TTÜ Mereakadeemia
Üld- ja alusõppe keskus
Elise Vainokivi
LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE
OMADUSTELE
Kodutöö nr. 2
Juhendaja: lektor Aleksander Lill
Esitatud:.........................................
Kontrollitud:..................................
Punkte:...........................................
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
elisev
Õppematerjali autor
Terase legeerivad elemendid Koobalt 27 Omadustelt on koobalt metall. Tema tihedus normaaltingimustel on Co 8,9g/cm3 ja sulamistemperatuur 1495 °C. Koobalt keeb temperatuuril 58,9332 2927 °C. Värvuseks on hõbevalge. Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Rakendatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate tootmisel. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (näit trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Koobalt on põhiliseks legeerivaks lisandiks kiirlõiketerastes W ja Mo kõrval, tõstes terase soojuspüsivust (tõus kuni 12% Co-sisalduseni). Volfram 74 Omadustelt on volfram metall
Vanim leid, meteoriitrauast helmes, on pärit aastast u 3500 eKr. Arvatavasti tutvuti rauaga u 5000-6000 a tagasi. Teisel aastatuhandel eKr hakati rauda tootma Egiptuses, Indias ja Kreekas. Tutanhamoni hauakambrist on leitud rauast mitmeid pisiesemeid ja pistoda. Raud ja rauasulamid on metallide maailmatoodangus esikohal. Tootmine toimub astmeliselt. Kõrgahjuprotsessil toodetakse rauamaagist malmi. Malm töödeldakse teraseks. Selleks vähendatakse malmis süsiniku jt elementide sisaldust, kasutades erimeetoteid. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72%-ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett
Tallinna Ülikool Matemaatika- ja loodusteadusteinstituut Sven Erik Reinumets Nikli mürgisus ja tähtsus eluslooduses referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Nikli tähtsus eluslooduses on suur, kuid ei olda päris kindlad veel selles, kuna väga kergesti muutub nikkel mürgiseks aineks organismis, kui ta satub valesse kohta. Nikkel (sümbol Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. See on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Inimkehas on niklit 0.9-9mg. Levik Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid nagu näiteks pentlandiit (FeNi)9S8, milleriit NiS, aga ka mõned silikaadsed mineraalid, näiteks garnieriit (Ni,Mg)6Si4O10(O
-leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250 ¸ 350 kWh 1 tonni (kalood) vase tootmiseks. Saadakse vasemargid, mida GOST 859-78 järgi tähistatakse M 00, M 0, M 1 jne. Puhas vask markeeritakse DIN 1787 järgi (8). Ecu 58, SECu, s.o. 99,9% Cu. Eristatakse valatavaid ja deformeeritavaid vase sulamite marke. Lisandid Zn, Ca ja Ni, Pb, Al eriti Fe, Si, Ph suurendavad vase eritakistust kuni 50% võrra. Lisandid avaldavad mõju vase füüsikalis-mehaanilistele omadustele. Nende sisaldus markeeringus on tähistatud numbritega %-des. (GCu 10Fe5Ni5). "G" tähistab valatavat vaske. Külmtöötlemisel (tõmbamisel) saame kõva vase, mille eritakistus suureneb ja füüsikalised omadused muutuvad: · kalestumiskõvadus suureneb, · tõmbetugevus suureneb, · suhteline pikenemine väheneb Lõõmutades kõva vaske 600 - 650oC (400oC) juurest koos ahjuga, vältides õhu juurdepääsu, saame pehme suurema elektrijuhtivusega vase, kuid väiksema mehaanilise tugevusega.
( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e
ja hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest.(Joonis 1.12; lk 17; Keemilise ühendi tüüp kuupvõre). Kristallvõret kooshoidvatest sidemetest lähtudes eristatakse kolme liiki keemilisi ühendeid: elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid; keemilisi ühendeid moodustavatest komponenditest lähtudes moodustavad oksiide, intermetalliide, karbiide, nitriide, boriide. Oksiidid - tugevalt elektropositiivsete ja elektronegatiivsete elementide vahel moodustuvad elektrokeemilised ühendid. Nende kristallvõred seisavad koos eelkõige ioon- või kovalentsidemete tõttu, kusjuures komponendid teineteises ei lahustu. Metallid omavahel elektrokeemilisi ühendeid ei moodusta; nad annavad intermetalliide, sisendusfaase ja elektronühendeid, mida hoiavad koos metallisidemed. Aga metallis struktuuris võib esineda elektrokeemilisi ühendeid, ilma et sulamite metallilised omadused oleksid häiritud. Eelkõige
Molübdeen- ja kroomkarbiide kasutatakse katalüsaatorina mitmesuguste orgaaniliste 18 ainete sünteesimisel. Tänu suurepärasele korrosioonikindlusele valmistatakse kroomkarbiidist filtreid hapete ja aluste filtreerimiseks, samuti pumbadetaile valmistamiseks hapete transportimiseks. Karbiide kasutatakse kermiste valmistamiseks nii pôhikomponendina (WC, TiC, Cr3C2), kui ka legeerivate lisanditena (TaC, Mo2C, NbC, VC jne). 2.2. Pulbrisegude jahvatamine Kermised on komposiitmaterjalid, mis koosnevad tavaliselt rasksulava metalli (W, Ti, Cr jt) karbiidist ja Fe-grupi (Fe, Ni, Co) metallist. Lähtepulbrite segamist koos jahvatamisega kasutatakse homogeense pulbrisegu saamiseks. Mittehomogeensest segust valmistatud kermised on reeglina poorsed ja ebaühtlaste omadustega. Jahvatamiseks kasutatakse mitmesuguseid jahvatusseadmeid: kuul- ja vibroveskeid, attriitoreid jne
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid