Kõige vanem Ungari kokakunsti tehnoloogia on liha praadimine : 3-4 cm suurusteks lõigatud lihakuubikud pruunistatakse sulatatud searasvas, milles on eelnevalt praetud punane sibul. Paprika sattus ungari kööki pooljuhuslikult kreeklaste ja türklaste vahendusel. Kuni 16.-18. sajandini maitsestati toite vürtsidega näiteks: pipra, tüümiani, muskaadi, safrani, majoraani, basiiliku, ingveriga. Paprika oli talupoegade maitseaineks. Üldlevinud maitseaineks sai paprika alles 19. sajandi esimesel poolel. Sibula ja paprikaga valmistatavad lihatoidud on pörkölt, paprikas, guljass-supp ja guljass. Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?q=ungari+kuningapa http://pilt.delfi.ee/show_original/997995/ http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultu http://et.wikipedia.org/wiki/Ungari#Ajalugu http://en.wikipedia.org/wiki/Hungary#Geography
eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Õunhape Nagu nimigi ütleb, on tegu happega, mida on palju õuntes. Kõrge sisaldus veinis veab maitsjal näo viltu ja sunnib nentima: Haaapu… Ehk hüdroksübutaanhape. HOOCCH(OH)CH2COOH Kus neid leidub ja omadused Õunad, kirsid, vaarikad, apelsinid, maasikad, viinamarjad, nektariinid, sõstrad. Värvuseta, kristalne aine. Kasutamine Kasutatakse veinitööstuses, toiduainetele maitseaineks (E296) ja konserveerimiseks. Kosmeetika toodetes( kreemid). Hambapastad ja suuveed. Tänan kuulamast! (Küsimuste korral võtke ühendust arsti või apteekriga)
metsamarjad ning seened. Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till, petersell- ja sibulapealsed, sageli köömned. Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem. Saiade ja kookide retsepte on soomlastel rikkalikult. Eelistatumad tainad on mure-, pärmi- ja mitmekesised piparkoogitainad. Kuulsad on ka üsna õhukesed kuivad leivad. Palju valmistatakse marja- ja puuviljakooke: vaarika-, mustika-, pohla-, õuna-, rabarbrikook jt. Eriline on leib rukkijahust ja -linnastest keedetud tainast (mämmi).
4. õhu ja vee vastuvõtmine õhust õhujuured (monstera) 5. varre ja lehtede viimine valgusele lähemale ronijuured (luuderohi) 6. taimede paljunemine juuremugulad, juuretükid (daalia, ohakas) juure abil kinnitub taim mulda. Juure abil saab taim mullast vett ja toitaineid. Juured kujundavad mulda. Juur võib säilitada varuaineid. Juuremugulate ja juurevõsude abil taim paljuneb. Inimene kasutab juurt toiduks, ravimiteks, tööstuse tooraineks, maitseaineks. Taimede juurte abil kinnistatakse liivaluited, takistatakse mulla ära uhumist. Toiduks: porgand, naeris, kaalikas, redis Ravimiteks: palderjan, maikelluke, tedremaran, kalmus, nurmenukk, takjas Maitseaineks: mägarõigas, petersell, seller, pastinaak, aedvaak Loomasöödaks: suhkrupee Tooraineks: suhkrupeet suhkruks Nõsu Nõsu on taime maapealne osa (vars, lehed, pungad). Lehepngad sisaldavad lehe algemeid. Pungi katavad pealt punga soomused
Samuti pole basiilikuga maitsestades karta ebaõnnestumist. Maitsetaimedega tutvumist on hea alustada basiilikust. Algajagi vaimustub selle pehmest maitsest ja otsustab proovida ka teiste maitsetaimede kasutamist. Basiilik on püstise varrega, mitmeharuline healõhnaline taim. Ta pärineb Aasiast ja Aafrikast ja teda tuntakse paarikümmet eri liiki. Peale tavalise basiiliku on saada mitmekülgse kasutusega väike- ja käharaleheline basiilik. Uued maitselt on kaneel- ja sidrunbasiilik. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse. Parim on see värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna. Proovi basiilikut kala, liha, riisi, suppide, kastmete, salatite, pizza, juustu-, muna- ja kartulitoitude maitsestamisel. Basiilik tomati ja küüslauguga on omaette elamus. Ta on suurepärane ka koos teiste maitsetaimedega. (Ravimtaimena soodustab basiilik seedimist ja tugevdab südant. Tal on ka rahustavaid omadusi. Teda
pähkleid, juustu vms. Kodust pikkpoissi küpsetatakse ahjus vormi sees. Poest ostetud pätsi saab ahjus soojendada (juhul kui on tegu küpsetatud tootega) või pannil lõikudena praadida. Igati tervitatav on hakklihast toodete sisse erinevate täidiste panemine nii saavutame huvitava ja ilusa lõikepinna. Näiteks kreekapäraselt maitsestatud ja fetajuustuga täidetud hakklihapallid, kus hakkliha on vormitud juustutüki ümber (täidiseks ja maitseaineks võib loomulikult olla ka midagi muud, nt singiga või viineriga täidetud hakkliharullid vms). Populaarsed on keedetud munaga täidetud hakklihapallid ehk Soti munad jällegi ülimalt kaunis lõikepind. Valimine Suure ettevaatusega tuleks nii värskuse kui koostise seisukohalt suhtuda turuhakklihasse, eriti kui te pole ise pealt näinud, millest, millal ja millistes tingimustes seda valmistati. Ostes suure käibega
potti üle kasta. Taim nõuab soojust ja valgust, teda võib õue istutada alles pärast seda, kui ilmad on tõepoolest soojad. Tüümiani oksi võib kasutada kogu kasvuaja jooksul ja kuivatamiseks korjata enne õitsema hakkamist. Õievarred võib jätta korjamata, taime ei maksa liiga "paljaks" koorida. Tüümiani sugulast, nõmm-liivateed võib samuti aias kasvatada. Nõmm-liivatee on tiheda vaibana dekoratiivne taim, kuid samal ajal ka maitseaineks kõlbulik. Kääbuspõõsana, dekoratiivne liivatee on mitmeaastane taim, kaetuna või talveks keldrisse viiduna jätkab ta oma kasvu järgmisel suvel. Talveks säilitamiseks ta kuivatatakse hämaras, õhurikkas ruumis. Kuna ta on väga aromaatne, võib potis talveks magamistuppa tuua. Rahulik uni on kindlustatud. Keemiline koostis Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Sisaldab tugevat antiseptilist, omapärase lõhnaga tümooli, karvalooli, borneooli, pineeni
mageveekaladega paremini varustatud. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Tunda on rootsi mõju: kuivikleivad, rikkaliku kattega võileivad ja leelises leotatud kalad on sealt pärit. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till, peterselli- ja sibulapealsed, sageli köömned. Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem. Saiade ja kookide retsepte on soomlastel rikkalikult. Eelistatumad taignad on mure-, pärmi- ja mitmekesised piparkoogitainad. Kuulsad on ka üsna õhukesed kuivad leivad. Palju valmistatakse marja- ja puuviljakooke: vaarikas-, mustikas-, pohla-, õuna-, rabarberikook jt. Soome köök on oma olemuselt üsna sarnane eesti köögile, lähtudes lihtsast,
veine. Odavaim vein maksab umbes 30 DH (~2,6 eurot). Maroko parimad veinimargid on Guerrouane, Domain Sahari Reserves, Beauvallon and Medaillon. 2.3. Maitseained ja muud lisandid Maroko toidud on märkimisväärsed ohtra maitseainete kasutamise pärast. Kuivatatud ingver, köömen, sool, must pipar ja kurkuma on segu, mida leiab pea igast taginest ja kuskussist. Köömenit kasutatakse peaaegu igas Maroko toidus ja seda peetakse nii oluliseks maitseaineks, et köömeni leiab tavaliselt laualt soola ja pipra kõrvalt. Kaneeli kasutatakse tagines, pastillas ja puuvilja salatites. Paprika ja Sahara tsiilisid kasutatakse tomatipõhistes toitudes, juurvilja tagines ja marinaadides, et vürtsi lisada. Kreemi magustoitudes kasutatakse kardemoni. Seesami seemneid võib leida küpsetistes ning on väga olulised ramadanis, et teha ramadani desserti. Puljongites võib kasutada ka nelki. Marokos kasutatakse ka mitmeid erinevaid maitsetaimi
kasvuhoones, avamaal aga ainult südasuvel. Basiiliku võrseid ja lehti kogutakse õitsemise algul. Neid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Õige kuivatamise korral muutub vürtsbasiiliku lõhn märksa tugevamaks. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Peale tavalise basiiliku on saada mitmekülgse kasutusega väike- ja käharaleheline basiilik. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Parim on värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna. Basiilikut kasutatakse maksa, kala, liha, broileri, riisi, suppide, kastmete, salatite, pizza, seene-, juustu-, muna- ja kartulitoitude maitsestamisel. Lisaks veel soojades ja külmades kastmetes, tomati- ja kapsasalatis, seeneroogades, köögivilja- ja makaronisalatites. Harilik pune: Harilik pune (Origanum vulgare) on kasvab looduslikult peaaegu kogu Euroopas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas
Aitab koondada mõtteid ja keskenduda. On hõrgutav maitsetaim suppide, liha-, seene,- pastatoitude kui ka pitsa maitsestamiseks. 1.7 Oregano e pune 8 Pitsamaitseainena tuntud pune kasvab looduslikult peaaegu kogu Euroopas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Vahemere- ja mehhiko-pärase köögi lemmikürt, sobib peale pitsade ka taimetoitudesse ja risotodesse, aga ka kala ja liha maitsestamiseks. Pune säilitab oma aroomi ka kuivatatult. Maitseaineks kuivatatakse nii lehti kui ka varre ülaosi. Pune on mitmeaastane, tugevalõhnaline taim, mis kasvab 25-50 cm kõrguseks. Vars on püstine, ülaosas hargnev, lehed vastakuti kinnituvad, väikesed, lühirootsulised, veidi hambulise servaga. Õied helelillakaspunased, mõnikord valged, paiknedes tihedalt üksteise kõrval ladvaõisikuis. Õielehed on punased. Pune parandab ainevahetust ja kergendab seedimis- ja hingamiselundite vaevusi. Kasutatakse nii itaalia, kreeka kui ka mehhiko toitudes:
Soodi palju leiba (nisu- või rukkileiba), hirsi- ja kaerapudru, samuti kodus valmistati juustu. Peale rüübati kalja või õlut, piima tarvitati vahe, sest see laks ruttu hapuks. Kartulit ei tuntud Euroopas terve keskaja vältel. Liha said talupojad vaga vahe, nii palju kui koduloomi ja -linde enda tarbeks jäi. Meelsasti soodi aga kala, seda eriti mereäärsetel aladel. Vahemeremail tarvitati palju juur- ja puuvilju, oliiviõli ja pidupäeviti lambaliha. Tavalisteks maitseaineks olid sibul ja kuuslauk. Kirjandus Kirjandus on saadud: "Keskaja ajalugu VII klassile" "Keskaja kultuurist ja olustikust" Hillar Palamets Tln.: Valgus, 1982. 142 lk., ill.
erinevused sõltuvad palju ka kasvukohast ja - tingimustest ning ilmastikust, see teeb nende süstematiseerimise keeruliseks. Botaaniline iseloomustus Mündid on kahekojalised taimed ja tihti viljuvad kas halvasti või üldse mitte, kuna mitmetel liikidel esineb palju isas- või emassteriilsust. Seemnetest kasvatatud taimedest on vaid 1/3 oma vanemate omadustega, seetõttu paljundatakse münte peamiselt vegetatiivselt. Mündid on maailmas üheks tähtsamaiks lõhna- ja maitseaineks vanilli ja tsitruste järel. Müntide eeterlikke õlisid toodetakse lehtede ja varte näärmekarvadest. Mentool on väga paljude ravimite koostises. 9. PIPARMÜNT • Lad. Mentha x piperita L. Botaaniline iseloomustus ● 30...70 cm kõrgune. ● Roomava risoomiga, maapealsete võsunditega. ● Vars püstine, peaaegu paljas. ● Lehed süstjad või piklikud, pikarootsulised, paljad, teravalt saagja servaga.
harvem juurviljad. Rohkesti kasutatakse merevetikaid ja merekasvusid. Puuviljasest olulisem on nasi-õunataoline maitselt pirni meenutav kollane vili. Vähem leidub dattelploome, mooruspuumarju ja erilisi apelsine (nn. tangerine), mis kasvavad mägedes metsikult. Süüakse takjajuuri, krüsanteemilehti, liiliasibulaid, sõnajalavõrseid jm. Peamine rahvatoit on riis, vähem kasvatatakse nisu ja rukist. Rohkesti süüakse ube ja herneid. soojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks. Piima tarvitatakse ainult laste toiduks. Enamasti on piim importkaup kondenseeritud piimana või piimapulbrina. samuti puuduvad toidulaualt või ning koor. Juustu süüakse väga vähe. Rasvasest on tähtsamad soja-, siisi- ja teiste taimede õlid. Seesamiõli on delikatess. Vähe süüakse loomade ploomi- või sulatatud rasva. Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on
PÔDRAKANEP Pödra kanepi noori juurevôsundeid ja vôsuseid tarvitatakse keedetult nagu sparglit,samuti vôib nendega asendada kapsast.Juured on magusamaitselised ja kôlbavad süüa toorelt kui ka keedetult.Taime kuivatatud lehtedest keedetakse kanget ja maitsvat jooki.Noortest vôsudest valmistatakse salatitja püreed.Pôdrakanepi seemned sisaldavad kuni 45% toiduks kôlblikku ôli.Pôdrakanepi vartest keerutataksenööri. MAAMÔÔL Maamôôla juurtel on nelgi lôhn ja neid tarvitatakse maitseaineks toitude,likööri ja ôlle valmistamisel.Temas on kuni 40% parkainet. SUHKRUROOG Suhkruroogu saab kasutada naturaalsuhkru aseainena. TAMMEPUU Tammetôrud on väga toitvad.Nad sisaldavad:tärklist57%,valku7%,suhkrut10%,rasva kuni5%.Parkained annavad tôrudele kokkutômbava,môrkja maitse.Kui aga kôrvaldada tôrudest parkaine,siis vôib neist saadatoitev produkt,millest vôib valmistada putru,kakke, pannkooke ja isegi pähkli torti.Parkaineid on kerge eraldada leotamise teel
12 Kokkuvõte Jaapani köök on rikkalik. Iga toidulaud peab pakkuma silmarõõmu ning söögilauale asetatakse enamasti hulk kunstipäraselt seatud väikseid portsjoneid, mis kõik omavahel kokku sobivad. Jaapani köök on maailmas üks tähelepanuväärsemaid. See on iidne, ajalooline ning auväärne. Peamine rahvatoit on riis. Rohkesti süüakse ka ube ja herneid. Sojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks. Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik. Toiduained ning lauanõud valitakse ja koostataks sellistest värvides, seatakse nii harmooniliselt ja hoolikalt, et kaetud laud on lausa kunstilooming. Jaapani köögile on iseloomulik äärmine mitmekesisus. Looduse rikkalikest andidest kasutatakse kõike, millel on toiteväärtus.
nagu sparglit,samuti vôib nendega asendada kapsast.Juured on magusamaitselised ja kôlbavad süüa toorelt kui ka keedetult.Taime kuivatatud lehtedest keedetakse kanget ja maitsvat jooki.Noortest vôsudest valmistatakse salatitja püreed.Pôdrakanepi seemned sisaldavad kuni 45% toiduks kôlblikku ôli.Pôdrakanepi vartest keerutataksenööri. MAAMÔÔL Maamôôla juurtel on nelgi lôhn ja neid tarvitatakse maitseaineks toitude,likööri ja ôlle valmistamisel.Temas on kuni 40% parkainet. SUHKRUROOG Suhkruroogu saab kasutada naturaalsuhkru aseainena. TAMMEPUU Tammetôrud on väga toitvad.Nad sisaldavad:tärklist57%,valku 7%,suhkrut10%,rasvakuni5%.Parkained annavad tôrudele kokkutômbava,môrkja maitse.Kui aga kôrvaldada tôrudest parkaine,siis vôib neist saadatoitev produkt,millest vôib valmistada putru,kakke, pannkooke ja isegi pähkli torti
Paljundamine paljundatakse seemnetega. Soovitatav taimede ettekasvatamine. Seemned kaetakse külvil õhukeselt mullaga. Taimed istutatakse välja pärast öökülmi, sest noored taimed on külmaõrnad. Soodsa suve järel annab isekülvi. Saagi kogumine kogutakse nii lehti kui ka kogu õitsvat ladvaosa. Kuivatatakse madalal temperatuuril. Kasutamine maitsetaimena - Aniisimaitseline iisop sobib hästi marja- ja puuvilja magustoitudesse, pirukatesse, vormidesse ja küpsetistesse maitseaineks. Pikantse maitse saab ka aniis-iisopi lisamisel kartuli- või taimetoitudele. Kasutamine ravimtaimena röga lahtistav, söögiisu ja seedimist soodustav. Aniis-iisopi tee on suurepärase maitsega, kas siis üksi või segus teiste ürtidega. Muud kasutusalad - Kaunid õied sobivad ka kaunistamiseks. Kasutamine haljastuses ilutaimena on oma pikkade kaunite õisikutega pilkupüüdev püsilillepeenras, sobib ka lõikelilleks. Väga hea meetaim. Muu oluline informatsioon kui soovite
potti üle kasta. Taim nõuab soojust ja valgust, teda võib õue istutada alles pärast seda, kui ilmad on tõepoolest soojad. Tüümiani oksi võib kasutada kogu kasvuaja jooksul ja kuivatamiseks korjata enne õitsema hakkamist. Õievarred võib jätta korjamata, taime ei maksa liiga "paljaks" koorida. Tüümiani sugulast, nõmm-liivateed võib samuti aias kasvatada. Nõmm-liivatee on tiheda vaibana dekoratiivne taim, kuid samal ajal ka maitseaineks kõlbulik. Kääbuspõõsana, dekoratiivne liivatee on mitmeaastane taim, kaetuna või talveks keldrisse viiduna jätkab ta oma kasvu järgmisel suvel. Talveks säilitamiseks ta kuivatatakse hämaras, õhurikkas ruumis. Kuna ta on väga aromaatne, võib potis talveks magamistuppa tuua. Rahulik uni on kindlustatud. Keemiline koostis Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Sisaldab tugevat antiseptilist, omapärase lõhnaga tümooli, karvalooli, borneooli, pineeni
küpsetistes. Piimaga valmistatud šokolaadi- ja puuviljamagustoitudes. Kastmetes, kohvis, vahukoores, kreemides. Võib kasutada ka jookide, kompottide ja mooside maitsestamiseks. 1.6 Basiilik Basiilik on püstise varrega, mitmeharuline healõhnaline taim. Ta pärineb Aasiast ja Aafrikast ja teda tuntakse paarikümmet eri liiki. Peale tavalise basiiliku on saada mitmekülgse kasutusega väike- ja käharaleheline basiilik. Uued maitselt on kaneel- ja sidrunbasiilik. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse. Parim on see värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna. Proovi basiilikut kala, liha, riisi, suppide, kastmete, salatite, pizza, juustu-, muna- ja kartulitoitude maitsestamisel. Basiilik tomati ja küüslauguga on omaette elamus. Ta on suurepärane ka koos teiste maitsetaimedega. 10
