Kõlar (1)

Contents Kõlar ........................................................................................................................................................ 2 Kõlari ehitus ............................................................................................................................................. 3 Sagedusfilter ........................................................................................................................................ 3 Kõlari tüübid ............................................................................................................................................ 4 Täisribakõlarid ..................................................................................................................................... 4 Madalsageduskõlarid .......................................................................................................................... 4 Kesksageduskõlarid ............................................................................................................................. 4 Kõrgsageduskõlarid ............................................................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................. 5 Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas.
Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, ühendustarvikud, vooder , elektrilised kontaktid juhtmete ühendamiseks. Kõlarikasti eesmärk on kogu süsteem mugavasse korpusesse koondada ning helikvaliteeti tõsta, ülejäänud komponentide ülesanne on helikvaliteeti tõsta või kõlari kunstilist disaini täiendada. Peale aukustilisuse ruumis on erinevates helisüsteemides kõlarite tase kõige rohkem varieeruv. Seega on kõlarid ka põhilisteks võrdluselementideks kaasaegsete helisüsteemide võrdlemisel ja hindamisel.
"Kõlar" võib viidata üksikule seadmele või helisüsteemile, mis koosneb paljudest seadmetest. Kuna üksiku valjuhääldi võimed on piiratud, siis tihti kasutatakse erinevates süsteemides mitut valjuhääldit. Kõlarit, milles on n valjuhääldit, nimetatakse n-ribaliseks kõlariks. Näiteks kolmeribalises kõlaris on tavaliselt kasutuses tweeter, kesksageduskõlar ja woofer . Tweeter ehk kõrgsageduskõlar mängib kõrgeid sagedusi, kesksageduskõlar või lihtsalt kõlar mängib keskmisi sagedusi ja woofer ehk madalsageduskõlar mängib madalaid sagedusi. Mõnes kaheribalises süsteemis kesksageduskõlar puudub ja keskmiste sageduste mängimine jääb tweetri ja woofri hooleks.
2 Kõlari ehitus Enamik valjuhääldeid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Et võimalikult palju tingimusi täita, kasutatakse membraani ehitamisel paberit, pappi, metalli ja plastmassi või materjalide segu.
Raam on tehtud väga tugevatest materjalidest , tavaliselt terasest . Kui raam peaks mingil põhjusel deformeeruma siis see võib hakata põhjustama mähise hõõrdumist magneti vastu, mis oluliselt halvendab helikvaliteeti ja kõlari eluiga. Väikestes kõlarites kasutatakse aina tihedamini tugevaid plastikuid. Metallraam on vajalik ka soojuse ära juhtimiseks.
Mähis on tavaliselt tehtud vasktraadist, kuid leidub ka alumiinium - ja hõbetraati. Mähise kuju on erinevatel tootjatel erinev, tavaliselt kasutatakse ringikujulisi mähiseid, kuid leidub ka ristkülikukujulisi ja kaheksanurkseid. Kujust sõltub mähise pindala. Mähise jaoks on magnetis vastav auk, soon või ava. Mähis ei tohi otseselt magnetiga kokku puutuda. Väike õhuvahe aitab tõsta magnetilisi jõude.
Sagedusfilter Sagedusfiltrit kasutatakse mitme-kõlarilistes süsteemides. Sagedusfilter on alamsüsteem, mis jagab sissetuleva signaali erinevateks sagedusvahemikeks sõltuvalt valjuhääldite vajadustest .
Sagedusfiltrid võivad olla passiivsed või aktiivsed. Passiivne sagedusfilter on elektrooniline seade, mis kasutab kombinatsiooni mitmest takistist, poolist või keraamilisest kondensaatorist.
Aktiivne sagedusfilter on elektrooniline filtreerimise elektriskeem, mis jagab signaali erinevateks sagedusvahemikeks enne signaali võimendamist.
3 Kõlari tüübid
Täisribakõlarid Täisribakõlari eesmärk on ühes seadmes edastada võimalikult suurt sagedusvahemikku. Kasutatakse näiteks kõrvaklappides, väikestes raadiotes, paljudes sidevahendites ja arvutikõlaritena.
Madalsageduskõlarid Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) on mõeldud madalate sageduste esitamiseks . Üheks suurimaks probleemiks on kõlakasti resoneerimine või "plärisemine". Seetõttu on vaja kast teha väga tugev ja materjalist, mis ei hakka madalatel sagedustel resoneerima.
Kesksageduskõlarid Kesksageduskõlarid on mõeldud kesksagedustel heli esitamiseks. Kui helisüsteemis olevad madalsageduskõlar ja kõrgsageduskõlar kogu kuuldava sagedusvahemiku katavad, siis ei pruugi kesksageduste jaoks eraldi kõlarit üldse vaja olla.
Kõrgsageduskõlarid Kõrgsageduskõlar on mõeldud kõrgetel sagedustel heli esitamiseks. Need on tavaliselt väga väikesed ja kerged.
4 Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Kõlar
5