olema 20-30% üldisest poorsusest. Kõige vähemnõudlikud on heintaimed-10-20%. Mulla on õhk ja eeskätt hapnik väga oluline, millest sõltub mullas kulgevate protsesside iseloom. Kui muld on õhustatud (hapnikurikas), siis on ülekaalus hapendusprotsessid ja vastupidi, liigniiskes mulla son ülekaalus taandusprotsessid. Hapnikuvaeses mullas orgaanilise aine lagundamiseks (mis on sisuliselt hapendamine) mikroorganismid kasutavad
Tomat on meie tähtsamaid kasvuhoonekultuure. Lõunas kasvatatakse teda avamaal. Sisaldab 2,5...6,5% suhkruid, õun- ja sidrunhapet, mineraalaineid (kaalium, fosfor, raud) ja kõiki tähtsamaid vitamiine. Tomati mass võib kõikuda vahemikus 5...800 g. Liigitatakse ümarikeks, kaasa arvatud kääbustomatid, ribilisteks (lihatomatid) ja pikergusteks. Tomatitel on võime järelvalmida, mis on oluline transpordi ja säilitamise seisukohalt. Tomati sordid erinevad kujult, värvuselt, maitseomadustelt ja valmimise ajalt. Kvaliteedilt jagatakse ekstra, 1. ja 2. klassi. Tomatid peavad vastama kindlatele suurusnõuetele suurima ristlõike läbimõõdu järgi. 23 Baklazaani vili võib olla pirnikujuline, ovaalne või sirbikujuline. Värvus on tavaliselt lilla või tumelilla. Viljaliha on kuiva konsistentsiga ja tihe, valge, kollase või valkjasrohelise värvusega. Veidi kibekas maitse on tingitud väikesest kogusest solaniinist
3.3 Iiri kohv Iiri kohv on eriti kange kohv,mis on valmistatud väga peeneks jahvatatud kohvipulbrist,suhkrust ja veest.Keetmiseks kasutatakse lahtist pika varrega vasknõu.Kohv ja suhkur pannakse keedunõusse vaevu keevasse vette ja lastakse vähemalt kolm korda keema tõusta.Sageli lisatakse ka maitseained. Iiri kohv kuuele 2 dl 35% rõõska koort 4 sl suhkrut 1 l kanget kuuma kohvi 3 dl Iiri viskit 3.4 Kohvisordid Kohvisordid ei ole maitseomadustelt alati ühesugused. Neid võiks iseloomustada järgmiselt: Kolumbia: meeldiva pehme maitsega, tugeva aroomiga Kostariika: nõrga aroomiga, hapuka maitsega, tugeva ekstraktiivsusega Santos (Brasiilia): mõrkja maitsega, nõrga, kuid meeldiva aroomiga, keskmise ekstraktiivsusega, kasutatakse segudes Harari (Etioopia): meeldiva nõrgalt hapuka veinimaitsega, hea aroomiga Tanganjiika: meeldiva hapuka maitsega, aromaatne, tugeva ekstraktiivsusega jne.
aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Kärjekannud täidetakse mesilaste poolt meega umbes veerandi jagu, mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes, kui veesisaldus on vähenenud ca 20 %-ni, suletakse kaaned mesilaste poolt õhukindla vahakaanega. Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett. 1.2 Suhkur. Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust)
Enne magamaheitmist määritakse lapse rind meega ja pannakse selga puuvillane pluus. Hommikuks on mesi nahasse tõmbunud ja raviks piisab 3-4 korrast. Organismile on kasulikum kui siseelundite ravi sünniks aeglasemalt, kui järjekindlamalt. Üheks selliseks abiravimiks on puhas mesi. Mett tuleb süüa teiste ainetega koos või lahjendatult. Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, 22 valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett.
annaabi.ee 