Putitunud püstise varrega. Varre alla tekivad juured, mille kaudu ta levib. Täisõites juulis. Kasuta püha suitsuna. Kaetisrohi on tähtis teine nimetus. Sarnased on aedliivatee(tüümian) ja paljalehine liivatee. Kasutatakse noorilehti ja õisi. Teed tehes 1 teeluskatäis kuuma vee kohta, jahtunult peale sööki. Kasutatakse kõha ja gripi vastu, alandab ka palavikku.Sapisnteesi,maksa ja seedehäirete korral. Vaigistab närvipõletikke. Lisada maitseaineks pm igale poole. Palju eeterlikke õlisid. Pohmeluse vastu. Koide ja tigude peletamiseks. Pannakse lelisisegude koostisesse. ( terpenoidid apelsini koores,männivaigus jne) lisakspalju parkaineid. Eeterlikud õlid rahustavad silelihaseid. Raseduse ülekandmisel juua. Paiseleht kuldkollasedlehed,kasvab igalpool. On savikalpinnasel,alumisedjuured on valged ja algusesilmalehtedeta. Rvmina lehed ( juunis ja juulis) jaealtpaljad, ned kuivama, õhukese
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
näljahäda. Maavarad Teine tähtis majandusharu oli metalli tootmine. Rauda sulatati nii mäe- kui soorauast. Raua transport oli raske, nii et kasutati kõige lähemal asuvat rauda. Keerulisi esemeid (relvi, turviseid) toodeti kujunenud spetsialiseerunud keskustes nt Nürnbergis või Milaanos. Metalli sulatati maagist puusöe abil, see tõi kaasa metsade suure hävitamise. Oluline mineraal, mida kaevandati, oli sool. Paljudele inimestele oli sool ainsaks taskukohaseks maitseaineks. Maasoola peeti paremaks kui meresoola, tänapäeval on asi vastupidi. Põhjas keedeti soola tahkeks, oodati kuni vesi aurustuks. Lõunas tõsteti vesi madalatesse basseinidesse, kus vee aurustumine jäi päikese hooleks. Järelikult oli sealt pärit sool odavam. "Halle" saksa nimetus, mis näitab, et sellel alal on soola toodetud. Maa-alused kaevandamised jäid artellide ehk professionaalsete kaevandajate tööks, keda maavaldajad tööle palkasid
Traditsioonilisele Ungari köögile on omased paprika, searasv, punane sibul ja hapukoor. Kogu maailm arvab, et ungari kokakunsti iseloomustab rohke paprika kasutamine. Tegelikult sattus paprika ungari kööki pooljuhuslikult kreeklaste ja türklaste vahendusel. Kuni 16.-18. sajandini maitsestati toite muude vürtsidega, mis on tuntud ka mujal maailmas: pipra, tüümiani, muskaadi, safrani, majoraani, basiiliku, ingveri jm. Paprika jäi pikaks ajaks eranditult talupoegade maitseaineks. Üldlevinud maitseaineks sai paprika alles 19. sajandi esimesel poolel. Kõige iidsem Ungari kokakunsti tehnoloogia on liha praadimine (pörkölés): 3-4 cm suurusteks lõigatud lihakuubikud pruunistatakse sulatatud searasvas, milles on eelnevalt praetud punane sibul. Lisaks punast värvi andvale vürtspaprikale kasutab Ungari köök meelsasti värsket rohelist ja helekollast paprikat. Vastavad kõige tuntumad toidud on letso ja täidetud paprika.
annaabi.ee 
