oleks üks poolus. Põhjapoolus tõmbub lõunapoolusega ja eemaldub põhjapoolusest. Lõunapoolsus tõmbub põhjapoolusega ja eemaldub lõunapoolusest. Koostis Magneteid on erinevaid tüüpi ja tänu sellele koosnevad ned ka erinevatest ainetest. Need koosnevad spetsiaalsetest terasesortidest ja mitmesugustest sulamitest. Sulamites kasutatakse nii magnetilisi metalle (raud, nikkel jne), kui ka mitte magnetilisi metalle (alumiinium, titaan jne). Sulamite nimi tuleneb enamasti nende koostisest. Neodüüm magneti (NdFeB) koostisosadeks on näiteks neodüüm (Nd), raud (Fe) ja boor (B). See materjal on maailma suurima energia klassiga püsimagnet. Selle magneti maksimaalne töötemperatuur on 200C. Selle magneti puudusteks on madal töötemperatuur ja see, et materjal on rabe. Seda magnetit kasutatakse elektrimootoris, kõvakettas, kõlarites jne.
Tsink Mis on tsink? Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink kergesti vormitav. Üle 210 °C kuumutatuna muutub metall rabedaks ning vormimisel pulbristub kergesti. Magnetilisi omadusi tsingil pole. Tsingi rakendusalad Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida Tsingist on vermitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist Tsinki kasutatakse survevalandina, eriti autotööstuses Tsinki kasutatakse anoodina patareides Tsinkkloriidi kasutatakse deodorandina ning isegi puidu säilitusvahendina Tsinksulfiidi kasutatakse luminestsentsi värvainena
millest r= mv/Bq0. §17. Aine magnetilised omadused Magnetvälja ei tekita mitte ainukt elektrivoolud vaid ka püsimagnetid. Püsimagneteid saab valmistada ainult mõnest ühest ainest, kõik magnetvälja asetatud ained magneetuvad, see on nad ise tekitavad magnetvälja. Seetõttu erineb magnetinduktsiooni vektor homogeenses keskkonnas B(vektor) induktsiooni vektoris vaakumis B0(vektor). Suhe B/B0= µ, iseloomusstab keskkonna magnetilisi omadusi ja seda nim. selle keskkonna magnetiliseks läbitavuseks, seega avaldub magnetinduktsiooni .... järgmiselt: B=µB0(vektor), kus µ- selle keskkoona magnetiline läbitavus, erinevalt elektriväljast võib aine magnetvälja nii nõrgendada kui ka tugevdada. Kehade magnetiliste omaduste põhjuste avastas esimene prantslane Ampiere, ta tegi järgmise üldistuse: iga keha magnetilised omadused on määratud selles kehas toimuvate ringvooludega. Ampiere
Ampere´i seadus: F=Ilsin Jõud F on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B->. Tema suuna võib määrata vasakukäe reegliga: vasak käsi asteda nii, et B-> suundub peopessa ja 4 väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab vooluelemendile mõjuva jõu suunda. Laurentzi jõud - jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. (Fl = F//N) Magnetiline läbitavus B/Bo=µ iseloomustab keskkonna magnetilisi omadusi. Ferromagneetikud suure magnetilise läbitavusega (µ>>1) kehad, kus magnetväljad ei teki mitte ainult elektronide ümber tuuma liikumisel vaid ka nende pöörlemisel. Curie temp. igal ferromagneetikul on oma kindel temp., millest kõrgemal temp. kaovad tema ferromagneetilised omadused. Ferriidid ferromagneetilised materjalid, mis ei juhi elektrivoolu. B=M/IA =BAcos F=BIlsin A-pindala(m) B-magnetind.(T) I-voolutugevus(A) M- max. jõumoment(Nm) magnetvoo(Wb) F-jõud(N)
oksüdatsiooniastme vähenemine sulam-mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal;saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel särdamine-kuumutamine õhuhapniku juuresolekul. maagi rikastamine-rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikaliste omaduste erinevust, näiteks, erinevat tihedust, märgavust või magnetilisi omadusi KEEMILINE KORROSIOON: reageerimine kuivade gaasideg(O2;Cl) või vedelikega(bensiin;õlid). Intensiivsemalt kulgeb kõrgemal temperatuuril(nt.kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris, ahjudes jne). Kuivasõhus tekib põhisaadusena nn. rauatagi Fe3O4, kuumutamisel kloori atmosfääristekiv 2FeCl3 NT: 3Fe+O2->Fe3O4 2Fe+3Cl2->2FeCl3 ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON: võib tavatingimustes intensiivselt toimuda.Ka raud on vähese vastupidavusega
Tsink on keskmise reageerimisvõimega metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink kergesti vormitav. Üle 210 °C kuumutatuna muutub metall rabedaks ning vormimisel pulbristub kergesti. Magnetilisi omadusi tsingil pole. Tsingi kasutus Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest on eespool raud, alumiinium ja vask. Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida Tsingist on vermitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist Tsinki kasutatakse survevalandina, eriti autotööstuses Tsinki kasutatakse anoodina patareides Tsinki kasutatakse kaitsetoimeliselt paatidel ja laevadel, et vältida korrosiooni
magnettorme ja virmalisi. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. 6 Pildid virmaliste tekkest 7 Kus kõige sagedamini tekkivad virmalised? Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Pooluste lähedal on tugevamad magnettormid ja parem võimalus näha virmalisi, sest kiirgus liigub mööda magnetilisi jõujooni, mis just pooluste kohal suubuvad. 8 Kasutatud allikad https://et.m.wikipedia.org/wiki/Virmalised ilm.ee/kosmoseilm www.dailymail.co.uk/travel/article-2031057/Norway-cruises-No-need-bikini- Arctic-Northern-Lights-trips.html www.gsearchmarketing.com/wp-content/uploads/2012/07/IMG_0683.jpg media.irishcentral.com/images/MI-oisin-aurora-copy.jpg https://s-media-cache- ak0.pinimg
oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe redutseerimine alumiiniumiga. 9) Karbotermia Fe2O3 + C = CO + Fe on redutseerimine süsiniku või süsinikuoksiidiga kõrgel temperatuuril. 10) Mis on korrosioon, võrdle keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni tingimusi? Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon = roostetamine. Korrosioon põhjustab metallide
˚ Koobalt on kõva ja sitke rauasarnane läikiv metall, mille sulamistemperatuur on 1492˚ C ja erikaal 8,9. Keemiliste elementide tabelis leiab koobalti 27. kohalt. Tal on magnetilised omadused nagu raualgi. Vesi ja õhk koobaltile ei mõju. Lahjendatud hapetes lahustub koobalt tunduvalt raskemini kui raud. Koobalt annab terasele kuuma- ja happekindluse ning võib anda ka magnetilised omadused suurendades neid kuni 2,5 %. Kui teras omab magnetilisi omadusi mingi teise elemendi lisamise tõttu siis võib vibratsiooni kaotada kuni 1/3 sellest omadusest. Aga kui terase sisaldab koobaltit kaotab ta vibratsiooni tõttu ainult 2- 3,5% oma magnetilistest omadustest. Koobalt kuulub mõningate sulamite kostisse, muutes neid väga kõvaks. Näiteks kasutatakse koobaltit lõiketerades , milles esineb ta satelliidi sulamis. Koobalt kuulub sideainena (10- 15%) ka metallkeraamiliste sulamite koostisse. Koobalti ühendid annavad klaasile
oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe redutseerimine alumiiniumiga. 9) Karbotermia Fe2O3 + C = CO + Fe on redutseerimine süsiniku või süsinikuoksiidiga kõrgel temperatuuril. 10) Mis on korrosioon, võrdle keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni tingimusi? – Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon = roostetamine. Korrosioon põhjustab metallide
tihedamini tugevaid plastikuid. Metallraam on vajalik ka soojuse ära juhtimiseks. Mähis on tavaliselt tehtud vasktraadist, kuid leidub ka alumiinium- ja hõbetraati. Mähise kuju on erinevatel tootjatel erinev, tavaliselt kasutatakse ringikujulisi mähiseid, kuid leidub ka ristkülikukujulisi ja kaheksanurkseid. Kujust sõltub mähise pindala. Mähise jaoks on magnetis vastav auk, soon või ava. Mähis ei tohi otseselt magnetiga kokku puutuda. Väike õhuvahe aitab tõsta magnetilisi jõude. Sagedusfilter Sagedusfiltrit kasutatakse mitme-kõlarilistes süsteemides. Sagedusfilter on alamsüsteem, mis jagab sissetuleva signaali erinevateks sagedusvahemikeks sõltuvalt valjuhääldite vajadustest. Sagedusfiltrid võivad olla passiivsed või aktiivsed. Passiivne sagedusfilter on elektrooniline seade, mis kasutab kombinatsiooni mitmest takistist, poolist või keraamilisest kondensaatorist.
Mudel - loodusobjekti jäljendus, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks Aineline mudel - kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Reeglina kujutab aineline mudel mikro- või megamaailma objekti. Abstraktne mudel - kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste kujutluste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil. Abstraktne mudel on objekti mõtteline visioon, kontseptsioon objektist mõtleva inimese teadvuses. Füüsika üldmudel - mudel, mis sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust on kasutatav kogu füüsikas Füüsikaline objekt kasutatakse kahes tähenduses: üks võimalus on nimetada füüsikalisteks objektideks ainult kehi ja väljasid (kitsam tähendus). Teine variant hõlmab füüsikalise objekti mõiste alla ka loodusnähtused ehk protsessid (lai tähendus). Nähtus - aineliste ja väljaliste objektid...
1. Aine magnetiline läbitavus 2. Diamagneetik, Paramagneetik ja Ferromagneetik 3. Ferromagneetik magnetväljas 1. Aine nõrgendab talle mõjuvat välja. Aineosakesed on suutelised tekitama ka magnetvälja. Erinevalt elektriväljast võib aine magnetvälja nii nõrgendada kui ka tugevdada. Magnetvälja tugevnemine tähendab seda, et kehade vahel mõjuvad magnetilised jõud on aines tugevamad kui vaakumis. Nii on see näiteks raua ühendite korral. Seetõttu hakati aine magnetilisi omadusi kirjeldama suurusega, mis näitab, kui mitu korda on kahe keha vahel mõjuv magnetjõud aines suurem jõust vaakumis. Seda suurust nimetatakse aine magnetiliseks läbitavuseks. Selle saab leida jagades aines mõjuva jõu F vaakumis oleva jõu F0-ga. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis. Elektrivälja kirjeldavat E-vektorit nimetatakse elektrivälja tugevuseks, kuid analoogiliselt
1.Magneetikud. Ferromagnetism. Magneetikud. Aine magnetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastuvõtlikusega ( ). Magneetikud jaotatakse sõltuvalt - st vastavalt: - Diamagneetikud km ~ 10-8 ÷ 10-7 m³/kmool (negat.) - Paramagneetikud km ~ 10-7 ÷ 10-6 m³/kmool (posit.) - Ferromagneetikud km ~ 103 m³/kmool (posit.) ( 1 + ) = - materjali magneetiline läbitavus km = C / T , kus C on Curie` konstant Ferromagnetism. Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel.Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud. Siia kuuluvad raud ,nikkel,koobalt, nende sulamid, mangaani ja kroomi sulamid. On samuti ferromagneetilised pooljuhid, mida nimetatakse ferriitideks. Nõrgalt magnetiliste ainete magneetumus sõltub väljatugevusest lineaarselt. Ferromagneetikute magneetumus sõltub väljatugevusest keerulisel viisil. Püsimagnetite jaoks kasutatakse kalke ferromagne...
päikeseplekist, mis on n. ö. näoga Maa poole, liigub päikesetuul Maa magnetvälja häirima. PÄIKESE MÕJU MAALE Elektromagnetiline kiirgus jõuab Maani valguse kiirusel, umbes 8 minutiga, kuid päikesetuulel võtab teekond kauam aega, keskmiselt kaks päeva. Laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja atmosfääri kõrgeimaid kihte mitmel moel, tekitades magnettorme ja virmalisi. Pooluste lähedal on tugevamad magnettormid ja parem võimalus näha virmalisi, sest kiirgus liigub mööda magnetilisi jõujooni, mis just pooluste kohal suubuvad. PÄIKESE LIIKUMINE Päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. Päike liigub Herkulese tähtkuju suunas. Päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat. Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250 km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat. MAA TIIRLEMINE ÜMBER PÄIKESE Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese
poolest ning siseneb lõunast. Kõvad või püsimagnetid tekitavad kogu aeg oma magnetvälja ise. Pehmed või ajutised magnetid suudavad tekitada oma magnetvälja siis, kui teine magnetvälu on läheduses või väheke aega peale teisest magnetväljast lahkumist. Elektromagnetid tekitavad magnetvälju ainult siis, kui elekter läheb läbi nende mähiste. Kuidas magneteid teha? Kõik, mis magneti valmistamiseks teha vaja on, on lihtsalt mõjutada metallis olevaid magnetilisi domeene nii, et need näitaks ühte suunda. Nii juhtub näiteks, kui hõõruda nõela magnetiga mõju magnetväljale paneb domeenid joonduma. On ka teisi viise, kuidas domeene metallis mõjutada: · Metalli panek tugevasse magnetvälja põhjast lõunasse suunas · Metalli hoidmine põhjast lõunasse suunas ning korduv haamriga löömine, mis paneb domeenid nõrgalt joonduma · Lasta elektrivool läbi metalli
Kõigil magnetitel on paarisarv pooluseid, see on magneti piirkondi, kus tema magnetilised omadused avalduvad kõige tugevamini. Tavaliselt on pooluseid kaks, põhja- (N) ja lõunapoolus (S). Pooluste nimed on pandud selle järgi, milline pöördus vabalt rippudes Maakera vastava geograafilise pooluse poole. Nt magneti N-poolus pöördus Maa geograafilise põhjapooluse poole. 4. Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused? Püsimagnetite magnetilisi omadusi võib seletada neis leiduvate ,,mikrovoolude" ühesuguse orientatsiooniga. Sellisel juhul ,,mikrovoolude" magnetväljad liitudes tugevdavad üksteist ja tekitavad antud kehale summaarse magnetvälja. 5. Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad? Püsimagnetite samanimelised poolused tõukuvad teineteisest eemale ja erinimelised poolused tõmbuvad teineteise poole. 6. Mida nimetatakse aine magneetumiseks?
ga, kus =nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=BIl(Kui juht on jõujoontega risti)F=BIl*sin(Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga a all). Jõu suund Ampere'i seaduses on määratud vasakukäereegli abil. Kui jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasitutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. 2. Aine magnetilised omadused: Dielektrikud vähendavad välise elektrivälja tugevust. Aine magnetilisi omadusi iseloomustab ehk suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem, kui vaakumis. Ainete magnetilised erinevused on tingitud aatomite ja molekulide magentilistest erinevustest. Ainete magneetumus väheneb temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab osakeste orienteerumist magnetväljas. Ained jagunevad: para-, dia- ja ferromagneetikuteks. Paramagneetikud: ~>1 (väga vähe suurem, nt alumiinium, hapnik, volfram)
Homogeenne väli- Selline väli, mille jõujooned on ühesuguse tugevuse ja pikkusega ning paralleelsed. Pöörisväli- Selline väli, mille jõujooned on kinnised, kõverad. Magneetumine-Nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja 11. Püsimagnet- Keha, mida ümbritseb alati magnetväli 12. Voolu magnetväli. Ampère'i seadus. Voolu magnetväli-Vooluga juhtmeid ümbritseb magnetväli. Ampère'i seadus- Kirjeldab magnetilisi jõudusid, mis on kahe vooluga juhtme vahel. VALEMID!! Fm=K*(I1*I2*l/r)ehk Amper- voolutugevus on 1 amper kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese teineteisest ühe sama kaugusel asetseva sirgjuhtme vahel mõjub juhtme iga meetri kohta 2*10(-7)N Kui juhtmetes on samasuunaline vool, siis esineb tõmbumine, kui erisuunaline vool, siis esineb tõukumine. Kui juhtmed omavahel ristuvad, siis ei esine jõudu. 13
................6 2 1. Koobalt (Co) 1.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE Koobalt on leidnud rakendamist kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate (valge urbse savi ja läbipaistva glasuuriga tooted) tootmisel. Koobalt parandab terase magnetilisi omadusi. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (nt trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Rakendatakse polüestervalkude katalüsaatorina (Wikipedia: Koobalt). 1.2. OMADUSED Omadustelt on koobalt metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3 ja sulamistemperatuur 1495 Celsiuse kraadi. Koobalti aatommass on 58,9332. Koobalt keeb temperatuuril 2927 °C. Värvuseks on hõbevalge. Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Kõvadus Mohsi järgi on 5
Homogeenne väli- Selline väli, mille jõujooned on ühesuguse tugevuse ja pikkusega ning paralleelsed. Pöörisväli- Selline väli, mille jõujooned on kinnised, kõverad. Magneetumine-Nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja 11. Püsimagnet- Keha, mida ümbritseb alati magnetväli 12. Voolu magnetväli. Ampère'i seadus. Voolu magnetväli-Vooluga juhtmeid ümbritseb magnetväli. Ampère'i seadus- Kirjeldab magnetilisi jõudusid, mis on kahe vooluga juhtme vahel. Amper- voolutugevus on 1 amper kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese teineteisest ühe sama kaugusel asetseva sirgjuhtme vahel mõjub juhtme iga meetri kohta 2*10(-7)N Kui juhtmetes on samasuunaline vool, siis esineb tõmbumine, kui erisuunaline vool, siis esineb tõukumine. Kui juhtmed omavahel ristuvad, siis ei esine jõudu. 13. Elektrivälja tugevus- Näitab meile seda, milline jõud mõjub selles väljas ühikusele laengule E=F/q,
juhil. I=U/R (A) R-juhi Võimsuse valemis cosφ nim. elektritakistus (oom) R=ƿl/S l- võimsusteguriks. 4. juhi pikkus, S-ristlõikepindala, Ülekandenähtused- ƿ-elektriline eritakistus. 3. Difusioon (massi Magneetikud. kandumine) - pinnast Ferromagnetism - Aine läbikantav aine mass on magnetilisi omadusi võrdeline tiheduse gradiendiga, iseloomustatakse magnetilise pindalaga ja ajaga, ning sõltub vastu võtlikusega. Magneetikud aine omadustest mida võtab jaotatakse sõltuvalt x - st arvesse difusioonitegur. vastavalt: Diamagneetikud / Dif.tegur on võrdeline Paramagneetikud / temperatuuri astmes 3/2 ja Ferromagneetikud
Analoog- ja digitaalmõõteriistad Elektrimõõteriistadega mõõdetakse • elektrilisi suurusi (pinge, vool, sagedus, võimsus, takistus jm) , • mitteelektrilisi suurusi (temperatuur, rõhk, kiirus, nihe jm). Mõõdetavate elektriliste suuruste arv on küllaltki suur. Lisaks puhtelektrilistele tavasuurustele on vaja mõõta tihti ka muid suurusi, mis iseloomustavad mitmesuguste protsesside, materjalide ja seadmete elektrilisi ning vajadusel ka magnetilisi suurusi. Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse mõõtmine aga toimub juba ahelat läbiva voolu kaudu. Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend
Materjalidena kasutatakse kummi, polüester vahtu, riiet ja muud. Mähis on tavaliselt tehtud vasktraadist, kuid leidub ka alumiinium- ja hõbetraati. Mähise kuju on erinevatel tootjatel erinev, tavaliselt kasutatakse ringikujulisi mähiseid, kuid leidub ka ristkülikukujulisi ja kaheksanurkseid. Kujust sõltub mähise pindala. Mähise jaoks on magnetis vastav auk, soon või ava. Mähis ei tohi otseselt magnetiga kokku puutuda. Väike õhuvahe aitab tõsta magnetilisi jõude. Magnetitena kasutati enne 1980. aastat enamasti sulamit alumiiniumist, niklist ja koobaltist (Alnico). Sulam oli küll väga heade magnetiliste omadustega, kuid tootmine oli suhtelist kallis ja magnetilised omadused võisid kaduda kui juhtmed halvasti ühendati. Kaasaegsemates magnetites kasutatakse enamasti ferriite. Vähem on kasutuses haruldased elemendid nagu neodüüm. Haruldastest elementidest koosnevaid magneteid nimetatakse supermagnetiteks.
otsida! Palju õnne, olete suutnud Füüsika oma õpilastele veel igavamaks ja ruineerivamaks teha! q2 9 1,610 -19 2 F =k elem 2 =9,010 -10 2 =2,310-10 N R 10 20. Millist magnetvälja omadust väljendab magnetilise induktsiooni joonte kinnisus? Seda, et magnetilisi laenguid ei eksisteeri, st magnetil on alati kaks poolust. 21. Millisel nähtusel põhineb ferromagneetikute kasutamine? Magnetisminähtusel? Ferromagneetikuid kasutatakse kahel erineval moel. Üks suur valdkond on elektromehaanika, kus kasutatakse ära, et ferromagneetikute (püsimagnetite) ja vooluga juhtme vahel tekib vastasmõju, mis sõltub voolu suurusest juhtmes. Seega saab vooluga juhtme-magneti vahelist
Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust
ELEKTROMAGNETISM 7)Magnetostaatika Magnetväli, magnetvälja jõujooned(võrdlus elektrivälja jõujoontega) Magnetväli eksisteerib (ainult) liikuva laengu ümber ja seda on võimalik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja. Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale. Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad (ei ole algust ega lõppu). Jõujooned näitavad magnetilise induktsiooni vektori (B) suunda Amper'i jõud, selle suund, jõu avastamise põhilised katsed (+valem,joonis) Ampere uuris voolu ja magnetvälja vastasmõju ning sõnastas seaduse: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F = IBsin
See on lahutamatult seotud magnetvälja allikaga magnetilise dipooliga. Magnetilise dipooli jaoks mistahes kinnise pinna korral on põhjapooluselt välja suunatud magnetiline voog võrdne lõunapoolusele siseneva vooga. Dipoolsete allikate jaoks on koguvoog alati null. Kui eksisteeriks magnetiline monopoolne allikas (st vaba magnetiline laeng), siis sel juhul saaksime tulemuseks nullist erineva integraali üle kinnise pindala. Tänaseni teadaolevalt vabu magnetilisi laenguid füüsiliselt ei eksisteeri. Magnetvälja induktsiooni B kasutatakse, et esitada II Maxwelli võrrandis parameetrit, mis oleks otseselt seotud magnetilise vooga ja mille väärtus ei sõltuks keskkonnast. Kasutades magnetvälja tugevust H, mis on otseselt seotud magnetvälja allikaga (st vool) saame 2-le Maxwelli võrrandile kuju: III võrrand integraalsel kujul: Faraday induktsiooni seadus
· Reageerimine mittemetallidega eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeeniidid halogeen + metall), sulfiidid väävel + metall, oksiidid hapnik + metall. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase Peenestruktuurilisust Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust
Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus. Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt · kosmose homogeensus (horisondi probleem) · suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved) · ruumi väike kõverus (lameduse probleem) · tõsiasi, et pole vaadeldud magnetilisi monopole Kvarkide periood Pärast 1033 s langes temperatuur 1025 kelvinile. Moodustusid tänapäeva raskete osakeste ehituskivid kvargid ja antikvargid. Temperatuur oli aga nii kõrge ning osakestevaheliste kokkupõrgete vahelised ajavahemikud nii väikesed, et ei moodustunud veel stabiilseid prootoneid ega neutroneid, vaid ligikaudu vabadest osakestest koosnev kvark-gluuonplasma. Raskemad osakesed, nagu näiteks X-bosonid, surid välja, sest nad olid ebastabiilsed ning
magnetvälja tekitamisest sellel joonel Elektromagnetilise Elektrivälja tugevuse tsirkulatsioon induktsiooni piki suletud kontuuri on võrdeline seaduse üldistus seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega Üldistatud Gaussi Kõik kinnise pinna sees paiknevad teoreem laengud võtavad osa elektrivälja tekitamisest selle pinnal Looduses vabu magnetilisi laenguid ei ole, magnetvälja jõujooned on kinnised 25)Soojusmasin.Kasutegur.Carnot' tsükkel Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga q1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa q2 ära külmemale kehale. Soojusmasina kasutegur on kasuliku energia ja seadmele antud koguenergia suhe =A/q 1=q1q2/q1
põhiliselt elektrivoolu magnetilistel omadustel. Ühikud on: amper (vool) kulon (laeng) farad (mahtuvus) henri (induktiivsus) oom (takistus) volt (elektriline potentsiaal) vatt (võimsus) 8 MAGNETVÄLI Magnetväli on tihedalt seotud elektriväljaga ja need kaks välja moodustavad elektromagnetvälja. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale. Magnetvälja igas konkreetses punktis on määratud nii tema suund kui ka suurus (tugevus), seega on tegemist vektorväljaga [nb 1]. Kõige tavalisemalt on magnetväli defineeritud Lorentzi jõu kaudu, mis rakendub liikuvatele elektriliselt laetud kehadele. Magnetväli võib viidata kahe erineva, kuid omavahel tihedalt seotud väljale, mis on tähistatud sümbolitega B ja H. Kuna elektriväli E ümbritseb elektrilaengut, siis on mõistlik eeldada, et magnetväli B
Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus. Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt kosmose homogeensus (horisondi probleem) suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved) ruumi väike kõverus (lameduse probleem) tõsiasi, et pole vaadeldud magnetilisi monopole 1.3 Kvarkide periood Pärast 10-33 s langes temperatuur 1025 kelvinile. Moodustusid tänapäeva raskete osakeste ehituskivid kvargid ja antikvargid. Temperatuur oli aga nii kõrge ning osakestevaheliste kokkupõrgete vahelised ajavahemikud nii väikesed, et ei moodustunud veel stabiilseid prootoneid ega neutroneid, vaid ligikaudu vabadest osakestest koosnev kvark-gluuonplasma. Raskemad osakesed, nagu näiteks X-
Rauaajast alates on Fe tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal. Puhast rauda, milles kuni 0,1-0,2 % lisandeid kasutatakse vähe . C sisaldus koos muude elementidega muudab raua teraseks või malmiks . Lehtteras on töödeldav isegi külmalt. Legeerivaid metalle (V, W, Ti, Mo, Mn, Cr, Ni) sisaldavaid teraseid nimetatakse legeer- või eriteraseks. Legeermetallid parendavad terase tugevust, kõvadust, kuuma-ja korrosioonikindlust. Nii mõjutab magnetilisi omadusi ja temperatuurist tingitud joonpaisumist. Fe-Ni-sulam platiniit ja klaas on ühesuguse joonpaisumisteguriga; neid saab kokku joota. Fe-Ni-Cr-sulamit nimetatakse halva soojusjuhtivuse tõttu puitteraseks, sellest valmiastatakse pottide-pannide kõrvu ja käepidemeid, mis toidu keetmisel või praadimisel ei kuumene. Sajandeid tagasi olid kuulsad: mustriline Damaskuse teras e bulatt, millest valmistati mõõku, Austria habemenoateras (saisaldab Ag)
Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes. Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. See ülekanne teostatakse elektrostaatilises väljas. Siirdekoroona abil laetakse paber kõrgemale laengule, kui seda on trumli pind ja värvaine osakesed siirduvad paberi vastavatele aladele. Selleks, et tooneripulbrit paberile kinnistada, on vajalik selle termiline töötlus kuumutuselementidega (juhikut kuumutatakse kuni 110 ja rulle lokaalselt kuni 140 kraadini)
(joonis 2) (1- laser, 2- peegel, 3- kollimaator, 4- akustooptiline kallutusseade, 5- objektiiv, 6- prisma, 7, 8- peeglid, 9- valgustundlik trummel). Akustoopt kallutussüsteemis kasutatakse laengute muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes 10 (joonis 1). Tooneripulber, mis sisaldab tahma ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. Tegelik printimine paberile toimub punktis 6. See ülekanne teostatakse elektrostaatilises väljas. Siirdekoroona abil laetakse paber kõrgemale laengule, kui seda on trumli pind ja värvaine osakesed siirduvad paberi vastavatele aladele. Selleks, et tooneripulbrit paberile kinnistada, on vajalik selle termiline töötlus
Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes. Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. See ülekanne teostatakse elektrostaatilises väljas. Siirdekoroona abil laetakse paber kõrgemale laengule, kui seda on trumli pind ja värvaine osakesed siirduvad paberi vastavatele aladele. Selleks, et tooneripulbrit paberile kinnistada, on vajalik selle termiline töötlus kuumutuselementidega (juhikut kuumutatakse kuni 110 ja rulle lokaalselt kuni 140 kraadini)
Nüüd vastupidi vähendame jälle voolu nullini muudame suuna ja suurendame väärtuseni a. Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks. Tühijooksualanev ja tõusev haru moodustavad hüstereessilmuse. Joon 4 nende keskel on arvutuslik tühijooksu- karakteristik. Sirgjooneline osa on masina küllastumatu magnetsüsteem. Voolo kasvades hakkav masinas teras küllastuma ja karakteristik omandab kõver- joonelise iseloomu. Nii saab hinnata masina magnetilisi omadusi. Koormuskarakteristik (joonis 5.4) väljendab klemmipinge sõltuvust ergutus- voolust muutumatu koormusvoolu n. nimivoolu korral, kui pöörlemiskiirus on konstantne. Sellisel juhul on klemmipinge väiksem EMJ-st. koormuskõver 1 on madalamal tühijooksukõverast 2. Kolmnurk abc nim
A=Q=IUt. IJ. Voolu võimsus o järelikudl P=dA/dT=IU=U2/R Erineva takistusega lambid põlevad: Q=I2Rt=U2t/R vaata veel Magnetväli eksisteerib ainult liikuva laengu ümber ja seda on võimlik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja. Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt, magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale. Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad (ei ole algust, ega lõppu). Jõujooned näitavad magnetilise induktsiooni vektori B suunda. Amper'i jõud - juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ja oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=IBsinα F=IlB F-ampere jõud, B- magnetiline induktsioon, I voolutugevus l juhtme pikkus, αnurk magnetvälja suuna ja juhtme vahel
1N 1T = ja voolutugevusega 1 A mõjub välja poolt jõud 1N 1 A 1m . Magnetväljatugevus Lorentzi seadus: magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga F, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. Looduses ei ole vabu magnetilisi laenguid, magnetväli ei mõjuta liikumatut elektrilaengut. Sellepärast võib magnetvälja parameetrid sisse tuua, lähtudes liikuvast elektrilaengust magnetväljas. Liikuvale laengule magnetväljas mõjub magnetiline Lorenzi jõud kus on laengu liikumise kiirus ja on vektor, mis peab määrama magnetiliste jõujoonte suuna ja tiheduse. Seega vektor on magnetilise induktsiooni vektor. Magnetvälja jõukarakteristik on magnetilise induktsiooni vektor .
7. Magnetostaatika · Magnetväli, püsimagneti poolused, magnetvälja jõujooned (võrdlus elektrivälja jõujoontega) Magnetväli eksisteerib (ainult) liikuva laengu ümber ja seda on võimalik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja. Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale. Et erinevalt elektrilaengutest on magnetlaengud alati paarikaupa, nimetatakse neid magneti poolusteks. ,,Positiivne laeng" = põhjapoolus ; ,,Negatiivne" = lõunapoolus Magnetvälja suund ,,plussilt miinusele" (põhjapooluselt lõunapoolusele). Ühenimelised poolused tõukuvad, erinimelised aga tõmbuvad. Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad (ei ole algust ega lõppu). Elektrivälja jõujooned
1.3 Metallide tehnoloogilised omadused Omadused võimaldavad metallide töötlemist, mis iganes viisil 1. Valatavus 2. Sepistatavus 3. Keevitatavus 4. Lõigatavus 1.4 Legeerivate elementide tähtsus teraste omadustele: · Cr kroom suurendab terase tugevust, läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. · Ni nikkel suurendab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. · Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi, terase tugevust ning muudab peenestruktuurilisust. · Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist. · Mn mangaan suurendab elastsust, kulumiskindlust ja kõvadust. · Si räni parandab terase voolavust, suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust. · W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust.
moodustades nn.dublette. Nähtuse seletamiseks tuli senise 3 kvantarvule lisaks võtta kasutusele 4. Kvantarv, millel vatsavalt joonte kahestumisele võib olla 2 väärtust: +½ ja -½. Esmaselt seostati seda arvu elektroni pöörlemisega ümber oma telje. Hiljem see siiski kinnitust ei leidnud. Nimetus "spin pöörlemine" siiski jäi. Väärtused oleksid tähistanud pöörlemist päri- ja vastupäeva. Spinn tähistab kaasajal siiski osakese magnetilisi omadusi. Footonil võib spinn olla ka täisarvuline näiteks footonil. Spinni arvestatakse ka magnetnähtuste juures tekkivate pooluste juures.polaarsus magnetväljas on seotud raua aatomite elektronide spinniga. Kokkuvõttes määravad elektroni kvantseisundi kvantarvud: n peakvantarv l - orbitaalkvantarv ml magnetkvantarv s - spinn Ainetevahelised seosed, tõrjutusprintsiip Keemiliste elementide aatomeid eristab laenguarv Z
Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus. Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt: · kosmose homogeensus (horisondi probleem) · suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved) · ruumi väike kõverus (lameduse probleem) · tõsiasi, et pole vaadeldud magnetilisi monopole '' (Suur Pauk 2010). `' Enamik sellest, mida me teame või usume end teadvat Universumi alghetkeist, võgneb tänu inflatsiooniteooriale. Selle esital 1979 noor osakestefüüsik Alan Guth. Ja küllap poleks ta oma suure teooriaga mitte kunagi välja tulnud, kui poleks sattunud loengule Suurest Paugust, mille pidas Robert Dicke `' (Bryson 2003:26) `' Lõppude lõpuks sündis sellest huvist inflatsiooniteooria, mille kohaselt hetk pärast
omadused sellest ei muutu. Funktsionaalsed seadised ja süsteemid koosnevad mitmetest funktsionaalsetest ja muudest materjalidest ning reageerivad paljudele välistele mõjudele korraga erineval moel. Funktsionaalsete materjalide korral on tähtsad sellised omadused nagu omaduste muutumise võime, energia muundamise võime, reageeriva materjali mõõtmed ja pööratavus. Esimest tüüpi ehk omadusi muutvad materjalid on sellised, mis muudavad oma keemilisi, soojuslikke, mehaanilisi, optilisi, magnetilisi ja/või elektrilisi omadusi keskkonnatingimuste muutumisel või materjali mõjutava energia muutumisel (päikesekiirgus, temperatuur, pinge, voolutugevus, magnetväli jne). Teist tüüpi ehk energiat muundavad materjalid on sellised, mis muundavad materjalisse siseneva energia mingiks muuks energiavormiks. Kuigi funktsionaalsete materjalide energia muundamise efektiivsus (kasutegur) on väiksem kui tavalistel tehnoloogilistel seadmetel, on nad väga perspektiivsed, silmas pidades tuleviku
o pressimine Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Jäätmete eeltöötlusmeetoditeks on sortimine, tihendamine, purustamine ja pressimine. Sorteerimine toimub kas jäätmete tekkekohas (efektiivsem) või sorteerimiskeskustes. Seda korraldatakse kas käsitsi või mehaaniliselt. Viimase puhul sorteeritakse prügi osakeste suurust, tihedust, kiirendust, optilisi omadusi, magnetilisi omadusi ja elastsust arvestades. Nendele vastavalt kasutatakse sõelumist (trummelsõel), setitamist, ballistilist sortimist, optilist separeerimist, magnetilist sortimist. Purustamine, eriti metallil, on väga energiakulukas. Pressimine vähendab jäätmete ruumala. Prügilasse ladustamise eelduseks on tihendamine.m 26 18. Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid - Lõppkäitlemise viisid
alanevaks haruks (suurenes jääkmagnetism). Nüüd vastupidi vähendame jälle voolu nullini muudame suuna ja suurendame väärtuseni a. Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks. Tühijooksualanev ja tõusev haru moodustavad hüstereessilmuse. Joon 4 nende keskel on arvutuslik tühijooksu- karakteristik. Sirgjooneline osa on masina küllastumatu magnetsüsteem. Voolu kasvades hakkav masinas teras küllastuma ja karakteristik omandab kõver-joonelise iseloomu. Nii saab hinnata masina magnetilisi omadusi. Koormuskarakteristik (joonis 5.4) väljendab klemmipinge sõltuvust ergutus-voolust muutumatu koormusvoolu n. nimivoolu korral, kui pöörlemiskiirus on konstantne. Sellisel juhul on klemmipinge väiksem EMJ-st. koormuskõver 1 on madalamal tühijooksukõverast 2. Kolmnurk abc nim. iseloomulikuks kolmnurgaks. Koormuse ühendamisel klemmipinge langeb
tervikliku eriotstarbelise elektroonikaskeemina. 5.9. Magnetism Püsimagneteid tuntakse juba väga kaua. Nimetus tuleneb Vana Kreeka linna Magnesia nimest, kust leiti kivisid, mis teisi külge tõmbasid. Sellest ajast tehakse katseid püsimagnetitega. Need katsed näitasid, et magneteil on kaks poolust: põhjapoolus (N,+) ja lõunapoolus (S,-). Samanimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Pooluste nimetused on tulnud sellest, et ka Maal avastati magnetilised omadused. Maa magnetilisi omadusi saab uurida magnetnõela abil. Väikest pöördumisvõimelist püsi- magnetit nimetatakse magnetnõelaks. Magnetnõel näitab alati ühe otsaga põhja, teisega lõunasse. Maa on üks suur püsimagnet, mille magnetiline põhjapoolus asub geograafilise lõunapooluse lähedal ja magnetiline lõunapoolus asub geograafilise põhjapooluse lähedal (ca 1000 km kaugusel). Magnetilist vastastikmõju seletatakse magnetväljaga. Magnetvälja saab "nähtavaks
on selleks paber, papp, plastmass, metall, klaas ja puit) · Mehaaniline sorteerimine (masinsorteerimine) põhineb jäätmete erinevate füüsikaliste ja keemiliste omaduste kasutamisel. Mehaaniliste sorteerimisseadmete konstrueerimisel kasutatakse selliseid jäätmete omadusi nagu osakeste suurus, tihedus, kiirendus, elastsus, optilised omadused (st. labipaistvus ja varvus), samuti magnetilisi, elektrilisi ja termilisi omadusi. Masinsorteerimise tehnoloogiatest on enam levinud: Sõelumine: sõelumisega jagatakse tahked materjalid soelpinna aukude vastava suurusega osadeks. Tavaliselt kasutatakse trummelsõelu. Sõeluda saab vaid kuiva materjali. Setitamine: uputamis- ja hõljutamissorteerimine põhineb sorteeritava materjali tiheduse erinevusel setitamisseadmes oleva vedeliku tihedusest kergem materjal tõuseb pinnale ja
sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal elemendil peavad igal ajahetkel olema ettenähtud asendikoordinaadid, liikuvate struktuurielementide asend tagatakse mehhanismide abil. Kindla asukohaga talitluselement omab kommunikatiivseid seoseid teiste talitluselementidega (mehaanilisi, elektrilisi, elektroonseid, optilisi, magnetilisi, akustilisi, keemilisi jt.) 2.1 Toodete konstruktsioonielementide süstemaatika - masinate ja aparaatide üldotstarbelised detailid ning talitluselemendid 1.Üldotstarbelised konstruktsioonelemendid - tuua üldotstarbeliste masinadetailide ja -elementide süstematiseeritud loetelu (klassifikatsioon). Liitedetailid: lahtivõetavad ja kinnisliited nt. keermes-, liist-, neet-, keevis-.liim- jt liited) Tugi- ja kandedetailid teljed, võllid, laagerdused,juhikud, korpused nt
annaabi.ee 
